Mis praegu ikkagi telekomimaailmas toimub? Selle valdkonna trendidest ja lähitulevikust rääkis Tuuli Elstrokile Telia ärikliendi üksuse direktor Tarmo Kärsna.
Artikkel ilmus esmakordselt ajakirjas Director. Autor: Tuuli Elstrok, vabakutseline ajakirjanik
Viimasel aastal on Eesti telekomi vallas toimunud põnevad arengud: detsembris avati TalTechi linnakus riigi esimene 5G-võrk, mõned kuud hiljem kogu Eestit kattev asjade interneti võrk. Märtsis hakati pakkuma VoWiFi teenust, tänu millele saab teha mobiilikõnesid WiFi-s. Mai lõpus kerkis aga päevakorda küsimus, kas kauaoodatud 5G on ikka tervisele ohutu.
„Vahel ma ikka imestan, kui kiireks tempo on läinud,” ütleb Tarmo Kärsna. „Kõik need arengud ja trendid on omavahel tihedalt seotud ja annavad suuniseid, kuhu ettevõtjatel tasub fookus seada klientide paindlikumaks teenindamiseks ja äri edukaks juhtimiseks.”
Toomegi siin ära olulisemad trendid.
Asjade internet ehk loT (Internet of Things)
„Asjade internet, kus kõik kodused seadmed meie ümber on ühendatud, jääb veel aastateks haibiks,” arvab Tarmo Kärsna. „Kõik ootavad, et see tuleb kohe, siis saavad kõik seadmed kodus üksteisega ühendatud ja elu muutub lihtsamaks. Aga tegelikult… näiteks 3D-teIekad tulid ja kadusid, sest keegi ei vaata kodus telekat prillidega – see efekt tekib ainult suure ekraaniga ja pimedas ruumis. Või pesumasin ja röster, mille äpist saad vaadata, kas see töötab või ei. Aga kas sul on ikka päriselt ka seda infot vaja?“ Kärsna arvates arendatakse kohati midagi lihtsalt seepärast, et vaadata, kuhu välja jõutakse.
Küll aga usub ta kindlalt, et asjade internetil on tulevikku seoses ühiskonna ja ärikeskkonnaga. Näiteks sensorite näol, mis aitavad kasvõi tootmisest paremat üldpilti saada ja vigu avastada. Sensorite kasutamises pole muidugi midagi uut, vaid uus on nende juhtmevabadus. Seni kulus tootmise ümberpaigutamisel juhtmete vedamise peale meeletu ressurss, juhtmevabadus võimaldab aga kiiret ümberkorraldust.
Elulise näitena võib tuua, et jäätmefirmadel pole praegu kuigi head ülevaadet sellest, kus täpselt nende renditud konteinerid paiknevad. „Andur, mis annab signaali konteinerite asukohast, võiks siin suureks abiks olla,” ütleb Kärsna. „Või vaguneid opereeriv firma – neil on praegu koolitatud või lihtsalt kogenud ja hea kõrvaga inimesed, kes rongi tulles hoolikalt kuulatavad, kas mõni vaguni ratas teeb teistmoodi häält ning vajab remonti, ja panevad selle kirja. Selle asemel võiks panna vaguni või rööbaste külge sensorid, mis suudavad kiiremini ja täpsemalt vea üles leida.” Nii et kuigi ühest küljest-tavakliendile-on asjade internet paljuski praegu veel ebavajalik, on see väga selge ja arendamist vääriv teatud kohtades: liikluses, meditsiinis, tootmises, tööstuses.
5G
Asjade interneti arengule aitab väga palju kaasa 5G ehk viienda põlvkonna mobiilsidestandardi kasutuselevõtt. See on lairibaühendus, mis tähendab kuni 20 korda kiiremat võrku, inimsilmale tajumatut viiteaega ning andmeside massiivset ja kiiret kasutamisvalmidust kohe, kõikjal, igast seadmest. Ettevõtetele tähendab see uusi ärimudeleid, innovatsiooni ja veel suuremat digitaliseerumist.
„Esialgu on 5G mõeldud pigem äriklientidele,” selgitab Kärsna, „sest see pakub madalat latentsust, nii et ettevõtted saavad hakata internetti ühendama üksteisest sõltuvaid seadmeid.” Tulevikus leiab see tõenäoliselt rakendust ka eraklientidele mõeldud teenustes. Ta meenutab, kuidas 3G turule tulles ei osanud paljud sellega midagi peale hakata: mis mõttes sa vaatad internetti telefonisti „4G-st saadi juba rohkem aru: ahaa, see on kiirem ja e-kiri avaneb kiiremini. Tehnoloogia vajabki aina kiiremat andmesidet, nii et 5G võidukäik oli asja loogiline jätk.” Lõpuks tuleb muidugi füüsika ette: „Õhk oma sagedustega on piiratud ressurss. 5G puhul võtame kasutusele uusi sagedusi, ent osaliselt kasutame ka 3G ja 4G omi, erinevus on tehnoloogias.”
Eristumine
Selleks et klientidele korda minna, on oluline eristuda. „Telekommunikatsioonifirmad kasutavad standardseid ja tihti samade tootjate tehnoloogiaid. Eristuvus tuleb oskusest luua klientidele korda minevaid teenuseid.” Näiteks tekkis Hollandis ilma oma võrguta virtuaaloperaator, kes rentis olemasolevalt operaatoriltsagedusi. Fookus seati türklastele.
Türgikeelne koduleht ja arved ning ka Türki helistamine oli soodne. Aastaga suudeti saada Hollandist ja Belgiast kokku ligi 2 miljonit klienti. Ja ei mingit uudset tehnoloogiat, lihtsalt hea segmendi sihtimine ja eristumine selle kaudu.
Big data
Üks võimalus, kuidas teiste seast silma paista ja kliente võita, on ligipääs andmetele ja oskus neid lugeda. Kärsna sõnul oli aastaid tagasi klassikaline lähenemine selline: palkame andmeanalüütikud, kes võtavad kogu meie andmemahu ja otsivad sealt mingeid mustreid. „Mis mustreid?” hüüab ta. „Sa pead teadma, mis probleemi sa lahendad, ja alles seejärel hakkad lahendust otsima. Siis hakkab big data jõudsalt liikuma.”
Näiteks tegi Telia eelmisel aastal projekti Helsingis, kus tõestati, et andmete abil saab inimeste liikumist suunata. „Avati aastaid oodatud metrooliini pikendus, ent kui liin avati, oli see tühi.” Telia abil uuriti siis inimeste liikumist jaama lähistel ja selgus, et metrood kasutasid vaid 300 meetri raadiuses elavad inimesed. Seega muutis linn bussiliine, nii et need tõid inimesi metroojaamadesse nn ette. „Pool aastat hiljem kaardistab inimeste liikumine uuesti ja tuli välja, et raadius, kust inimesed metroojaamadesse tulevad, on liikunud 2,5-3 kilomeetrini. Seda on päris palju!” Nii et andmetes peitub õige kasutamise korral võimas jõud ja ressurss. Muu hulgas toidavad andmed tehisintellekti arengut, mis elab ja õpibki neist.
Kas tehisintellekt võtab meilt töö üle?
„Ühe hinnangu kohaselt on praegune tehisintellekt maailmas kolmeaastase lapse tasemel. Nii et see teeb ikkagi vaid seda, mida me ütleme talle, et ta teeks,” ütleb Kärsna. „Siiski muutub see juba meie eluea jooksul palju taibukamaks.” Näitena võib tuua chat-ja voicebot’id, mis suhtlevad meiega juba, enamasti kodulehel või Facebookis. „See on kogemuspõhine vestlus, kus chatbot õpibki kogemuse kaudu,” selgitab ta. „Inimene on sel puhul nagu ema, kes ütleb lapsele, kas õpitu on õige või vale.”
Kas hirmul, et robotid võtavad maailma üle, on siis alust? Kärsna toob paralleeli 90. aastatega, mil hoiatati, et raamatupidamisprogrammide tulekuga tekib meeletu tööpuudus. „Aga ei tekkinud! See on lihtsalt kohanemine, inimestele tekivad uued ametid, mille peale me praegu isegi ei tule. Kuna robotid on hästi praktilised, siis on nende väljund rutiinse töö tegemises: millegi tõstmine, väljade täitmine ja teised vähese lisandväärtusega tööd.” Inimestele jääb alles kõik see inimlik, mida ei saa kuidagi robotitega asendada. „Saksamaal toodi vanadekodusse inimkujulised robotid,” toob ta näite. „Jah, nad olid palju täpsemad – kõik proovid ja rohud olid õiges koguses ja õigel ajal valmis ilma inimlike eksimusteta – ent seda ei soovitud. Robot polnud inimene, aga seal oli vaja just inimest, kellega suhelda.”
Touch and feel
Tarmo Kärsna usub, et maailmal seisab ees huvitav inimlik dilemma. „Näiteks on ennustatud kogu muusikatööstuse liikumist digitaalsetele platvormidele, kuid samal ajal näeme vinüülide müügi kasvu. Järjest rohkem inimesi tahab midagi omada, nimetagem seda niisuguseks nähtuseks nagu touch and feel – inimesel on ikka sisemine vajadus midagi füüsiliselt katsuda, tunnetada, eriti digiajastul.” Seetõttu usub ta, et uus põlvkond väärtustab füüsilisi asju ja kõik ei liigu virtuaalsesse maailma. Või teine variant, kus kasutatakse küll kõike virtuaalset, ent oodatakse, et see on privaatne ja ainukordne iseenda jaoks. Märk sellest on kasvõi sotsiaalmeedia – ei taheta olla seal, kus on kõik teised, ja seepärast luuaksegi FBs omaette suletud gruppe (nt koolikaaslased, trennikaaslased, majanaabrid) või otsitakse uusi sotsiaalmeediaplatvorme, mis pole nii levinud.
Küberturvalisus
„Viis aastat tagasi oli see küberkuritegu, kui kellegi ettevõtet rünnati, arvutid zombiks lasti või üldse üle võeti. Halba tehti kellegi tellimusel ja raha saadi tellija käest. Nüüd on see ümber pööratud, rünnatakse arvutite kasutajaid, püüdes neilt saada andmeid, meelitades neid maksma võltsarveid või siis klikkama linkidele, mis arvuti andmed krüpteerivad – seda nimetatakse phishinguks ehk pettusega andmete õngitsemiseks. Andmete taastamiseks on vaja reeglina maksta,” selgitab Kärsna. „Eestis on ettevõtteid, kes on nii päris suuri summasid maksnud”. Salakavalam on olukord, kus kurjategija on pannud arvutisse tarkvara, mis jälgib meilivahetust ettevõtte klientide ja partneritega, ning astub vahele, saates identse arve, kuid muutunud konto numbriga, lisades teate selle muutumisest ja paludes kanda raha uuele kontole. Ettevõtetes võib kuluda mitu ülekannet, enne kui pettust märgatakse.
Meil on küberturvalisus Kärsna hinnangul veel lapsekingades, eelkõige just mõtteviis: asjad vist pole korras, aga sellest ei taheta teada ega sellega tegeleda.
Või arvatakse, et teatakse piisavalt. ..Ettevõtetele tundub, et ah, me oleme nii väiksed, kes meid ikka ründab! Ent kui igaühelt 50 eurot välja petta ja petetuid on tuhandeid, siis on ju kasu märkimisväärne.” Just nii kurjategijad mõtlevadki. “Juhtidel on tark seda olukorda mitte karta ja kindlasti oma töötajaid koolitada. Saksamaal tellivad ettevõtted suisa küberturvalisuse auditeid, et oma positsioonis kindel olla.”
Jätkuv tööjõupuudus IT-sektoris
Kärsna sõnul on selle taga lihtne loogika. ..Ülikoolid annavad spetsialiste välja tsüklitena, mis läks nihkesse, kui meie enda startup’induse ükssarved (Skype, Transferwise, Bolt jt) vajasid korraga rohkem spetsialiste,” selgitab ta. „Sa ei saa nagu „Matrixi“ filmis lihtsalt tarkvara endasse laadida ja kopteripiloodiks hakata, see võtab aega.” Ülikoolide reageerimise aeg uute õppekavade koostamisest esimese lennu lõpetamiseni on 3-8 aastat. „Lisaks oleme kuni 90. aastate lõpuni kestnud väikese sündivuse mõju sfääris ning 20. eluaastates noori ongi vähem. Meil lihtsalt pole noori inimesi võtta.”
Palju sõltub ka riigist, maksudest ja ettevõtluse toetamisest. „Ega noored pole siia laulatatud – kui asi muutub ebamugavaks, kolitakse lihtsalt mujale, kus on parem elada ja äri teha,” ütleb Kärsna.
Ühe kasutamata potentsiaalina tehnoloogiavallas näeb ta naisi. „Neid on hästi vähe ja üle maailma, mitte vaid Eestis. Seega tuleb tekitada inimestes huvi ja pakkuda neid valikuid juba põhikoolis.” Soostereotüübid, mille kohaselt poisid peavad justkui spetsialiseeruma matemaatikale ja tüdrukud kirjandusele, on Kärsna meelest endiselt olemas. ..Mõtteviisi tuleb kujundada, arvestades muidugi isiklike eelistustega – humanitaarhuvilist ikka IT-d õppima ei sunni. Positiivne näide on üritustesari Tech Girls ja Taavi Kotka robootikakool tüdrukutele.
Startup-maailm sõltub majanduse käekäigust ja kuigi praegu läheb sellel hästi, tunnetab Kärsna teatavat tiksuvat ohtu. „Kui kraanid kinni jooksevad, paiskub turule palju IT-inimesi, kes on harjunud väga hea eluga, olukorraga, kus nad ütlevad, mida nad tahavad, ja neile võimaldatakse see. Ja siis tekibki sotsiaalne kriis. Kui me väga ainult ühte sektorisse panustame, siis sõltume sellest liiga palju.”
Ühiskondlik vastutustunne
Telia annab endale Kärsna sõnul väga hästi aru, et ühest küljest loob telekomi valdkond palju võimalusi, teisalt peituvad selles ka ohud, nii digiriskid ja küberkiusamine kui ka keskkonnal lasuv koormus.
Seetõttu võeti ette väga ambitsioonikas looduskeskkonnaprojekt kuni aastani 2030: null prügi, null C02 emissiooni, ja mitte ainult Telia enda äris ja tegevustes, vaid kogu tarneahelas, kõikide partnerite puhul.
Mujal maailmas tegelevad ettevõtted juba ammu sellega, et panustavad ühiskonda. Telia püüabki oma eeskujuga nakatada teisi ettevõtteid ka Eestis. “Keskkonnahoid ei ole ainult valitsuste teema ja asjad hakkavad liikuma alles siis, kui suured ettevõtted astuvad samme,” arutleb Kärsna.
„Praegu tarbivad kõik maailma andmekeskused energiat kokku sama palju kui terve Suurbritannia aastas. Nende genereeritud C02 jälg on sama suur kui kogu lennundusel,” räägib Kärsna.
„Näiteks Eestis kütame andmekeslcuste energiaga oma kontorihooneid ja uue andmekeskuse ehitame taastuvenergiat tootva Utilitase koostootmisjaama kõrvale,” ütleb Kärsna.
Peale selle on Telia hingeasjaks võtnud digiprügi koristamise. Selle aasta algul toimunud suure Digitaalse koristuspäeva käigus puhastasid tuhanded inimesed ja üle 70 ettevõtte oma seadmeid kasutuna seisvatest failidest umbes ühe petabaidi ehk miljoni gigabaidi ulatuses. Liitu 2020. aasta Digitaalse koristuspäevaga siin.
The post Trendid telekomi vallas, mida ei tohi maha magada appeared first on Digitark.
