Telia ja Ericsson lõid ühiselt lahenduse, mis võimaldab Ericssonil võtta oma Tallinna tehases kasutusele spetsiaalset mobiilsideühendust kasutavad isejuhtivad sõidukid, liitreaalsuse lahendused ja terve hulga erinevaid sensoreid.

Eri seadmeid ühendav mobiilisidelahendus pakub tehase jaoks vajalikku läbilaskevõimet, paindlikkust ja kontrollivõimalusi ning muudab tootmisprotsessid tõhusamaks.

Tallinna tehas on Ericssoni üks suurimaid tootmisüksusi, kus tegeletakse lisaks tootmisele ka uurimis- ja arendustegevusega. Kokku on Ericssoni Tallinna tehase pindala 23 000 ruutmeetrit.

Spetsiaalse võrgu käivitamine Tallinna tehases on Ericssoni jaoks oluline samm nutika tootmise arendamisel. Selleks, et muuta tootmist tõhusamaks ja jätkusuutlikumaks, ehitasid Telia ja Ericsson asjade interneti jaoks tehasesse täiesti uue mobiilivõrgu. Pilootvõrgu testimine viidi lõpule juuni alguses ning täna teenindab uus võrk kolme innovaatilist lahendust.

Uus võrk toetab kolme erinevat lahendust

Esimene lahendus, mis aitab tootmisprotsesse tõhusamaks muuta, on automaattranspordivahendite (Automated Guided Vehicles – AGV) kasutamine. Nimelt liiguvad eravõrgu toel tehases ringi robotsõidukid ehk AGV-d, mis transpordivad tootekomponente laost tootmisliinile. AGV-d suhtlevad uue võrgu abil kontrollisüsteemidega, edastavad otsepilti ja andmeid ning avavad isegi uksi. Komponentide transportimine on töömahukas ja kulukas tegevus, kuid AGV kasutamine võimaldab aega kokku hoida ning vähendada transportimise käigus tekkivaid vigastusi ja jäätmeid.

Teine uus lahendus on liitreaalsus (Augmented Reality – AR), mida kasutatakse kvaliteedikontrollis ja elektroonikakomponentide testimisel. AR-prillide või -terminalide kasutajal on ligipääs juhenditele, instruktsioonidele ja teiste veaotsijate poolt loodud ühisele teadmisele ning see võimaldab neil probleeme kiiremini kaardistada. Testid on näidanud, et AR-i kasutamine vähendab trükkplaatide veaotsingule kuluvat aega 50% võrra.

Kolmas lahendus võimaldab Tallinna tehases jälgida töökeskkonda, kasutades selleks mobiilseid sensoreid, mis mõõdavad õhuniiskust, temperatuuri, müra- ja valgustugevust ning süsinikdioksiidi taset. Lahenduse eesmärk on tagada töötajatele turvaline ja tervislik töökeskkond, mis omakorda vähendab tootmisdefektide tekke riski. Tehases kasutusel olev mobiilsidevõrk on piisavalt võimas, et hallata tuhandeid sensoreid ning tehase arenedes ka sensorite asukoha muutmist.

Võrku ühendatakse nii tööriistad kui robotid

„Ericssoni tehas on Eestis esimene, kus võetakse kasutusele sellised innovaatilised lahendused, mis töötavad asjade interneti jaoks ehitatud privaatse võrgu toel. Ettevõtetel on vaja ühendada kõik seadmed oma tootmises, sealhulgas sensorid, tööriistad, robotid, sõidukid ja käsitletavad või toodetavad kaubad. Koos üha kasvava vajadusega ühendada omavahel erinevad seadmed, kasvab ka vajadus kvaliteetse võrguühenduse järgi. 4G ja 5G mobiilne andmeside on parim lahendus turvalise ja usaldusväärse ühenduse loomiseks, millel on ka kõrge läbilaskevõime ja väike hilistumine. Koostöö Ericssoniga näitab, et võimekuste ühendamisega on võimalik ehitada selliseid tulevikku suunatud võrgulahendusi,” ütles Telia Eesti juhatuse esimees Robert Pajos.

„Mobiilivõrgud vastavad nutika tootmisprotsessi nõudmistele ning see võimaldab tõhusalt ja turvaliselt tootmisega seotud tegevusi optimeerida. Need võrgud toetavad ülimalt mahukate andmete kogumist reaalajas, analüütikast lähtuvat intelligentset tootmise automatiseerimist, igapäevase tegevusega seotud väljakutsete lahendamist ning kestlikuma, tõhusama ja turvalisema tootmiskeskkonna loomist,” ütles Ericssoni Tallinna tehase juht Lars Ottoson.

The post Ericsson võtab Tallinna tehases kasutusele 5G tehnoloogia ja liigub nutikama tootmise poole appeared first on Digitark.

Sony on telefone tootnud juba pikka aega ning mõneti, kuigi pehmemas vormis, saatust jagamas Nokiaga. Ehk kunagisest suurest ja arvestatavast tegijast on saanud rohkem nišitoodete valmistaja. Seda suurem rõõm on aga näha, et püssi pole päris põõsasse visatud ning hoolimata mobiiliosakonna suurtest kahjumitest ikka jätkatakse ja turule on toodud uus ja võimekas seade.

Võrdlus nišitoodete tegijaga peab aga paika siingi, sest olgugi, et võimsuse poolest tipus, on uus telefon mitmete omapäradega, mis võivad aga ei pruugi kõigile sobida. Seega on mingis mõttes Sony seekord loonud nii-öelda alternatiivse lipulaeva, ehk telefoni neile kes soovivad eristuda, kuid ei taha seda teha vähem tuntud hiina tootja aparaadiga ja sealjuures iga kord selgitada kui hea võimsuse ja hinna suhe ikka on. Sonyl on võimsust, on omadusi, on omapära ja on hinda.

Disain

Kui tavaliselt tuleb seadme disaini iseloomustades rääkida selle korpuse materjalidest, esikaamera paigutusest ja muust sellisest, siis Xperia peamiseks erisuseks võrreldes konkurentidega on selle dimensioonid. Nimelt on tegemist väga kitsa kuid pikliku telefoniga. Selle tulemusena tundub 6,5 tollise ekraaniga telefon küll suur, aga mitte labida moodi suur. Muidugi aitab sellel mulje loomisele kaasa ka enam-vähem servadeni viidud ekraan, vähemalt külgedelt. Nii all kui ülaservas on seevastu musta ala ehk raami konkurentidest rohkem.

Kokkuvõtvalt aga on sellise pikliku disaini taga soov saavutada ekraani kuvasuhteks 21:9 ehk kinoformaat. Tundub, et see ongi Sony uus strateegia, sest sama loogikaga on lahendatud ka soodsama Xperia 10 ekraan. Idee poolest on see hea mõte ja Xperia 1  puhul ka veidi paremini teostatud kui 10-l. Paraku aga on reaalses elus tõelises kinoformaadis sisu telefonis vaatamiseks pisut vähevõitu, sest youtube jmt. keskkondade sisu on enamasti 16:9 formaadis, ehk ekraani servadesse jäävad ikkagi mustad servad. Lisaks ei paku tegelikkuses telefoniekraan oma mõõtmete tõttu erilist kinoelamust nii või naa. Kui aga tõesti filmi vaadata, siis on pilt kenasti servadeni. Veel tuleb mainida, et nii pikal ekraanil on  juba üsna mugav kasutada korraga kahte rakendust, need mahuvad probleemideta üksteise peale või kõrvale ja ei ole seejuures liiga väikesed. Seega on formaadi poolest tegemist nii ja naa lahendusega.

Mis puudutab pilti, siis selle poolest on ekraan kui selline hea. OLED ja HDR tehnoloogia tagavad kirkad värvid ja pikslitihedus (663 ppi) on suurem kui konkurentidel. Kenasti on olemas ka alati sees ekraani funktsionaalsus. Ainukeseks miinuseks võiks pidada seda, et pilt ei ole alati nii ere kui võiks. Eriti annab see tunda päikese käes viibides. Samuti ei ole ekraani servad viimase aja moele kohaselt kaardus, aga see suund ei olegi kõigile meeltmööda. Korpus ise aga meenutab kunagisi Nokia Lumia seeria telefone ning näeb igati hea välja.

Kaamera

Esmapilgul tundub Sony kaamera olevat lipulaevade klassis üsna tavaline, ehk kolme objektiiviga, milledest üks on tava-, teine zoom- (2x) ja kolmas lainurk-pildistamise jaoks. Pildistamine ongi üsna tavaline, kui välja arvata korpusel olev eraldi katiku nupp. Nii saab pildid stabiilsemad ja fookus paremini paika. Kokkuvõttes on fotod head ja kuigi mitte päris tipptasemel, siis ei saa millegi üle eriti ka nuriseda. Sama kehtib ka selfie– kaamera kohta, mis asub vanamoeliselt eraldi, mitte kulmus või ekraani sees ja teeb oma töö ära. Kaamera rakendusele lisatud tarkvarast aga leiab nii erinevaid efekte kui ka tava- ja virtuaalreaalsuse kombineerimist. Ehk lauale saab manada väikese mehikese, dinosauruse jne. jne. Iseasi palju seda reaalses elus vaja on, kuid vähemalt lastele pakub rõõmu ikka.

Veel saab Sony kaameraga teha 3D ülesvõtteid. See tähendab, et peale mõningast pusimist ja objekti ümber tiirutamist, genereeritakse tõeline 3D pilt, mida saab siis iga külje pealt vaadata. Ja kui ka sellest väheks jääb, lajatab Sony letti video osakonnas pakutava. Cinema Pro nimeline rakendus võimaldab filmijatel reguleerida kaadrisagedust, katiku kiirust, lisada filtreid, seada fookust jne. Selgelt paistab välja, et tootja on selles valdkonnas kogenud ja seda kogemust on helde käega ka tarkvarasse lisatud. Seega kõik filmihuvilised peaks Xperia 1 mudelit kindlasti tõsiselt kaaluma, eriti arvestades 21:9 ekraaniformaati.

Kasutamine

Igapäevases kasutamises ilmneb, et mõned tänapäevaste lipulaevade ja tegelikult ka juba keskklassi telefonide omadused pole Sonysse veel jõudnud. Näiteks puudub näotuvastus. Selle asemel tuleb telefon avada küljel asuva sõrmejäljelugejaga. Iseenesest toimib see kenasti, niikaua kuni näpp on kuiv ja puhas. Samas aga on hetkel üldine suund liikumas ikkagi ekraanisiseste lugejate suunas. Veidi loovust on üles näidatud ekraani servadele lisafunktsionaalsuste lisamisel. Nimelt saab teoorias ekraani servas sõrme libistades teha erinevaid toiminguid, näitek tagasi liikuda, kuid praktikas libiseb sõrm pea alati telefoni arvates valesti. Sama kehtib koputuste kohta. Kirjade järgi avaneb ekraani serva pihta tehtud topeltkoputuse järel lisamenüü, kuid praktikas õnnestub kõigest umbes iga viies katse. Veel ei ole toetatud näiteks juhtmevaba laadimine ning aku mahutab 3300 mAh, mida on pigem vähe. Ehk suure tõenäosusega on aku õhtuks tühi. Aparaat on veekindel, 6GB põhi- ja 128GB sisemäluga, mis on igati korralikud näitajad. Ka protsessor on kiire Snapdragon 855. Põnevatest omadustest leidub telefonis veel dünaamiline värin ehk vibreerimine vaadatava video heli taktis ja aku laadimise optimeerimine. See tähendab, et tarkvara püüab ära arvata millal kasutajal täis laetud akuga seadet vaja on ja ajastab lõpliku laadimise selleks hetkeks. Näiteks ööseks laadima pannes, liigutakse kõigepealt umbes 90 protsendi peale ja siis enne äratust laetakse viimased 10 protsenti.

Kokkuvõtteks

Kokkuvõtteks leiab Xperia 1 kindlasti fänne ja austajaid ning eristub kindla peale ka välimuse poolest muidu nii ühesugusest nutitelefonide massist. Võib-olla kõige suuremaks probleemiks ja müüki piiravaks asjaoluks on aga selle telefoni hind. Maksetes pisut rohkem kui üheksasada eurot, on tegemist ikkagi kalli seadmega. Sama raha eest aga pakuvad konkurendid tänasel päeval pisut paremaid ja võimsamaid seadmeid.

The post Alternatiivne lipulaev – Sony Xperia 1 appeared first on Digitark.

Iga kord, kui sa oma iPhone’i või iPadiga internetis käid, jääb sellest sinna maha jälg. Ühest küljest on see hea, sest järgmine kord sama veebilehte külastades avaneb see kiiremini, samuti pole iga kord vaja uuesti paroole sisestada. Ometi kaasnevad selle mugavusega ka mõningad probleemid.

Nii näiteks muutub veebilehitseja töö telefonis või tahvlis aeglaseks ja ebaefektiivseks. Lisaks ei näita vahemällu salvestatud versioonid veebilehtede uuendusi. Sellepärast on kasulik aeg-ajalt veebilehitseja vahemälu tühjendada.

Vahemälu tühjendamine on lihtne

Selleks tuleb oma iPhone’i või iPadi sätetes (Settings) klikkida ’Safari’ alajaotuse peale ja valida sealt ’Clear History and Website Data’. Tehtud! Ometi on siin üks väike nõks, mida tasub silmas pidada. Et vahemälu tühjendamine kustutab ära ka kõik paroolid, siis on enne tühjendamist kaval hoolitseda selle eest, et need paroolid oleksid salvestatud iCloudis. See pole samuti keeruline. Avades telefoni sätetes oma Apple ID näete selle all alajaotust iCloud. Vaadake iCloud alajaotuses, et seal olev ’Safari’ alajaotus oleks aktiveeritud. Nii salvestuvad veebisaitide paroolid sujuvalt teie pilve ning veebilehitseja avamisel pole vaja oma mälu hakata pingutama.

The post 2 põhjust, miks iPhone’i või iPadi vahemälu tühjendada appeared first on Digitark.

Mobiilne Elu pakub suvel lisaks kogu Euroopa Liidus kasutatavale kõne- ja andmesidele ka ägedaid lisateenuseid, nagu Spotify, Leheriiul ja Telia SAFE. Kõigest täpsemalt juba värskes Digitarga saates.

The post Digitarga SAADE: Vaata, millised on Mobiilse Elu ägedad suvised eripakkumised appeared first on Digitark.

Telia Eesti tehnoloogiajuhi Andre Visse kinnitusel testib ettevõte hetkel 5G tehnoloogia toel lõppklientidele mõeldud teenuseid nagu koduinternet ja TV-teenus.

Telia tehnoloogiajuhi sõnul on hetkeolukord 5G arengute vaates Eesti digiarengu seisukohast murettekitav.

„Soomest tulevad uudised 5G jõudmisest esimestesse linnadesse, Norras on riigil ja kohalikel operaatoritel väga tugev ja teineteist toetav koostöö, Taanis käivad samuti pilootvõrkude testimised jne. Kui varem olime oma arengutega esimeste seas, siis nüüd oleme jäämas tagaajaja rolli.  Loodame jätkuvalt, et 5G lubade konkurssi pidurdav kohtuasi laheneb kiiresti. Kõikide tarbijate ja Eesti jätkuva digiarengu huvides on see, et alustatud 5G konkursiga oleks võimalik kiiresti edasi liikuda ja alustada testimise asemel reaalse 5G kommertskasutusega,“ sõnas Visse.     

Tema kinnitusel on Telial Eestis juba mõnda aega käimas 5G testid.

„Näiteks Tabasalus käivad meil hetkel reaalselt koduteenuste testimised üle 5G tehnoloogia, mis 

puudutavad nii koduinterneti kui TV-teenust.”

Lisaks on Telia Sõle tänava hoonele paigaldatud 5G tugijaama toel saavutatud erinevate seadmetega allalaadimiskiirusi ligi 1Gbit/s. 

“Samuti on juba mõnda aega 5G testimised toimunud TalTechis. Ühesõnaga – me oleme omalt poolt valmis 5G-ga välja tulema erinevates piirkondades ning erineva suunitlusega, seda nii era- kui ärikliendi vaates,” lisas Visse. 

The post Telial käivad Eestis üle 5G koduteenuste testid appeared first on Digitark.

17. juulil toimub Telia TV erikanalis otseülekanne Ivo linna 70. juubeli kontserdilt, millele saavad Telia TV kliendid kaasa elada pay-per-view lahenduse toel ehk makstes ülekande vaatamise eest ühekordse tasu.

Telia Eesti televisiooni ja multimeedia valdkonna juhi Karl Antoni sõnul on tegu esimese korraga, mil Eesti teleteenuse pakkuja sellist lahendust pakub.

„Soovime näha, kuidas teenus Eesti inimeste poolt vastu võetakse, et seda erineva telesisu puhul ka edaspidi kasutada. Näiteks USA-s on pay-per-view lähenemine vägagi populaarne ning seda kasutatakse aktiivselt erinevate spordivõistluste edastamisel,“ märkis Anton.

15. juulil tekib Telia TV menüüsse erikanal Ivo Linna 70, mis on leitav Telia LIVE kanali kõrvalt. Juhul, kui uus kanal valikusse ei teki, aitab digiboksi taaskäivitamine.

Kuna tegu on uue teenuse testimiseks mõeldud lahendusega, on Ivo Linna kontserti üle kandev erikanal nähtav vaid nendel Telia TV klientidel, keda pole veel üle viidud uuele Telia TV loogikale ehk kellel on endiselt kasutusel Põhipakett (mitte Mini, Standard või Premium). Valdav osa Telia TV klientidest on täna veel nn vanema paketi kasutajad ja peaksid kontserti soovi korral nägema.

17. juuli õhtul toimuva Ivo Linna kontserdi nägemiseks tuleb Telia TV kliendil tasuda 5-eurone summa, mis liidetakse kliendi jooksva kuu teleteenuse arvele. Nimetatud summa saab tasuda Telia TV puldiga otse teleekraanil. Peale nõusoleku andmist tasulise sisu vaatamiseks

„Oma põhimõttelt on pay-per-view loogika sarnane TV-teenuse videolaenutuse omale, kus klient nõustub filmi eest küsitava tasuga, peale mida saabki juba filmi vaatama asuda,“ lisas Karl Anton.

Ivo Linna juubelikontsert IFF70 toimib 17. juulil algusega kell 20:00 Tallinna lauluväljakul ning Telia TV teeb kontserdist otseülekande.

The post Telia TV pakub esmakordselt Eestis pay-per-view lahendust appeared first on Digitark.

Arvutis on Google Translator ehk Google’i tõlkeprogramm väga laialt kasutatav ning kõigile teada-tuntud. Veidi vähem on aga levinud teadmine, et olemas on ka sama nimega iOS- ja Android-rakendus, mis tähendab, et Translator on väga lihtsasti kasutatav ka nutitelefonis või tahvelarvutis.

Seega saab vajaliku tõlke teha hoopis kiirelt nutiseadmega ning puudub vajadus internetis vastava lehe avamiseks. Lisaks on rakendusel võrreldes veebis kasutatava versiooniga veel ka mõned lisad, mis teinekord suureks abiks võivad olla.

Nagu ikka iga rakenduse puhul, tuleb see kõigepealt paigaldada. Ehk esimene samm on külastada Google Play või App Store keskkonda ning Google Translate rakendus sealt üles leida. Peale allalaadimist ja paigaldamist, saab äpi käivitada ning valida keeled, mille vahel tõlkimist tehakse. Vaikimisi on ühe keelena eelvalitud kasutaja seadmes kasutatav ning rippmenüüst saab teise lisada.

Võrreldes veebiversiooniga, muudab rakenduse huvitavaks mitu erinevat viisi tõlkimiseks.

Kirjuta

Kõige levinum ja tuntum on muidugi kirjutamine ehk ekraanil sõna või fraasi sisestamine, mida tõlkida soovitakse. Siin on kõik lihtne. Peale sõna sisestamist ning enteri või noolekese vajutamist kuvatakse tõlge ja korras ta ongi. Huvitava lisana saab aga tavapärase klaviatuuri kasutamisele lisaks veel ka ekraanile käsitsi kirjutada. See tähendab, et näpuga jooni vedades, on võimalik moodustada sõnu ning süsteem peaks siis aru saama esiteks sõnast ja seejärel pakkuma sellele tõlke. Iseasi on muidugi kas selline variant on võrreldes trükkimisega kiirem ja täpsem, kuid olemas ta on. Kasutamiseks tuleb puudutada pastaka ikooni ning kirjutada sõna, mida soovitakse tõlkida ja rakendus kuvab seepeale teises keeles vaste. Kuigi Google’i käekirja tuvastus on päris hea, on siiski tõenäoline, et klaviatuuri kasutades saab kiiremini.

Pildista

Kirjutamine ei ole aga ainus viis soovitud teksti tõlkimiseks. Väga äge on soovitud teksti pildistamine ning fotol oleva teksti tõlkimine. Nii saab pilti teha näiteks võõras keeles olevast sildist, märgist või ka restorani menüüst. Google’i suudab tuvastada, et fotol on võõrkeelsed sõnad ja need seejärel tõlkida. Selleks tuleb kõigepealt rakenduses vajutada kaamera ikooni, seejärel suunata nutiseadme kaamera tõlgitavale tekstile ning peale pildi tegemist sõrmega näidata, millist osa sellest on vaja tõlkida. Seejärel kuvatakse ekraanile tõlge ja see töötab. Ausalt ka.

Räägi

Lisaks eeltootule on võimalus tõlkimist korraldada ka hääle abil. Peamiselt võiks see vajalik olla siis kui on võõrkeelsele inimesele vaja midagi kiirelt öelda. Ehk rakenduses tuleb puudutada mikrofoni ikooni ja rääkida oma tekst nutiseadme mikrofoni. Google salvestab selle, mis just öeldi ning annab mõne hetke pärast suulise tõlke. Ehk teisisõnu – kasutaja räägib omas keeles telefoni ja telefon ütleb sama teksti kõva häälega soovitud keeles vastu.

Kokkuvõtteks

Teemat kokku võttes võiks öelda, et tegemist on väga lihtsa kuid toimiva rakendusega, mis võib paljude kasutajate elu tunduvalt lihtsustada. Eriti arvestades, et on suvi ja koos sellega suureneb ka reisimine. Igaks juhuks tasub muidugi siin meeles pidada, et kuigi Google’i tõlge on päris hea, pole see kaugeltki täiuslik ning vigu võib ikka ette tulle. Ehk näiteks reisides ja olukordades,  kus on vaja kiiret tõlget, aitab ta hädast välja, kuid ametlikumate tekstide puhul tuleks olla siiski ettevaatlik.

The post Google Translate rakendus on lihtsasti kasutatav nutitelefonis või tahvlis appeared first on Digitark.

Telia uuendas suve hakul Tallinna lauluväljakul oma mobiilsidevõrku, mis sai laulupeo sündmuste raames esimesed tõsised tuleristsed. Kokku teenindas Telia võrk ligemale 90 000 laulupeolist.

Telia Eesti raadiovõrgu osakonna juhataja Oliver Lekk ütles, et nelja päeva peale kokku, mil lauluväljakul toimusid proovid ja kontserdid, kasutas lauluväljakul Telia mobiilseid teenuseid enam kui 89 000 inimest. Nende hulgas oli 13,6% rändluskliente, kelle seas oli enim külalisi Soomest, Saksamaalt, USA-st, Rootsist ja Suurbritanniast.

Kui esimesel peo päeval ehk laupäeval oli lauluväljakul Telia võrgus pisut üle 47 000 unikaalse kasutaja, siis pühapäeval ulatus see number lausa üle 63 000. Samas peab arvestama, et paljud inimesed osalesid Laulupeol mitmel eri päeval.

„Kõneside osas suutsime teenindada praktiliselt kõik klientide soovid ning kõnede ebaõnnestumise ja katkemise protsent oli laulupeo ajal väiksemgi kui keskmiselt meie võrgus. Üle poole lauluväljaku kõnesidest toimus Telia võrgus läbi VoLTE ehk 4G kõneside,“ sõnas Lekk.

Mobiilse andmeside sessioone tehti pühapäeval Telia võrgus pea miljon tunnis. „Osades lauluväljaku piirkondades olid saadavad kiirused küll päris tagasihoidlikud, aga 4G-s said kliendid väikse ootamise peale asjad aetud – sõnumirakendused töötasid, pildid said laetud jne.  Seega võib öelda, et tugijaamad töötasid täie rauaga,“ ütles Lekk.

Hästi töötas ka lauluväljakule rajatud uudne Elastic RAN lahendus, mis on loodud Ericssoni poolt ning mis pani kõik piirkonnas asuvad Telia 4G tugijaamad ja kärjed ühe süsteemina tööle. Kasutatud andmemahud ulatusid terabaitidesse ning ainuüksi pühapäeval liikus Telia võrgus lauluväljakul ligi 2 terabaidi jagu andmeid.

The post Telia mobiilsidevõrk teenindas lauluväljakul ligi 90 000 inimest appeared first on Digitark.

Enamik lugejatest ilmselt teab, et Huawei suhtes rakendatakse seoses USA ja Hiina vahelise kaubandussõjaga mitmeid sanktsioone ning seega on seis nende telefonide edasise tootmise osas üsna lahtine. Samas aga on praeguse info põhjal teada see, et kõik hetkel müügis olevad mudelid k.a. kõnealune P30 Lite, töötavad ja jäävad tööle, kuid ei pruugi saada kõiki uuendusi, näiteks järgmist Androidi versiooni jne.. Seega jätame hetkel kõrvale Huawei üldised raskused ja probleemid ning arvustame telefoni kui sellist.

Olemus

Huawei on seekord oma mudelivaliku sättinud nii, et P30 nime kannavad tervelt kolm erinevat seadet. Tõeline lipulaev on ristidud P30 Pro-ks, selle noorem vend on lihtsalt P30 ning neist kahest tükk maad soodsam ja ka lihtsam variant on omale nimeks saanud P30 Lite.

Vähemalt hinna ja kvaliteedi suhet arvestades peaks P30 Lite omale küll päris palju ostjaid leidma, kuna see näeb välja nagu tippseade ning ka pakub palju tippseadmetele omast. Olgu selleks siis 128 GB mälumaht, servadeni venitatud ekraan või näotuvastuse funktsionaalsus. Hind on aga keskklassile omane, ehk pisut rohkem kui kolmsada eurot. Nüüd aga kõigest lähemalt.

Välimus

P30 on selgelt inspiratsiooni saanud viimase aja iPhone-delt ning näeb eemalt üsna iPhone XS-i moodi välja. Seda nii kaamerate paigutuse, läikivate servade, kui ekraani poolest. Selline „kokkusattumus“ võib meeldida või mitte, kuid tulemus on siiski väga ilus.

Lisaks on see ilu ka hästi ja kvaliteetselt kokku pandud. Võrreldes iPhonega on silma jäävad erisused korpuse tagumisel küljel asuv ümmargune sõrmejälelugeja ning palju väiksem kulm, mille sees paikneb eesmine kaamera. Teravam pilk tabab ka füüsiliselt eksisteeriva kõrvaklapipesa. Kuna sõrmejäljelugeja asub nähtavalt seadme tagumisel küljel, on selge, et siin pole mindud selle ekraani sisse paigutamise teed. Tõenäoliselt on selline lahendus odavam. Samas aga toimib ka see variant hästi ning tänu õnnestunud paigutusele, satub sõrm kiirelt õigesse kohta ning telefon saab avatud. Sõrmejäljelugejale toeks on turvalisuse poole pealt olemas ka näotuvastus. Ka see töötab igati rahuldavalt, ehk seada avaneb liigse draama ja mõttepausideta – vähemalt seni kuni valgust jätkub ja kasutaja ei kanna näiteks päikeseprille.

Sisemus

P30 Lite sees peidab ennast Huawei Kirin 710 protsessor. Tegemist ei ole küll päris tippseadmetes kasutatava raudvaraga, kuid koos 4GB põhimäluga on seade siiski enamikes olukordades piisavalt kiire ning saab oma ülesannetega hakkama. Ka sisemise mälumahu hulk 128GB on pigem suur ning seda saab mälukaardi abil veel laiendada. Seega jagub võimsust keskklassi seadme kohta piisavalt, ehk tavakasutaja ei tunneta, et telefon oleks aeglane. Ka ekraani üle ei saa kurta. See ulatub tõesti pea igalt poolt päris servadeni ja on pigem hea pildiga. Võrreldes kallimate rivaalidega ei ole värvid küll nii kirkad ja pilt terav, kuid sellest vahest saab aru siis kui seadmed kõrvuti panna. Ilma otsese võrdluseta saab aga selgeks see, et päikese käes ei ole päris piisav ekraani heledustugevus. Kuid üldiselt võiks öelda, et omas hinnaklassis on ekraan siiski hea. Resolutsioon on sellel 2312 x 1080 ja pikslitihedus 415 ppi. Mõõduks üsna käepärane 6,15 tolli. Miinuspoolele tuleb siiski märkida, et ekraan ei toeta alati-sees funktsionaalsust. Lisaks ei ole seade veekindel. Aku mahutab 3340 mAh ja kestab päeva, kuid mitte rohkem. Kahjuks ei saa seda ka juhtmevabalt laadida, küll aga on toetatud kiirlaadimine.

Kaamera

Kui Huawei P30 Pro on üks parima kaameraga telefone üldse, siis P30 Lite päris sellisel tasemel ei toimeta. Olgugi, et kaamera objektiivide kogum tagaküljel on kena ja paistab kvaliteetne. Kaamera pakub kolme objektiivi ning megapiksleid on koguni 48, kuid puudu on näiteks zoom objektiiv. Seega teeb üks kolmest objektiivist tavafotosid, teine lainurk võtteid ning kolmas on abiks sügavuse mõõtmisel. Zoomida küll saab, kuid see on digitaalne pildi suurendamine. Hästi toimib seevastu 120 kraadi pakkuv lainurk objektiiv. Seda kasutades mahub pildile tõesti rohkem ning mitmed muidu telefoniga pildistamiseks sobimatud kaadrid saavad üles pildistatud. Seega on üldiselt kaamera osakond hea, kuid seda omas klassis ning ei pretendeeri enamaks.

Ütleks, et pildid on nii-öelda tavalised, st. otseselt mitte koledad, kuid ei pane ka ahhetama, nii nagu teiste P30 versioonide mitmik-kaamerate poolt üles võetud ja tehisintellekti poolt töödeldud võtted seda tegid. Aga küllap kehtib siin ka vana tõde, et pilti teeb ikkagi fotograaf ja kui pildistamiseks endal silma ei ole ning tehisintellekti mõistusest ka puudu jääb, siis ongi tulemus tavaline.

Tarkvara

Tarkvara on Huawei telefonides (veel) Android. See on aga päris tugevas Huawei EMUI nimelises kastmes ja nii nagu aparaadi välimus meenutab õunafirma tooteid, paistab seda püüdu ka tarkvara maailmas. Ehk kasutusele on võetud täpselt sama loogika nagu on iPhone-s . See tähendab, et kõik rakendused peavad mahtuma nii-öelda ava- ja kõrvalekraanidele. Alguses on see Androidi puhul harjumatu, kuid see loogika saab siiski peagi selgeks ning kasutamine hakkab sujuma. Õnneks on palju ilusamaks muutunud ka menüüd ja ikoonid ise ei ole enam nii koledad kui Huawei varasemates seadmetes. Ka tootja poolt kaasa surutavat tarkvara on vähemaks jäänud, seega kõik toimib ja asjad saavad tehtud.

Kokkuvõtteks

Huawei P30 Lite ei ole tipptelefon, kuigi nime poolest võiks seda eeldada. Pigem on tegemist väga tugeva keskklassi seadmega, mis näeb hea välja ja on omas hinnaklassis näiteks Samsungile arvestatavaks konkurendiks. Tõenäoliselt jäävad selle seadme ostnud rahule ning soovitavad seda ka sõpradele. Jah mõningad miinused tal leiduvad, kuid need on olemas pigem seetõttu, et hinda madalal hoida ja mitte sellepärast et Huawei ei suudaks paremini.

Mis Huaweist ja uutest mudelitest edasi saab, ei tea hetkel vist keegi, kuid momendil pakub P30 Lite mõistliku hinna eest igati korralikku telefoni, mis näeb väga-väga hea välja ning suudab omas hinnaklassis igati konkurentsis olla.

The post Katsetasime Huawei P30 Lite nutitelefoni appeared first on Digitark.

Nutitelefonid on tänapäeval vältimatu pahe tänu kõigile neile võimalustele, mida need pakuvad. Õigemini muutub nutitelefon paheks siis, kui ta on esile kutsunud nutisõltuvuse ehk olukorra, kus inimene esimesel võimalusel haarab mobiiltelefoni järele, on tal seda siis vaja või mitte. Nii saab süütust ajaviitest kiiresti ebameeldiv ajaröövel. Probleem pole uus ning nutisõltuvusega võitlemiseks on juba loodud erinevaid vahendeid sh ka telefonirakendusi.

Rakenduste seast tõuseb õige mitmel põhjusel esile Forest. Oma põhimõttelt meenutab see kunagist elektroonilist mänguasja Tamagotchit. Ainult, et vastupidise põhimõttega. Aga alustame otsast peale.

Rakenduses paned sa telefoni ekraanil kasvama puu. Erinevalt Tamagotchist ei pea aga selle puu eest mingil moel hoolt kandma, vaid vastupidi – telefon tuleb puu kasvamise ajaks rahule jätta. Kui sa hakkad telefonis kasutama teisi rakendusi, siis puu kaob st sureb. Ja see jääb kasutaja südametunnistusele. Õnnestub aga puul segamatult üles kasvada, siis teenib kasutaja sellega virtuaalseid münte. Virtuaalsetest puudest sirguvad aja jooksul metsad ning kasutaja arvele koguneb kopsakas summa virtuaalseid münte. Õnneks ei pea neid münte mõnes virtuaalses kasiinos sirgeks lööma, vaid neile on palju-palju kasulikum kasutusvõimalus. Nimelt saab nende eest istutada päris puid. Tõsi küll mitte Eestis, kuid vahet pole, puu on ka Aafrikas ja Aasias puu. Forest annetab sinu ’teenitud’ virtuaalraha eest pärisraha mittetulundusorganisatsioonile Trees for the Future ning tänaseks on Foresti annetuste eest istutatud juba ligi 470 000 päris puud! Seda pole põrmugi vähe.

Mõistagi ei pea puid kasvatama vaid tööle või õppimisele keskendudes, vaid positiivse eesmärgi nimel võib sõrmed telefonist eemal hoida ka vabal ajal.

Forest rakendus on saadaval nii iPhone’i kui ka Androidi jaoks. Paraku pole see tasuta, aga huvilised saavad selle endale alla sikutada SIIT.

Aga see pole veel kõik! Lisaks telefonirakendustele on Forestil ka laiendus Google Chrome veebilehitseja jaoks. Sellega saab samuti virtuaalsete puude kasvatamise abil tõkestada ajaröövlitest veebilehtede kasutamist. Luues endale Foresti konto saate oma metsade olukorda kontrollida ka arvutist ning oma puid ka sõpradele näidata.

The post Rakendus, mis tõstab su produktiivsust ja parandab maailma appeared first on Digitark.

Värskes Digitarga saates räägib Arvamusfestivali eestvedaja Marju Lauring, millised on tänavuse festivali peamised aruteluteemad ning jagab soovitusi, mille põhjal saaks kuulajad-vaatajad oma valiku langetada.

The post Digitarga SAADE: mis teemadel arutletakse tänavusel Arvamusfestivalil? appeared first on Digitark.

Telia LIVE kanalis saab ka sel aastal näha otseülekandeid Viljandi pärimusmuusika festivalilt, mil vaatajani tuuakse erinevaid kontserte ja intervjuusid otse peo südamest.

Otseülekanded festivalilt toimuvad nelja päeva jooksul ehk vahemikus 25.-28. juulini ning nagu ka eelnevatel aastatel, on programm seegi kord sisukas ning näha saab tervet rida kodu- ja välismaiseid artiste.

Kontsertide vahelist aega sisustab Telia LIVE stuudio, mille saatejuht on Eeva Esse ning mis pakub intervjuusid nii korraldajate, esinejate kui teiste huvitavate persoonidega.

Viljandi folgi ülekandeid saab jälgida nii Telia TV vahendusel kodusel teleekraanil kui ka veebis (www.minutv.ee) ja MINU.TV äpis.

Telia TV teeb otseülekandeid Telia Kaevumäe lavalt ja Kirsimäe lavalt ning nelja päeva jooksul saab teleülekannete vahendusel kaasa elada ligi paarikümne artisti esinemisele.

Lisaks otsepildi edastamisele avab Telia festivalialal oma pop-up esinduse ja meelelahutusala, kus saab suure ekraani vahendusel jälgida TV-otsepilti, soetada erinevaid tehnikatooteid (kõrvaklapid, kõlarid, akupangad, juhtmed-kaablid jne) ning osaleda tõukeratta loosimises. Lisaks kehtivad Telia alal osadele kaupadele 10-eurosed hinnasoodustused kõigile neile, kes sooritavad ostu mTasku mobiilse rahakoti äpiga.

„mTaskuga seoses toimub Telia alal ka üks vahva auhinnaloos. Selleks tuleb mTasku maksega soetada endale taaskasutatav joogikõrs ning panna end loosis kirja. Kõigi registreerunute vahel loosime festivali viimasel päeval välja ägeda tõukeratta. Ühtlasi toetame selle üleskutsega Viljandi folgi plastikuvaba eesmärki,“ ütles Telia Eesti toetustegevuste juht Elo Võrk.

Telia on olnud aastaid Viljandi pärimusmuusika festivali suurtoetaja. Viljandi pärimusmuusika festival toimub Viljandis 25.-28. juulil.

Viljandi pärimusmuusikafestivali kava Telia LIVE kanalil:

Neljapäev 25.07

13:00 Avamine – Telia Kaevumäe lava

14:00 Lepaseree Ahvena kiuste – Kirsimäe lava

15:30 Telia LIVE stuudio

16:00 András Berecz – Kaevumäe

17:30 Telia LIVE stuudio

18:00 Orivesi All Stars – Kirsimäe

19:30 Telia LIVE stuudio

20:00 Sam Lee – Kaevumäe

21:30 Telia LIVE stuudio

22:00 King Ayisoba – Kirsimäe

Reede 26.07

14:00 Eesti ETNO – Kirsimäe

15:30 Telia LIVE stuudio

16:00 Naised köögis – Kaevumäe

17:30 Telia LIVE stuudio

18:00 Choor – Kirsimäe

19:30 Telia LIVE stuudio

20:00 Puuluup – Kaevumäe

Laupäev 27.07

16:00 Trad.Attack! Kullakarva tuuri finaalkontsert Mooste folgikojast (Lindistus)

17:30 Telia LIVE stuudio

18:00 Riffarrica – Kaevumäe (Lindistus)

19:30 Telia LIVE stuudio

20:00 Mari Kalkun, Rasmus Puur ja VHK keelpilliorkester – Kaevumäe

21:30 Telia LIVE stuudio

22:00 Zetod – Kirsimäe

00:00 Tintura & Arno Tamm – Kaevumäe

Pühapäev 28.07

14:00 Lena Jonsson Trio – Kaevumäe

15:00 Telia LIVE stuudio

15:30 Tatumeitas – Kirsimäe

18:00 Telia LIVE stuudio

18:30 Trip – Kirsimäe

19:30 Telia LIVE stuudio

20:00 Ando ja sõbrad – Kaevumäe

22:00 The Heritage Projekt (Curly Strings & April Verch band) – Kirsimäe

The post Telia TV näitab Viljandi folgilt taas otseülekandeid appeared first on Digitark.

Järjest enam ettevõtteid võtab klientide teenindamisel appi juturobotid. Mida aga ootavad ja arvavad sellest kohalikud kliendid, kes nende robotitega suhtlevad? Oma kogemusi robotite vallas jagab Telia Eesti müügi- ja teeninduse arendamise valdkonna juht Martin Lips.

Paljud ettevõtted on tänaseks kasutusele võtnud juturoboti kui kõige arusaadavama tehisintellektil põhineva lahenduse, mis aitab teatud tüüpi probleeme lahendada. Seega kui klient pöördub oma teenusepakkuja poole, aitab juturobot kliendi küsimuse automaatselt lahendada, ilma, et (inim)teenindaja peaks sekkuma.

Ettevõtte seisukohast on igati ahvatlev teenindada korduma kippuvaid küsimusi robotiga, kuna see võimaldab kõrge kompetentsiga teenindajal tegeleda keerukamate teemadega. Näiteks Telial on juba mõnda aega „palgal“ juturobot Mia, mis on teenindajate koormust vähendanud 30% ja aidanud klientidel kiiremini oma küsimustele vastused saada.

Milline on aga kliendi ootus? Kas klient üldse tahab robotiga suhelda?

Klientide tagasiside põhjal saab öelda, et kliendil on ükskõik – peaasi, et ta saab oma murele kiire lahenduse. Seega on hästi arendatud juturobot mõlemaid pooli rahuldav lahendus: klient saab kiirelt vastuse ja ettevõte saab korduvaid vastuseid minimaalsete kuludega sadu kordi vastata, kartmata ülekoormust või muud sarnast.

Samas jätab ainult juturobotile fokusseeritud strateegia kasutamata mitmed teised automatiseerimise võimalused, mis loovad märksa enam kliendiväärtust. Korduvate küsimuste kiirem automatiseeritud vastamine on pelgalt kiiremini jooksmine. See küll vabastab kliendi mõnel juhul järjekorras ootamisest ja võimaldab vastuseid saada 24/7, kuid teenusepakkuja poole pöördumisest see klienti ei vabasta.

Hea kliendikogemuse tagamiseks peab teenuse pakkuja vähendama olukordi, kus klient on üldse sunnitud tema poole pöörduma. Teisisõnu peab kliendisuhe toetama klienti tema eesmärkide ellu viimisel, mitte tekitama veel üht suhtlemise kohustust, millega kiires elutempos hakkama saada – mis siis, et automatiseeritult ja kiiresti. Ehk ettevõtte jaoks on oluline tegutseda ennetavalt ning ka nende olukordade avastamisel ja lahendamisel saab robot aidata.

Teoorias on see küll tore jutt, aga kuidas saab robot praktikas ennetamisele õla alla panna?  Masinõppel põhineva roboti abil on oluliselt lihtsam otsida klienditoe kõnedes korduvaid mustreid, sest robot on võimeline kuulama läbi kõik kõned. Loomulikult saab seda tööd teha ka inimjõul, kuid siis on tegu vägagi mahuka ettevõtmisega: võid läbi kuulata maksimaalselt paarsada kõnet ja loota, et valim on piisavalt suur, et selle pealt tehtud otsused saaks üldistada suuremale massile.

Kui aga teemad selged, siis saab õpetada robotit proaktiivselt muresid lahendama või teavitama klienti olukorra lahendamise viisisidest ja tähtaegadest, sest tihti ongi kliendil vaja vaid kinnitust, et tema murega tegeletakse. Jällegi teema, millega saab inimene hakkama, aga suurtes mahtudes jääb lihtsalt jõust puudu ja reaalselt saad aidata vaid mõnda protsendi oma kliendibaasist.

Telia on masinõppel põhinevat robotit praktikas juba mõnda aega kasutanud ning näiteks juunis oli tehnilistel teemadel toimunud kliendisuhtlusest 50% juba proaktiivne! Ehk 50% klientidest, kellega Telia juunis suhtles, olid ühenduse võtmise vaevast priid tänu automatiseeritud ennetavale infole ja lahendustele, tänu millele kliendid säästsid reaalselt oma aega.

Kokkuvõtvalt

Telia võib paari aastase kogemuse põhjal öelda, et robotite kasutamisel (nii juurpõhjuste leidmisel kui proaktiivsel lahendamisel ja teavitamisel) on teenusepakkuja ja kliendi kasutegur oluliselt kõrgem kui ainult juturoboti arendamisel, kes kannatlikult koduleheküljel klienti ootab.

The post Kas Eesti inimene tahab robotiga suhelda? appeared first on Digitark.

CAT on tuntud „töömeeste telefonide“ tootja. Selle ettevõtte seadmed on robustsed ja kummised ning peavad vastu ka kõige karmimale kohtlemisele. Erandiks ei ole ka mudel S41. Kuigi juba päris tükk aega tagasi tutvustatud, on telefon endiselt müügis ja tootmises. Seega vaatame meiegi CAT-i mudelivaliku keskmike hulka kuuluvat mudelit lähemalt.

Robustne

Kohe esimesest pilgust on selge, et S41 on ehitatud ühel eesmärgil ja selleks on vastupidavus. Seade on paksude kummist külgedega ning kummine on ka tagumine pool. Selle tulemusena istub ta hästi kätte ning käest libisemise ohtu karta pole. Ja kui telefon peakski kukkuma, ei ole sellest midagi hullu, kuna IP68 ja Mil spec 810G standartidele vastupidavus tagab selle, et isegi 1,8 meetri kõrguselt kõvale pinnale kukkudes ei juhtu sellega midagi. See tähendab, et seade on ka veekindel. Kriimudele aga aitab vastu panna Gorilla Glass 5 ekraaniklaas. Kogu see kindlustus muudab CAT-i küll tavapäraste nutitelefonidega võrreldes hulga paksemaks, kuid õnneks ei ole aparaat seejuures siiski väga raske, täpsemalt 218 grammi.

S41 juurest ei leia ka mingeid viimase aja moevidinaid nagu servadeni ulatuvat ekraani, näotuvastust või mitme objektiiviga kaamerat. Aga kusagile peab selle joone, mis eraldab hinda, võimalusi ja vastupidavust ju tõmbama.

Nupud need nupud

Üks asi mille poolest kõnealune telefon veel paljudest teistest erineb on nupud. Nimelt on need täiesti füüsilised ja neid on päris mitu. Esiteks muidugi need, mis asuvad esiküljel ja on Androidi kasutamiseks vajalikud. Kui üldiselt on need kõikidel teistel telefonidel virtuaalsed, siis CAT-i puhul leiame ekraani alaservast kolm suurt ja kummist päris klahvi. Võib ju eeldada, et nii saab telefoni kindas käega kasutada aga tegelikkuses toimib nutiseadmel kõik siiski ekraani abil ja seega pole päris selge, miks on peetud vajalikuks siin need füüsilisel kujul alles jätta. Peale esimest päris vajutust tuleb edasi ju ikkagi ekraani toksida. Võib-olla on nupud alles lihtsalt tunde pärast aga võib-olla ka lihtsalt seetõttu, et ruumi nende jaoks ju on. S41 küljelt leiame veel traditsioonilised heli reguleerimise ja sisselülitamise klahvid ning ühe oranži, mis on programmeeritav. Selle, mida see teeb, saab kasutaja ise määrata. Ehk määrata, mida teeb topelt-vajutus ja pikk vajutus. Veel saab selle abil aktiveerida veealuse režiimi. Selle valimisel deaktiveeritakse siis puuteekraan.

Aku

Üks asi mille poolest on see CAT-i mudel pea kõikidest teistest telefonidest üle, on aku. See mahutab tervelt 5000 mAh. Seega kestab telefon, muidugi sõltuvalt kasutamisest, mitu head päeva. Lisaks saab akus olevat energiat teiste seadmetega jagada. Küll mitte juhtmevabalt nagu näiteks moodsa aja Samsungid seda teevad, aga siiski. Selleks on pardal Battery share nimeline rakendus. Koos komplektis oleva kaabliga, mis muudab põhjapistiku, mis on muide vana Micro-USB, tavaliseks USB pesaks, saab telefoni muuta nii-öelda akupangaks ja selle abil siis teisi seadmeid laadida. Laadimise alustamiseks tuleb vastav rakendus käivitada ning määrata, kas kasutatakse tavapärast või kiirlaadimist. Viimasel juhul lülitub CAT ise küll välja. Veel on võimalik öelda kui palju, ehk mitu protsenti, energiat seadmesse endasse alles peab jääma. Ainuke asi on siin see, et nimetatud eraldi kaabel kipub tõenäoliselt vajalikul hetkel ikka kusagil mujal kui käeulatuses olema.

Tark- ja raudvara osakond

Kuna tegemist on siiski nutitelefoniga, heidame kiire pilgu ka sellele poolele. Paraku tuleb aga tõdeda, et siin midagi märkimisväärset esile tuua ei ole. Kasutusel on Android 8, mis näitab juba tasapisi vananemise märke. Samas aga on kõik tavapärane olemas ja kasutatav. Lisaks ei ole CAT omalt poolt seadmesse installeerinud väga palju omapoolseid rakendusi ja see on ainult hea. Veidi parem võiks aga olla ekraan. See on 5“ suurune, ja 1920 x 1080 resolutsiooniga. Pikslitiheduseks teeb see 441 ppi, mis on väga hea, kuid alt veab siin värviedastus ning heledus. Seega ei ole pilt lihtsalt nii ilus kui enamikes teistes nutiseadmetes. Ka raudvaraliselt paigutub seade pigem odavamate telefonide klassi. 2,3 GHz protsessor koos 3GB põhimäluga ei ole midagi sellist, mida esile tuua, kuid oma tööga saab see kooslus siiski hakkama. Sisemise mälu suurus on 32GB ja seda saab õnneks mälukaarti kasutades suurendada.

Kokkuvõtteks

Kokkuvõtvalt võib öelda, et CAT S41 ei ole väga hea nutitelefon. Sama raha eest saab tänasel päeval palju võimsama ja edevama pilli. Samas aga on CAT S41 hea töömehe telefon. See ei karda raskeid olusid ja just sinna on ta ka määratud. Seega kui kasutaja seab oma ootused selles suunas, et vajaminev seade oleks tugev ja kestaks ning omaks seejuures mõningast nutivõimekust, on CAT sobiv valik. Kui aga soov on soetada lihtsalt veekindlat telefoni, võiks mõne konkurendi poole vaadata.

The post Vaatame lähemalt CAT S41 telefoni appeared first on Digitark.

Iga uue iPhone tulekuga uuendatakse tavapärasest põhjalikumalt ka neis kasutatavat operatsioonisüsteemi. Nagu ikka tutvustatakse uusi mudeleid septembris ja siis peaks avalikuks saama ka iOS13. Samas aga on juba praegu teada nii mõnigi uuendus, mis sügisest alates Apple kasutajate elu mugavamaks muutma hakkab. Seega toome järgnevalt ära 5 uudist, mida uus op. süsteem pakub.

Kiirem

Ilmselgelt võib oodata, et tarkvara muudetakse kiiremaks. Välja on käidud nii rakenduste kiirem avamine aga ka näotuvastuse optimeerimine. Lisaks pidavat väiksemaks muutuma ka rakendused ise. Kõik see kokku, koos uute telefonidega, mis ise samuti kindla peale vanadest nobedamad on, peaks kasutuskogemuse taaskord uuele tasemele viima.

Siri

Kuigi mitte Eestis, on Siri ehk Apple digitaalne abiline, tegelikult suureks osaks Apple maailmast ja ökosüsteemist. Võimaldab ju Siri hääle abil teha paljusid erinevaid toiminguid ja juhtida mitmeid lisaseadmeid. Lisaks tavapärasele nutikuse ja käskluste lisamisele, lubatakse seekord muuta ka tema häält. Nimelt peaks see nüüdsest kõlama loomulikumana ja rohkem sarnanema inimkõnele. Kes on Sirit kasutanud, need ilmselt mõistavad ning nõustuvad, et siiani on „tema“ hääl tõesti pisut sünteetiliselt kõlanud.

Tume teema

Androidis ja väga paljudes rakendustes juba oma koha leidnud tume teema jõuab lõpuks ka Apple telefonidesse. Nii saab soovi korral tumeda taustaga pilti kasutada ka väljaspool konkreetseid rakendusi. Selgelt on see variant mugavam hämarates oludes, kuid lisaks on see tegelikkuses päris lahe ja harjumuspärasest erinev. Boonusena aitab tumedam taust mõnevõrra säästa ka telefonide akut.

Kaardid

Suure uuenduse peaks saama ka kaardirakendus ehk Maps. See peaks nüüd olema palju-palju täpsem ja suurema detailsusega. Lisaks lisandub uusi funktsionaalsusi nagu näiteks tänavavaade, mida Google juba ammu pakub.

Pildid

Suure uuenduse saab ka Photos nimeline rakendus. Tarkvara oskab edaspidi pilte paremini organiseerida ja muudab vajaliku leidmise lihtsamaks. Automaatselt luuakse galeriisid ja tõstetakse esile olulisi fotosid. Palju paremaks ja lihtsamaks muutuvad ka piltide redigeerimise võimalused. Nii saab näiteks mängida valguse ja varjudega ning sellest sõltuvalt kaadrit olulisel määral muuta. Samuti lisandub mitmeid muutmise võimalusi ka videote redigeerimise tööriistade hulka.

Loomulikult pakub IOS13 veel palju-palju muud põnevat ning kõike ei jõua siin üles lugeda ja eeldatavasti jääb midagi ka üllatuseks. Kokkuvõttes võib aga öelda, et Apple ei maga ja pingutab endiselt selle nimel, et iOS-i oleks lihtne kasutada ning kogu nende ökosüsteem toimiks kasutajate jaoks kui üks tervik.

The post 5 lahendust, mida toob iOS13 appeared first on Digitark.

Eesti suvi on ilma poolest vaheldusrikas ning mitte alati pole ilm see, mis õue kutsub. Kui ladistab vihma ja on jahedavõitu, siis on mõnus teha midagi tubast, näiteks vaadata filme ja sarju.

Mida vaadata?

Kellel varem polnud aega, siis läbi Telia TV on võimalik kaasa elada “Troonide mängu” viimasele hooajale või alustada algusest ning sisustada järjest vaadates terve nädal.

Lisaks on saadaval hetke kuumim, samuti HBO toodetud sari “Tšornobõl”, mis annab aimu tuumakatastroofi närvikõditavast õudusest. Praegune teleseriaalide kuldajastu sai mõnes mõttes alguse 20 aastat tagasi, kui tuli välja sari, milles oli esimest korda filmilikku sügavust – Sopranod, mille kuus hooaega on Telia TV-s olemas. “Sünge juhtum” on kvaliteetsari, milles nauditav detektiividuo Woody Harrelsoni ja Matthew McConaughey kehastuses. Ettevaatust sellega! Üksinda suvilas öösel vaadates võib juhtuda, et ei julge enne hommikut enam allakorrusele minna. Kellel veel nägemata, siis “Läänemaailm” pakub kindlasti põnevat kaasaelamist. Kõik HBO seriaalid, mida Telia TV eesti vaatajateni toob on varustatud eesti- ja venekeelsete subtiitritega ning ilma reklaamita. Kindlapeale on olemas kõik hooajad ja episoodid, nii et võid hakata sobival hetkel lihtsalt vaatama.

HBO sarjade ja filmide vaatamiseks 7 euro eest kuus piisab kõige väiksemast Telia TV Mini paketist. Standard ja Premium paketi tellijatel on HBO juba sees. Filmidest on lisaks muule äsja Telia videolaenutusse jõudnud veebruaris esilinastunud kodumaine suurfilm “Tõde ja õigus”.

Tasuta live-ülekannetele saab kaasa elada Pärnu Muusikafestivalilt ja Viljandi pärimusmuusika festivalilt.

Kuidas vaadata?

Seriaale on võimalik vaadata pea kõigilt ekraanidelt telefonist projektorini. Midagi on sul kindlasti juba olemas. Väiksemad ekraanid on hea resolutsiooniga, kuid heli on nendel kehv. Palju annab juurde Bluetooth’iga ühendatav kaasaskantav kõlar, mis suvekodus või reisil kulub igaljuhul ära.

Internet võiks ka olla. Kui mobiilne levi jääb nõrgaks ja wifi-võrku läheduses pole, tuleks panustada 4G ruuterile. Telefonist ja tahvlist vaadates või telefoniga suuremale seadmele 4G hotspotti jagades tasuks kaaluda akupanga soetamist. Erinevate mahtudega akupangad leiad siit.

The post Vihmase ilma lahendus appeared first on Digitark.

Kui palju läheb maksma kaotatud kliendikontakt ning mis on kõneside lahenduste roll ettevõttes? Mis suunas areneb klientide teenindamine läbi tehnoloogiliste vahendite, milliseid kõneside lahendusi ja lisateenuseid pakub Telia ettevõtetele ning kuidas aitab kõnekeskus parandada teeninduse kvaliteeti? Sellest ja paljust muust räägib Telia teenuste juht Pearu Tamm.

Vaata hommikuseminari siin.

The post Telia hommikuseminar: kui palju maksab kaotatud kliendikontakt? appeared first on Digitark.

Telia Eesti värskendas juulis äriklientide mobiilse interneti pakette, mis mõeldud kasutamiseks arvutis. Kuna kõigisse uutesse pakettidesse lisandub Euroopa Liidus kasutatav andmemaht, muudab see interneti tarbimise välismaal senisest tunduvalt soodsamaks.

„Suur osa Eesti ettevõtteid teeb igapäevatööd ka välismaal ning tööreisid viivad paljud inimesed erinevatesse Euroopa Liidu riikidesse. Uued paketid võimaldavadki oma töiseid toimetusi piiri taga muretumalt teha,“ ütles Telia Eesti internetilahenduste ja kõneside valdkonna juht Evelin Neerot.

Peamine muutus seisnebki selles, et arvutis kasutatava mobiilse interneti uued paketid sisaldavad kindla mahu mobiilset andmesidet, mida saab kasutada kõikjal Euroopa Liidus. Varem kehtis aga loogika, et Euroopa Liidu riikides maksis 1GB 4,50€. Näiteks kui Saksamaal või Poolas reisides pidi varem maksma 9GB mahu eest ca 40 eurot, siis nüüd on see maht paketis olemas ilma lisatasu maksmata.

„Kuna senised paketid Euroopa Liidu mahte ei sisaldanud, siis uute pakettidega anname ettevõtetele võimaluse parendada töötamist üle riigipiiride. Enam ei rakendu lisamahu eest kõrge hind ning samuti ei pea otsima töötamiseks sobivaid WiFi võrke – oma sülearvutiga saab uute pakettidega tööd teha kõikjal Euroopa Liidus,“ lisas Neerot.

Statistika kinnitab, et välisreisil viibivad Eesti ärikliendid kasutavad võõras riigis üha aktiivsemalt mobiilset internetti. Telia andmetel kasvasid eelmisel aastal mobiilse interneti mahud aasta varasemaga võrreldes Euroopa Liidu piires 35%.

Telia uute pakettidega saab lähemalt tutvuda siin.

The post Äriklientidele muutub mobiilse interneti kasutamine Euroopa Liidus mugavamaks appeared first on Digitark.

Tallinna Kaubamaja Grupi Partnerkaardi arendusjuht Rene Paats räägib värskes Digitarga saates sellest, et üha enam inimesi eelistab oma ostude eest tasumisel kasutada mobiilseid makselahendusi ning et tänaseks on Kaubamaja grupi klientide seas juba 30 000 mTasku kasutajat.

The post Digitarga SAADE: mTaskut kasutab igapäevaselt ligi 30 000 Tallinna Kaubamaja Grupi klienti appeared first on Digitark.

Kuigi pikkamööda muutuvad nutiseadmetes kasutatavad akud mahukamaks, suureneb teiselt poolt ka nende voolutarve. Üha suuremad ekraanid ja võimekam raudvara, koos kümnete rakendustega nõuavad energiatagavaradest oma ja nii kestavadki nutiseadmete akud päeva või heal juhul kaks.

Tavaliselt pannakse telefon tühjaks saades laadima. Mida teha aga siis, kui oled olukorras, kus telefoni on hädasti vaja, et kättesaadav olla või pead ise endast teada andma, kuid laadimisvõimalus puudub? Näiteks võõras linnas, metsas ekseldes või muus sarnases situatsioonis, võib akus oleva energia säästmine vägagi oluliseks osutuda ja viimane energiapiisk kasutaja suuremast hädast päästa. Mida siis teha, et telefoni aku sellises situatsioonis kestaks?

Kontrolli ennast

Enamik nutiseadmete omanikest on harjunud aega parajaks tegema telefoni näppides. Uudised, Facebook jne., viidavad küll aega ja võib-olla maandavad isegi stressi, kuid kulutavad ka akut. Seega võiks pisut ette mõelda ja ennast selles osas tagasi hoida. Nuputelefonide aku just seetõttu nii kaua kestabki, et nad on mõeldud ainult helistamiseks ning muud tegevused energiat ei kuluta. Seega aitab enesekontroll oluliselt tööaega juurde võita.

Reguleeri ekraani heledust

Lihtsa asjana võiks reguleerida ekraani heledust. Suurema osa nutitelefoni esiküljest haarab enda alla ju see sama ekraan, mida on küll suur ja ilus vaadata, kuid paraku tarbib see ka suurema osa akus olevast energiast. Seetõttu mõjutab  ekraani heleduse reguleerimine aku kestvust olulisel määral. Kuigi enamik telefone on seatud ekraani heledust automaatselt reguleerima, aitab selle käsitsi madalamaks seadmine aku kestvust pikendada.

Piira teavitusi ja lülita välja mittevajalikud ühendused

Aku vastupidavusele aitab kaasa ka erinevate teavituste ja taustategevuste piiramine. Hädaolukorras ei ole vaja kõiki e-kirjade ja rakenduste teavitusi saada või mis veel hullem, lasta neil end uuendada. Seega tasub rakenduste teavituste seaded üle vaadata ja mitteolulised neist koos taustategevustega piirata. Siit samm edasi on Wifi, Bluetoothi ja NFC ühenduste keelamine. Asukoha määramine ja mobiilne andmeside võiksid küll tööle jääda, kuid näiteks Bluetoothi ei ole mõtet asjatult sisselülitatuna hoida.

Kasuta erirežiime

Kui eelnev jutt eeldas kasutajalt mõningat seadistamist ja kehtis juhtudel, kus energiat oli veel mõistlikul määral alles, siis tõelises hädaolukorras saab enamike tootjate telefonides kasutada ka tarkvaralisi režiime, mis aitavad aku kestvust pikendada. Mõnikord aktiveeruvad need ka ise aku tühjenedes. Kokkuvõttes aga tasub vastav valik seadete alt üles leida ja sisse lülitada. Nii piirab seade ise ekraani heledust, ühendusi ja taustal töötavaid rakendusi ning pikendab seega märgatavalt järgmise laadimiseni jäävat aega. Lisaks saab kasutaja siin tavaliselt valida erinevate tasemete vahel, alates kergest piiramisest kuni maksimaalse võimalikuni.

Viimastel juhtudel keeratakse tõesti kõik, mis võimalik kinni ja jääb ainult hädatarvilik helistamise funktsioon.

Kokkuvõtteks

Tagantjärele tarkus ütleb muidugi, et enne minekut tuleks aku alati täis laadida ja võimalusel veel ka akupank kaasa võtta. Aga see on tagantjärgi tarkus ja ei maksa paraku midagi. Seega tuleb käituda vastavalt olukorrale ja ennast ise aidata. Veel tasub ära märkida, et ühelegi akule ei meeldi külm. Madal temperatuur kahandab samuti aku mahutavust tunduvalt ning seega tuleks oma telefoni külma eest igal juhul kaitsta.

The post Aku säästmine hädaolukorras appeared first on Digitark.