“Antarktika 200 – Bellingshauseni jälgedes“ on kodumaine seikluslik populaarteaduslik sari, mille näitamisõigused kuuluvad Teliale. Selle sammuga siseneb Telia aktiivselt teleproduktsiooni turule.
Ehkki erinevat meelelahutust, kultuurisündmusi ja spordiülekandeid on Telia ka varasemalt oma TV-klientidele vahendanud, linastub sügisel Telia LIVE kanalis esmakordselt kümneosaline originaalsari, mida kusagil mujal vaadata ei saa.
„Meie publik ootab emakeelset kvaliteetset sisu ja „Antarktika 200 – Bellingshauseni jälgedes” just seda pakubki. Telia teeb meelelahutus- ja meediamaailmas ühe suure sisulise sammu edasi ning mul on hea meel, et valmiv sari võimaldab põnevale ekspeditsioonile kaasa elada kõigil meie mere-, reisi- ja seiklushuvilistel klientidel. Samuti on oluline, et sarjas tõstatavad ja selgitavad eksperdid ning tuntud ja armastatud artistid teemasid ja küsimusi, millele peaksime kõik mõtlema – kliimamuutused, looduse käekäik jne,“ rääkis Telia Eesti televisiooni ja multimeedia valdkonna sisujuht Birjo Kiik. Originaalsarja esimene osa jõuab eetrisse oktoobris.
„Antarktika 200 – Bellingshauseni jälgedes“ on kümneosaline seikluslik populaarteaduslik saade, millega tähistatakse 200 aasta möödumist Antarktika mandri avastamisest Saaremaal sündinud baltisakslasest Vene admirali Fabian Gottlieb von Bellingshauseni poolt. Sari on valminud koostöös Eesti Meremuuseumi ja MTÜ Thetis Ekspeditsioonidega.
„Sarja peategelasteks on kaks noort meresõitjat, kelle seiklustele saab polaarlaeva pardal ja teleekraani vahendusel kaasa elada. Ekspeditsioonil osalevad ka paljud tuntud külalised ja tunnustatud teadlased, kelle abil tutvustavad noored meresõitjad nii Antarktika ajalugu, loodust, kliimamuutusi ja palju muud põnevat,“ avas saate produtsent Kaupo Karelson.
Kümneosalist saatesarja juhivad Eesti Mereakadeemia tudengid Karolina Vaino ja Julius Tarand. Sarja iga episood keskendub erinevatele ajaloolistele ja teaduslikele teemadele. Sari on mõeldud nii noorematele kooliealistele kui ka vanematele ajaloohuvilistele. Lisaks sarja peategelastele külastavad ekspeditsiooni erinevad tuntud külalised ja tunnustatud teadlased, näiteks Jaan Tätte, Marko Matvere, David Vsevjov, Tarmo Soomere, Tiit Pruuli ja paljud teised. Saate toimetajateks on Katrin Idla ja Marek Strandberg, operaator-lavastajaks Christian Johannes Kask ja produtsent Kaupo Karelson. Eetrisse jõuab sari eksklusiivselt Telia LIVE kanalisse alates hilissügisest.
Ekspeditsioon Antarktikasse toimub 2019. aasta juulist kuni 2020. aasta veebruarini. Rännak tehakse polaarlaevaga S/Y Admiral Bellingshausen, mis ristiti pidulikult meretraditsioonide kohaselt 11. juunil Lennusadamas. Teadaolevalt oli Bellingshausen üks kolmest Antarktika rannikut esimesena näinud maadeavastajast.
Eelmisel nädalal toimunud Apple’i arendajate konverentsil nägid ilmavalgust uued teenused ja funktsioonid. Taas tõusis päevakorda küsimus, kas tahvelarvutiga on mõeldav asendada süle- või lauaarvuti?
Sellele vastamiseks tahaks kõigepealt teada, kas iOS 13 iPadile mõeldud operatsioonisüsteem pakub võimalust teha kõiki neid asju, mida arvuti? Mitte päris, aga oluliselt rohkem kui varem. Kauaoodatud uuendus on võimalus läbi USB-C pesa ühendada tahvelarvutile järele ükskõik kuipalju SSD ja tavalisi kõvakettaid, sealhulgas microSD kaarte. Fotode ja videotega töötavad inimesed saavad nüüdsest importida materjali otse näiteks Lightroomi.
Siiski, kas Apple on iPadiga muutnud seekord midagi fundamentaalselt või lihtsalt parandanud kõige kriitilisemad puudused, mille üle on pikemat aega kurdetud? Et sellele vastata, tuleb ära oodata september, kui operatsioonisüsteem ametlikult välja lastakse ning omal käel põhjalikumalt järele katsetada.
Praegu on huvilistele saadaval veel arendamisjärgus beeta-versioon, mille põhjal on vara järeldusi teha.
Küll on teada, et veelgi mugavam saab olema liikumine erinevate rakenduste vahel, nende samaaegne ekraanil hoidmine ja uute akende avamine nagu MaciS harjunud oleme.
Need on kindlasti sammud arvutilaadsema kogemuse poole.
Hiire puudumise tõttu on iPadil siiani olnud kohmakas teha copy-paste jms toiminguid. Seetõttu on uuel OS-l leiutatud lisaks ühele sõrmele ka teise, kolmanda ja neljanda liigutused, mis peaksid tegema näiteks tekstilõigu kopeerimise või lõikamise tunduvalt lihtsamaks. Idee on ilus, aga on kahtlused, kas see ikka päris mugavalt käima hakkab. Klaviatuur ja hiir on olnud kasutusel juba pea nelikümmend aastat ning kuigi need näevad välja vanamoelised, siis ajapikku oleme nende kasutamisega harjunud. Ühtlasi on iga klahv konkreetne nupp, mis tõlgib inimese kavatsuse masinakeelde. Sõrmelibistamised ekraanil on nagu uue keele õppimine, kirjutab The Verge. Kaheldav, kas siledal ekraanil sõrmi liigutades toimub areng, mille käigus õpib inimkond järjest keerulisemaid kombinatsioone.
Siin tekibki probleem, sest ühest küljest on iPad tohutult võimalusterohke ja potentsiaalne uue ajastu töövahend. Teisalt on ikkagi väga tüütu sõrmedega ekraanil copy-paste’i-sugust lihtsat asja teha, mis hiirega on palju lihtsam. Sügisel välja tulev iOS 13 näitab, kas oleme valmis õppima uusi sõrmeakrobaatika kavu ning lõpuks loobuma sülearvutitest praegusel kujul.
Telia uueks tehnoloogiadirektoriks ja juhtkonna liikmeks saab alates 10. juunist Andre Visse.
Telia Eesti juhatuse esimehe Robert Pajose sõnul on ettevõtte tehnoloogiajuhi roll väga kaalukas, kuna kokku töötab Telia tehnoloogiaüksuses ligi 500 inimest.
“Telia tehnoloogiadirektori amet on siinsel äri- ja IT-maastikul üks põnevamaid, sest annab võimaluse koostöös tugeva meeskonnaga suunata uusimate tehnoloogiate arendamist ja rakendamist Eestis. Igal aastal investeerime siinsel turul üle 50 miljoni euro IT-taristu arendamisse ja uutesse digitaalsetesse toodetesse-teenustesse,” ütles Pajos.
Värske tehnoloogiajuhi Andre Visse kinnitusel on Telial ees põnevad ajad. “Me muudame oma arendusprotsesse agiilsemaks ning oleme 5G turule toomise ootel. Samal ajal laiendame üle kogu Eesti valguskaabli võrgustikku ning teeme revolutsiooni IT- ja pilveteenuste turul. Need on vaid mõned näited. Võime oma kvaliteedi- ja innovatsiooniliidri kuvandi üle siiralt uhkust tunda ning pingutame jätkuvalt iga päev selle nimel, et klientide ootusi ületada ja neid positiivselt üllatada!”
Andre Visse on Telias töötanud kuus aastat, viimati IT-taristu teenuste juhi rollis. Enne seda töötas ta IT Grupis tehnoloogiajuhi ja juhatuse liikmena.
Telia Eesti loodud mobiilse rahakoti lahendus mTasku võimaldab eksklusiivselt kasutada nüüd ka Viru Keskuse kinkekaarte. mTaskut on asunud lühikese aja jooksul kasutama ligi poolsada tuhat klienti ning värskelt lisandunud kinkekaardi teenus lihtsustab igapäevaseid tegemisi veelgi.
Viru Keskuse kinkekaart on esimene kinkekaart, mida mTasku platvormi kaudu kasutada saab lisaks juba kasutuses olevatele makse- ja kliendikaartidele.
“Kiire, mugava ja keskkonnasõbraliku kinkekaardi kasutuselevõtmine on olnud koostöös Teliaga arenduses pikemat aega ning selle erilahenduse lansseerimine on toonud juba enne avalikku teavitust hulgaliselt kinkimisi. See on meeldiv kinnitus uue nutilahenduse mugavuse ja vajalikkuse osas,” kommenteeris Viru Keskuse turundus- ja kommunikatsioonidirektor Taivi Koitla.
mTasku platvormi kaudu kasutatav Viru Keskuse kinkekaart loob võimaluse kingivajadused kiiresti lahendada, kinkekaarti silmapilguga edasi kinkida ning soovi korral ka varem kingitud või osaliselt kasutatud kinkekaarti edasi kinkida.
Telia Eesti ärikliendiüksuse juhi Tarmo Kärsna kinnitusel iseloomustab Viru Keskuse kinkekaardi lisandumine taas mTasku paindlikkust erinevate kliendilahenduste ühendamisel. “Just läbi sellise koostöö saame pakkuda Eesti inimestele uusi ja innovaatilisi lahendusi, mis aitavad lihtsustada igapäevatoimetusi ning ajada asju digitaalselt, nii nagu see on ühele e-riigile kohane.”
Paralleelselt mTaskus pesitsevale kinkekaardile jäävad Viru Keskuses esialgu kehtima ka paberkandjal kinkekaardid. Viru Keskuse kinkekaardid on tähtajatu kehtivusega ning see laieneb ka nutikinkekaartidele. Olemasolevaid paberkinkekaarte mTaskusse üle kanda ei saa.
mTasku on mobiilne rahakott, mis on arendatud Telia, LHV, EveryPay ja kassalahenduste pakkujate Ektaco, ID Süsteemid, Nixor ja Laansoo & Trussmann koostöös. MTasku platvormi ja äpi peamiseks arenduspartneriks on Datanor OÜ ning oluliseks koostööpartneriks Tallinna Tehnikaülikool, kellega koos arendatakse turvaliste elektrooniliste dokumentide ja läbipääsulubade kasutamist mobiiltelefonis.
mTasku rakenduse saab tasuta alla laadida Apple Store’i ja Google Play poodidest ning seda saavad kasutada kõigi Eesti mobiilsideoperaatorite kliendid.
Kinkekaardi kohta leiab lisainfot siit, mTasku võimalustega saab lähemalt tutvuda siin.
Reisimine eeldab planeerimist ja korraldamist nii reisi ajal kui ka reisieelsel perioodil, olgu selleks majutuse leidmine, transpordi valik, reisikindlustuse sõlmimine või asjade pakkimine. Alati tekib küsimus, kas oled ikka kõigele mõelnud. Kuna tänapäeva töö käib suures mahus läbi arvuti või nutiseadmete, on tööreisidel oluline olla ka turvaliselt internetiühenduses. Mida on oluline teada kõnede ja internetiühenduse kohta välismaal, räägib täpsemalt Telia Eesti rändlusteenuse juht Helve Rammul.
Rääkides tööreisist, tekib esimesena küsimus, millised seadmed võivad reisil vajalikuks osutuda. Seega tuleb enne reisi läbi mõelda, kas piisab vaid nutitelefonist või on sul vaja töövahendiks tahvel- või sülearvutit? Seejärel tuleb loomulikult vastata küsimusele, kuidas olla mobiiltelefoni ja arvutiga internetiühenduses turvaliselt ning seejuures hiljem üüratuid arveid saamata. Samuti võivad palju kõnemahtu kulutada pikad nõupidamised või kolleegide juhendamine telefonitsi. Euroopas reisides me harilikult sellele ei mõtle, aga mida teha näiteks Venemaal?
Andmeside rändlusteenus võimaldab muretut tööreisi kõikjal
Veel praegugi pelgavad inimesed Euroopa Liidust välja reisides andmesiderändlust sisse lülitada ja lükkavad ka pikemate kõnede tegemise edasi aega, mil ollakse tagasi Eestis. Tänapäeval on võimalik hoiduda lähetuses tekkivatest üllatusarvetest lihtsalt. Tutvu enne reisi mobiilse interneti pakettidega ning vali sobiv lahendus välja. Telia pakub esimese kohaliku operaatorina mobiilse interneti Päeva- ja Nädalapakette üle terve maailma. Päeva- ja Nädalapaketid aitavad hoida oma sidekulud kontrolli all, sest andmeside on konkreetse hinna ja mahuga piiratud. Päeva- ja Nädalapakette saab kasutada enam kui 100 maailma riigis ning pakettide hind algab 12 eurost päevas.
Kas ja miks vältida välismaal kohalike WiFi võrkude kasutamist?
Pole midagi parata, kuid tavapärane töö arvutiga vajab sageli ka internetiühendust. Samuti võib reisil olla vajalik laadida nutiseadmesse kaardirakendusi või kasutada takso tellimise rakendust. Kas kasutada tasuta avalikke võrke või oma operaatori pakutavat andmesidemahtu?
Avalik traadita internetivõrk ehk WiFi on küll väga levinud viis välismaal internetis käia, kuid paraku ei tea seda kasutades kunagi, kes su liiklust võib jälgida, kas kohalik ruuter on ikka turvaline või äkki on nakatunud viirusega mõni teine samas võrgus olev arvuti. Ainult WiFi peale lootes tekib mure ka siis, kui internetti on vaja kasutada olenemata asukohast klientidega või tööpartneriga kohtudes või ringi liikudes. Kui sul on ikkagi plaanis internetti kasutada WiFi-võrgu kaudu, on turvalisuse huvides mõistlik luua WiFi võrku ühendumisel krüpteeritud VPN-ühendus, mis tekitab võrguga turvalise ja anonüümse ühenduse.
Mis võib välisreisil olles kulutada soovimatult palju internetimahtu?
Nii telefon kui ka arvuti teevad aeg-ajalt automaatseid tarkvaravärskendusi, sünkroniseerivad andmeid ja laadivad pilveserverisse fotosid ja videoid. Üheks suureks andmemahusööjaks on Youtube, nii et ka videovaatamise reisil võiks pigem edasi lükata. Välismaal olles on mõistlik need teenused ajutiselt sulgeda. Sest kui Eestis on internetis surfamise teenus paketi hinnas, siis teatud riikides on pakettidel piirangud ja pole mõtet oma Päevapaketti kulutada programmi uuendamisele. Oluline on jälgida, millised rakendused on telefoniekraani taustal avatud ja “vaikimisi” juba Päevapaketi internetimahtu kasutavad.
Kuidas käituda riiki sisenemisel saadetud SMS-idega – kas sealne info on mulle vajalik?
Teadlikkus teenuste kasutamisel kasvab oma kogemustega ja mobiilsidefirmalt saadud informatsiooniga. Seega on vaja lugeda saadetud sõnumeid, mis annavad teada internetivõimalustest ja -hindadest. Samuti saadetakse lühisõnumiga Päevapaketi 75% täitumise ja mahu täitumise teave. Sõnumite lugemine tagab rahuliku olemise, sest teenuste kasutamine on sinu kontrolli all.
Soojad suvepäevad on inimesed kontoriruumidest välja meelitanud ning täitnud pargid ja rohealad pingsalt silmi kissitavate töömesilastega. Kuigi õues töötamine on teoorias tore, põrkume tihti probleemiga: kuidas päikese käes arvutiekraan nähtavaks muuta? Alljärgnevalt loetlen mõned nipid, kuidas õues töötamine ka päriselt tõhusaks muuta.
Keera ekraaniheledus põhja
Päikesepaistelisel päeval tuleks ümbritseva lisavalguse tõttu esimese asjana oma arvuti ekraaniheledus maksimumi peale keerata. Kuna see vähendab oluliselt aku eluiga, tasub kaasa võtta lisaaku või leida väljas töötamiseks koht, kus on võimalik akut laadida. Windows 10 operatsioonisüsteemiga arvutil saab ekraaniheledust juhtida teavituste paneelilt, mille leiad klõpsides ekraani all paremas nurgas asuva ümbriku ikooni peal. Macide puhul aga ülemisest vasakust nurgast õuna logo alt, vajutades System Preferences ning seejärel Displays. Kiirem ja mugavam viis ekraaniheleduse muutmiseks on kasutada klaviatuuri, kuid Windowsi arvutitel oleneb see palju tootjast ehk vaata üle oma arvuti kasutusjuhend või leia Google’ist (Maci ekraaniheleduse muutmiseks leia klaviatuurilt üles päikese pildiga nupud).
Mittepeegelduva ekraaniga arvuti
Kui soovid tihti kontoriruumidest väljas vabas looduses arvutiga tööd teha, proovi juba eos leida arvuti, mille ekraanipind oleks matt ehk mitte läikiv. Kuigi läikiva ekraaniga arvutid näevad siseruumides välja paremad, ei peegelda mati ekraaniga arvutid välitingimustes päikesekiiri nii jõudsalt tagasi. Lihtsamaks leidmiseks on e-poodides eraldi filter mati ja läikiva ekraaniga arvutite eristamiseks.
Keera end näoga päikese poole
Selleks, et vähendada ekraanipeegeldust, tasub välist tööpaika otsides paigutada end suunaga päikese poole. Nii ei peegeldu päikesevalgus arvutiekraanilt otse silma. Liiguta arvutiekraani, et kindlaks teha optimaalne nurk, kus valgus nägemist kõige vähem häirib.
Tööta varjus
Õues töötamine võib meeldiv olla isegi otsese päikese käes olemata. Leia koht mõne suurema puu all või päikesevarjuga pingil – nii väldid ka päikesepiste või -põletuse saamist. Lisaks ei pea ekraani täiesti heledaks keerama, sel moel säästad akut, saad kauem värskes õhus töötada ning oled üleüldiselt produktiivsem.
Lisavarustus
Kui tahad olla maksimaalselt efektiivne ning töötamise ajal ka päevitada, võid internetist leida päris nutikaid (kuigi mitte eriti ilusaid) lahendusi ka selleks. Näiteks Amazonist võid oma arvutile osta spetsiaalse “kapuutsi”, mida on võimalik kasutada nii sülearvutikoti kui ka arvuti päikesevarjuna.
Tume pluus ja päikeseprillid
Tundub liiga lihtne, et olla tõsi? See on tegelikult päris uskumatu, kui palju see nähtavust parandab. Tume pluus aitab vähendada enda peegeldust arvutiekraanil ning päikeseprillid päikesekiirte peegeldust. Ideaalne oleks kasutada peegeldumisvastase kaitsega prille, kuid sobivad ka tavalised. Kõik lihtne on geniaalne.
Kui ka sinul on mõni nipp, mis aitab päikesepaistelisel päeval arvutiga õues tööd teha, lisa need loo alla kommentaaridesse. Saame kõik koos digitargemaks.
Telia partner Feelingstream on loonud kliendisuhtluse analüüsimiseks tehisintellekti, mis aitab muu hulgas leida uusi müügivõimalusi ning kasulikke vihjeid klientide ootustele vastamiseks. Klientidele logistika täisteenust pakkuv Itella Estonia proovis lahendust kolm kuud ning jäi kliendikogemuse juhi Monika Pritsi sõnul enam kui rahule.
“Iga kliendiga kokku puutuva edumeelse ettevõtte ülesanne on saada aru, millised on kliendi vajadused ja vastavalt sellele oma äri arendada. Seejuures on kliendi vajaduste mõistmine 80% ulatuses tema ootuste märkamine ja seejärel nende ületamine. Konkurentsitihedal turul on siiras huvi klientide ootuste ja vajaduste vastu ettevõtte jaoks elulise tähtsusega. Feelingstream koostöös Teliaga on üks võti selle saavutamiseks,” kinnitas Itella kliendikogemuse juht.
Inimesed tõlgendavad infot erinevalt, mistõttu on väga tervitatav lahendus, mis lubab enne äriliste otsuste tegemiseks koguda klientidega otsesuhtluses olevate inimeste asemel moonutamata infot. Kui sellist abimeest vahefiltriks pole, siis puudub ka selge ülevaade, millest klient tegelikult räägib. Milline on tema emotsioon või kas ta sai oma küsimusele sobiva vastuse. Kasutajakogemuse disaini üks peamisi eesmärke on saada klientidelt kätte tõeline tagasiside. “Hea uudis on, et loetud nädalatega on nüüd võimalik vaegnägijast teha uuesti nägija. Võtmesõna on seejuures kiirus – tänu nutikale kõneanalüüsile tuvastasime juba pärast esimest kliendikõnet, napid viis minutit pärast kodulehel tekkinud pakijälgimise veateate tekkimist selle põhjuse ja saime sama operatiivselt ka selle vea eemaldatud,” kinnitas Itella Estonia kliendikogemuse juht.
Ainuüksi esimese kahe nutika kliendianalüütika kasutamise nädalaga jõudis Itella Estonia jälile ettevõtte kõige suurematele väljakutsetele, millega tegelemine andis suurema võimaluse õnnestuda ja pakkuda kliendivajadustest lähtuvaid lahendusi. Praktilises vaates avas Telia ja Feelingstreami pakutav tööriist täiesti uue ukse nii äri-, kvaliteedi- kui ka müügijuhtidele.
“Inimesed ei mäleta täpselt, mis sa neile ütled või teed, aga neil ei lähe meelest see, millise tunde sa neis tekitad. Meie eesmärk on pakkuda oma klientidele just positiivseid emotsioone, mida nad tahaksid jagada ka teistega. Kolm kuud pärast kliendisuhtluse analüütika põhjal tehtud pisiarenduste tegemist suutsime klienditoe telefonile tehtavate pöördumiste arvu vähendada 48% – teisisõnu saime aru, millised on klientide vajadused,” summeeris Itella kliendikogemuse juht.
Millist võimalikku kasu Feelingstreami nutikas kõneanalüüs annab?
Klienditeenindus ja müük muutuvad läbipaistvamaks
Teeninduskvaliteedi monitooring näitab kätte senised kitsaskohad ja annab võimaluse klienditeeninduse taset tõsta
Tekib lisavõimalus mõõta klientide rahulolu
Tekib parem ülevaade konkurentide tegevusest ja selle mõjust oma ettevõttele
Tekib arusaam, millised on suurimad väljakutsed
Klientide kontaktid registreeritakse pärast kõnet automaatselt ja ühtlase tasemega (loob võimaluse klienditeenindajatel tegeleda kõige olulisemaga – klientidega)
Ebavajalike pöördumistega ja nende ennetamisega saab tegeleda juurpõhjuse tasandil
Korduvate pöördujate leidmine ja haldamine muutub lihtsamaks
Tekib ülevaade klientide vajadustest, millest lähtuda äriarenduses
Olemasolevatele kontaktidele tekib lihtsam võimalus teha uut müüki
Tekib võimalus ennetada klientide rahulolematust ja soovi end teenusest lahti siduda
Paraneb müügitöö
Kokkuvõtvalt tuleb Monika Pritsi hinnangul kasutajakogemust täiustada pidevalt, kuna klientide ootused muutuvad aina kiiremini. “Sageli mõeldakse kasutajakogemuse disainist kui millestki ülimalt keerulisest, kus tuleb kirjutada juhendeid ja joonistada protsesse. Tegelikult on kasutajakogemuse disaini juures üks olulisemaid väljakutseid kasutaja ootuste märkamine ja nende kohtade otsimine, kus on võimalik teenuse kasutajat siiralt aidata ja positiivselt üllatada ning selleks on Feelingstreami kõneanalüüsi lahendus väga hea tööriist,” lisas ta. Lihtne ja intuitiivne on seejuures nii teenuse kasutamine kui ka sellega liitumine, eriti olukorras, kus varem on ettevõttes juba kasutusel Telia kõnekeskuse teenus.
Ehkki tehnoloogilised võimalused polnud veel kuigi kaugele arenenud, loodi asjade interneti kontseptsioon juba 1980. aastatel. Nutistu idee tegelik sisu avaldus alles aastatuhande vahetumise paiku, kui internetist sai massitarbekaup nii ettevõtetele kui ka eraisikutele. Ometi võib 5G võrgu ootuses jätkuvalt öelda, et asjade interneti plahvatuslik kasv on alles ees. Mida sellest oodata ja kuidas oma ettevõttele kasu lõigata, kirjutab Telia IoT valdkonna juht Toomas Kärner.
IoT (internet of things ehk asjade internet) mõiste on kasutusel olnud juba kaks kümnendit ja selle sisuline tähendus ajas osaliselt muutunud. Ootused IoT-le kasvasid kümme aastat tagasi, kui neljanda põlvkonna ehk 4G võrguühendus tuli laialdaselt kasutusele. Võrreldes varasemaga kasvasid nii ühenduskiirus kui ka stabiilsus ning koos sellega muutus ka asjade internet reaalsemaks ja kättesaadavamaks. Oma kuulsuselt oli aga IoT mõiste endiselt ajast ees, kuivõrd iga tehnoloogilise lahenduse kohta kiputi seda terminit ülioptimistlikult kasutama. Tänaseks on selge, et IoT on tegelikult kõike muud kui pelgalt eesmärk omaette. See on hoopis nutikas tehnoloogiline abivahend soovitud äriliste eesmärkide saavutamiseks.
Esimene samm – ära arva, mõõda
Mida laiem on ettevõtte tegutsemisvaldkond, seda tõenäolisemad on mistahes tööprotsesside hindamisel andmete puudumisest tekkivad inimlikud vead. Ka siis, kui andmete kogumine on süsteemne. Ebatäpsed või harva kogutud andmed mõjutavad ka arusaama süsteemi terviklikust toimimisest. Näiteks Telia Eesti loodud veearvestite kauglugemise lahendus Tallinna Sadamale aitab lisaks täpsemale ja sagedasemale andmekogumisele tuvastada ka kohti, kus veevõrgu olemasolevad joonised ei klapi reaalsusega. Tavaolukorras polekski sellest suurt lugu, kuid õnnetuste korral on veevõrgu kaardistusel ülioluline roll.
Andmete täpsest mõõtmisest on muudki kasu. Kui näiteks varem koguti Tallinna Sadamas veenäite perioodiliselt, siis nüüd kantakse need arveldussüsteemi kord ööpäevas. Lisaks kiiremale andmekogumisele suudab süsteem tuvastada ka lekkeid, torude lõhkemisi, külmumise ohtu ja sedagi, kas vesi valgub torudes õigetpidi. Täpsemad andmed võimaldavad hinnata, milline on võrgus vee tootmise ja tarbimise balanss, ning seda igapäevaselt ja pidevalt – kadudele saadakse kohe jälile. Tervikuna, andmete täpne kogumine võimaldab Tallinna Sadamal korrastada oma süsteeme, mis ilma Telia loodud IoT lahenduseta oleks umbkaudsemad ja ajakulukamad.
Teine samm – tee andmepõhiseid äriotsuseid
Vastupidiselt laialt levinud arvamusele on andmeid tänaste tehnoloogiliste lahenduste abil üsna lihtne hankida. Andmed on eri tööprotsesside tulemusena igal juhul olemas, küsimus on info kogumises ja süstematiseerimises viisil, mis võimaldaks analüüsida selle mõju äriprotsessidele.
On teada, et näiteks kogu soojusenergia, mida kliendid ära ei kasuta, eraldub soojustrassist ja sõna otseses mõttes haihtub õhku. Vaatamata sellele, et energia on juba toodetud, ei kuulu hinnanguliselt kuni veerand sellest arveldamisele just sellepärast, et kliendid pole seda ära kasutanud. Kuna erinevatel perioodidel energia- ja küttekulud kõiguvad, siis sooja tootmise vähendamine nii suures ulatuses ei ole äriliselt ratsionaalne. Nutikas andmekogumine ei ole ainult täpsem ja kiirem, vaid pakub tootjatele ka käegakatsutavat rahalist kasu – soojusenergia tootmise reguleerimine vastavalt vajadusele võimaldab soojuskao vähendamise kaudu kontrollida ettevõtte kulusid ja tulusid. Nutitaristuta ehk ilma andmeteta on selliste äriotsuste langetamine enamasti paraku umbkaudne loterii, kas läheb õnneks või mitte.
Kolmas samm – kasuta andmeid ettevõtte kulude ja tööjõu huvides
IoT lahenduste äriline kasu pole ainult tehnoloogiline. Digitaliseerimine avaldab positiivset mõju nii ettevõtte äriloogikale, üldisele toimimisele kui ka töötajate ja nende oskuste optimeerimisele. See loob uusi võimalusi, mida tehnoloogia puudumise tõttu varem polnud või mis pole sellises ulatuses veel kättesaadavad.
Näiteks gaasivõrgu digitaliseerimise äriline kasu seisneb eelkõige võimaluses monitoorida ülitäpselt selle taristu toimimist – ülevaade rõhkudest, temperatuuridest ja jooksvatest kuludest ehk sõlmpunktidest, kus gaasi parasjagu kõige rohkem tarbitakse, annab ka detailse teadmise, kuidas võrk koormusega hakkama saab. Teisalt võimaldab andmepõhine töökorraldus optimeerida meeskonna tööaega ja kasutada töötajate erialaseid teadmisi ja oskusi ettevõtte arendamiseks. Kui nutitaristus midagi ka juhtub, on tänu täpsetele andmetele teada veakoht, millega tegeleda tuleb. See hoiab kokku olulist aega, mis muidu kuluks töötajatel probleemide tuvastamisele.
Asjade interneti 5G võrk on juba kohal
Ehkki kommertskasutamiseks mõeldud 5G võrku pole veel avatud, on NB-IoT (narrow band internet of things) võrgu näol sisuliselt tegu esimese 5G perekonda kuuluva internetivõrguga. See levib üle terve Eesti ja tegu on ametliku, reaalselt kasutatava võrguga. Eilne ulme on praegu üks mitmekesisemaid kättesaadavatest ühendustehnoloogiatest ja mistahes toode või teenus on väga hõlpsalt digitaliseeritav.
Monitoride puhul on enamik arenguid üldiselt ikka seotud pildi ja selle parameetritega. See tähendab, et peamise tähelepanu all on ekraanidiagonaal, pildi formaat ja muud otseselt pildi näitamist puudutavad omadused. Loomulikult on see ka igati mõistetav, sest kuvari peamine eesmärk ongi ju pildi edastamine.
Samas aga tõestab Samsung oma uute Space-seeria monitoridega, et see ei pea tingimata nii olema, uuendusi on võimalik tuua ka vormilise poole peale. Nimelt on Korea suurtootja turule toonud kuvarid, mille juures on tavapärasest erineval viisil lahendatud jala disain.
Teooria
Lühidalt on tegemist monitoriga, millel puudub tavapärane lauale asetuv jalg. Kuvari taga on hoopis pikk hingedel kinnitus, mis käib pitskruvi-sarnase mehhanismi abil laua serva külge. Tõsi, sarnaseid lahendusi on pakutud ka varem, kuid väga levinuks pole need siiski saanud. Samas aga võiks, sest idee tulemusena hoitakse laual kokku seda ruumi, mille tavapäraselt hõivab jalg. Nüüd aga on monitor justkui õhus. Tänu liigendile saab ekraani vabalt ette või tahapoole ning ka üles ja alla liigutada. Täiesti üles tõstes liigub aga monitor hästi seina ligi ja vabastab kogu laua pinna. Seega on idee kui selline päris hea ning näeb see ka lahe välja, sest kuigi ülejäänud monitori disain on suhteliselt tavaline, moodustavad teistmoodi jalg ja kuvari teravad nurgad koos õhukeste servadega meeldiva visuaalse koosluse.
Praktika
Eelnev oli aga teooria. Nagu paljude asjadega, on paberil selline lahendus mugav ja nagu nimigi viitab, ruumisäästlik. Praktikas ilmnevad aga mõned nüansid, millega peab arvestama. Esiteks nõuab tavapärasest veidi rohkem pusimist monitori kokkupanek ja laua külge kinnitamine. Kuna see on aga ühekordne tegevus, pole sellest hullu. Pisut rohkem häirib võib-olla see, et ekraani ei saa küljele keerata. Või õigemini, kuigipalju küll saab, aga selleks tuleb reguleerida laua külge kinnituvat pitskruvi ja see on tülikas. Samas aga küljele reguleerimine ei ole päris igapäevaselt vajalik. Enamiku jaoks aga olulisem on hoopis kõrguse reguleerimine. Eriti kui monitori kasutavad erinevad inimesed. Space-seeria eripära on siin see, et koos kõrguse muutmisega muutub tänu liigendi ehitusele ka selle kaugus. See tähendab, et teoreetiliselt võib kasutaja leida end olukorrast, kus õige kauguse puhul silmadest on ebamugav ekraani kõrgus või vastupidi. Eriti olukordades, kus soovitakse kõrguse reguleerimist teha laual täiendava pinna võitmiseks. Arvestama peab ka sellega, et lauda ennast ei saa enam täiesti vastu seina lükata, kuna jala kinnitus nõuab pisut ruumi. Samas aga on muudes aspektides uudne disain hästi õnnestunud ja toimib. Kuvar oleks justkui õhus ning jala sisse peituvad kaablid jätavad üldmulje puhtaks ja minimalistlikuks.
Pilt ja tehnika
Kuna tegu on ikkagi monitoriga, tuleb mõni sõna rääkida ka pildist. See on iseenesest kena ja pigem kvaliteetne. Vastavalt sisule saab kasutada eelvalitud seadeid nagu Standard, Cinema ja Dynamic Contrast, mis siis pildi iseloomu muudavad. Muidugi saab ka igaüks ise meelepärased sätted valida. Selle tarbeks on päris hästi õnnestunud ka menüüde ülesehitus ja kasutamine. Tehnoloogilise poole pealt pakkus testitud ekraan 27 tolli suurust pilti ja seda resolutsiooniga 2560 x 1440 ehk pildi formaat on WQHD. Värskendussagedus on 144 Hz ja kontrastsus 3000 : 1. Sisenditest leiduvad Sace-l HDMI ja Mini Dispaly Porti nimelised ning komplektis on kaasas kaks ühes kaabel, milles on kokku pandud HDMI ja voolujuhe.
Valikus on ka 32-tolline mudel, mille tehnilised näitajad on 3840 x 2160, 60 Hz ja 2500 : 1.
Kokkvõtteks
Kokkuvõtvalt võib öelda, et Samsung Space võib olla paljudele hea valik ning selle disain on tõesti ruumisäästlik. Toode ise on kvaliteetselt kokku pandud ning ka pakutav pilt on igati aktsepteeritav ja peaks enamikku kasutajaid rahuldama. Mõned eripärad tulenevalt jala iseloomust küll leiduvad, kuid need on pigem iseärasused ning ei tohiks ostu takistavaks teguriks saada. Eesti turul pole kuvar veel päris igale poole müüki jõudnud, küll aga saab seda juba tellida näiteks siit. Hinnaklass jääb 27“ eksemplaril veidi rohkem kui 400 euro juurde.
Genius leidis nutika viisi sisu “märgistada”, kasutades selles apostroofe.
Juba hea mitu aastat on Google’sse mõne loo nime sisestamise järel ilmunud lisaks tavapärasele otsingutulemusele kast, mille sees on otsitud loo sõnad. Tegu on olnud mugava ja menuka vahendiga.
On veel üks teine ettevõte, mis keskendubki ainult lugude sõnade kirja panemisele, nimelt Genius Media. Nemad väidavad, et Google on lugude sõnu neilt juba aastaid kopeerinud, et esitada neid oma otsingutulemustes kui Google’i omandit.
Genius on tegutsenud juba 2009. aastast ja on kirjeldanud ennast kui platvormi, mis tunneb ära ka keeruliste räpplugude kõige kiiremad sõnamängud. Kümne aastaga on ettevõte kasvanud üle žanrite ka teistesse muusikastiilidesse ja kujunenud kohaks, kus fännid saavad viidata ja arutleda oma lemmiklugude üle. Genius Media sõnul on Google kopeerinud lugude sõnu juba aastaid.
Genius Media esindaja ütles, et neil on tagasilükkamatud tõendid Google’i kopeerimistegevuse kohta läbi mitme aasta. See on tõsine süüdistus.
Kuidas Genius Media tõestas, et lüürika on pärit nende lehelt?
Selleks kasutati teksti sisestamisel erinevaid ülekoma variante ehk apostroofe, luues sellega justkui omalaadse vesimärgi, ilmeksimatu tunnuse, mille järgi eristada koopiat originaalist.Ülakoma mustrid konverteeriti morse koodi, millest tuleb kokku sõna “Red Handed”, mis tõlkes tähendab teolt tabamist. Google väidab, et ostab lugude lüürikaid kolmandalt osapoolelt, firmalt LyricFind ning võtab sisu kvaliteedi ja autorluse küsimusi väga tõsiselt. Vastutuse lükkaks Google just sellele kolmandale osapoolele, LyricFind’ile, kes omakorda kopeerimissüüdistusest keeldus.
Google’i kõneisik lisas hiljem, et lugude sõnad nende otsingumootoris on pärit erinevatest allikatest ja kui peaks selguma, et nende partnerid ei pea kinni heast tavast, siis lepingud lõpetatakse.
Kaebus Google’i vastu tuli sisuliselt samal ajal, kui Ameerika Ühendriikide Justiitsministeerium andis teada plaanist alustada Google’i äripraktikate uurimist. Samuti on poliitikud kogu maailmas hakanud häält tõstma suurimate tehnoloogiafirmade vastu.
iPhone nagu mistahes nutitelefon on üks varaste lemmikobjekte – väike, kallis ja lihtne maha müüa. Samuti võib see väike vidin väga mugavalt taskust või kotist ennast välja poetada. Kahju sealjuures on aga suur. Seepärast tasub alati olla ette valmistatud selleks, et telefon mingil hetkel võõrastesse kätesse võib sattuda.
Kõige elementaarsem telefoni kaitse on ekraaniluku kood. Kindlasti peaks see olema midagi muud kui 1234 või 0000 või midagi sama lihtsat. Uuematel telefonidel on kood küll kuuenumbriline, kuid sellegipoolest ei tasuks koodi lihtsust eesmärgiks muuta. Õnneks muudavad koodi kasutamise lihtsamaks sõrmejälje- ja näotuvastus, mis lasevad koodi sisestada vaid mõõdukate ajaühikute järel, et kood täiesti ära ei ununeks.
Järgmise asjana tuleb kindlasti aktiveerida iOSi rakendus Find My iPhone. See rakendus on äärmiselt kasulik telefoni asukoha määramisel. Isegi siis, kui telefon varastatud pole, saab selle abil näiteks pereliikmete (st nende telefonide) asukohti näha. Find My iPhone’i saab telefonis aktiveerida telefoni sätetest Apple ID konto alt iCloudi alajaotusest. Varastatud või kadunud telefoni asukohta saab aga määrata suvalisest võrguühendusega arvutist või nutiseadmest, kui sealt oma Apple’i iCloudi kontole sisse logida.
Aga need on alles ettevalmistused selleks, kui telefon valedesse kätesse sattub.
Niisiis, mida kõigepealt ette võtta?
Kasuta Find My iPhone’i
Seda rakendust kasutades saab lisaks asukoha määramisele saata telefoni ekraanile ka sõnumeid, juhuks, kui telefon on lihtsalt kadunud, et aus leidja saaks telefoni ja omaniku võimalikult kiiresti kokku viia. Juhul kui telefon on näiteks lihtsalt kadunud ja aku tühjaks saanud, siis näitab rakendus telefoni viimast asukohta enne aku tühjenemist.
Ära hakka vargaga ise arveid klaarima
Kui telefoni asukoht majas või korterelamus on kindlaks määratud, siis võib minna ja proovida telefoni tagasi küsida. Kui aga varas puikleb, siis ei maksa mitte mingil juhul hakata temaga ise arveid klaarima. Teavita asjast ametivõime ning tegutse vastavalt nende näpunäidetele.
Võta ühendust oma mobiilioperaatoriga
Juhul kui telefon on tõepoolest varastatud ja lootust selle kättesaamiseks pole, siis anna sellest oma mobiilioperaatorile teada, telefoni IMEI-koodi kasutades on operaatoril võimalik kanda telefon musta nimekirja ja muuta see põhimõtteliselt kasutuskõlbmatuks, nii et varganäol pole sellega mitte midagi mõistlikku peale hakata. Tuleb aga arvestada, et see samm välistab edaspidise võimaluse telefoni Find My iPhone rakenduse abil üles leida. Telefoni IMEI-koodi leiab telefoni karbilt, samuti võib selle näiteks üles pildistada ja laadida kuhugi pilve, et hiljem vajadusel see sealt üles leida.
Võta ühendust kindlustusfirmaga
Viimane punkt ei kehti mitte kõigi iPhone’i kasutajate suhtes, vaid neile, kellel on olemas kodukindlustus, mis katab ka kodust vara sh elektroonikat. Telefoni vargus käib kindlasti kindlustuskaitse alla ning kuulub hüvitamisele. Arvestades kodulaenude populaarsust Eestis, võiks sellest punktist olla kasu päris paljudele.
Räägime asjade internetist, tuues näitena Tallinna Sadama ning sealse veevõrgu jälgimise digitaliseerimise – mis probleemi asjade internet lahendab ning millised võimalused on.
Samuti kõneleme, kuidas hinnata seadmete usaldusväärsust ja vastupidavust, mida silmas pidada tehnoloogiate valikul, mis on peamised väljakutsed asjade interneti kasutusel ning kuidas hinnata majanduslikku otstarbekust. Külas on Tallinna Sadama energeetikaosakonna juhataja Taavi Tilk ning Telia asjade interneti valdkonna juht Toomas Kärner. Saatejuht on Priit Pokk.
Tänu ameeriklastele on Huaweile kätte jõudnud kibedad päevad. Kunagised koostööpartnerid ja tarnijad jooksevad laiali nagu prussakad. Paranoik minus arvab, et küllap siis tegi Huawei midagi väga õigesti. Mitte asjatult ei tõusnud ta teiseks telefonitootjaks maailmas, edestades isegi Apple’it. Raske öelda, kas põhjus just selles on, aga minus kui veendunud Apple’i fännis on Huawei telefonid alati respekti tekitanud.
Vaieldamatult eelistan ma neid Samsungi toodangule. Minu käest on varem läbi käinud nii Huawei P10 ja P10 Plus kui ka P20 Pro ja nüüd jõudis minu näppude vahele Huawei P30. Kahjuks mitte küll P30 Pro, nagu ma lootsin, aga kokkuvõttes ma eriti pettunud ei olegi. Aga sellest juba allpool.
Välimus
Olgem ausad, tippklassi telefonid on viimasel ajal kõik suhteliselt üht nägu. Eriti peale seda, kui Samsung loobus oma kumeratest külgedest. Juba Huawei P10 meenutas mulle kahtlaselt iPhone’i ja ega P30 ka väga palju erine. Tõsi, siin pole meil säravat terasraami, korpuse raami üla- ja alaosa on lihvitud kandilisemaks ning kõik füüsilised nupud on viidud telefoni ühele küljele, kuid sellest hoolimata meenutab Huawei P30 tabamatult uuemaid iPhone’e. Ainult kaamera “kulm” esiekraanil on palju väiksem. Lamedaks lihvitud üla- ja alaserv aga meenutavad mulle Apple’i uusi iPade. Mõistagi on telefoni tagakülg klaasist, nagu viimasel ajal trendiks on kujunenud. Tuleb aga tunnistada, et ma ise igatsen tagasi neid aegu, kui telefoni tagused olid valmistatud märksa praktilisemast alumiiniumist. Aga eks elab üle ka selle klaasi, ehkki selle vastupidavuse kohta puuduvad igasugused tõendid. Küll aga on telefoni läikiv tagaklaas varmas endale näpujälgi ja muid plekke koguma. Nii et esteedid peavad ilmselt väikest mikrokiust lapikest käepärast hoidma.
Allikas: Telia e-pood
Telefoni suurus on optimaalne, st hoolimata 6,1-tollisest ekraanist saan põhimõtteliselt kõigega ka ühe käe abil hakkama, hoolimata sellest, et mu käed mehe kohta kuigi suured ei ole, vaid pigem sellised töntsid ja pehmed arvutiklaviatuuriklõbistaja näpukesed.
Tarkvara
Igal suuremal telefonitootjal on sisse programmeeritud soov kasutajaid sügavamale oma boksi meelitada ehk siis liita telefonikasutaja võimalikult tihedalt telefoni ökosüsteemiga. Nii nagu mul on kusagil Samsungi serverites kasutaja, nii on nüüd ka Huawei omas kusagil kauges Hiinas minu konto peidus. Tõsi küll, ma poleks ilmselt midagi ka kaotanud, kui mul neid ei oleks, sest nagu öeldud olen ma Androidi-maailmas vaid juhukülaline. Tegelikult mul pole olnudki reaalset vajadust nende kontode järele, neid sundis tegema tavaline edevus: kasutasin neid lihtsalt erinevate kasutajaliidese teemade jaoks, millele muidu ligipääsu poleks olnud.
Huawei nagu Samsung ja LG on Androidile kudunud oma kasutajaliidese, mis vähemalt minu arvates annab Samsungi omale silmad ette märksa malbema värvikasutuse ja minimalistlikuma disaini poolest. Igasugused eelinstallitud rakendused mind eriti ei seganud, samuti pole Huawei nendega nii pealetükkiv nagu tema Korea naaber (loe: Samsung).
Turvalisus
Huawei P30 turvalisus põhineb sõrmejälje- ja näotuvastusel. Sõrmejäljesensor on muidugi peidetud ekraani sisse nagu tänapäeval kombeks. Väga kena ja korrektne lahendus, mis töötab enamasti nii nagu peab. Märjad ja määrdunud sõrmed talle mõistagi ei meeldi ning vahel vigurdas ta veidi lihtsalt niisama. Näotuvastusega olid lood pisut keerulisemad. See jäi üpris tihti jänni, ei meeldinud talle mütsid ja prillid ega hämarus. Olles harjunud oma iPhone X suurepärase näotuvastusega, ei rõõmustanud selline kapriissus mind põrmugi. Küll aga oli näotuvastusel üks eelis, mida iPhone’il ei ole – nimelt ei teinud näotuvastus mitte lihtsalt ekraanilukku lahti, vaid viskas otse telefoni avaekraanile. Ehkki see säästab vaid ühe näpuliigutuse, meeldis see mulle väga. Apple võiks selle integreerida oma järgmisesse iOS-i.
Kaamera
Kaamera on see, mis tänapäeval telefonist telefoni teeb. Kui telefonide jõudluse või mistahes muude näitajate erinevus jääb tavakasutajale reeglina märkamatuks, siis foto kvaliteet on silmaga näha. Reeglina panustavad tootjad oma telefonide uude lipulaeva, milleks on tavaliselt uue mudeli Plus või Pro versioon. Nii ületab ka Huawei P30 Pro oma kaamera poolest märgatavalt oma väiksemat venda P30. Mõistagi olin nukker, et Pro-versioon minu kätte ei jõudnud, kuid kokkuvõttes jäin rahule ka P30-ga. Nagu jääks temaga rahule ilmselt iga kasutaja, kes just professionaalne fotograaf ei ole. Kuigi rahule võivad jääda nemadki telefoni 40 MP resolutsiooniga. Igatahes teenisid sellega tehtud pildid mulle näoraamatus üle tuhande laigi võrra feimi. Minu jaoks on seda päris palju.
Tänu telefoni raudvaralisele võimekusele on kaamerast saanud tõeline meelelahutuskeskus. Lisaks mitmetele pildistamisrežiimidele pakub see näiteks ka liitreaalsust, mis vähemalt minu jaoks tundus veidi naiivne ja maitsetu. Kõige lõbusamaks aga osutus n-ö ostuabi. Suunates kaamera mingile konkreetsele objektile, otsib telefon internetist sellega sarnanevaid esemeid koos hindade ja ostuvõimalustega. Kohati olid sellise otsingu tulemused adekvaatsed, kohati aga sama naljakad nagu Google Translate.
Aku
Kaamerate kõrval on üks põhilisi nutitelefonide arengusuundi akud: kuidas ühe laadimisega võimalikult kaua vastu pidada ja rohkem ära teha. Huawei on siin tubli arengu läbi teinud. Keskmise sotsiaalmeedia ja kaamerakasutusega pidas aku vastu tubli kolm päeva. Kui tuli isu ka veidi mängida, siis pidi leppima kahe päevaga.
Kasutuskogemus
Android on minu jaoks pisut kohmakas ja kandiline juba loomu poolest. Juba aastaid tagasi läksin ma Androidi leerist üle Apple’i poolehoidjate ridadesse puhtalt esteetilistel kaalutlustel. Ehkki Huawei P30 meenutab oma välimuselt vägagi iPhone’i, jookseb tema sees ikkagi Android. Ehkki see on aastatega palju elegantsemaks ja nägusamaks muutunud, käib Apple’i iOS temast ikka paar sammu eespool.
Hoolimata selle 6,1-tollisest ekraanist on siiski tegu veel ühekäetelefoniga ehk enamiku funktsioone saab korda aetud teist kätt appi võtmata. Sealjuures aga tuleks sellele telefonile kindlasti kest ümber panna. Nagu igale klaasist esi- ja tagaküljega moodsale telefonile. Ehkki mingil salapärasel põhjusel pole P30 nii libe kui näiteks iPhone’i või Samsung Galaxy viimased mudelid, pidin pildistamise juures olema üle keskmise ettevaatlik. Aga pildistada on selle telefoniga mõnus. Nii et testperioodil jäi mu iPhone X pildistamise ajaks nukralt taskupõhja. Aga ahvatlus on mõistetav, sest pakub ju Huawei P30 tervelt 40 MP resolutsiooni. Tõsi küll, enamik kaamera vilesid ja kellasid (nt zoom) selle resolutsiooni juures ei tööta. Arvestades aga tänapäevaselt suureekraanilisi 4K televiisoreid, mille ekraanilt pilte vaadata saab, võib 10 või 12 MP resolutsioon selliselt ekraanilt üpris nutune välja näha. Nii et kui tahad oma kama šeerida suurematelt pindadelt kui arvuti- või telefoniekraan, siis tasub vähehaaval ümber kolida 40 MP resolutsiooni peale.
Üks asi, mille kasutamine mind kergelt frustreeris, oli klaviatuur. Ehkki seal olid kenasti kõik täpitähed välja toodud, olid need vähemalt minu sõrmekeste jaoks pisut liiga väikesed ja ebamugavad ning pikema teksti sisestamine oli paras piin.
Telefoni üldine kasutuskogemus oli aga sellest hoolimata igati positiivne. Kõik funktsioonid olid vähemalt esialgu kiired ja sujuvad nagu ühel premium-klassi telefonil olema peavad. Ehkki aeg-ajalt kummitas mind mõte, kuidas võiks olla kasutada P30 Pro versiooni, ma kuigi pikalt sellega oma pead ei vaevanud.
Kokkuvõtteks
Üldiselt olen ma ise alati eelistanud, et mu telefon oleks ikka kõige-kõige. Kõige suurem ekraan, kõige parem kaamera, kõige parem aku jne. Huawei P30 veidi võõrutas mind sellest suhtumisest ning tõestas, et alati ei pea olema telefoniks täielik tipp, vaid suurepärast tulemust pakub ka sellest karvavõrra nadimate näitajatega vidin. Tõsi küll, kui ma oma praeguse telefoni ostsin, siis sel aastal Apple’il pluss-versiooniga telefoni välja ei tulnud ning kui ma peaksin praegu oma telefoni uuendama, siis pole ma kindel, kas ma tavalise telefoniga lepiksin, sest Apple on muutnud kaamerate erinevused tava- ja pluss-mudelil liiga suureks.
Minult saab Huawei P30 igatahes kaasa täiesti soojad soovitused. Kui sa pole just professionaalne fotograaf ega vaja tingimata võimalikult suurt ekraani, siis minu arvates on P30 Androidi-maailmas kindla peale minek. Vähemalt raudvaraliselt. Mis kõik tulevikus juhtuma hakkab ja milliseks kujuneb tulevikus Google’i (loe: Androidi) ning Huawei suhe, seda näitab aeg. Eksootiliste elamuste otsijaid peaks aga äkki erutama Huawei teade, et ta on välja töötanud täiesti oma operatsioonisüsteemi, mis on tavalisest Androidist 20 korda kiirem! Nii pakuvadki Huawei telefonid, sh ka P30 stabiilset ja tegusat tänapäeva ning põnevat ja väljakutserikast tulevikku. Iseküsimus on, kas suudad või julged selle omaks võtta.
Käes on suvi ja enamik suurematest ja meil tuntud TV tootjatest on nüüdseks maailmale oma uusi mudeleid tutvustanud ning üksteise järel on need ka müüki jõudmas. Nagu ikka on valik mitmekesine, ehk orienteerumine erinevate funktsioonide ja tehnoloogiate seas võib osutuda parajaks väljakutseks. Seega vaatamegi lähemalt, millised mudelid on käesoleval aastal suuremate tootjate valikus, tutvustame pisut neis kasutatavaid tehnoloogiaid ning jälgime üldiseid trende.
OLED, QLED ja LED
Peamine ja kõige suurem erisus peitub televiisorite paneelides. See tähendab, et tänasel päeval on ekraanide tootmisel kasutusel kaks peamist tehnoloogiat, OLED ja LED LCD.
OLED on LG poolt toodetav ja nende tipptelerites kasutatav paneelitüüp, mis oma olemuselt on paneel, mille iga piksel toodab ise oma valguse. Nimi OLED tähendabki orgaanilist valgusdioodi ingl. Organic Light-Emitting Diode. Mõneti on see sarnane kunagisele Plasmale, ehk iga piksel elab oma elu. Tänu nende võimele end ise ja eraldi täielikult sisse-välja lülituda, ei vajata eraldi taustavalgustust ning ekraanid saavutavad äärmiselt sügava musta värvi ja edastavad pilti, millel on väga hea kontrastsus ja värvid. Samuti on sellised ekraanid väga õhukesed ja energiasäästlikud.
Seega on OLED kokkuvõttes väga õhuke ja väga head pilti pakkuv tehnoloogia. Miinuseks on aga endiselt kõrgemapoolne hind, pisut väiksem heledustugevus ning mõningane pildi sisse põlemise probleem. See viimane tähendab seda, et olukorras kus ekraanil kuvatakse pikemat aega ühte ja sama staatilist pilti, jääbki kujutis alatiseks ekraanile õrnalt nähtavaks. Ehk OLED ekraanide puhul peab väga täpselt jälgima nende kasutusala ning koju mõeldud telerit ei saa kasutada näiteks mingi info pidevaks edastamiseks.
Käesoleval aastal on OLED tüüpi telereid hakanud pakkuma ka teised tootjad, kuid neis kasutatav paneel on reeglina ikkagi LG poolt toodetud. Erinevus peitub vaid pilditöötlustarkvaras, kasutatavates protsessorites ja muudes komponentides.
LED LCD on teine peamine ekraanitehnoloogia ning sõltuvalt konkreetsest mudelist või tootjast võib see kanda QLED, NanoCell, lihtsalt LED LCD või muud taolist nime. Sisuliselt on need kõik aga LCD paneelid, millel on LED tüüpi taustavalgustus, mis on kallimatel mudelitel paigutatud ekraani taha, ülejäänutel aga servadesse. Ekraani taga olev valgustus võimaldab pilti täpsemalt nii-öelda juhtida, ehk valgustada sektorite kaupa ainult vajaminevaid pildiosasid.
Samsung aga kasutab endiselt LED taustavalgustusega LCD ekraani ning ei ole OLED- i tootma hakanud. Selle asemel on nad osadele oma LCD ekraanidele lisanud täiendava QD (quantum dot) kihi ning andud neile QLED nime.
Tänu sellele vahekihile on telerid märkimisväärselt parema värviedastusega ja võrreldes OLED-iga suurema valgustugevusega ehk pilt on eredam. Puudub ka pildi sisse põlemise efekt. Seega ei ole OLED igas asjas kindla peale parem kui LED LCD.
Ka LG ise kasutab tegelikult sarnast lahendust ning neil on selle nimi NanoCell.
Üldised suunad
Vaadates valitsevaid trende, tuleb nentida, et endiselt muutuvad kodudesse soetatavad ekraanid aina suuremaks. 40 tolli on mõõdult ikkagi juba pigem väike ning peamiseks valikuks on tasapisi 55-ste kõrval saamas ka 65 tolli suurused mudelid.
Täie kindlusega võib öelda, et kadunud on nõgusad ekraanid. See mõne aasta tagune „avastus“ on uutest mudeliseeriatest kadunud ning koos 3D-ga ajaloo hämarusse vajumas.
Vastukaaluks aga on väga kindlalt kanda kinnitanud UHD/4K. Seega on enamik uutest teleritest Ultra HD (3840 x 2160) resolutsiooniga. Ühelt poolt on see muidugi hea ja tähendab paremat pilti, kuid olukorras kus telekanalid alles lülituvad tasapisi Full HD formaadile, on ekraanid jällegi sammu võrra eest ära liikunud. Õnneks aga saab enamik telekatest Full HD signaali muutmisega Ultra HD-ks kenasti hakkama ning kodune telepilt on pea sama ilus kui poodides demovideoid uudistades. Veidi nukram aga on situatsioon SD pildiga, mida nii mõnigi eesti telekanal veel väljastab. Sellisel juhul võib uue teleri lõplik pildi kvaliteet oodatule alla jääda.
Palju räägitakse ka HDR nimelisest märksõnast. Kuigi sellest on kasutusel mitmeid versioone (HDR 10, HDR10 Pro, Q HDR 1500, Technicolor Advanced HRD jne.) ja nii mõnigi neist hoopis tootjate poolt turunduslikel eesmärkidel leiutatud, tähendab see lihtsustatult paremaid värve ning suuremat kontrasti ja eredust.
Mingil kujul on põhimõtteliselt kõikides telerites olemas ka Smart-TV funktsionaalsus. Seega saab telerid juhtmevabalt võrku ühendada, neisse äppe paigaldada ning ekraane üle õhu telefoniga siduda. Loomulikult tähendab see ka YouTube, Netflixi ja muude voogedastuse keskkondade tuge.
LG
Rääkides konkreetsetest tootjatest ja mudelitest, on LG läinud tipptelerites OLED-i teed. Ehk sellised on kõik selle tootja kallid, õhukesed ja ilusad lipulaevad. Mudelinimedega on siin lihtne, number 9 näitab, et tegemist on 2019 aasta tootega ja sellele järgneb täht mis viitab konkreetsele mudelile. Seega on käesoleva aasta valikus C9, E9 ja W9 nimelised ekraanid.
Nii-öelda premium LED seeriat esindavad 2019 aastal NanoCelli mudelid, mille nimetuses on tähed SM. Näiteks SM9010.
Tava LED-id aga kannavad tähiseid UK ja sellele järgnevat numbrit. Näiteks UK7550. Nagu ikka tähendab suurem number paremat mudelit.
Tarkvara poole pealt on endiselt kasutusel Web OS ning alles on ka väga mugav Magic Remote pult, millega piisab ekraanil asuvate valikute tegemiseks vaid õhus viipamisest.
Samsung
Samsung on jätkanud eraldi tipp- ja tavaseeriatega ning nagu eelpool mainitud jäänud truuks LCD tehnoloogiale. Tippmudelite nimetusest leiame seega viitena QLED tehnoloogiale Q tähe. Käesoleva aasta tippmudelid on Q85R ja Q70R. Taas on siin selgelt tegemist lipulaevadega, mis tähendab, et suurt rõhku on pandud lisaks pildikvaliteedile ka toote välimusele ja muudele omadustele. Nii leiab pardalt näiteks Ambient-režiimi, mis võimaldab teleri ekraanile, sel ajal kui teleprogramme ei jälgita, kuvada erinevat infot või fotosid ning ekraanil näidatava pildi saab muuta samasuguseks nagu on selle taga asuv sein. Nii muutub TV jõudeolekus sisekujunduselemendiks.
Ekraanist eraldi on ka teleri „aju“, mis tähendab et kõik ühendused tehakse sinna ja ekraanini viib vaid imeõhuke pooleldi läbipaistev kaabel. Kokkuvõttes on selle tulemusena ekraan ise õhem ja erinevate lisaseadmete ühendamine lihtsam.
Nii-öelda tavapärasemad LED telerid aga kannavad RU tähist. Näiteks RU7172 (suurem number on parem).
Automatiseeritud tekstianalüüs müügikõnedel ja klienditeenindusel võimaldab märgata mustreid, millistele tegevustele ettevõte raiskab aega ja raha. Hoolimata sellest, et robotid suudavad asendada inimesi mitmetes tegevustes, siis lõplikult sealt juurest inimene ära ei kao. Sedasi tõdesid saate “Viimane mudel” külalised idufirma Feelingstream peaarhitekt Lauri Ilison ning Telia müügi ja teeninduse arendusüksuse juht Martin Lips.
Saates kõnelesimegi just tehisintellektil põhinevast tekstianalüüsist, peatudes eelkõige suulise kõne analüüsil. Uurime, mis ärilist kasu võib sellest saada. Samuti sellest, kas tulevikus võib oodata, et robotid asendavad klienditeenindajaid ja müügimehi, millist informatsiooni arvuti suudab kokku korjata, mida inimene ei suuda ning mida juht peab tegema, et oma olemasolevat informatsiooni väärindada.
Ärid ja tavatarbijad toetuvad üha enam pilveteenustele, mis aitavad hoida oma hinnalist varandust. Järjest harvemini on olulised failid kodustel kõvaketastel. Pilves olevad failid, meilid ja pildid asuvad sisuliselt kellegi teise nö territooriumil, andmekeskuses, serveris, kõvakettal, kasutades infrastruktuuri, mis asub kuskil eemal.
Google’i andmete põhjal on huvi pilveruumi vastu ainuüksi viimasel kümnendil kasvanud 40 korda. Enam ei vaadata imelikult, kui ütled, et hoiad oma faile pilves. Küll aga kuuleb vahetevahel, kuidas kellelgi on pooleliolev reisivideo või olulised doc-failid kadunud, sest sülearvuti varastati. See ei pea nii olema. Vargusi tuleb ikka ette, ka läpaka mahapillamine on lõppude lõpuks inimlik. Küll aga saab oma arvutis olevat vara efektiivselt kaitsta, tõstes selle pilve. Aga millisesse? Toome välja parimad pilved, kus saab enda asjadele ruumi ilma rahata.
Pilveteenuse raskekaal, mis on seotud G suite äppidega.
Tasuta ruumi: 15 GB
Plussid:
15GB tasuta ruumi
G Suite tööriistad
Desktopi äpp varundamise ja sünkroniseerimise jaoks
Google’i kasutajad saavad Google Drive’i hüvedest juba niigi osa. Näiteks läbi võimaluse salvestada e-kirjadega kaasas olevad failid. Lisaks saavad kõik, kes soovivad, 15GB vaba ruumi. Seda isegi siis, kui pole tehtud Gmaili aadressi.
Google Drive on üks lahkemaid tasuta pilveruumi jagajaid. Tegelikult saab ruumi kasutada isegi rohkem, kui arvestada, et Google Photos äppi laetud fotosid ja videoid mahub sinna teatud kvaliteedis lõputult.
pCloud pole kõige tuntum pilveteenus, küll aga hea kaup neile, kes vajavad suuremas koguses tasuta ruumi. Kui mahud kasvavad veelgi suuremaks, siis viie euro eest kuus saab 500GB ja kümne euro eest juba 2TB, mis on samuti soodsad pakkumised.
Läbi soovituste on võimalik tasuta 10GB-st teha 20GB. Vähem oluline pole ka mugav desktopi ja mobiiliäpp, mis lisaks veebiversioonile sobivad omavahel kokku, tehes kasutamise sujuvaks ja muretuks.
Arvestades, et faili suuruste osas piiranguid pole ja jagamine on lihtne, siis pCloud on hea vahend jagamaks sõprade ja töökaaslastega suuri faile. Jagada saab ka nendega, kes ei kasuta pCloudi.
Veel üks väga hea variant, ennekõike Windows’i kasutajatele
Tasuta ruumi: 5GB
Plussid:
Hea ühilduvus teiste Microsofti toodetega
Faile saab muuta online’s, ilma neid allalaadimata
Miinus:
Ainult 5GB ruumi
Arvestades, et tegu on Microsoftiga, suurfirmaga, kellel peaks olema peaaegu lõputult raha, et teha pilveteenust, siis valmistab veidi pettumust, et OneDrive ei paku rohkem tasuta ruumi. Kasutajad saavad tasuta 5GB. Küll aga on selle suurendamine 50GB peale küllaltki soodne.
Kellel on Office365, saavad automaatselt 1TB ruumi. Siiski, päris kõik ei taha Office’i liitumist.
Nii nagu Google Drive ahvatleb Google’i kasutajaid, sobib OneDrive eriti hästi neile, kes on pühendunud Microsofti teenuste kasutajad. OneDrive ühildub hästi näiteks meiliteenuse Outlook’iga. Muidugi on hea klapp ka Windows 10 ja rea mobiiliäppidega, mis annavad ligipääsu ringi liikudes.
Suur nimi ja hea koostöö kolmandate osapoolte äppidega
Tasuta ruumi: 2GB
Plussid:
Toimib paljudel platvormidel
Lahedad lisafunktsioonid
Miinused:
Ainult 2GB tasuta ruumi
Dropbox on üks tuntumaid tasuta pilveteenuseid. Selle veebiversioon on lihtsasti kasutatav. Vaatamata populaarsusele, on Dropbox üks kitsimaid tasuta gigabaitide jagajaid. Algsest 2GB-st on võimalik ilma maksmata kasvatada rohkem, kutsudes sõpru liituma või panustades Dropboxi foorumisse, aidates teisi kasutajaid.
Dropboxi erilisus on lisafunktsioonid – ühistööks mõeldud Dropbox Paper, võimalus fotod varundada automaatselt jne. Desktopi äpid on Windowsile, Macile ja Linuxile, mobiiliäpid Androidile, iOS-le ja isegi Kindle e-lugerile. Selles seisnebki Dropboxi võlu. Ainus, mis konkurentide poole paneb vaatama, on teiste antav tasuta ruum.
MediaFire on meiega olnud juba üle 10 aasta ning kogemused paistavad välja. Alguses antakse tasuta 10GB, mida saab läbi soovituste ja MediaFire’i jälgimise sotsiaalmeedia kontodel, kasvatada kuni 50GB-ni ja see juba on midagi. Tasuta konto kasutajad peavad küll üle elama reklaamid, kuid see on iseenesest väike ohverdus.
Üles laadida ja jagada saab kuni 20GB-suuruseid faile. Jagamine seejuures on muljetavaldav, lubades jagada ka nendega, kes pole teenuse kasutajad.
Veebiversioon on esmaklassiline, samuti mobiiliäpid Androidile ja iOS-le. Tänu neile saab pilves hoitavatele failidele mugavalt ligi, kirjutab Techradar. Äpist leiab ka automaatse fotode sünkroniseerimise.
Saates kõneleme IT-haldusest läbi turvafirma Securitas kogemusloo – milline on ettevõtte andmeanalüütika strateegia, mis plussid ja miinused on kogu valemis sellel, et tegemist on rahvusvahelise ettevõttega ning kuidas toime tulla riskide haldamisega.
Külas on Securitase tegevjuht Raimo Heinam ning Telia ärikliendi üksuse direktor Tarmo Kärsna. Saatejuht on Priit Pokk.
Ilmselt kunagi varem inimkonna ajaloos pole inimesed olnud sedavõrd varmad jagama oma elu ja mõtteid teistega. Ning kunagi varem pole olnud selleks sedavõrd avaraid võimalusi. Peamiselt siis Facebook ja edasijõudnutele ka blogid. Muidugi on ka Instagram, Snapchat ja mõned marginaalsemad keskkonnad, kuid kõigil neil on näoraamatu ja blogidega võrreldes erinevaid piiranguid.
Omad piirangud on ka Facebookil. Alustaks sellest, et mitte alati ei taha me kõike jagada kõigi oma sõpradega. Facebookil endal on samuti võimalus valida kes sinu mõtteid näevad, kuid esiteks pole need eriti mugavad ning teiseks pole mitte kõigil inimestel Facebooki kontot. Kusjuures täiesti teadlikult ja tahtlikult. Kolmandaks võivad mõned meie rajumad mõtted (või fotod) olla vastuolus Facebooki reeglitega. Kui Facebooki algoritmid või sõprade sekka sattunud juhututtav leiavad postituses midagi ebasobivat, siis võib sellele järgneda 30 päeva mittevabatahtlikku näoraamatupaastu.
Blogid on oma mõtete avaldamiseks märksa demokraatlikum võimalus, aga ka neil on oma pidurid. Blogi alustamine eeldab kättevõtmist, stabiilsust ja järjepidevust, kui me soovime, et keegi meie mõtetele ka reageeriks või vähemalt neid loeks.
Google Docs on laisa inimese blogi, mis ei vaja regulaarsust ega järjepidevust. Sa ei pea isegi looma endale mingit eraldi kontot, sest suure tõenäosusega on sul juba Google’i konto olemas. Seega piisab vaid Google Docsi avamisest ning võid alustada oma mõtete sisestamist. Ning jagamist. Jagada võid mitmel moel, kas siis läbi näoraamatu linki jagades või saates meili lingiga oma tekstile kõigile asjaosalistele. Võite anda oma usaldusalustele võimaluse teksti kommenteerida või isegi täiendada. Aga võite jätta neile ka ainult lugemismõnu. Erinevalt Facebookist ja Instagramist ei saa keegi neid postitusi laikida, kuid kas see pole nagunii odav populaarsus? Kindlasti tugevdab laikimisvõimaluse puudumine meie moraalset selgroogu.
Ehkki postituse sihtgrupi määratlemine võtab alguses veidi aega, võimaldab see konkurentsitut privaatsust. Google Docs on nagu sinu personaalne sotsiaalvõrgustik, mille liikmeskonna määrad sina ise, ilma kedagi solvamata, kui sa nende sõbrakutsele ei vasta. Sa võid alati kirjutatud teksti täiendada või siis alustada täiesti uue dokumendiga ja unustada vana.
Suvi on aeg mil kaasaskantavad kõlarid leiavad eriti palju kasutust. Mõistlikus suuruses ning lihtsa kasutusloogikaga seadet on ju mugav näiteks suvekoju või väljasõidule kaasa võtta või kasutada ka lihtsalt kodusel terrassil sobiva helitausta ja meeleolu loomiseks.
Õnneks või kahjuks kipub aga tehnikavidinatega ikka nii olema, et tootevalik on äärmiselt lai ning sobiva leidmine seega keeruline. Seetõttu toome ära väikese valiku ning ostusoovituse, mudelitest mis on omas klassis väga head ning millega võiks kasutajad rahule jääda.
Kompaktne valik, JBL Flip 3
JBL Flip seeria on ikka olnud justkui väikeste bluetooth kõlarite etaloniks. Need on kompaktsed, vastupidavad, hea aku kestvusega ning veekindlad aga mis kõige tähtsam – hea heliga. Erandiks ei ole siin ka Flip 3. See väike aga tubli “putukas” teeb oma suuruse kohta küllaltki valju häält ja püüab igas seltskonnas kindlasti tähelepanu. Seda on mugav kaasas kanda ja tänu veekindlusele ei pea liigselt muretsema vihma, tolmu või muu taolise pärast. Kvaliteetne kummist ja kangast torujas korpus näeb hea välja ning sellel leiduvad vaid kõige vajalikumad nupud. Nähtavad ja madalamaid helisid tekitavad kõlari elemendid paiknevad nii-öelda toru otstes ning kõrgemaid sagedusi esitavad kangast katte all. Selline disain on ennast igati õigustanud, sest nii kasutusmugavus kui ka heli on pigem head. Konkreetsetest nuppudest leiame korpuselt bluetooth,play ja helitugevuse reguleerimise omad. Lisaks veel ühe sisse-välja lülitamiseks. Seega on kasutamine väga lihtne ja hakkama saab igaüks. Lülita vaid seade sisse, vajuta bluetooth nuppu ning seade ühildub telefoniga. Olemas on ka aku indikaator. Aku ise mahutab 3000 mAh ja kestab kuni 12 tundi. Uuesti laadimine toimub micro-USB kaabli abil.
Kokkuvõttes on Flip 3 kindel valik neile, kes tahavad kvaliteetset kõlarit, mis teeb head häält, peab vastu ning on väikeses korpuses.
Stiilne valik, Harman ONYX Studio 5
Midagi täiesti teistsugust on aga Harman Onyx Studio 5. See stiilne kõlar sobib ka kõige uhkemale terassile suveõhtut sisustama ja seda nii pakutava heli kui välimuse poolest. Kui senini olid Onyx Studio kõlarid ümmargused ja toetusid kahele jalale, siis nüüd on disaini muudetud ning endiselt ümmargusele seadmele on lisatud metallist sang, mis võimaldab kõlarit palju hõlpsamini ühest kohast teise tõsta. Materjalide poole pealt täiendavad metallist sanga kangaga kaetud korpus ning tagasihoidlikult paigutatud nupud. Ehk disaini poolest on tegemist väikest viisi sisustuselemendiga.
Kuna kõlar ise on sellist mõõtu, et seda lihtsalt seljakotti ei pane, siis on võrreldes kompaktsete konkurentidega teisel tasemel ka pakutav heli. See on väga puhas ja kvaliteetne. Piisavalt jätkub nii bassi kui kõrgemaid sagedusi, samas ei ole millegagi üle pingutatud. Tehniliselt on valjuhääldite paigutus lahendatud nii, et korpuses on 1 suurem (5“) madalsageduskõlar, üks kõrgeid sagedusi esitav ning 2 keskmiseid sagedusi mängivat kõlarit. Nii on saavutatud heli, mis on mahlakas ja tasakaalus.
Kui Onyxil võiks üldse midagi teisiti olla, siis on see aku kestvus. 3280 mAh mahutavusest jätkub kuni viieks tunniks. Laadimiseks aga tuleb kasutada kaasasolevat vooluadapterit. Lisaks ei ole Studio 5 ka veekindel, kuid see on nii-öelda teadlik valik, kuna rõhutud on stiilile.
Kokkuvõttes õhkub kogu Onyx-i olemusest stiili ja kvaliteeti, seda nii välimuse kui ka pakutava heli poolest. Seega on siin tegemist suurepärase valikuga neile, kes ootavad puhast heli ja stiilset välimust ning ei pea kõige tähtsamaks kõlari vastupidavust ilmastikule ja selle kerget transportimist.
Võimas valik, JBL Xtreme 2
Neile aga, kes soovivad, et kaasaskantava kõlari abil saaks maha pidada ka väiksemat sorti simmani, on heaks valikuks JBL Xtreme 2. Olles disainilt küll sarnane sama tootja Flip seeriaga on Xtreme 2 siiski tunduvalt kogukam. See aga tähendab suuremaid elemente, valjemat heli ja mahukamat (10 000 mAh) akut. Nimetatud kõlar ongi välimuse poolest pigem robustne ja matsakas, seejuures veekindel ja justkui seiklusteks loodud. Isegi õlarihm, mille küljes on pudeliavaja, on komplektis kaasas.
Mõneti ootamatu on aga pakutav heli ja seda heas mõttes. Jah see on vajadusel väga-väga vali ning saab hakkama isegi väiksema seltskonna tantsitamisega. Üllatav on siinjuures aga pakutava heli tonaalsus ja kvaliteet. Ehk kui välimuse poolest ootaks üle võimendatud bassi ja kriiskavaid teravaid sagedusi, siis tegelikkuses on heli hoopis teise suunitlusega. Bass ei käi kõigest üle ning kõik püsib stabiilsena ka valjult kuulates. Seega on selle kõlari heli tõeliselt puhas ja kindlasti meeldivalt üllatav. Muidugi ainult sellisel juhul kui ootuseks ei olnud ülivõimas bass.
Mõnusa lisana toimib Xtreme 2 ka akupangana, ehk kui nutiseadmed hakkavad tühjenema, saab neid JBL-i USB pesa kaudu laadida. Aku laetuse taset näitavad LED indikaatorid ning selle laadimiseks on vajalik eraldi komplektis kassas olev juhe. Veel toimib JBL käed vabad seadmena. Nuppude paigutus on sarnane ülejäänud sama tootja kõlaritele ning kasutusloogika seega väga lihtne. Lisavõimalusena saab veel mitu kõlarit omavahel ühendada.
Kokkuvõttes on JBL Xtreme 2 kõlar, mis pakub väga kvaliteetset heli. Kuid on seejuures robustne ning kannatab ka karmimaid tingimusi.
Kõik tahavad suvest viimast võtta ja õues olla. Just seetõttu valisime välja parimad äpid, mis aitavad suve nautida täiel rinnal.
Google Maps
Google Maps pole võib-olla esimene äpp, mis suvega seostub, kuid kui mõtlema hakata, siis kuhugi liikudes, eriti uusi radu avastades, on kaardirakendus ikka ja jälle vajalik. Kuigi Google Maps on meie ümber olnud justkui terve igaviku või vähemalt sama kaua, kui nutitelefonid, on see siiski pigem nagu elus organism, mis pidevalt areneb ning paremaks muutub.
Kuigi e-luger on eraldi seade, siis samanimenile äpp on äpipoodides samuti saadaval. Sellega saab lugeda e-raamatuid täpselt nagu lugeri peal. Tõmba endale kasvõi tuhandeid raamatuid ja loe neid mugavalt, kus aga lugemise tuju peale tuleb. Kuigi telefonist lugemine pole silmadele nii meeldiv, kui e-lugeri pealt, siis on see siiski hea võimalus avada ükskõik mis raamat sobival hetkel. Kui raamat maha ununeb, siis telefon on ikka kaasas – rannas, lennujaamas või kuhuiganes suvi sind kannab.
Ilm võib suveplaanid teinekord päris korralikult ära rikkuda. Aga et olla valmis ootamatuks vihmahooks või hoopis kuumalaineks, tasub kõige viimasemate prognoosidega kursis olla. AccuWeather on üks parimatest ilmaäppidest, mis toob sinuni täpsed detailid ennustatava ilma kohta. Sealhulgas ka õhuniiskuse ja UV indeksi.
Emhi.ee on kodumaine ilmaportaal, kust saab samuti vaadata sademeid, tuult, õhutemperatuuri ja muud.
Vahel on mõni kindel lugu, millega meenub terve suvi kunagi aastaid tagasi. Või mõni teine lugu, mis toob hetkega suvetunde. Mõni lugu kõlab õigesti ainult suvel. Spotify aitab sul leida just selle õige loo või playlisti, mis suve bängima paneb. Muidugi on päris suur võimalus, et sa juba Spottarit kasutad. Üks Spotify võlusid ongi see, et sul võib see olla, kuid alati on midagi uut avastada. Ja isegi, kui peaks sadama nädalaid järjest paduvihma – lemmiklood teevad kõik paremaks.
Mobiilse rahakoti lahendus on viimase aasta jooksul teinud läbi kiire arengu ning selle kasutajate arv, mis ulatus mai alguses juba enam kui 40 000 inimeseni räägib enda eest. Kliendid hindavad mTasku mugavat lahendust ja oodata on, et kasutajate hulk kasvab veelgi. mTaskuga saab tasuda nii Tallinna Kaubamaja Grupi kauplustes – Tallinna ja Tartu Kaubamaja, Selver, I.L.U. kauplused – kui ka ABC Supermarketsi kauplustes (Solarise toidupood, Delice’i toidupoed ja Comarketi toidupoed). Mis võiks olla suvel mugavam, kui kõik sinu panga- ja kliendikaardid on mugavalt ühes kohas!
