Räägime Digitarga saates sellest, kuidas saada oma kontorisse turvaline, lihtsasti hallatav ja hästi töötav WiFi.

The post Digitarga SAADE: hästi töötav WiFi kontorisse appeared first on Digitark.

Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee iga-aastasest uuringust selgusid Eesti töötajate poolt enim armastatud tööandjad ehk ettevõtted, kus eestimaalased kõige enam töötada sooviks. Telia saavutas seal kõrge 3. koha.

Eesti ihaldusväärseim ettevõte 2019 on Eesti Energia AS, teisele kohale tõusis Swedbank AS ja kolmandale kohale Telia Eesti AS. Swedbanki jaoks on tegu ajalooliselt kõrgeima kohaga parimate tööandjate tabelis. Varasemalt on korduvalt piirdutud kõrge 3. kohaga.

„Atraktiivne tööandja kuvand tekitab töövõtjates usaldust ja suurendab soovi ettevõttega liituda,“ kommenteeris uuringut CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. „Nimelt selgus värskest uuringust, et lausa iga kümnes töövõtja on sobiva tööpakkumise korral valmis kandideerima vähemalt ühte Eesti ihaldusväärseima tööandja uuringu esikolmikusse kuuluvasse ettevõttesse tööle. Praegusel keerulisel tööturul loob seega tööandja ihaldusväärne maine tuntava konkurentsieelise parimate töökäte värbamisel.“

Henry Auväärt lisas, et ihaldusväärseimate tööandjate sekka kerkimiseks ei piisa vaid konkurentsivõimelisest palgatasemest, vaid nõuab juhtidelt tuntavat panust. „Peamine omadus, mida töövõtjad Eesti parimate tööandjate puhul kõrgelt hindavad on tööandja poolt loodud keskkond, kus töötaja tunnetab, et tal on võimalik end teostada, areneda ja karjääri teha. Lisaks pakub vastajate arvates ihaldusväärne tööandja head töötasu ja seal töötavad ettevõtlikud ning innovaatilised töötajad, kes vastutavad suurte asjade eest. Nad viivad koos meeskonnaga ellu olulist missiooni,“ kirjeldas Henry Auväärt uuringust selgunud ihaldusväärseimate tööandjate omadusi.

Noored eelistavad pangandust ja tehnoloogiat

Keda peavad aga ihaldusväärseimaks tööturule alles siseneva põlvkonna esindajad? Esiviisikus on samad firmad, mis üldtabeliski, kuid esikohal on Swedbank, teisel Telia Eesti ning kolmandal Eesti Energia. Järgnevad kaks IT-hiiglast Skype Technologies ja Transferwise. Noorte muutunud eelistused viitavad, et järgnevatel aastatel võib ihaldusväärseima tööandja tiitli eest konkurents veelgi tugevneda.

Telia Eesti personalidirektor Janika Kuusik ütles, et ihaldusväärseimate tööandjate hulka jõudmine on alati suur tunnustus nii kõigile Telia inimestele kui ka ettevõttele tervikuna. Janika Kuusik lisas, et IT- ja telekomisektor on üks neist valdkondadest, kus valitseb ühelt poolt tihe konkurents, kuid kus teisalt toimub pidevalt kiire areng ning sünnivad innovaatilised tooted ja teenused. „See teeb Teliast tööandja, mis pakub inimestele suurepäraseid karjääri- ja eneseteostuse võimalusi. Nii on ka meie töötajate sisemine hinnang Teliale kui tööandjale järjest kõrgem ja kui tööturul oli töötajate vabatahtlik voolavus 2018. aastal tõusutrendis, siis meil vastupidi, langes. Samuti on just meie inimesed need, kes oma tegude ja sõnumitega seda kuvandit ühiskonnas edasi kannavad,“ kirjeldas Telias töötamist Janika Kuusik.

Eesti ihaldusväärseim tööandja on Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee iga-aastane uuring, mille jooksul valivad töövõtjad organisatsioone, kus eestimaalased kõige enam töötada sooviks. Lisaks poolthäältele arvestatakse uuringus ka vastuhääli ehk ettevõtteid, kus töövõtjad töötada ei soovi.

TOP 20 Eesti ihaldusväärseimat tööandjat:

Koht 2019 a. (Koht eelmisel aastal 2018) Ettevõte
1. (1.) Eesti Energia AS
2. (4.) Swedbank AS
3. (2.) Telia Eesti AS
4. (5.) Transferwise Ltd Eesti filiaal
5. (3.) Skype Technologies OÜ
6. (19.) Cleveron AS
7. (8.) OÜ Playtech Estonia
8. (10.) Pipedrive OÜ
9. (7.) AS LHV Pank
10. (-.) Taxify OÜ
11. (11.) Microsoft Estonia OÜ
12. (6.) AS Tallink Grupp
13. (15.) AS Tallinna Lennujaam
14. (-.) Utilitas
15. (14.) Nortal AS
16. (13.) Elisa Eesti AS
17. (12.) Tartu Ülikool
18. (9.) ABB AS
19. (17.) Orkla Eesti AS (Kalev ja Põltsamaa Felix)
20. (18.) Kaubamaja AS

19-aastaste ja nooremate eelistus:

Koht 2019 a. Ettevõte
1. Swedbank AS
2. Telia Eesti AS
3. Eesti Energia AS
4. Skype Technologies OÜ
5. Transferwise Ltd Eesti filiaal

The post Telia on ihaldusväärsete tööandjate pingereas kõrgel 3. kohal appeared first on Digitark.

Samsung teatas hiljuti, et nende 2019. aasta lipulaev Galaxy S10 näeb ilmavalgust juba 20. veebruaril. Vaatame üle, millised on internetis kõige suuremat kõlapinda leidnud “kõlakad” ehk mida me arvame uuest telefonist teadvat.

Ametlik pressikonverents toimub kõigest mõned päevad enne tarbijaelektroonika messi MWC ja mitte Barcelonas, kus paljud teised oma uusi seadmeid näitavad, vaid hoopis tuhandeid kilomeetreid eemal San Franciscos. Ootused juubelimudelile on suured ning kõik huvilised saavad Samsungi pressikonverentsi jälgida ka ise 20. veebruaril kell 21.00.

Oodata on vähemalt kolme uut seadet:

• 5.8’’ S10 Lite
• 6.1’’ S10
• 6,4’’ S10+

Kaks viimast saavad sarnaselt eelmistele tippmudelitele servast-servani kumera Infinity Display. Hea uudis on, et uutel telefonidel ei ole palju vihatud “kulmu,” kuid sensorite majutamiseks on ekraani sees siiski väljalõige, mida Samsung kutsub Infinity-O Display-ks. S10 Lite, mis peaks olema seeria kõige taskukohasem telefon on tõenäoliselt esimene S-seeria Samsung alates aastast 2016, millel ei ole kumeraid servasid. Uutelt telefonidelt oodatakse loomulikult ka veelgi paranenud screen to body ratio’t, mis kõlab uskumatult, kuna juba S9-l katab ekraan tervelt 83,6% kogu telefoni pinnast ning hämaras ruumis tundub nagu käes ei olekski midagi peale ekraani.

Kaamerate osas ei piirdu tõenäoliselt ükski S10 seeria telefon kõigest 1 kaameraga ning vähemalt S10 ja S10+ peaksid lisaks endlikaamerale olema varustatud tervelt 3 põhikaameraga (12MP, 16MP ning 13MP), mille hulgas vähemalt üks on muudetava avaga kaamera, et hämaras rohkem valgust sisse lasta ning üks telefoto kaamera paremate portreefotode tegemiseks. Kõik ikka selleks, et pildid oleksid veelgi teravamad, pildistamine veelgi lihtsam olenemata valgusest ning et portreefotod lausa hüppaksid taustalt esile.

Suurepäraste fotode tegemiseks kahjuks ainult riistvarast ei piisa ning eriti telefonide puhul on vahest isegi olulisem, kuidas tarkvara pildi kokku oskab panna. Hiljuti Samsungi uue operatsioonisüsteemi (One UI) koodist leitud vihjed viitavad, et ettevõte on uue telefoni lansseerimiseks vaeva näinud ka tarkvara kallal ning plaanib välja tulla funktsiooniga Bright Night, mis peaks hämaras tehtud fotode kvaliteeti oluliselt parandama. Tõenäoliselt toimib Bright Night sarnaselt Google’i paljukiidetud Night Sight funktsiooniga, mis hämarates oludes teeb ühe foto asemel mitu ning paneb need kokku üheks kvaliteetseks fotoks. Kuidas see päriselus välja kukub ja kas fotod jäävad detailsed ning müravabad, näeme juba üsna peagi.

Telefonid peaksid saama 4-8 GB muutmälu, 128-512 GB põhimälu, mida saab kindlasti suurendada vähemalt sama suure mälukaardiga, kuid internetist leidub kuuldusi isegi 1TB põhimäluga S10-st. Jõudlusest uutel telefonidel kindlasti puudu tulla ei tohiks, sest tippmudelid saavad alati hetkel kõige võimsama riistvara, mis on eelmistest alati mitukümmend protsenti kiiremad, energiasäästlikumad jne. Huvitavatest funktsioonidest võivad telefonid sarnaselt Huawei Mate 20 Pro-le saada ka nn “tagurpidi laadimise” võimekuse, mis tähendab, et teist juhtmevaba laadimisega nutiseadet on võimalik laadida kasutades S10-t laadimisalusena.

Internetiavarustes olevatelt piltidelt hakkab üsna kiiresti silma, et kadunud on Samsungi senimaani kõige populaarsem võimalus ekraani lahtilukustamiseks ehk sõrmejäljelugeja. Paanikaks ei ole siiski põhjust, sest sõrmejäljelugeja on eelduste kohaselt viidud ekraani alla. Nagu Huawei Mate 20 Pro ja OnePlus 6T puhul juba eelmise aasta lõpus nägime, on tehnoloogia viimaks piisavalt valmis ning see oli ainult aja küsimus, kas tootjatest jõuab selle esimesena oma telefonidesse tuua Samsung, Huawei või mõni kolmas.

Samsung on ühtlasi muutmas ka oma Androidi kasutajaliidest Samsung Experience ning peaks selle peagi asendama uue Samsung One UI-ga, mis muudab suurte ekraanidega seadmete kasutamise senisest mugavamaks (paljud nupud liiguvad ekraani ülaosast alla, et need oleksid lihtsamini kättesaadavad, tekstid ja graafilised elemendid liiguvad ekraani ülaossa jne. Samsung One UI on hetkel juba testimisel ja huvilised saavad selle oma Samsungi seadmetele laadida, kuid S10-d peaksid müügile saabuma juba täielikult valmis One UI kasutajaliidesega.

Evan Blass`i Twitterist saad piiluda pilte.

Samsung Beyond X

Lisaks kolmele eelpool mainitud mudelile oodatakse 20. veebruaril toimuvalt pressikonverentsilt veel üht lipulaeva, mille nimi ei ole veel teada, kuid mida tuntakse koodnime all Samsung Beyond X. Eeldatavasti saab sellest seeria kõige võimsam ja parem telefon, millel on tervelt 6,7’’ ekraan ning ei rohkem ega vähem kui kuus kaamerat (2 esi- ja 4 põhikaamerat). Lisaks võib sellest saada üks esimesi 5G toega telefone turul, kuid kas ja millist lisafunktsionaalsust see telefonile praegu juurde annab ei ole loomulikult teada, sest 5G tehnoloogia ise on hetkel alles suhteliselt varajane.

The post Mida oodata uuest Samsung Galaxy S10-st? appeared first on Digitark.

Lõpuks ometi on liiklejate rõõmuks välja tulemas kauaoodatud funktsioon!

Viimastel aastatel on olnud üks põhjustest, miks eelistada Google Mapsile kaardirakendust Waze või hoopis antiiksemaid GPS-seadmeid, olnud kasulik, kuid Mapsis puudu olnud funktsioon – info kiirusepiirangute kohta. Nüüd on olukord muutumas, sest Google on juba mitmes riigis välja lasknud uuendatud äpi koos nimetatud funktsiooniga.

Uus funktsioon näitab teedel kehtivaid kiirusepiiranguid ekraani servas. Lisaks on võimalik näha kiiruskaamerate asukohti. Juhid hakkavad äpilt saama helihoiatusi, kui nad lähenevad kiiruskaamerale. Hetkel on uuendus välja tulnud Taanis, Inglismaal ja Ameerikas. Kindlasti lisandub lähiajal riike veelgi ja väga tõenäoliselt on nende seas ka Eesti.

Google alustas kiiruspiirangute funktsiooni testimist juba 2016. aastal, kuid see on olnud saadaval vaid mõnes piirkonnas – San Franciscos ja Rio de Janeiros. Uuendusest on kõige rohkem kasu autojuhtidele, kelle autodes pole nutikaid ekraane, mis vastavat infot jagavad. Ühtlasi aitab see samm Google’l järgi jõuda populaarsetele navigatsioonivahenditele nagu Waze ja Garmini seadmed, mis on liiklusinfot autojuhtidele juba ammu jaganud, kirjutab The Verge. Asudes järgmisele pikemale autosõidule tasub järgi vaadata, kas Google Mapsi uuendused on juba kohal!

The post Google Maps näitab nüüdsest Androidi ja iOS äppides kiirusepiiranguid appeared first on Digitark.

Testisime mobiiltelefonide laadijaid. Kas originaallaadija on parem kui teised? Vaata videost testi tulemusi!

The post Telefoni laadijate test! appeared first on Digitark.

Iga nädal saab meie kodu täiesti korda. Teisipäeviti on meil abis koristaja ja pole paremat tunnet, kui ta ukse enda selja tagant sulgeb ja minema läheb. Ja üldse mitte sellepärast, et mulle ta seltskond ei istuks, ei, ta on üks vahvamaid inimesi, keda mul on au tunda, vaid sellepärast, et kui ta ära läheb on meie elamine nagu palee. Meil on nii palju ruumi. Ma julgen silmad kinni suisa kolm sammu järjest astuda, kartmata, et ma endale midagi jalga astun. Osades tubades suisa kajab. Vahel ma lihtsalt istun diivanile, tõmban ninaga sisse sügava sõõmu puhast õhku ja naudin.

Originaallugu ilmus A Mida Henry teeb? blogis.

See puhtus ei püsi väga kaua, aga paar tundi ikka. Ja lapsed loomulikult ka ei hellita. Me üritame neisse koristuspisikut süstida, aga see käib neil vägagi hooti. Enamjaolt nad siiski kallavad kastidest asju välja, mitte ei pane neid sinna tagasi. Kuid ma tean, et ühel hetkel tuleb taas koristaja, kes mu LEGO klotside alt välja päästab ja elurõõm tuleb tagasi.

Kuid koht, kus mul valitseb aastaid suur korralagedus ja korda ei paista tekkivat, on mu nutiseadmed. Täna toimub suur Digitaalne koristuspäev, kus sajad ja tegelikult tuhanded eestlased teevad enda digimajanduse lõpuks korda.

Mul isiklikult on seda üleskutset hädasti vaja. Mul on nii palju vajalikku välistele kõvaketastele, mälupulkadele, arvutisse ja telefoni salvestatud ja lisaks on mul seal veel kolm korda rohkem ebavajalikku. Ma võtaks meeleldi ka sinna koristaja, kuid sellega on keerulisem. Ei tea keegi teine, kas mu failid mu arvutis on kunst või saast.

Isegi mina ei tea, mis mu telefonis on prügi ja mis lubatud. Mul on telefonil 64GB mälu ja lisaks on seal sama suur mäukaart ka kaasas. Ilmatuma suur ruum. Ometi ütleb mu telefon mulle iga kord kui ma mõnd uut äppi endale soetada püüan, et ruum on täis ja kustuta enne midagi ära. Probleem on selles, et ma jagan seda telefoni kolme lapsega, kes on telefoni vajalikku kraami täis pannud. Minu silmis üdini ebavajalik ja nende arust võiksin ma ruumi tekitamiseks enda äppide kustutamisest alustada. Ometi on mul plaanis täna süda kõvaks teha, lapsed ümber istuma võtta ja igaüks saab valida kolm mängu, mida ma kustutada ei tohi ja ülejäänud kümme tuhat rakendust läheb kustutamisele.

Nädal tagasi tegin ma Noorsandist video, mida Facebooki jälgijad näha võisid. Lisan selle SIIA. Selleks kogusin kokku videod möödunud viiest aastast, kus Noorsand peal oli. Kui mul video monteerimisele kulus vast 40 minutit, siis sellele eelnes umbes viietunnine arhiivis kaevamine, sest see arhiiv on jaotunud kolme kõvaketta vahel, milles igas on veel sadu kaustu, milles igas võib olla sadu faile. Kas nad on kõik vajalikud? Absoluutselt mitte!

Seega ma võtsingi ette, et teha korrastus enda fotode seas. Kui me vaatame vanu fotoalbumeid, siis paaril pildil istume me lasteaia peol, siis on üks pilt, mis on tehtud maja ees, kolmas kui sa käisid sõpradega ujumas. Minu fotokas suudab pildistada 10 kaadrit sekundis. Seega kui lapsed piparkooke teevad, siis mul ei ole sellest ei üks, ei kaks, ega kümme pilti, vaid mul on sellest armsast hetkest neid 100. Ja ma olen need kusagile alles jätnud ja püüda nüüd leida seda õiget kaadrit sadade piltide vahelt, on tõeline katsumus.

Ka mu tööfailid on enam kui kaootilised. Mul on firma nimeline kataloog, mida avades tuleb mul ette uus firma nimeline kataloog, milles on omakorda pea sama sisu ja pluss on teine nimega “Firma nimi 2”. Põhjuseks see, et kui ma olen arvuteid vahetanud, siis selle asemel, et eraldada terad sõkaldest, tõmbasin ma kogu arvutis oleva info kataloogi ja panin selle uude arvutisse. 90% kaustade sisust dubleerivad üksteist, aga kuna lisaks on veel see 10%, siis ei ole ma lisakaustu maha lasknud, sest see vajab süvenemist ja asja ettevõtmist. Tänase digikoristuspäeva puhul ma võtan selle ette. Õhtuks ei ole mul kolm segast firmakausta, vaid üks!

Lisaks on mul kusagil kraami, mida mu lapsed kunagi näha ei tohiks ja mida Esileedi ei tea, et mul kusagil veel alles on. Vennase üks lemmiktegevusi on vanu pilte vaadata ja mul käib alati jõnks läbi, sest kuna ma ka ise pole kindel, kuhu ma need räpased pildid ja videod omal ajal silmade eest ära panin. Ma ei imestaks, kui Vennas pahaaimamatult mõnele otsa komistab. Ma juba tean, et ma saan Esileedi käest kurje pilke esiteks selle eest, et ma sellisest asjast räägin ja teiseks, et mul midagi sellist arvutis on. Oh Esileedi, kui sa vaid teaks kui räpane mu mõtlemine mul tegelikult on. Sa ei lubaks mind üksi poodigi. Selleks tulebki digivahendid korrastada!

Ma korrastasin eile kataloogi nimega “Juuni 2017” ja kui see oli enne 800MB suur, siis peale korduvate-, uduste ja arusaamatute piltide kustutamist, vähenes see kaust 140 megale. See on ikka MEGA suur vahe. Ma sain 660 megast lahti ja see oli selle ketta esimene kaust alles.

Kuna Digitaalne koristuspäev on tänaseks planeeritud, siis võtke teie ka osa! Tehke oma arvutid ja telefonid pahnast puhtaks. Saatke pensionile äpid, mida te pole kuid või aastaid puutunud ja muide, kõik, kes end digitark.ee lehel Digitaalseks koristuspäevaks registreerivad, osalevad loosis, kus keegi võidab endale Macbook Airi, Lenovo IdeaPadi, iPhone Xri või Samsung Galaxy 9+. Vingemaid auhindu annab välja mõelda. Mine pane ennast kirja ja anna endale võimalus ja kui keegi teist võidabki, siis andke mulle ka teada ja las ma rõõmustan koos teiega kadestan natuke.

The post Täna, 25. jaanuaril on sadadel eestlastel kavas suur koristuspäev appeared first on Digitark.

Kuigi tänapäeval saab kiire, kvaliteetse ja turvalise WiFi võrgu oma kontorisse 10 euro eest kuus, sõltub terve rida ettevõtteid endiselt interneti- ja võrgulahendustest, mis seavad ohtu ettevõtte igapäevase tegevuse.

Telia praktika näitab, et Eestis tegutseb märkimisväärne hulk firmasid, kes võtavad teadliku või siis mitteteadliku riski ning lähtuvad oma võrgulahenduste kasutamisel “paigalda ja unusta” mentaliteedist.

“Äriklientide vaates on tegu päris suure murega, sest harvad pole olukorrad, kus ettevõtte juht või omanik laseb mõnel oma tuttaval tööle panna firma veebilehe või võrguseadme, mis peale paigaldamist jääb hoolduseta ja paljuski unustatakse,” märgib Telia Eesti IKT-riskide ja turvalahenduste valdkonna juht Aigar Käis.

“Mingi aja pärast murravad küberpahalased selle lahenduse maha ning kasutavad seda kliendi andmetele ligipääsemiseks või edasise ründeplatvormina. Selles olukorras on aga suhteliselt keeruline leida kedagi, kes asja kiirelt parandaks. Tihtipeale tulebki sellises situatsioonis kogu tarkvara uuesti seadistada või suisa uus riistvara osta, mis tähendab kokkuvõttes arvestatavat aja- ja rahakulu,” selgitab Käis.

Tema sõnul on peamine põhjus, miks ettevõtted “kodukootud” lahendusi eelistavad, seotud just sooviga vältida jooksvaid halduskulusid. “Iroonilisel moel tuleb mõne sellise intsidendi puhul lõpuks kanda hoopis mitu korda suuremaid kulusid.”

Telia Eesti IT-teenuste juhi Taavi Talve kinnitusel on eelmainitu kõrval näha siiski ka positiivsemat trendi. Nimelt eelistab aina enam ettevõtteid oma kontorisse ja teenindusruumidesse rajada kaughallatava WiFi võrgu, mis vabastab töökoha arvutid internetikaablist ning tagab töötajatele, klientidele ja külalistele kiire ja turvalise interneti.

Tänapäeval  ei vaja turvaline ja mugav WiFi lahendus enam keerulisi ja kulukaid seadmeid ega võrguseadistusi. Küll tasub ettevõttel eelnevalt läbi mõelda, kui paljudele erinevatele sihtgruppidele (töötajatele, külalistele) on eraldi võrku vaja ning kindlasti tellida lahendus teenusena, et tagada WiFi võrgu turvalisus ja ajakohasus.

“Näiteks Väikekontori WiFi teenusega saab äriklient kogu vajaliku tehnika tasuta kaasa ning ettevõttel pole vaja teha täiendavaid kulutusi WiFi seadmetesse. Teenuse toimimise eest hoolitsevad aga Telia IT-spetsialistid ning see puudutab nii tarkvara uuendamist, WiFi võrkude seadistamist kui ka kõikvõimalike tehniliste küsimuste lahendamist. Kogu selle koosluse saab 8–10 euro eest kuus,“ lisab Talve.

Lisainfot Väikekontori WiFi kohta saab infonumbrilt 1551, Telia veebilehelt ja Digitarga saatest. 

The post Paljud ettevõtted kasutavad riskantseid interneti- ja võrgulahendusi appeared first on Digitark.

Head muusikat võid kogemata kuulda kõige ootamatutes olukordades tänaval, kaubanduskeskuses, naabri aknast-hoovist või koguni televiisorist. Kui on tegu juba tuttava artistiga, siis pole probleemi, kuid uus ja tundmatu lugu võib meid muuta kärsitult uudishimulikuks – kuidas teada saada esitaja ja loo nime, et seda siis juba ise Spotifyst või Apple Musicust otsida?

Muidugi võib ju proovida uurida heliallika omanikult, kuid alati pole see võimalik. Mõistagi tuleb meile sellises kriitilises olukorras taas appi Google. Täpsemalt siis tema Google Assistanti teenuse värske lisa Google Assistant Sound Search.

Loo esitaja leidmiseks on sul vaja Android-telefoni (sorry, Apple’i kasutajad) ning lugu, mida identifitseerida. Edasi on kõik vägagi lihtne. Kui Google Assistant on aktiveeritud, siis tuleb lihtsalt küsida “Ok, Google, what’s this song?” või “Hey, Google, what song is playing?” ning suunata telefoni mikrofon heliallika suunas. Google kuulab esitatavat muusikat, luues sellest nii-öelda muusikalise sõrmejälje, mida võrrelda oma andmebaasis olevate näidistega. Kui andmebaasis on näidis olemas, siis identifitseerib Google selle loo. Kui aga lugu ära ei tunta, siis on soovitav liikuda heliallikale lähemale ning teha uus katse. Juhul kui aga Google Assistant vastab küsimusele “What song is playing?”, et “Nothing is playing right now”, siis on soovitav küsimust esitada seni, kuni Google Assistant loo ära tunneb. Google Assistant Sound Search töötab alates Android 5.0 versioonist.

The post Hei, Google, mis lugu mängib? appeared first on Digitark.

Kuigi näiliselt tunduvad monitorid üsna sarnased ning sageli pööratakse nende omadustele, võrreldes näiteks sinna külge ühendatud arvuti parameetritega, hulga vähem tähelepanu, on tegelikkuses ekraanide vahelised erinevused üsna suured. Leidub nii kodu- kui ärikasutajatele mõeldud seadmeid aga ka spetsiaalselt mänguritele toodetuid. Seega on oluline veenduda, et valitud saaks sobivaim mudel, kuna kuvar on ju tegelikult arvuti kasutamisel just see osa, mida kasutaja päev läbi vaatama peab.

Resolutsioon, suurus, reaktsiooniaeg

Vast ühed kõige levinumad parameetrid, mida monitoride valimisel vaadatakse on resolutsioon, suurus ning reaktsiooniaeg.

Rääkides resolutsioonist, kehtib mõningate mööndustega tõsiasi, mida suurem number, seda parem. Seda siis seetõttu, et suurem resolutsioon tähendab rohkem piksleid ja seega võimekust ekraanil korraga rohkem infot kuvada. Küll aga peab siinjuures meeles pidama, et mida suurem resolutsioon, seda väiksem on ekraanil olev tekst. Populaarne ja väga levinud on Full HD resolutsioon, ehk 1920 x 1080. See on sama, mis paljudel teleritel ning enamikel juhtudel sellest piisab. Samas aga leidub üha rohkem juba ka UHD (3840 x 2160) ja veelgi suuremate resolutsioonidega monitore.

Resolutsiooni kõrval tuleb vaadata ka ekraani füüsilist mõõtu tollides. Hetkel on väga levinud 24 tolli suurused monitorid. Seda seepärast, et tavalisele töölauale on see üsna optimaalne valik. Lisaks on Full HD resolutsiooniga pilt ca poole meetri kauguselt mugav vaadata. Samas aga liigub ka monitoride maailmas trend üha suuremate suuruste poole ning peljata ei tasu ka 24-st tollist suuremaid mõõte.

Üks levinud omadus, mida veel välja tuuakse on reaktsiooniaeg. Siin kehtib, väiksem number on parem, reegel. Teisalt jällegi on reaktsiooniaeg enamikel juhtudel juba piisavalt hea, nii et tavakasutajad selle pärast muretsema ei pea. Tavaliselt jääb reaktsiooniaeg 5-8 ms vahele ja sellest piisab. Erandiks on siin mängijatele mõeldud monitorid, kus see mõõt on väga tähtis ning võib olla ka näiteks 1 ms.

Servad ja formaat

Tavaliselt on monitorid sarnase pildisuhtega nagu teleridki, ehk siis nende servade suhe on 16:9. See on levinud ja harjumuspärane mõõt ning sobib nii-öelda kõigile. Tööd tehes aga on üha levinum kasutada kõrvuti mitut monitori. Näiteks sülearvuti ekraani koos välise monitoriga või siis hoopis kahte monitori kõrvuti. Selline töö tegemise viis on väga mugav, kuna ekraanidel saab samaaegselt mitut asja lahti hoida ja nii infot kiiremini haarata. Ainukeseks miinuseks on aga ekraane ümbritsevad servad mis lõhuvad nii-öelda tervikut. Seega võiks monitori valimisel jälgida, et servad oleks võimalikud õhukesed ja jääksid kuvareid kõrvuti paigutades kasutajat võimalikult vähe häirima.

Servade probleemi saab aga tegelikult ka üldse vältida, valides ultrawide ekraani. Sellised monitorid omavad ekraanisuhet 21:9 ja võrduvad enam-vähem olukorraga, kus kõrvuti on paigutatud kaks tavalist monitori.

Esialgu võib see küll harjumatu tunduda, kuid tegelikkuses on selline variant väga mugav kasutada. Selliste kuvarite plussiks võib pidada ka seda et, võrreldes kahe kõrvuti asetseva paigutusega, puudub neil keskosas töötegemise vaatest nii-öelda surnud ala. Ehk kõige tähtsama saabki paigutada ekraani keskele ning kahele poole kõrvale siis abistavad ja kõrvalisemad aknad. Kõrvuti asetseva paigutuse puhul ei saa aga otse keskele midagi paigutada, sest seal on ju servad. Ultrawide ekraanid on sageli veel ka kergelt kaardus, ehk nõgusa disainiga. Kui sarnane trend telerite maailmas on vaikselt kadumas, siis monitoride seas on nõgus disain ennast pigem õigustanud ja sellise ekraaniga tööd teha on hea. Peamine idee seal taga on see, et nõgusana on kogu ekraan silmast ühekaugusel, ehk silm ei pea pidevalt pilti fokuseerima ja seega ei väsi kasutamisel nii kiirelt. Miinusena aga on nõgusad ekraanid reeglina suured, alates 34 tollist ja seetõttu ka kallimapoolsed.

Jalg ja liidesed

Nii tööl kui kodus on oluline võimalus ekraani asendit vastavalt kasutaja vajadusele muuta. Reeglina pakuvad kontoritööks mõeldud monitorid siin rohkem võimalusi ning neil saab muuta kõrgust, neid ette ja taha kallutada ning mõnda on võimalik keerata ka püstiasendisse. Sellised seadistusvõimalused on tegelikkuses olulisemad, kui esmapilgul näida võib. Näiteks kõrguse reguleerimine on oluline seetõttu, et nii pikemad kui lühemad kasutajad saaksid ekraani silmade suhtes õigele kõrgusele seada.

Lisaks eeltoodule, ei tohiks ära unustada ka liideste ehk monitori ja arvuti omavahelise ühendamise osa. Kuigi põhimõtteliselt saab erinevaid üleminekuid kasutades iga ekraani arvutiga ikkagi ühendatud, võiks sekelduste vältimiseks selle siiski eelnevalt üle kontrollida. Eriti kui kasutusel on näiteks veidi vanem arvuti. Uuematel arvutitel ja monitoridel on tavaliselt olemas kas HDMI, DisplayPort või USB-C liides. Kui aga plaanis on ühendada mitu monitori kõrvuti, saab seda mugavalt teha kasutades Daisy-chain tehnoloogiat toetavaid kuvareid. Lihtsalt seletades ühendatakse sellisel juhul arvutiga ainult üks monitor ja sellest omakorda läheb kaabel teise monitori külge.

The post Mida monitori ostmisel silmas pidada? appeared first on Digitark.

Räägime Digitarga saates  lähemalt Samsung Galaxy Note 9 telefonist ja nutikatest kelladest. Vaata saadet ja saad häid nippe,  kuidas näiteks Note 9 pliiatsit kasutada või kella enda järgi seadistada.

The post Digitarga SAADE: Samsung Galaxy Note 9 ja nutikad kellad, jagame nippe nende kasutamiseks appeared first on Digitark.

Uue aasta algusega kaasnevad tihti erinevad lubadused muutuda paremaks, efektiivsemaks ja tublimaks. Enamasti kaasneb sellega mingitest halbadest harjumustest vabanemine. Üheks oluliseks probleemiks on tänapäeval kindlasti sotsiaalmeedia mõõdutundetu kasutamine.

Vaadake oma nutiseadme akukasutust ning olen kindel, et kui mitte esikohal, siis vähemalt kolme enam akutsööva rakenduse seas on kindlasti Facebook. Näoraamatu lappamine ei pruugi korraga kesta tunde, kuid päeva lõpus kokku lugedes need minutid, mis on kulunud üsna kolmandajärgulise info lappamisele, on tulemuseks üllatavalt suur number. Kui me lisame siia veel Facebooki viimaste aastate jooksul esile tulnud privaatsusprobleemid ja mitmesuguste trollide tegevuse (sh isegi USA valimistesse sekkumine), siis võib üsna lihtsalt tekkida soov Facebookist lahkuda ja uks enda järel kinni tõmmata. See on psühholoogiliselt raske, kuid täiesti võimalik. Siin on sul kaks võimalust.

Jäädav lahkumine

Enne lõplikku lahkumist näoraamatust on võimalik säilitada oma sealsed postitused, ülesriputatud pildid ja tegevusajalugu. Viimane hõlmab endas kõik, mida oled kommenteerinud või laikinud, rakenduste kasutamise, otsingud, oma profiili, sõnumid, sõprade nimekirja ning isegi reklaamid, millel oled klikkinud. Paraku ei kuulu sinna alla info, mida teised inimesed on sinuga jaganud, pildid, millel oled täägitud ning postitused Facebooki gruppidesse. Nende eemaldamiseks pead läbi lappama oma näoraamatu tegevuslogi ning sealt need ükshaaval eemaldama, kui peaksid selle järele vajadust tundma. Kui kõik vajalik on arvutisse või telefoni talletatud, siis pole muud, kui minna SELLELE LEHELE ning vajutada nupul “Kustuta konto”. Konto kustutamine ei käi õnneks või õnnetuseks ühe hetkega ning veel mõne järgneva päeva jooksul on sul oma kontole sisse logides võimalik ümber mõelda. Facebooki enda sõnul läheb kogu kontol oleva info kustutamiseks kuni 90 päeva.

Lahkudes Facebookist, võib olla mõttekas loobuda ka teistest Facebooki omanduses olevatest teenustest, nagu näiteks Instagram, WhatsApp ja Facebook Messenger. Samas ei avalda Facebooki konto eemaldamine mõju nende rakenduste kasutamisele. Facebook Messengeri puhul aga saab Facebooki profiili asemel kasutada ka telefoninumbrit.

Ajutine lahkumine

Paljude jaoks võib Facebookist täielikult loobumine tunduda radikaalsena. Vähemalt esialgu. Nemad saavad oma üldiste kontosätete alt konto ajutiselt deaktiveerida. See tähendab, et kuni järgmise sisselogimiseni on konto teistele ligipääsmatu. Logides sisse teenusesse, mis kasutab Facebooki kontot, aktiveerub ka konto uuesti.

Pea vastu!

Pärast Facebookist lahkumist võib sind päeva jooksul korduvalt tabada mõte jagada või laikida oma sõprade-tuttavatega mõnda fotot või mõttetera. Ära muretse, see on lahkumiste puhul täiesti loomulik protsess. Ning kuigi sa ei pruugi enam teada, kuidas on lood peaaegu ununenud koolikaaslaste või kuus aastat tagasi kohatud juhusliku tuttavaga, siis tõeliselt lähedased inimesed on endiselt sinu ümber. Nende jaoks on endiselt olemas Skype, telefon, e-post või siis kohtumine näost näkku kohvi või teekruusi taga.

The post Head aega, Facebook! appeared first on Digitark.

Hädaabi SOS (Emergency SOS) on üks iOS-i võimalusi, mida sul loodetavasti kunagi vaja ei lähe. Ometi on hea mõte see võimalikult kiiresti aktiveerida, sest elu on täis üllatusi.

Hädaabi SOS-i aktiveerimiseks on kaks olulist põhjust. Esiteks muidugi ootamatu ja tõsine tervishäire olukorras, kus kontakti või telefoninumbri valimine võib olla raskendatud. Teiseks põhjuseks võib olla vajadus kiiresti deaktiveerida sõrmejäljesensor või näotuvastus olukorras, kus neid funktsioone võidakse kasutada vastu telefoni kasutaja tahtmist. Olgu siis tegu röövli või oma volitusi ületava seadusesilmaga.

Hädaabi SOS aktiveeritakse 5 korda kiiresti telefoni sisselülitusnupule vajutades. Hädaolukorras saab sellega suurepäraselt hakkama ka telefoni taskust võtmata. Aktiveerides kogemata Hädaabi SOS kõne, on mõne sekundi jooksul võimalus see kõne annulleerida ning telefon annab  helisignaalidega märku protsessi käigust. Juhul kui aga soovitakse aktiveerimist märkamatult toimetada, siis on targem helisignaal sätetest välja lülitada. Hädaabi SOS-i aktiveerumisest annab teada vali helisignaal, mis vähemalt algaja röövli minema võib peletada. Sõrmejälje- ja näotuvastus deaktiveeritakse isegi siis, kui te hädaabi numbrile helistamisest loobute. Nende funktsioonide taasaktiveerimiseks on vajalik sisestada telefoni PIN-kood.

Lisaks kohalikule hädaabinumbrile on võimalik lisada Hädaabi SOS-ile ka oma lähedaste numbrid, kellega siis telefon häda korral ühendust võtab ning kasutaja koordinaadid edastab.

Hädaabi SOS-i aktiveerimine ei võta palju aega, kuid vajaduse tekkides võib sellest saadud kasu olla hindamatu, isegi elulise tähtsusega.

SOS aktiveerimine

Hädaabi SOS kasutamiseks veendu, et su iPhone’is oleks vähemalt iOS11. Avades telefoni sätted näed seal alajaotust nimega Emergency SOS.

Avades selle jälgi, et kõik võimalikud valikud oleksid aktiveeritud, eriti aga ’Call vith Side Button’. ’Emergency Contacts’ alt saab sisestada oma lähedaste ja sõprade kontakte, kellega hädaolukorras ühendust võtta.  Tegelikult suunab see kasutaja Medical ID andmeid sisestama iOS Health-rakendusse. Lisaks kontaktidele on sinna rakendusse soovitav lisada ka oma allergiad, kroonilised terviseprobleemid ning ravimid, mida igapäevaselt tarvitatakse. Sellele infole pääseb ligi ka siis, kui telefoni omanik peaks näiteks olema teadvusetu. Lukustatud telefoniekraanil on kiri ’Emergency’, millele vajutades pääseb ligi järgmisele lingile ’Medical ID’, kus ongi näha kogu Medical ID all sisestatud info sh ka lähedaste nimed ja kontaktid.

The post Aktiveeri oma iPhone’i hädaabi SOS, enne kui hilja appeared first on Digitark.

Vaata 9. veebruaril Telia LIVE ülekannet Otepäält RedBull Snow Kayak ürituselt kell 14.00-19.00. Saatejuhtideks Martin Veismann ja Hanna Martinson.

The post Telia LIVE erikanalil otseülekanne “RedBull Snow Kayak” ürituselt appeared first on Digitark.

Telia kaasajastas 2018. aastal oma interneti püsivõrku Tartu, Valga, Võru ja Põlva maakondades, viies kiire ja tänapäevase internetiühenduse ligi 13 000 koduni.

Telia Eesti erakliendiüksuse juhi Holger Haljandi sõnul ehitas ja uuendas Telia eelmisel aastal oma püsivõrke ligi 70 erinevas Lõuna- ja Kagu-Eesti linnas, alevikus ja asumis. Nii toimusid internetivõrgu arendused Tartu, Võru, Põlva, Tõrva, Räpina ja Otepää linnades, Ülenurme, Vahi, Tabivere, Kambja, Tõrvandi, Ahja, Kose, Mooste, Hummuli ja Äksi alevikes ning paljudes teistes asumites.

Kõige mahukamad arendused leidsid aset Tartu ja Võru linnades, kus varasemast kiirema internetiühenduse said vastavalt 6300 ja 900 kodu. Selle aasta alguse seisuga jõudis Telia poolt kaasajastatud interneti püsivõrk Lõuna- ja Kagu-Eestis ligi 64 000 majapidamiseni. Uuenenud lairibavõrk võimaldab piirkonna elanikel kasutada nii Telia Koduinternetti kui Telia TV teenust.

„Telia Tulevikuinterneti võrgu arendamine jätkub Lõuna-Eestis sama hoogsalt ka järgnevatel aastatel. Nii on 2019. aastal plaanis kasvatada uue võrgu ehitamise ja olemasoleva kaasajastamise mahtu veelgi ja parendada teenuste pakkumist 18 000 Lõuna- ja Kagu-Eesti majapidamise jaoks,“ lisas Haljand.

Täpsemat infot arenduste kohta saab iga Lõuna- ja Kagu-Eesti elanik kontrollida pidevalt uuenevalt Telia Tulevikuinterneti veebilehelt.

The post Kiire internet jõudis mullu 13 000 Lõuna- ja Kagu-Eesti koduni appeared first on Digitark.

25. jaanuaril toimus Eestis esimene suur Digitaalne koristuspäev, mille käigus puhastasid inimesed ja ettevõtted oma seadmeid kasutuna seisvatest failidest hinnanguliselt 1 petabaidi ehk miljoni gigabaidi ulatuses.

Telia eestvedamisel toimunud digikoristusel osalesid tuhanded eraisikud ning enam kui 70 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Teiste seas võtsid algatusest osa näiteks SEB Pank, Taxify, Ericsson Eesti, Pipedrive, Majandus- ja Kommunikatisooniministeerium, Tallinna Lennujaam, Salvest, Eesti Rahvusraamatukogu, Viimsi Kool, PwC Eesti jpt.

Telia Eesti ärikliendiüksuse juhi Tarmo Kärsna sõnul oli Digitaalse koristuspäeva eesmärk teha korda oma digielu ning kustutada kogu mittevajalik info, mis on ajaga muutunud digitaalseks prügiks ja müraks.

„Meil oli väga hea meel näha, et digikoristuse üleskutsega liitus lühikese ajaga nii suur hulk osalejaid. Suur aitäh kõigile kaasalööjatele, tänu kellele saame järgmiseks korraks seada veelgi suuremaid eesmärke,“ ütles Kärsna.

Telia tehnoloogiablogis Digitark avati digikoristuse päeva raames ka spetsiaalne kalkulaator, kuhu iga koristuspäeval osaleja sai sisestada andmemahu, palju ta hinnanguliselt plaanib oma seadmetest digipürgi kustutada. Kokku hindasid osalejad, et puhastavad oma seadmeid ligi miljoni gigabaidi (GB) ehk ühe petabaidi ulatuses. See on väga suur hulk mistahes andmeid, olgu see siis teisendatud tekstifailideks, piltideks või videoks.

Erinevate allikate kohaselt on üks petabait võrdne näiteks 13 aastat katkematult esitatava HD-kvaliteedis videoga. Tekstiformaati ümberarvestatuna mahub 1 petabaidi sisse aga 500 miljardit tavatekstiga täidetud paberlehte.

Tarmo Kärsna kinnitusel jätkab Telia ka edaspidi digitaalse koristuspäeva läbiviimist. Samas saavad tema soovitusel kõik ettevõtted ja inimesed ka omal algatusel panustada oma digielu korrastamisse.

„Digitarga portaalis on digikoristuse sujuvaks läbiviimiseks üleval terve rida häid soovitusi ja nippe, kuidas oma tehnoloogilisi abivahendeid puhastada ning säilitada ja korrastada faile nõnda, et sellest saaks loomulik harjumus tulevikuks.“

Kõnealused nõuanded leiab Digitaalse koristuse rubriigist.

Vaata, kui palju andmeid sisaldab petabait:

https://www.howtogeek.com/353116/how-big-are-gigabytes-terabytes-and-petabytes/

http://www.infographicsshowcase.com/how-much-is-a-petabyte-infographic/

https://www.zmescience.com/science/how-big-data-can-get/

The post Eestis kustutati digikoristuse käigus müstiline hulk digiprügi appeared first on Digitark.

Kui sa oled ka üks neist, kes on tüdinud arvestamast piiratud ruumiga telefonis, et mahutada kõik äpid, pildid ja videod; siis lähitulevikus on võimalik nutitelefoni mahutada rohkem, kui üks terabait (1TB) sisemist mälu, mis jookseb kümme korda kiiremini, kui tavaline mälukaart.

Samsung on ennekõike tuntud telefonide poolest, kuid ettevõtte osakond, mis tegeleb mälukaartide tootmisega – ja on ühtlasi kõige tulusam – teatas, et on alustanud kiirete 1TB mälukaartide tootmist nutitelefonidele. Hetkel pole veel teada, millistes järgmistes telefonides need olema hakkavad.

“Nutitelefoni entusiastid saavad varsti hakata nautima mälumahtu, mis on võrreldav korraliku sülearvuti omaga, ilma, et peaks telefoni ühendama lisa mälukaarte,” teatas Samsungi esindaja.

1TB on kaks korda suurem senisest suurimast mälukaardist, mis Korea firma siiani on ehitanud. Seni uusim kaart on Galaxy Note 9 telefonis 512GB ja kui sellele lisada sama suur SD-kaart, siis ongi terabaidi piir ületatud. Uus läbimurre lubaks saavutada sama mahu ilma SD-kaardi abita. Ühtlasi oleks tulemus kiirem.

Samsungi sõnul saavutab uus kaart kiiruse 1000 megabaiti sekundis – see tähendab 5GB full HD video liigutamist viie sekundi jooksul. Praegu laialt levinud microSD kaartide puhul on see aeg peaaegu üks minut. Suurem mälumaht ja lugemise kiirus lubab parema kvaliteediga kõrgresolutsiooniliste videode filmimist.

Käesolev aasta toob selgust, kas 1TB mäluga mudel võiks olla juba järgmisel lipulaeval, Galaxy Note 10-l, kirjutab TechCrunch.

The post Tänu Samsungi uuele mälukaardile võib su nutitelefoni varsti mahtuda tervelt 1TB mäluruumi appeared first on Digitark.

Telia teostas eelmisel aastal rekordilises mahus mobiilsidevõrgu arendusi, mille tulemusena paranes mobiiliteenuste kvaliteet enam kui 1300 asukohas üle Eesti.

Kokku viis Telia 2018. aastal läbi 1339 mobiilivõrgu arendustööd, mis sisaldas nii uute tugijaamade paigaldamist, tugijaamade moderniseerimist kui ka olemasolevate jaamade mahulaiendusi. Lisaks rajati aasta jooksul ligi 90 siselahendust.

„Kliendile tähendavad need arendused, et enam kui tuhandes asukohas paranes mobiililevi kvaliteet ning kasvasid mobiilse interneti kiirused. Lisaks toovad sellised arendused senisest parema levi uusehitistesse, kuhu hoone ehitusomaduste ja moodsate materjalide tõttu mobiililevi niivõrd hästi jõua,“ ütles Telia Eesti raadiovõrgu osakonna juhataja Oliver Lekk.

Piirkonniti toimus enim arendusi Tallinnas, Harjumaal ja Tartumaal, kus kõikjal teostati arendustöid enam kui paarisajas asukohas.

Kogu aasta vältel näitas Telia võrgus väga kiiret kasvu 4G ehk VoLTE kõneside, mis moodustab tänaseks ligi kolmandiku kogu Telia mobiilivõrgus tehtavast kõnesidest. VoLTE teenuse kasutajate hulk kasvas 2018. aasta jooksul 30 000-lt kasutajalt enam kui 180 000 kasutajani. Telia on ka ainus Eesti mobiilsideoperaator, kes VoLTE kõnesidet oma klientidele pakub. Lisaks saavad Telia kliendid oma erinevates nutiseadmetes (vastava toega nutikellad ja uuemad iPhone mudelid) kasutada sissehitatud SIM-kaarti ehk eSIM-i.

2018. aasta detsembris avas Telia esimese 5G pilootvõrgu TalTechi ülikoolilinnakus, mida saavad uute lahenduste ning ärimudelite testimiseks ja arendamiseks kasutada ettevõtted ja teadusasutused. Samuti avas Telia eelmise aasta lõpus tervet Eestit katva asjade interneti ehk NB-IoT võrgu, mille võimalusi asus esimesena kasutama gaasifirma Energate.

Telia mobiilivõrgu arendustööd 2018. aastal:

Tallinn – 245 arendustööd, sh uued tugijaamad Kalaranna tänaval, Karsti elurajoonis, Kõlviku teel, Karjamaa asumis, Mustakivi teel, Vanasadamas, Moonalao tänaval, Ehitajate teel ja Pärnu maanteel Ajakirjandusmaja piirkonnas

Harjumaa (v.a Tallinn) – 221 arendustööd, sh uued tugijaama asukohad Vatlas, Kelvingis, Haljavas ja Ellamaal, samuti Jüris, Aruküla tee piirkonnas

Hiiumaa – 26 arendustööd

Ida-Virumaa – 88 arendustööd, sh uued tugijaamad Sirgalas, Narvas Kerese tänaval ja vanalinnas ning Jõhvis Pargi tänaval

Järvamaa – 47 arendustööd, sh uued tugijaamad Mustlas ja Väätsas, Türi kesklinnas ja Paides Maksimarketi piirkonnas

Jõgevamaa – 27 arendustööd

Läänemaa – 38 arendustööd

Lääne-Virumaa – 82 arendustööd, sh uued tugijaamad Kadrinas ja Viru-Nigulas

Pärnumaa – 78 arendustööd, sh uued tugijaamad Jõõpres, Tammistes ja Kirblas

Põlvamaa – 40 arendustööd

Raplamaa – 66 arendustööd, sh uued tugijaamad Kuusikul ning Raplas Mahlamäe piirkonnas ja kesklinnas

Saaremaa – 43 arendustööd, sh uus mast Uduveres

Tartumaa – 218 arendustööd, sh uued tugijaamad Pataste, Nõo, Annikoru ja Laeva asulas ning Tartu linnas Vitamiini tänaval

Valgamaa – 41 arendustööd

Viljandimaa – 41 arendustööd

Võrumaa – 38 arendustööd, sh uus tugijaam Linnamäel

The post Mobiilside kvaliteet paranes enam kui 1300 asukohas üle Eesti appeared first on Digitark.

Ennevanasti, kui televiisorid olid veel suured ja kineskoobiga, oli ühenduste maailm lihtne. Oluliseks märksõnaks oli SCART ühendus. Kui digiboks või videomakk oli teleriga niiviisi ühendatud, siis selle ühenduse abil jõudis nii pilt kui heli telerisse. Uuemad ja õhemad telerid tõid kaasa HDMI liidese ja mitte ainult. Paljud telerite tootjad lisavad sellele HDMi liidesele juurde veel täiendavaid kolmetähelisi lühendeid, et tavakasutaja elu veidi lihtsamaks või keerulisemaks teha.

HDMI (High Defintion Multimedia Interface) on 2002. aastal loodud standard kõrge kvaliteediga pildi ja heli edastamiseks. Võtame ette erinevad teleritootjad ja vaatame, milline on see kõige õigem HDMI liides, millega ühendada digiboks teleriga.

Kolmetähelised lühendid

Need kolmetähelised lühendid aitavad selgitada kasutajale, mis seadet vastavasse HDMI liidesesse ühendada.

HDMI STB – ehk siis Set Up Box on just see õige liides, millega tuleb ühendada digiboks.
HDMI DVI – ehk siis Digital Visual Interface on mõeldud arvuti ühendamiseks.
HDMI ARC – ehk siis Audio Return Channel on mõeldud teleri ja kodukino ühendamiseks. Videopilt liigub kodukinost telerisse ja telerist liigub heli omakorda kodukinosse tagasi.
HDMI MHL – ehk siis Mobile High (Defination) Link on mõeldud nutitelefonide, tahvelarvutite ja videokaamerate ühendamiseks teleriga. Vajalik spetsiaalne x-USB to HDMI kaabel.

Seega sellisest valikust ainuõige liides digiboksi ühendamiseks on HDMI-STB. Mis siis teha, kui HDMI liidese juures puuduvad need täiendavad lühendid ning tähistus on lihtsalt HDMI1 ja HDMI2? Sellisel juhul on alati abiks teleri kasutusjuhend, kus on kirjas, millise resolutsiooniga konkreetse telerimudeli HDMI liidesed on.

Kas 720p50, 1080p50 või 2160p50?

Kõik kolm tähistavad digitaalse videopildi resolutsiooni ja kaadrisagedust. Millist neist kasutada digiboksi väljundis, see sõltub juba 100% teleri paneelist ning tema HDMI liidestest.
Kui teleri paneelis on pikselite arv 1280×768, siis sellise teleri jaoks on parim 720p50. Kui tegemist on FullHD teleriga, mille paneelis on 1920×1080 pikslit, siis sellise teleri jaoks on parim 1080p50. Ning uuemad telerid, mis kannavad juba UHD märki ehk nende paneel koosneb 3840×2160 pikslist, siis nende jaoks on parim 2160p50. Kindlasti peab aga sellise teleri HDMI liides vastama HDMI standardile 2.0. Miks nii, seda selgitan seda järgneva pildi abil.

Samsungi telerite eripärad

Tegemist on 2015 aasta Samsung HU-seeria teleriga, millel on UHD resolutsiooniga paneel. Kuid teler suudab vastu võtta vaid UHD videot kaadrisagedusega 24 ja 25 kaadrit sekundis. Sellisel juhul on soovitus valida digiboksist resolutsioon 1080p50 ja videopildi ülesskaleerimine UHD resolutsioonini jätta teleri enda kanda. Ehk siis selles teleris on HDMI liides küll juba versiooniga 1.4, mis hakkas toetama UHD videoedastust 3840×2160, kuid vaid sagedusega 24 ja 25 kaadrit sekundis. Pildisagedus 50 Hz lisandus alles aastal 2016, kui mudelid said HDMI liidesed uuema versiooniga 2.0.

Kui Samsungi teler tehnilise spetsifikatsiooni järgi väidab, et tema üks või kaks sisendit on ikkagi 4K võimelised, tasub korraks süüvida teleri Välise seadmehalduri seadetesse ja aktiveerida sealt UHD-videote vaatamine –  Seaded/ Üldine Väline seadmehaldur HDMI UHD Color ja valik SEES.

LG telerite eripärad

Ka mõned LG UHD mudelid aastast 2014 ja 2015 ehk siis need, mis kasutavad webOS 2 operatsioonisüsteemi, toetavad tehnilise spetsifikatsiooni järgi UHD videopilti, kuid ühendades digiboksi teleriga, näitab teler vaid 720p50.

Ja isegi telerit tagant poolt uurides on HDMI liidese juures selgelt kirjas 4K@60Hz. Milles siis siin probleem? Miskipärast on LG  4K videosignaali vastuvõtu pildiseadete menüüs algseadetes keelanud ning see tuleb kasutajal endal lubada. Liigu menüüsse, vali Pildiseaded ja selle alamjaotus HDMI ULTRA HD Deep Colour ja lülita see funktsioon sisse.

Peale Deep Colouri lubamist on teleri HDMI1 sisend 2160p50 signaali jaoks sobiv nagu alumine pilt tõestab.

Sony eripärad

Vaadates üle Sony erinevate mudeliaastate kasutusjuhendid, leiab ka sealt ühe eripära. Nimelt annab Sony teada, et UHD mudelites aastani 2018 on vaid kaks HDMI liidest, mis toetavad 2160p50 videosignaali. Lisaks ka soovitus, et teleri seadete alt peab üles leidma Sisendite alammenüü ja sealt lubama HDMI-signaalivormingus Täiustatud vormingu.

Kui kahtled, kas seadistused on õiged, leia teleri puldilt INFO (I) nupp ja vajuta. Teler kuvab ekraanile sisendseadme poolt edastatava pildi resolutsiooni ning mõned mudelid ka edastatava heli vormingu – Stereo või Dolby Digital.

Arrise digiboks VIP5305 ei mõtle neid videoväljundi seadeid ise välja, vaid kuvab läbi oma tehnilise seadete menüü vaid seda, mida teleri paneel ja selle konkreetse teleri HDMI liides ise suutelised on. Ja kindlasti vaheta vanem, enne teleri taga olnud, HDMI kaabel uue, digiboksi pakendis oleva kaabli vastu ringi!

Täpselt samamoodi vajavad UHD sisu edastamisel telerisse eraldi seadistamist Sony Playstation ja MS Xbox mängukonsoolid.

The post NIPID: Õige digiboksi seadistamine tagab kvaliteetse pildi teleris appeared first on Digitark.

Algne Huawei P Smart nime kandev ja 2017 aasta lõpus ilmunud telefon oli väga mõistliku hinna ja kvaliteedi suhtega aparaat. See pakkus vähese raha eest palju ja nägi ka täitsa kena välja. Nüüd aga on ilmunud Huawei P Smart lisanimega 2019 ning aeg on üle vaadata, kas järeltulija on sama hästi õnnestunud.

Vana nimi, uus telefon

Kõigepealt nimest. Tundub, et Huawei on üle võtmas konkurent Samsungi kommet, jätta uue seadme loomisel sellele juba olemasolev nimi ning lõppu lisada vaid aastanumber. Iseenesest on see mõistlik mõte, sest nii on mudelivalik kokkuvõttes lühem ja ka kliendile paremini arusaadav. P Smart on seega Huawei noortele kasutajatele mõeldud toode.

Suurem on parem

Rääkides aga telefonist endast, on näha, et uus on mitmes osas vanast üle ja pakub oma eelkäijast rohkem. Näiteks on ekraan nüüd senise 5,65 tolli asemel tervelt 6,21 tolli suurune ning ulatub igast küljest üsna servade lähedale. Muutunud on ka resolutsioon, olles numbrites väljendatuna 2340 x1080 pikslit (enne 2160 x 1080). Ehk maakeeli on aparaat viimase aja trendidele vastavalt piklikumaks veninud. Veel on ekraani ülaossa nüüd tekkinud kulm, kuid see ümbritseb vaid tõesti kaamerat ja on kokkuvõttes väga väike. Paremaks, ehk suuremaks on muutunud ka aku, mis mahutab nüüd 3400mAh jagu energiat ning tänu sellele kestab telefon isegi kuni teise päeva õhtuni.

Kaamerad

Tagumine kaamera on kahe objektiiviga, ehk üks neist teeb pildistamisel ära põhitöö ning teine tuleb vajadusel appi andmaks piltidele sügavust. Megapiksleid pakutakse kaamerale 13 ja veel kuulutab  suur kiri kaamera juures, et toetatud on ka AI. Seega peaks telefoni lisatud tehisintellekt aru saama, mida parajasti pildistatakse ja vastavalt sellele kõige paremad sätted paika seadma. Reaalselt kasutades kippus aga kaamera näiteks värvide osas pisut eksima. Ei tea kas see tuli AI üle mõtlemisest või raudvarast aga värvid olid ikka kas liiga peale keeratud või siis oli neid jälle justkui “puudu”.

Näiteks juures olev lille pilt sai värvide poolest päriselust üsna erinev.

Samas aga said reaalselt ikkagi kõik pildid tehtud ja neile, kes pildistamist liiga tõsiselt ei võta, piisab ka P Smarti kaameratest täiesti. Eraldi võiks mainida veel 8 Mpix sensoriga eesmist kaamerat, mis toetab näotuvastusfunktsiooni. Seega saab nüüd ka soodsa telefoni vaid seda vaadates lahti lukustada. Küll aga tasub siin olla pisut kannatlikum ja anda aparaadile piisavalt valgust ja aega, et see töö ära teha. Kes soovib, saab kasutada ka tagumisel küljel asetsevat sõrmejäljelugejat. See teeb oma tööd kiirelt ja liigse nurinata.

Millega arvestada

Odavama hinnaklassi telefonide puhul tuleb aga siiski alati arvestada ka sellega, et kuskilt on võrreldes kallimate sõsaratega järeleandmisi tehtud. Arvatavasti seetõttu on seadme tagumine pool tehtud üsna tavalisest plastist. See on läikiv, libe ning kogub suure innuga ka näpujälgi ja eeldatavasti ka kriime. Mõneti on see mõistetav, kuid samas oli esimese põlve P Smart harjatud alumiiniumist korpusega ning nägi seega välja palju soliidsem ja hinnalisem. Samuti ei ole korpus veekindel ning lisaks kasutab Huawei siin endiselt vanemat micro-usb ühenduspesa. Toetatud ei ole lisaks ka ei juhtmevaba- ega ka kiirlaadimine.

Tarkvara

Kui laadimispistiku osas on telefon veel vanade standardite juures, siis tarkvara osas on kasutusele võetud kõige uuem Andorid, ehk selle versioon 9. See on igati hea uudis, eriti arvestades, et mitmeid kordi kallimatesse telefonidesse pole see veel oma teed leidnud. Mitte nii hea uudis on aga Huawei EMUI nimeline kasutajaliides, mis selle Androidi väga edukalt ära peidab ning mis lihtsalt ka üleliia ilus välja ei näe. Endiselt kasutab Huawei ka iPhone moodi rakenduste paigutust, ehk kõik äpid on nii-öelda avaekraanidel. Jah neid saab panna ka menüüsse, kuid siis on rakendused tähestiku järjekorras ning neid ei saa omakorda grupeerida.

Kokkuvõtteks

Kokkuvõttes saab P Smart 2019 näol üsna soodsa hinna (hetkel 249 eurot) eest üsna palju telefoni. Samas aga on väga tihe ka konkurents ning lisaks teistele tootjatele (Nokia 6.1, Samsung A6 jne.), peab P Smart rinda pistma näiteks ka iseenda vanema versiooniga, mis maksab nüüdseks kõigest 149 eurot. Või siis samuti 249 eurot maksva Huawei P20 Lite mudeliga. Seega ei saa sellel telefonil turul väga kerge olema.

The post Testisime Huawei P Smart telefoni appeared first on Digitark.

InfoTV on uus Telia teenus, mida saavad kasutada kõik ÄriTV kasutajad. See on ettevõtte oma telekanal, kus näidata reklaami või edastada kolleegidele ja külalistele ettevõttega seotud olulist infot. Ettevõte saab kanali näol hea võimaluse teleekraani vahendusel teha klientidele eripakkumisi ning innustada töötajaid olulise infoga. Oma kogemust teenusega jagavad Expert Eesti ja GMP Clubhotel.

Expert Eesti on koduelektroonika kaupluste kett 10-ne kauplusega Eestis. Expert pakub oma klientidele suurt valikut kodu ja IT-tehnikat. Olgu selleks külmkapp, pesumasin, televiisor, köögikombain või hoopis sülearvuti. Kauplustes mängib igapäevaselt mitu müügis oleva teleri ekraani, millel võib joosta mõne kanali pilt. Experti kauplustes aga näidatakse selle asemel suunatud infot klientidele: erinevaid videoid, kanaleid kuni reklaami ja info edastuseni välja. InfoTV teenuse dashboard võimaldab Expertil erinevates Eesti linnades asuvate kaupluste ekraane hallata ühest kohast: lisada ja eemaldada reklaame, videoid jne. Ühe funktsioonina saab näidata erinevat infot ning reklaame erinevates ekraanikohtades.

GMP Clubhotel Otepääl majutab talviseid suusahuvilisi ja suviseid kuppelmaastiku lembeseid sportlikke inimesi. Nagu hotellides tavaliselt, on igas hotellitoas teler, mida külastajad vaadata saavad. Ettevõtte jaoks on oluline jagada külastajatega infot näiteks menüüpakkumiste või toimuvate sündmuste kohta. InfoTV kanal võimaldab vahetada infomaterjali ühest kohast selle asemel, et ükshaaval tubades ekraanipilti uuendada. Hotellis ei ole see tegevus tehniliselt liialt kergesti teostatav, sest ruumid on hõivatud ning vabanevad erinevatel aegadel, seega ekraanide haldamine ühest kohast lahendab selle probleemi.

InfoTV teenus on mõeldud eelkõige majutus-, toitlustus-, teenindus-, jaekaubandus- ja meelelahutussektoris tegutsevatele ettevõtetele. Teenusega saab ettevõte suhelda klientidega ning suuremad kontorid saavad uue sisekommunikatsiooni kanali. Telekanali ideel on palju plusse – näiteks puuduvad telereklaamil trükkimise, levitamise ja paigaldamise kulud, võimaldades teha isegi pikemajalist kampaaniat taskukohase hinnaga. Samuti on liikuv pilt oluliselt märgatavam ja eristuvam harilikust reklaambännerist, rääkimata pisikestest paberreklaamidest. Keskne ekraanide ja videote haldamine on eriti mugav olukorras, kus ekraanid paiknevad üle Eesti laiali. Kõik muudatused tehakse samaaegselt ning pole vajadust infot edastada e-kirja kaudu või mälupulgal.

Eripakkumine!
InfoTV on uuele kliendile 3 kuud tasuta proovimiseks. 

The post Ettevõte saab luua endale oma telekanali: Expert Eesti ja GMP Clubhotel kogemus appeared first on Digitark.