“Viimase mudeli” saates võtame kokku selle, millised tehnoloogiatrendid ilmestasid eelmist aastat ning mida võib tulevik tuua. Peatume nii tehisintellekti kasutusvõimekusel kui ka sellel, kas on usku nii plokiahelasse kui ka Facebooki.

Samuti tuleb juttu sellest, kas järgmine aasta võiks olla suurem edasihüpe asjade interneti arengukõveral. Külas on Telia ärikliendi üksuse direktor Tarmo Kärsna ning endine Eesti Vabariigi IT-arhitekt, nüüd ettevõtte Proud Engineers tehnoloogiajuht Andres Kütt. Saatejuht on Priit Pokk.

Kuula saadet siin. 

The post Äripäeva raadio: Millised tehnoloogilised arengud on ammendumas, mis kogub alles hoogu appeared first on Digitark.

Juba pikka aega on Telia oma klientidele erinevate ostude tegemisel pakkunud mugavaid ja paindlikke finantseerimislahendusi. Eraisikud saavad kasutada populaarset järelmaksuteenust, mille vormistamine on kiire ning mille kasutamisel lisatakse soetatava kauba osamaksed lihtsalt järgmise kuu arvele.

Äriklientide jaoks aga on olemas Telia Liising, mis oma kasutusmugavuselt on vähemalt sama lihtne, ehk ostu vormistamine ning lepingu sõlmimine toimub nii e-poes kui esinduses sujuvalt ja suurema pingutuseta. Sarnaselt järelmaksule lisanduvad ka liisingu osamaksed igakuisele teenuste arvele ning iseteeninduses saab igal ajahetkel lepingust ülevaate. Mida äriklient liisingust veel teadma peaks ning missugust kasu ta teenust kasutades veel saab, sellest nüüd täpsemalt räägimegi.

Miks ja kellele?

Nagu liisingtooted ikka, on ka Telia Liising mõeldud kõigile ettevõttetele, kes soovivad teha väiksemaid või suuremaid investeeringuid infotehnoloogia ja kommunikatsiooni seadmetesse ilma suurte ühekordsete investeeringuteta. Klient peab vaid soovitava kauba Telia e-poes või esinduses välja valima ning seejärel saabki lepingu vormistada. Toodet saavad kasutada kõik  Telia ärikliendid, kelle maksekäitumine on korralik ning kes on riigile esitanud kõik nõutavad aruanded.

Etteotsustatud limiit

Kui tavapäraselt nõuab liisinglepingu vormistamine erinevat paberimajandust ning eraldi limiidi taotlemist, siis antud juhul see nii ei ole. Juhul kui kliendi maksekäitumine on olnud korralik, kehtestatakse talle liisinguteenuste jaoks limiiti automaatselt. See tähendab, et klient saab etteantud summa ulatuses koheselt Telia poolt müüdava kauba soetamiseks liisingteenust kasutada.

Sõlmi leping otse veebis

Kuna e-kaubanduse osakaal kasvab suure hooga nii kogu maailmas kui ka Eestis, liigub sarnaselt kauba ostmisega ka erinevate teenuste tellimine ning vormistamine veebikeskkondadesse. Sama kehtib ka liisinglepingute sõlmimise kohta. Kord juba Telia kliendiks saanud ettevõte ei pea liisinglepingu sõlmimiseks edaspidi esindusse minema. Piisab vaid e-poodi sisse logimisest, et näha kehtestatud limiidi suurust, kehtivaid tingimusi ning kohe peale kauba valimist on võimalik sõlmida ka leping. Loomulikult saab siinjuures valida lepingu perioodi (sõltuvalt kaubast 6-48 kuud) ning otsustada kas teha ka mingis ulatuses sissemaks või mitte.

Kasutus- ja kapitalirent

Vastavalt oma soovile saab iga klient otsustada ka liisinglepingu tüübi üle. Üheks võimaluseks on kasutusrent, mis tähendab, et liisingperioodi lõppedes on kaubale kehtestatud jääkväärtus ning Telial on kohustus seade liisingperioodi lõpus tagasi võtta ning kliendil omakorda õigus soovi korral seade jääkväärtusega välja osta.

Kasutusrendi eelised:

• Sissemakse alates 0 €;
• Lepinguperiood 12-48 kuud;
• Lepingu sõlmimise tasu 0 €;
• Jääkväärtused kasutusrendi korral vastavalt tootekategooriale;
• Intressi arvestatakse käibemaksuta summalt;
• Kulu saab kanda ettevõtte otsekuludesse;
• Alustavad ettevõtted saavad taotleda liisinglimiiti kasutades lisatagatisena käendust.

Teine variant on kapitalirent, mille puhul seadmele jääkväärtust ei jää ning see on seega kliendi oma. See tähendab, et tasuda tuleb vaid Telia teenuste arvega koos esitatavad kuumaksed ning rendiperioodi lõppedes ei pea midagi täiendavalt tegema ega otsustama.

Kapitalirendi eelised:

• Sissemakse alates 0 €;
• Lepinguperiood 6-48 kuud;
• Lepingu sõlmimise tasu 0 €;
• Intressi arvestatakse käibemaksuga summalt;
• Alustavad ettevõtted saavad taotleda liisinglimiiti kasutades lisatagatisena käendust.

Täpsemalt on siin ära tood kõik Liisingu tingimusted.

Kokkuvõtteks

Kokkuvõtteks saab seega iga klient Telia e-poodi või ka iseteenindusse sisse logides oma ettevõttele pakutavat liisinglimiiti vaadata ning soovi korral kohe ka kasutada. Pale kauba valimist saab lepingu sõlmida vaid paari klikiga ning ka kaup jõuab reeglina kohale juba järgmisel päeval. Loomulikult saab kõike seda teha ka Telia esindustes ning juhul kui krediidilimiit mingil põhjusel puudub või jääb seda väheks, saab limiidi suurendamise taotluse teha esinduses, iseteeninduses või kliendihalduri kaudu.

The post Tee ostud järelmaksu või liisinguga! appeared first on Digitark.

Et avada saladuslikku ust või sooritada mõnda muud müstilist trikki, peab teadma võlusõna. Jonny Questi tegelane Hadji kasutas selleks maagilisi võlusõnu “sim sim salabim”. Ja kõik see müstika ning salauste avamine sündis multifilmides, mis olid üles võetud eelmise sajandi 60-datel aastatel.

SIM kaart

Ka mobiiltelefoni asetatav SIM (Subscriber Identity Module) kaart on kui maagiline vahelüli, mis avab mobiili kasutajale ukse kõne ja andmeside maailma.

Läbi aegade on füüsilise SIM kaardi mõõtmed olnud vähenevas trendis. Kui esimese põlvkonna ehk 1FF SIM kaart oli pangakaardi suurune ning sealt midagi välja murda ei olnudki võimalik, siis teise põlvkonna ehk 2FF SIM oli juba suurest plastkaardist välja lükatav. Telefonid muutusid üha targemaks ning mõõtmetelt ka pisemaks, mis tingis omakorda veelgi väiksemate mõõtmetega SIM kaartide kasutusele võtmise. Nii sündisid veelgi väiksemad Micro SIM ja Nano SIM. Kahe viimase tekkes mängis olulist rolli Apple, sest iPhone 4 oli aastal 2010 esimene nutitelefon, mis kasutas Micro SIM kaarti. Kuigi tõe huvides peab nentima, et standardina oli Micro SIM kirjeldatud juba aastal 2003. Kaks aastat hiljem võttis iPhone 5 kasutusele Nano SIM kaardi, millist kasutavad nüüd valdavalt kõik mobiiltelefonide tootjad. Ja muutus ka SIM kaardi paksus – 0,76 mm muutus 0,67 mm. Vähenemine oli küll 0,1 mm, kuid kompaktselt kokkusurutud mobiilikestas oli seegi samm edasi.

e-SIM

Kuid ega SIM kaardi vajadus vaid nutitelefonide maailmaga piirdu. Üha rohkem leiavad kasutust erinevate tootjate nutikellad, millest nii mõnigi on suuteline kasutama mobiilside võrku. Ja siin jõuame meie loo alguse juurde, sest sellisel juhul peab kellas olema SIM kaart. Kuhu mahub üks füüsiline SIM kaart kellas, olgu see siis kasvõi Nano SIM suuruses? Ja kuna kellad on valdavalt niiskuskindlad, peaks ka SIM kaardi pesa olema niiskuskindla kattega, et ei väheneks kella IP klass.

Üha rohkem erinevaid seadmeid, mitte ainult nutitelefonid ja tahvlid, vajavad mobiilset ühendust, kasvab IoT seadmete arv ning nii sündiski vajadus e-SIM kaardi järgi.

e-SIM ehk Embedded SIM näol on tegemist seadmesse sisse ehitatud turvakiibiga, mis on kaugelt hallatav. Ehk siis M2M vaates saab kulusid kokku hoida füüsilise SIM kaardi vahetuse arvelt – toomiskulud ja transport. Samas kasutaja seisukohast saab lisada või eemaldada operaatorit, ilma füüsilist SIM kaarti kasutamata.

Loomulikult vastab selline operaatori jaoks genereeritud e-SIM klassikalise SIM-kaardi nõuetele ning sisaldab nelja olulist andmeinfot, mille alusel klienti autentida ja tuvastada. Selleks genereerib SIM kaardi tootja operaatorile vautšeri, kus peal QR kood ning kaardiga kaasas käivad PIN ja PUK koodid.

1. ICCID on SIM-kaardi ehk SIM-kiibi identifikaator ehk seerianumber kujul näiteks 8937201XXXXXXXXXXXX
   Koosneb see kolmest numbriosast – 89 telekommunikatsiooni valdkond, 372 riik, 01 operaator ja edasi unikaalne konto number koos kontrollarvuga.
2. IMSI on rahvusvaheline mobiilside abonendi kuuluvus ehk mobiilsidevõrgu operaatorid ühendavad mobiiltelefonikõnesid ja lubavad andmesidet ning suhtlevad turul olevate SIM-kaartidega oma IMSI koodide abil. Elik teiste sõnadega toimub IMSI alusel SIM kaardi identifitseerimine kasutaja või teenindaja poolt.
3. Autentimisvõti K_i on unikaalne, igal SIM kaardil olev, erinev 128-bitine väärtus, mida kasutatakse SIM kaardi tuvastamiseks operaatori mobiilside võrgu poolt.
4. LAI on asukoha piirkonna väärtus. Operaatorvõrgud on jagatud erinevateks asukoha piirkondadeks, millest igaühel on ainulaadne LAI-number. Kui seade muudab asukohti, salvestab see SIM-kaardile uue LAI väärtuse ja saadab selle uuesti operaatori võrku oma uue asukohaga.

Esimene Eestisse jõudnud mobiilseade, mis töötas e-SIM kaardiga, oli Samsung Gear S2 3G. Aasta oli siis 2015 ja sellele kellale sai e-SIM kaarti vormistada ainult esinduses kohapeal.
Vahepeal on aeg edasi läinud, Huawei tõi aastal 2017 välja Watch 2 Sport 4G, kus e-SIM-i esmane aktiveerimine on võimalik vaid Android tarkvaraga telefoni abil. Ja kulus vaid aasta, kui Samsung näitas oma algse kella lihtsa nimega edasiarendust Samsung Watchi, milles e-SIM sai tööle nii Android kui ka iPhone telefoniga.

Ja nüüd, detsembris 2018, on ka Eesti Apple poolt aktsepteeritud riigiks ning Telia on hetkel ainus Eesti operaator, kelle e-SIM töötab piiranguteta ka uutes iPhone mudelites XS, XS Max ja XR. Eelduseks vaid, et telefon on uuendatud tarkvara versioonile iOS 12.1.1.

Külasta esindust või iseteenindust, telli uus SIM ja vali selle vormiks e-SIM!

The post e-SIM “salabim” appeared first on Digitark.

Pole ühtegi mõistlikku põhjust vahetada välja üle-eelmisel aastal välja tulnud iPhone X-i värskemate mudelite vastu. Ka varasemalt on õunatelefonid olnud head ja erakordselt vastupidavad, kuid siis on nende müüki juhtinud innovatsioon. Apple’i imetrikk oli tuua välja tooteid ja teenuseid, mida inimesed veel ei teadnud, et nad vajavad, kuid ometi tundusid need tohutult paljudele ihaldusväärsetena. Igal uuel aastakäigul oli uusi funktsioone, mida enam pole praktiliselt võimalik leida.

Kuigi uued iPhone’d on kvaliteedilt esirinnas ja seega ühtepidi oma hinda väärt, siis teisalt otsustavad järjest rohkemad kasutajad uue ligi poolteist tuhat eurot maksva seadme asemel välja vahetada aku ning rokkida edasi näiteks 2017. aastal välja tulnud iPhone 8 peal.

Eelmisel aastal jõudis avalikkuse ette Apple’i-poolne manipulatsioon vanemate telefonide akudega ning tarkvara tahtlik aeglustamine, mis varasemalt pani kliente uute telefonide poole vaatama.

Nüüd, kus tarbijad on teadlikumad ning kasutavad usinalt küllaltki soodsat akuvahetusteenust, pole neil uusimat iPhone’i enam vaja.

Ühtlasi on aku vahetamine läinud lihtsamaks. Ennekõike on see tarbija võit. Investoritele on uudis muidugi halb ning arvata on, et kui oleks Apple’i teha, siis nad ei lubakski akusid vahetada või võrdsustaksid selle uue seadme hinnaga ja aeglustaksid hea meelega eelmiste aastate mudeleid edasi. Läbipaistvus ja teadlikuse kasv on tulnud klientide rahakotile kasuks.

Need on osalised põhjused, miks Apple’i juht Tim Cook oli sunnitud hiljutises ülesastumises teada andma kasinatest müügitulemustest ja mitte parematest prognoosidest. Kui tavaliselt on aasta lõpp Apple’le aasta parim, siis see aasta näitas tugevat langustrendi. Tõusu aastatel olid iPhone’de, iPadide ja Macide müüginumbrid avalikud, nendega sai uhkustada, siis eelmise aasta lõpus otsustas Apple selle info avaldamise lõpetada. Kellele ikka meeldib halbu uudiseid edastada.

The post Apple on hädas, sest kliendid on telefonidega rahul appeared first on Digitark.

Uue aasta hakul toimusid muudatused Telia Eesti erinevates mobiilipakettides, mille tulemusena saavad nii era- kui ärikliendid Euroopa Liidus reisides kasutada senisest rohkem mobiilset internetti.

Muudatused puudutavad Telia Mobiilse Äri ja Mobiilse Elu pakette, mis sisaldavad internetimahtu, mida saab koduse hinnaga kasutada lisaks Eestile kõikjal Euroopa Liidus.

Muutuste tulemusena saavad eri paketid juurde kuni 3GB ulatuses EL-is kasutatavat täiendavat mobiilse interneti mahtu.

Äriklientidele mõeldud Mobiilse Äri paketis suurenevad mahud järgnevalt (muutused punasega):

Erakliendile suunatud Mobiilse Elu pakettides on muudatused järgnevad (muutused punasega):
(muudatus puudutab ka vanemaid Mobiilse Elu pakette)

Lisaks muutus selle aasta alguses paketis sisalduvat mahtu ületava andmeside hind ning andmeside hind nendele klientidele, kes pole valinud paketti, mis sisaldab spetsiaalselt EL-is kasutamiseks mõeldud andmeside mahtu: alates  01.01.2019 maksab andmerändlus senise 0,007 €/MB asemel 0,0052 €/MB ja sellega seoses muutub 1GB hind senise 7,20 €/GB asemel 5,40 €/GB.

Uuenenud Mobiilse Äri pakettidega saab tutvuda SIIN ning uuenenud Mobiilse Elu pakettidega SIIN.

The post EL-is saab nüüd rohkem koduse hinnaga mobiilset internetti kasutada appeared first on Digitark.

Microsofti programmid Word ja Excel on ikka olnud väga populaarsed ja laialt kasutatavad. Kõik nad kuuluvad koos lisaprogrammidega OneNote, PowerPoint ja mõned veel, Microsoft Office nimelisse paketti, mis siiani on enamasti ikka tulnud osta nii-öelda karbitootena. See tähendab, et peale raha maksmist sai klient omale võtme, mille abil oli võimalik programmid installeerida ning seejärel kasutada.

Ühelt poolt on selline lahendus väga lihtne, kuid teisalt seab see kasutajale ka mitmeid piiranguid. Seda näiteks uuenduste osas ning ka seotusest programmi kasutava seadmega. Sellest tulenevalt ongi Microsoft juba mõnda aega pakkunud Office paketist Office 365 nimelist versiooni. Mida see endast täpsemalt kujutab ning kuidas töötab, seda nüüd vaatamegi.

Maksa kohe või igakuiselt

Üheks suuremaks erinevuseks võrreldes “tavalise” Office-ga ongi tasumise loogika. Nimelt saab klient 365 versiooni puhul endale soetada programmi kasutusõiguse. Seega ostab klient õiguse programmi kasutada ning selle õiguse kestvus sõltub valitud makseviisist. Seda saab teha tasudes korraga terve aasta eest, kuid võimalik on valida ka igakuised väiksemad osamaksed. Konkreetne hind sõltub küll sellest, millise Office versiooniga (Personal, Home, Business jne.) on tegemist, kuid näiteks 365 Home versioon maksab kas 69€ aastas või 7€ kuus. Igal juhul on see lühikeses vaates võrreldes karbitootega odavam, mille hinnad algavad 139-st eurost.

Alati kõige uuem versioon

Veel on 365 versiooni puhul plussiks ka pidevate uuenduste olemasolu. Nimelt saab kasutaja Microsofti poolt oma paketile kogu aeg jooksvalt uuendusi ning seega on tal olemas alati kõige uuem Office versioon. Seega ei jää programm kunagi “vanaks” ning on igal ajahetkel varustatud kõige uuemate funktsioonide ning visuaaliga. Traditsioonilise versiooni puhul aga saab klient ostes küll uue ja kaasaegse programmi, kuid mõne aasta möödudes jääb see paratamatult vanaks ning ühel hetkel tuleb soetada taas uus versioon.

Office 365 töötab igas seadmes, sealhulgas ka pilves

Nagu ikka, saab ka Office 365 soetamisel klient omale võtme, mille abil on võimalik programm alla laadida ning arvutisse paigaldada. Seejärel aga tuleb Office ka enda Microsofti kontoga siduda ning see tähendab, et nii-öelda pilves on nüüd olemas kasutaja litsentsi info. Oluline on see selles vaates, et nüüdsest saab sama kasutaja ka oma muudes seadmetes programme kasutada, kuna Microsoft teab, et tal on vastav litsents soetatud. Toetatud seadmete hulgas on lisaks tavapärastele arvutitele ka tahvelarvutid ja nutitelefonid. Tavalise Office puhul aga osteti litsents kindlale masinale.

Lisaks saab kasutaja enda käsutusse koos programmidega ka 1TB pilveruumi, kuhu oma dokumente ja ka muid faile salvestada, et neile igal ajahetkel teisest seadmest üle interneti ligi pääseda. Pilves on lisaks võimalik ka Office dokumente avada, luua, redigeerida ning jagada ja seda kõikide seadmetega.

Kokkuvõtteks

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Microsoft on Office 365 näol loonud populaarsetest programmidest uuendusliku variandi, mis pakub poolt traditsioonilist kontoritarkvara kuid tänu teistmoodi lähenemisele on see pidevalt kõige uuem, seda on mugav kasutada ning selle eest ei pea korraga palju raha välja käima. Karta ei tasu ka seda, et kuutasu tulebki alatiseks maksma jääda. Tellimuse saab igal ajahetkel lõpetada ning ka aastase varinadi puhul ei ole tähtaja möödumisel lepingu pikendamine kohustuslik. Sellisel juhul saab klient vastava teavituse ning ajaakna, et oma otsus langetada. Lepingu lõppemisel jäävad aga kõik dokumendid alles ning neid saab endiselt avada, kuid mitte enam redigeerida. Samas säilib see võimalus endiselt veebiversioonis, ehk OneDrive kontol saab kõiki dokumente vaadata, muuta ning luua.

Vaata ka Digitarga saadet.

The post Mida kujutab endast Office 365 ja kuidas see töötab? appeared first on Digitark.

Telia avas detsembris kogu Eestit katva asjade interneti võrgu, mille pakutavaid võimalusi asus esimesena kasutama gaasikontsern Energate.

Telia Eesti asjade interneti valdkonna juhi Toomas Kärneri kinnitusel on värskelt avatud NB-IoT (narrow band internet of things) võrgu näol tegu sisuliselt esimese 5G-perekonda kuuluva asjade interneti võrguga, mis levib üle kogu Eesti.

„Meie võrk on tehnoloogiliselt valmis ehitatud ning mobiilside järgmise põlvkonna ehk 5G raames sinna muudatusi tegema ei pea. Avasime võrgu oma klientidele detsembris, kuid erinevaid teste ja katsetusi oleme selle avamise nimel teinud terve viimase aasta jooksul,“ sõnas Kärner.

Kohe peale uue võrgu avamist asus selle võimalusi kasutama gaasifirma Energate oma kontserni kuuluvates ettevõtetes.

OÜ Energate juhatuse esimehe Hardi Sui sõnul pani ettevõte 2018. aasta lõpus Telia NB-IoT võrgus tööle oma esimesed kaugloetavad gaasiarvestid.

„Meie eesmärk on täielikult automatiseerida arvestinäitude lugemine üle asjade interneti võrgu, tagamaks seadusest tulenevate nõuete täitmise ja muutes teenuse kasutamise klientidele mugavamaks ning andmetöötluse efektiivsemaks. Seejuures kasutab Energate seadmeid, mille aku eluiga on kuni 16 aastat ning mis töötavad kõige uuema andmesidetehnoloogia toel. Meie andmetel pole Eestis keegi gaasiarvestite andmevahetust seni üle NB-IoT  teinud,“ lisas Sui.

Kokku on Energate’il plaanis Telia NB-IoT võrgu toel tööle panna tuhandeid gaasiarvesteid.

Toomas Kärneri kinnitusel saavad Telia asjade interneti võrku kasutama hakata väga erinevad ettevõtted, et muuta oma igapäevaelu lihtsamaks ja efektiivsemaks. Nii on uue võrgu teenus avatud ka kõigile senistele M2M klientidele.

„Näiteks on hetkel väga suur osa M2M teenustest kasutusel autode jälgimise lahendustes, makseterminalides ja muudes sarnastes lahendustes. Kõik need Telia kliendid võivad nüüd alustada oma tootjate poolt loodetavasti pakutavate NB-IoT seadmete katsetamist. Põhjusi selle tegemiseks on mitmeid: pikem aku eluiga, parem levi ning asjaolu, et maailm on liikumas 2G tehnoloogia sulgemise suunas. Näiteks veoauto jälgimise lahenduste puhul on oht juba varsti sattuda riikidesse, kus 2G seade enam võrku ei pääse ning veok kaob n-ö ekraanilt,“ selgitas Kärner.

Telia on ka varem aidanud erinevatele äripartneritele välja töötada asjade interneti lahendusi. Hea näide on AS Leibur, mis tegeleb aktiivselt oma kvaliteediprotsesside jälgimise ja uuele tasemele viimisega.

„Leibur on oma kerkimisruumis samuti kasutusele võtnud meie IoT tehnoloogia, mis võimaldab väga täpselt jälgida ruumi niiskuse ja temperatuuri taset. Seega võib öelda, et nutikad seadmed, andurid ja võrk mängivad täna olulist rolli suure osa eestimaalaste toidulaual,“ lisas Kärner.

Telia asjade interneti võrk katab ligi 98% Eesti territooriumist ning võrgu puhul tasub meelde jätta 3 olulist mõtet:

• Võrk on ametlikult avatud, üle-eestiline ja reaalselt kasutatav:
• Võrk on juba aktiveeritud kõigile Telia SIM kaartidele. Leia vaid endale sobilik ja vajalik seade, pane sellesse olemasolev SIM sisse ja seade ongi kasutamiseks valmis;
• Esimesed kliendid juba kasutavad võrku ning tegu pole enam testiga.

Telia asjade interneti ja M2M teenuste kohta saab lisateavet:

https://www.telia.ee/ari/mobiil/m2m-ja-iot-teenused/m2m

https://www.telia.ee/ari/mobiil/m2m-ja-iot-teenused/asjade-internet

The post Telia avas Eestit katva asjade interneti võrgu appeared first on Digitark.

Räägime Digitarga saates sellest, miks tasub koguda klientidelt tagasisidet ja seda uusi lahendusi luues arvesse võtta. Mida kasutajakogemuse testimine endast kujutab, miks see on kliendile põnev ja miks kõik ettevõtted peaksid oma klientide tagasisidet küsima.

Tule ka testima bit.ly/2QxYbsx!

The post Digitarga SAADE: räägime kasutajakogemuse testimisest appeared first on Digitark.

On igapäevane, et kohtumisele saabuvad partnerid ja kliendid saavad kasutada nutiseadmes või arvutis WiFi-võrku, et lugeda e-kirju või saada ligipääs pilves asuvatele failidele. Ent kuidas on WiFi-t kõige lihtsam ja turvalisem lahendada, annab nõu Telia Eesti ärikliendi segmendijuht Cätlin Ingverg.

WiFi on elementaarne igas ettevõttes, kus liikuva tööviisi tõttu kasutatakse WiFi-võrku, kuna ei ole püsivat töökohta. Eriti oluliseks on teenindusettevõttele laitmatult töötav WiFi, sest külalised vajavad kvaliteetset ja turvalist WiFi-ühendust, näiteks majutus-, toitlustus-, koolitusasutused. Turvaline katkematu WiFi võrk on saanud olulisemaks kui TV.

Loe täpsemalt WiFi võimalustest väikekontoris.

Kui ettevõttes käib pidevalt internetti kasutada soovivaid külalisi, on mõistlik luua töötajatele ja külalistele erinevad WiFi-võrgud. Miks? Esmalt muidugi turvalisuse pärast. Teine põhjus seisneb aga selles, et erinevates võrkudes on võimalik piirata liiklust erinevalt ehk külaliste jaoks saab ära määrata, kui suurt mahtu nad ettevõtte püsiühendusest kasutada saavad. See välistab neil võimaluse tõmmata alla suuremahulisi faile ning aeglustada ettevõtte töötajatele igapäevatööks vajalikku ühendust. Mastaabid on väga erinevad ja külalistele kasutamiseks antava mahu saab ettevõte ise määrata.

Rääkides veel turvalisusest, peaks kindlasti olema lisaks ettevõtte sisevõrgule parooli all ka külalistele pakutav võrk. Nii on ettevõttel võimalik hallata, kellele paroole kasutamiseks antakse ning välistab juhuslike inimeste võrku sattumise, kelle tegevus ei pruugi olla otseselt pahatahtlik, kuid kes võivad ettevõtte tegevuse riskantsesse olukorda panna. Veelgi olulisem on avatud võrgu puhul erinevad viirused, mis pääsevad võrku. Kui me ei saa kontrollida, kes meie võrku kasutab, suureneb oht, et keegi võib seda teadlikult või teadmatult viirusega nakatada.

Katkematu WiFi ühenduse tagab Väikekontori WiFi lahendus

Enamus väikeettevõtteid kasutavad internetiühenduse loomiseks ruuterit, mille sisse on ehitatud ka WiFi-lahendus. Üha enam soovitakse siiski aga luua külaliste ja klientide eraldi WiFi-võrk, mida ruuteri abil ei pruugi teha saada. Kui ettevõttes on enam kui viis töötajat või kontori ala on suur, tuleb appi Väikekontori WiFi-lahendus, mis võimendab traadita interneti leviala, on turvaline ning on ruuteri WiFi-st kvaliteetsem ka keerulisemates oludes.

Väikekontorilahenduse puhul on taskukohase hinnaga võimalik luua kuni neli erinevat võrku. Kuna külalistele luuakse täiesti eraldi võrk, saab olla kindel, et ettevõtte WiFi-võrk on turvaline ning andmed kaitstud. Eriti mugav on WiFi-teenuse puhul see, et ettevõttel ei ole vaja eraldi seadmetesse investeerida, kuna need tulevad kuupõhise teenusega kaasa, nagu ka teenuse haldamine ning tugi.

Lisainfot Väikekontori WiFi kohta vaata Digitarga saatest. 

The post Miks on oluline luua erinevad WiFi võrgud ettevõtte külalistele ja töötajatele? appeared first on Digitark.

Samamoodi nagu me hoiame korras oma kodu ja selle ümbrust, tuleks aeg-ajalt üle vaadata ja digitaalsest prügist puhtaks teha ka oma nutiseadmed. Ühendades regulaarse puhastuse mõtestatud andmete paigutusega, muudad oma seadmed kiiremaks ning neis leiduvad asjad kiiremini leitavaks. Nii väheneb stress, võidad ajas ning sinu seadmed on alati tip-top seisukorras.

Kustuta telefonist kasutud rakendused

Väga paljude inimeste telefonidesse koguneb aja jooksul suurel hulgal erinevaid rakendusi. Näiteks on võib-olla proovitud ja mõnda aega mängitud ühte või teist mängu, kasutatud mingit teenust, proovitud erinevaid äppe navigeerimiseks, testitud milline ilmateade on kõige parem jne. jne. Nii kasvabki ajas telefoni installeeritud rakenduste arv üha suuremaks ja pilt ekraanil muutub aina kirjumaks.

Seega oleks mõistlik võtta hetk ja kõik nutiseadmesse paigaldatud rakendused mõttega üle vaadata ja sellised, mille olemasolu vajalikkus kahtluse alla satub lihtsalt eemaldada. On üsna kindel, et kuigi paljud paigaldatud rakendustest leiavad pidevat ja aktiivset kasutust, leidub vähemalt sama kindlasti ka hulk selliseid, mida viimati käivitati mitu kuud tagasi. Nii tulebki lihtsalt süda nii-öelda kõvaks teha ja mittevajalikud kustutada. Esiteks korrastub selle tegevuse tulemusena mõnevõrra ekraanil valitsev segadus, teiseks vabaneb ruum telefoni mälust ning kolmandaks väheneb ka taustal toimuvate operatsioonide hulk. Seda seepärast, et paljud rakendused töötavad pidevalt ka ilma kasutaja abita. Nimelt toimub taustal pidevalt erinevate uuenduste kontroll, asukoha määramine jms.

Valiku osas, mida kustutada või alles jätta, on abiks ka seadmete tootjad ise. Näiteks Apple on iOS tarkvarasse lisanud ScreenTime nimelise rakenduse, kust saab vaadata milliseid äppe rohkem kasutatakse ning sarnane Digital Wellbeing nime kandev rakendus leidub ka kõige uuemates (Android 9) telefonides.

Ülejäänud Android telefonides saab seda infot reeglina samuti vaadata, kuid kust täpselt, sõltub juba tootjast ja telefonist.

Struktureeri nutiseadmesse paigaldatud rakendused

Kui kasutud äpid on seadmest kustutatud, võiks järgmise sammuna alles jäänud omakorda kindla struktuuri või loogika järgi ümber paigutada. Enamik telefone lubab õnneks rakendusi nii kaustadesse koondada kui ka nende asukohta muuta. Seega võiks näiteks sarnastele rakendustele tekitada omaette kaustad. Nii võib näitena kõik Google äpid ühte kausta kokku tõsta. Ehk kausta nimega Google, saab panna:  Drive, Photos ja Chrome rakendused aga ka Play -raamatud, -mängud, -muusika ja filmid.

Sama võivad katsetada iPhone omanikud sarnaste “i” algusega rakendustega. Kaustade osas teeb üldpildi kõvasti puhtamaks ka telefoni tootja poolt kaasa tulevate rakenduste kokku tõstmine. Ehk siis näiteks Samsungi omanikud saavad sinna paigutada kõik Samsungi poolt loodud äpid nagu näiteks Samsung Notes, Samsung Themes, Samsung Members jne.

Veel võib soovi korral kokku tõsta näiteks kõik suhtlemisega seotud äpid nagu whatsapp, viber, skype või siis nii-öelda asjaajamiseks vajalikud, nagu pangad, elekter, smart-id jne. Nii on sarnased rakendused kindla loogika järgi koos ning nende leidmine, eriti kui mingit rakendust läheb vaja harva, lihtsam. Tuleb vaid mõelda sellele, mis teemaga rakendus seatud on ning avada vastav kaust. Loomulikult ei pea kõiki rakendusi vägisi kausta panema, eriti kui neid kasutatakse väga tihti.

Kustuta mittevajalikud pildid ja videod

Sõltuvalt kasutajast ja sellest kas viimasele meeldib telefoniga pildistada või mitte, võib nutiseadmes olla kas mõni või siis mõni tuhat pilti. Paraku kipub reaalsem olema see viimane variant, kuna sageli tehakse ühest situatsioonist mitmeid pilte, et tulemus ikka kindlasti hea saaks. Samuti teevad paljud kiireid klõpse mingite asjade meelde jätmiseks ja nii kogunebki telefoni pilte iga päevaga üha rohkem ja rohkem, nii et lõpuks on sealt sobiva leidmine paras peavalu. Õnneks on siin viimasel ajal paranenud telefonide võime pilte nägude, asukoha jms. järgi automaatselt sorteerida, kuid sellegipoolest tuleks regulaarselt telefonis olevad pildid üle vaadata ning topelt ja mittevajalikud neist kustutada. Mitme sarnase pildi korral ei ole muud kui parim välja valida ning ülejäänud kustutada. Sama kehtib ka kiiretele klõpsudele. Tõenäoliselt ei ole mitu kuud hiljem enam vana veenäidu pilti vms. vaja.

Kasuta pilve

Lisaks nutiseadmes olevate piltide korrastamisele, tasub neid alati dubleerida ka mõnes pilverakenduses. Nii on olulised pildid esiteks alles ka telefoni kadumise või katkimineku korral, aga teisalt saab pilte pilves hoides kokku hoida ka nutiseadme mälumahtu. Milliseid pilvi selleks kasutada saab lugeda siit ning konkreetselt fotode varundamiseks mõeldud piiramatu mahuga Google teenusest siit.

Mõtle turvalisuse peale

Väga oluline on mõelda ka selle peale, et nutiseade oleks turvatud ja seal olevad andmed  kaitstud. Seega tuleks kindlasti aktiveerida mingit sorti ekraanilukk.

Milliseid viise selleks leidub ning kui turvalised need on, sellest saab täpsemalt lugeda siit. 

Lülita sisse asukoha otsimine

Turvalisuse aspektist on lisaks ekraani lukustamisele vähemalt sama oluline ka võimalus nutiseadmeid distantsilt otsida või lukustada aga vajadusel ka neis olevate andmete kustutamine.

Juhul kui tegemist on Apple telefoniga, saab selle asukohta määrata Find my phone funktsiooni abil. Nagu sellistel juhtudel tavaks, tuleb vastav võimalus eelnevalt positsioneeritavas seadmes aktiveerida.

Sellekohase valiku leiab, kui menüüs liikuda Settings, Apple ID ning iCloud. Sisse tuleks lülitada valik Find my phone.

Kui see tehtud, saab edaspidi telefoni veebilehe icloud.com abil positsioneerida. Loomulikult on tegevuse jaoks tarvis teada otsitavas seadmes kasutatavat Apple ID-d ja parooli, samas aga saab peale nende sisestamist teha ka muud peale lihtsa asukoha määramise. Näiteks pakutakse võimalust telefon sootuks lukustada või siis hoopiski helisema panna. Seega saab nii lihtsa vaevaga  telefoni asukoha määrata. Sama saad teha ka teisest iPhone seadmest. Selleks on rakenduste poes Find my iPhone nimeline äpp, mis peale paigaldamist küsib samuti otsitava seadme Apple ID-d ning parooli ja pakub seejärel põhimõtteliselt eelpool kirjeldatud veebilehel olnud võimalusi.

Kuidas neid toiminguid Android telefoniga teha, saab lugeda siit.

Aadressiraamat korda

Nii-öelda “tavaliste” mobiiltelefonide kasutamisel salvestati kontaktid kas SIM kaardile või siis parematel seadmetel selle mällu. See tähendas ühelt poolt seda, et talletatavate kirjete arv oli piiratud, kuid teiselt poolt oli kontaktide osa suhteliselt kontrollitud ja korras. Nutitelefonide levimisega aga oleme olukorras, kus kontakte salvestatakse lisaks SIM kaardile ja seadmele ka erinevatesse pilvedesse ning selle tulemuseks on kontaktiraamatus valitsev segadus. Osad nimed on kirjeldatud mitu korda, teistel on ainult e-posti aadress jne. Õnneks on võimalik nimetatud olukorda parandada ning valida, milliseid kontakte kuvatakse ning korduvad omavahel ühendada. Kuigi täpne seadistus erineb mõneti seadmete lõikes, tuleks Androidi kasutajatel leida kontaktiraamatus seadete või kontaktide haldamise osa ning sealt omakorda “Ühenda kontaktid”. Seejärel saab kontaktisätete alt seadmele öelda, milliseid kontakte kuvada, eeldatavasti on seal eelvalikuna “Kõik” ning seetõttu ongi näidatud hulk erinevaid kirjeid. Valides antud menüüs ühe või teise pilve, võib pilt hoopis selgemaks muutuda. Sarnaseid võimalusi pakub oma kasutajatele ka Apple. Kontaktide ühendamiseks tuleks leida valik “Merge” ning samuti saab määrata ka seda, milliseid kontakte kuvada.

Puhasta oma telefon ka väljast

Kuna nutiseadmed on pidevalt kasutuses, määrduvad nad aja jooksul paratamatult. Seda seetõttu, et nii kätelt, põskedelt, kui ka taskutest aga ka kottidest, laudadelt ja igalt poolt mujalt jääb midagi alati ka telefoni külge. Seega peaks nii esteetika, kui ka tervislikkuse aspekti silmas pidades oma telefoni regulaarselt puhastama.

Ekraani näpujälgedest puhastamiseks võiks kasutada pehmet mikrokiududest lappi. Samas ei tohiks ära unustada ka korpust ning ka see mustusest puhtaks teha. Tavaliselt piisab ka korpuse jaoks kergelt niisutatud lapikesest, kuid selleks võib kasutada spetsiaalseid puhastuslapikesi, alkoholi või puhastusvahendiga immutatud lappi.

Kindlasti kanna või pihusta vahendit enne lapile, mitte otse telefonile.

Kui telefonil on ümbris, siis eemalda see ja pühi ära sinna alla kogunenud sodi. Vajadusel kasuta pehmet õrnalt niisutatud lappi. Puhasta ka ümbris ise.

Kui kasutusel on kaitseklaas ning see on viga saanud, siis asenda ka see uuega.

The post Nipid: nutiseadmed tip-top seisukorda appeared first on Digitark.

Seoses pankade otsusega jätta kasutusele vaid turvalised autentimisvahendid ning paroolikaardid sulgeda, jääb Mobiil-ID lihtsaks ja täiuslikuks isikutuvastusvahendiks ettevõttele ID-kaardi kõrval.

Mobiil-ID asendab digitaalsetes toimingutes ID-kaarti

Mobiil-ID on riigi poolt aktsepteeritud digitaalne isikutunnistus ning selle abil antud allkiri on võrdne omakäeliselt kirjutatud allkirjaga. Teenusega on võimalik allkirjastada dokumente ja lepinguid. Samuti saab Mobiil-ID abil end tuvastada erinevatesse keskkondadesse sisselogimisel, nagu pangad, riigiametid jne. Pankades on võimalik teostada kõiki arveldustoiminguid ning samuti allkirjastada lepinguid.

Mobiil-IDd saab kasutada nii nutitelefonis ja arvutis kui ka nuputelefonis ja tahvelarvutis

Mobiil-ID kasutamiseks ei ole vaja eraldi kaardilugejat ega kaarti, kõik toimib telefoni teel virtuaalselt SMS-i teel. Telefonidesse ei ole vaja laadida eraldi tarkvara ning vaja ei ole ka internetiühendust. Iga kasutuskorraga saadetakse kuni kaks SMS-i, olenevalt kas on vaja vaid mõnda keskkonda sisse logida või toiming allkirjaga kinnitada. Näiteks panka logimisel tuleb enda autentimiseks valida Mobiil-ID ning sisestada ilmunud aknasse kasutajatunnus ja oma telefoninumber. Seejärel saadetakse telefonile koos kontrollkoodiga, mis peab ühtima panga lehel kuvatavaga, teavitus Mobiil-ID PIN1 sisestamiseks. Koodi sisestamisel telefoni ongi toiming tehtud. Aga näiteks pangas ülekande tegemise kinnitamiseks küsitakse sama moodi PIN2 koodi, mis kinnitab pangatoimingu allkirjaga.

Mobiil-ID abil saab allkirjastada ka arvutis olevaid dokumente, kuid sellisel juhul peab arvutisse olema laaditud ID-kaardi tarkvara, millega saab kasutada ka ID-kaarti. Allkirja andmisel tuleb teha valik: kas ID-kaart või Mobiil-ID. Seega asendab Mobiil-ID digitaalsete toimingute osas ID-kaarti.

Mobiil-ID kasutuselevõtuks on esimese sammuna vaja vastavat SIM-kaarti. Selleks tuleb ühes võtta oma isikut tõendav dokument ja pöörduda oma mobiilioperaatori poole. Sealt väljastatakse Mobiil-ID toega SIM-kaart koos PIN-koodidega – PIN1 autentimiseks ja PIN2 allkirjastamiseks. Seejärel tuleb teenus politsei lehel aktiveerida. Oluline nüanss on siinjuures see, et aktiveerimiseks on vaja kehtivat ID-kaarti koos selle koodidega. Aga kui Mobiil-ID on kord aktiveeritud, siis edaspidisteks toiminguteks enam ID-kaarti vaja ei lähe.

Hea teada

Mobiil-ID teenus töötab nii Eestis kui ka välismaal. Teenuse toimimiseks piisab vaid mobiililevi olemasolust. Mobiil-ID on seotud kindla inimesega ja igaühel saab olla ainult üks Mobiil-ID. Teenuse kuumakse on 1 euro, kuid Mobiil-ID enda kasutamine on tasuta – välja arvatud välisriikides, kus olenevalt paketist võib lisanduda tasu SMS-ide eest.

The post Digitaalne autentimisvahend ettevõttele – Mobiil-ID appeared first on Digitark.

Eestis on nüüdsest eSIM kasutatav ka Apple’i uusimates telefonides Xr, Xs ja Xs Max. Nende telefonidega saab kasutada Mobiilse Äri 4G internetti lihtsamalt kui kunagi varem, sest füüsilise SIM-kaardi asemel saad nüüd tellida eSIM-i vautšeriga Telia iseteenindusse ja selle lihtsalt telefonis seadistada. Nii saad valida kahe SIM-i vahel, kas töö- või era-SIM ja kasutada kvaliteetset turvalist ühendust tööks või eratoiminguteks, töö- või puhkusereisidel, Eestis või välisriigis.

Loe täpsemalt, kuidas endale eSIM-i saada.

Sammud teenuse aktiveerimiseks, telefoni paigaldamiseks ja seadistamiseks

Samm 1. Veendu, et su telefon seda toetab ja telli eSIM-teenus

Nagu öeldud, töötab eSIM iPhone’i mudelites Xr, Xs ja Xs Max. Seega peaks teenuse kasutamiseks käepärast olema üks neist telefonidest. Järgmise asjana tuleb Teliast tellida eSIM ja koos sellega saada aktiveerimiseks vajalik QR-koodiga vautšer (tavaliselt väljastatakse QR-kood vautšeril)  ning seal on kirjas ka eSIM-i PIN- ja PUK-koodid.

Samm 2. Telli Teliast eSIM

eSIM-i saab tellida vautšeriga Telia iseteenindusest liitumisel või SIM-kaardi vahetamisel ning samuti esindustest. Vautšeril oleva QR-koodiga tuleb aktiveerida eSIM seadmes. Uuel liitujal tuleks võtta ühendust ärikliendi teenindusega arikliendid@telia.ee või telefonil 1551.

Samm 3. Lisa telefoni eSIM-profiil

Seejärel tuleb eSIM aktiveerida ehk telefoni lisada. See käib läbi menüü “Settings”, kust tuleb seejärel avada “Mobile Data” ning leida valik “Add Data Plan”.

NB! Valik “Add Data Plan” on telefonides täiel määral olemas alates iOS versioonist 12.1.1. Ehk juhul, kui seadmes vastav menüüpunkt puudub või kuvatakse mingit sorti teadet, tuleks kõigepealt tarkvara uuendada ja seejärel uuesti proovida.

Vajutades menüüle “Add Data Plan”, avaneb telefoni QR-koodi lugemise rakendus ning seejärel tuleks seadme kaamera suunata vautšeril leiduvale koodile. Kui kõik on korras ja kood kehtib, leiab telefon Telia eSIM-i profiili ja saab alustada selle telefoni lisamise ning aktiveerimisega. Selleks tuleb tegelikult lihtsalt vajutada suurelt ja siniselt kuvatavale nupule “Add Data Plan”.

Samm 4. Seadistused

Edasi tuleb kasutajal teha mõned seadistused ehk anda SIM-idele nende paremaks eristamiseks nimed ning määrata, kuidas need täpsemalt toimivad. Teisisõnu saab siin määrata, kumb numbritest on põhinumber ning kas lisakaart peab oskama ka helistada ja SMS-e saata või on see kasutusel vaid andmeside jaoks. Hiljem on võimalik kõiki seadistusi ka “Data Plansi” menüü punkti alt muuta.

Samm 5. Kasuta

Ja ongi kõik. Kui eeltoodud punktid edukalt läbi käidud, on telefonis nüüd mõlemad kaardid aktiivsed ja ei jäägi muud üle, kui oma telefoni ja seal olevat kahte SIM-i kasutama asuda.

Märkused:

• eSIM-i aktiveerimiseks peab telefonis olema kas andmeside võimekusega SIM-kaart või telefon ühendatud WiFi võrguga.
• Teenusest loobumisel tuleb ka seadmest eSIM-profiil eemaldada. Selleks tuleb valida Settings-Mobile Data-Data Plans-Secondary (või siis eSIM-i nimeline plaan) Remove Data Plan.

Vaata veel: Mis on taskuruuter? Kas ja millal seda vaja on?

The post eSIM levib aina rohkematesse seadmetesse – lisandusid Apple’i uusimad telefonid appeared first on Digitark.

Kõik telefonid vajavad mobiilside võrguga suhtlemiseks SIM kaarti, sest see on ühenduslüliks telefoni ja võrgu vahel. Pikka aega on olnud valdavaks SIM kaardi tüübiks füüsiline SIM kaart. Küll erinevates suurustes ja paksuses. Loe neist pikemalt siit.

Juba kolm aastat on Telia pakkunud e-SIM kaarti erinevate tootjate nutikelladele. Nagu Samsung ja Huawei. Ja siiani ei olnud ühtegi tootjat, kes oleks standardset  e-SIM kaarti proovinud integreerida nutitelefoni. Kuni saabus selle aasta sügis ja Apple kuulutas välja oma uued 2018 aasta mudelid.

Siinkohal jätame kõrvale kõik disaini ja kasutamisse puutuva ja vaatame, kui lihtne või keeruline on s-SIM kaarti uues iPhone XR-s kasutusele võtta. Mudel XR seepärast, et see mudel lihtsalt oli käe pärast ning tegelikult kogu järgnev on üksüheselt kasutatav ka mudelites XS  ja XS Max.

• Vormista iseteeninduses või esinduses e-SIM kaart. Igaks juhuks täpsustan siin ühe väikese detaili, et iPhone jaoks sobib vaid PULL versioon ehk siis QR koodiga e-SIM vautšer.
• Ava Setttings, ava Mobile Data ning vali Add Data Plan ning iPhone avab automaatselt kaamera, et sisse skänneerida vautšeril olevat QR koodi.

• Nüüd, kui QR kood on sisse skännitud, tuleb vajutada ekraani all olevale valikule Add Data Plan.
• Järgmisena palun telefon teha valiku, milline number jääb esmaseks ehk Primary ning milline teiseseks ehk Secondary. Seda loomulikult vaid siis, kui eelnevalt on iPhones ka füüsiline SIM kaart. Kui telefon võtta kasutusele vaid ühe e-SIM kaardiga, siis valikuid tegema ei pea.

Kulub mõni hetk, kuni e-SIM aktiveerub ja telefon küsib SIM kaardi PIN koodi.

NB! e-SIM korral on PIN alati erinev tavapärasest 0000 ning on kirjas sama vautšeri peal.

Head kasutamist!

The post Kuidas e-SIM Apple iPhone telefonis kasutusele võtta? appeared first on Digitark.

Telia kutsub kõiki inimesi ja ettevõtteid 25. jaanuaril osalema Digitaalsel koristuspäeval, mille käigus korrastatakse oma nutiseadmed kasututest failidest ja andmetest.

Telia Eesti ärikliendiüksuse juhi Tarmo Kärsna sõnul on Digitaalse koristuspäeva eesmärk teha korda oma digielu ning kustutada kogu mittevajalik info, mis on ajaga muutunud digitaalseks prügiks ja müraks.

„Digitaalsel koristuspäeval on väga selge ja reaalne kasu, kuna digiprügi kustutamine vabastab nutiseadmete salvestusruumi, muudab seadmed kiiremaks ning hoiab selle tulemusena kokku väärtuslikku aega. Samuti pole välistatud, et koristamise käigus leiavad osalejad oma minevikufailidest inspiratsiooni ning unustatud häid ideid,“ lisas Kärsna.

Telias on reede, 25. jaanuar juba välja kuulutatud suureks Digitaalseks koristuspäevaks, mil kõik töötajad saavad pühendada endale sobiva osa tööpäevast oma arvutites ja telefonides olevate failide, e-kirjade ja kontaktide korrastamiseks.

Tarmo Kärsna kinnitusel on ettevõtmisega oodatud ühinema kõik ettevõtted, inimesed, Telia kliendid ja partnerid, et panna alus iga-aastasele traditsioonile, nagu seda on maikuine looduse koristamise talgupäev Teeme Ära. Selleks saavad kõik eraisikud ja ettevõtted, kes soovivad digikoristusest osa võtta, oma osalemisest märku anda Telia Facebookis või Digitarga blogis.

Telia tehnoloogiaportaal Digitark pakub Digitaalse koristuspäeva sujuvaks läbiviimiseks ka häid nippe, kuidas oma tehnoloogilisi abivahendeid puhastada ning säilitada ja korrastada faile nõnda, et sellest saaks loomulik harjumus tulevikuks. Kõik nõuanded jõuavad Digitarga Digitaalse koristuse rubriiki.

Digitarga portaalis on avatud ka kalkulaator, mis annab hinnangulise ülevaate, kui suures mahus 25. jaanuaril inimesed ja ettevõtted oma seadmetest digiprügi kustutavad.

The post Löö kaasa: 25. jaanuaril toimub Eestis digikoristuse päev appeared first on Digitark.

Digitaalne prügi on miski, mis koguneb meie arvutitesse märkamatult aga kindlalt. Aja jooksul sigineb masinatesse erinevaid kasutuid programme, dokumente ning palju muud mittevajalikku. Selle tulemusena aga muutub arvuti kasutamine tülikamaks ning ka vajalike asjade leidmine ei suju nii nobedalt kui võiks. Seega on oluline aeg-ajalt oma arvuti kriitilise pilguga üle vaadata ning sealt mittevajalik eemaldada. Veelgi parem aga on ennast teadlikult jälgida ning asjad jooksvalt kontrolli all hoida.

Puhasta Desktop

Suur hulk arvutikasutajaid armastab dokumente, kaustu ja üksikuid faile hoida arvuti töölaual ehk Desktopil. Nii koguneb sinna aina rohkem ja rohkem erinevaid ikoone ja nende hulgast millegi üles leidmine muutub aina keerukamaks ja aeganõudvamaks. Lisaks tekitab tegelikult stressi ka kõigest ülekoormatud töölaua vaatamine, kuna see tekitab alateadvusesse mulje segadusest ja suurest tööhulgast. Seega tuleks esiteks ülekoormatud töölaud sinna kogunenud asjadest puhastada. Mittevajalikud failid saab kustutada ning vajalikud vastavatesse kataloogidesse ära paigutada. Selleks võiks näiteks Documents kataloogi tekitada kaustad selgete nimedega, mis eristaks seal olevat sisu. Faile võib grupeerida nii kuupäevade, teemade või mille iganes muu järgi, peaasi, et kasutaja ise teaks ja aru saaks. Järgmise asjana on väga oluline nii-öelda üleminekuperiood vastu pidada, ehk ennast harjutada asju kohe oma õigesse kohta panema ning loobuma mõtteviisist, et las olla praegu Desktopil, küll ma pärast õigesse kohta tõstan. Nii käitudes saab üsna kiirelt selgeks ka see, millised esialgu loodud kaustad toimivad ning milliste struktuuri või nimetusi tuleks muuta. Kokkuvõtvalt peaks kaustade puud ja nimed olema loogilised ja kasutajale kergesti hoomatavad.

Vaata üle Downloads kaustas ning tühjenda prügikast

Vaikimisi salvestatakse kõik allalaetavad failid arvutites Downloads nimelisse kataloogi. Isegi näiteks postkasti saabuvaid arveid vaadates toimub taustal sageli nende alla laadimine ning sinna samasse kataloogi panemine. Sama kehtib ka piltide, dokumentide ja muude failide kohta ning kui mõnda pilti või arvet mitu korda avada, võib juhtuda, et sama faili salvestatakse sinna kausta korduvalt. Seega tuleks hetkeks mõelda, kas parasjagu kasutatav fail peaks alles jääma, kui jah, siis kuhu. Nii saab vajalikud asjad kohe õigesse kohta ära panna ning hiljem sealt kiirelt leida. Kui aga selgub, et faili pole vaja arvutis säilitada, võiks selle kohe ka kustutada. Kohe seetõttu, et lastes asjadel Downloads kausta koguneda, võtab pärast nende kustutamine sealt oma aja, sest enamik kasutajaid ei julge lihtsalt külma kõhuga kõike ära kustutada, vaid hakkab faile taas üle vaatama ja see võtab jälle oma aja. Seega tuleks jooksvalt Downloads kaustal silma peal hoida ning seal olevad asjad ka õigesse kohta paigutada või siis kustutada.

Aeg-ajalt on kasulik üle vaadata ka arvuti prügikast. Nimelt kustutavad paljud kasutajad mittevajalikud failid küll arvutist justkui kenasti ära, kuid teadupärast tähendab kustutamine siiski nende prügikasti tõstmist. Nii on failid tegelikult arvutis alles ning võtavad ka kõvakettal oma ruumi. Seega tuleks ka prügikasti vahepeal tühjendada, ehk failid lõplikult kustutada.

Kasuta pilvi

Nii andmete kindla säilitamise, igal ajal ja erinevatest seadmetest ligipääsetavuse, kui ka ruumi kokkuhoiu huvides, on mõistlik kasutada pilveteenuseid. Selleks pakuvad üle maailma tuntud  tehnoloogiaettevõtted erinevaid variante ning kasutajal jääb vaid parim välja valida. Lühidalt pakuvad nii Google Drive, Microsoft Onedrive kui ka Dropbox võimalust oma arvuti pilvega ära siduda nii, et arvutisse tekib täiendav kaust, mille sisu on sünkroniseeritud pilvega.

Ehk kõik, mis sinna pannakse, laetakse üles pilve. Kes soovib, võib teenuseid muidugi kasutada ka veebipõhiselt ning faile sinna ise tõsta, kuid see ei ole mugavuse vaatevinklist parim lahendus. Täpsemalt saab pilveteenuste erisuste kohta lugeda siit.

Tee varukoopiad

Varukoopiad on asjad millele mõeldakse paraku ikka alles siis kui on pisut hilja, ehk hetkel kui arvuti kõvaketas oma töö ootamatut lõpetas või seade ise näiteks vargapoisi saagiks langes. Seetõttu kuulubki arvuti tavapärase kasutamise juurde ka varukoopiate tegemine. Ka siin on mitmeid variante ning see, millist eelistada, sõltub suuresti kasutajast. Väga lihtne on toetuda eelpool mainitud pilveteenusele ning olulisemad asjad seal dubleerida. Nii läheb halvemal juhul kaotsi küll osa faile, kuid need kõige tähtsamad on alles. Olgu nendeks siis pildid, olulised aruanded või muud taolist.

Teiseks sarnaseks variandiks on välise kõvaketta või mälupulga kasutamine. Ka sinna saab tõsta aeg-ajalt selle info, mille säilitamist kasutaja oluliseks peab ning seega ennast ootamatuste vastu kindlustada.

Varukoopiate ehk Backupi tegemise lihtsustamiseks aga on ka arvutis endas olemas vastav funktsionaalsus. Selle nimi on Windows backup (leitav Settings – Update and Security – Backup). Nimetatud programm teeb peale esmast seadistamist kasutaja eest suurema osa tööst ära ning viimase hooleks jääb vaid aeg-ajalt varukoopia tegemine käivitada, kuigi ka selle saab automatiseerida. Esmase seadistamise käigus tuleb siin vaid öelda, kuhu varukoopiad tehakse (näiteks väline kõvaketas), valida andmed millest koopia tehakse ning seejärel arvutatakse varukoopia suurus ning vaba ruumi olemasolul käivitubki andmete varundamise protsess. Nagu eeldada võib, võtab kõige kauem aega esimene kord, kuna järgmiste käivitustega kontrollitakse vaid, kas midagi on muutunud ja uuendatakse ainult see osa andmetest, mis vaja.

Vaata üle oma arvutis olevad programmid ning kustuta mittevajalikud

Arvutit kasutades kipub sinna aja jooksul lisanduma ka erinevaid programme. Näiteks tuleb neid kaasa erinevate allalaadimistega (tasuta lisad), siis jälle proovitakse korraks mingit programmi aga hiljem seda kasutama ei hakata. Veel lisandub programme sageli siis kui arvutiga ühendatakse mingi seade, mis lisaks driveritele pakub installeerimiseks ka mitut erinevat programmi, see on väga levinud näiteks printerite puhul. Nii ongi ühel hetkel masinasse kogunenud üleliigseid programme, mis on tegelikkuses mittevajalikud või mida kasutati viimati väga ammu. Kokkuvõttes aga võtab suurem hulk programme suuremas koguses ruumi ning kuna mitmed neist ei seisa mitte niisama, vaid taustal ka käivituvad, siis muutub aeglasemaks ka arvuti. Selliste mittevajalike programmide eemaldamiseks tuleb näiteks Windows 10 puhul leida valik “Settings”, sealt “Apps” ning kuvatud nimekirjas mittevajalikud “Uninstall” nupu abil eemaldada.

Puhasta seade füüsilisest mustusest

Olles igapäevaselt töös, määrduvad arvutid kahjuks ka erineva mustusega nii seest kui väljast. Seestpoolt siis peamiselt tolmuga ning väljast sõrmejälgede, tolmu ja kes teab millega veel. Kuigi sisemist mustust kasutaja ei näe ning igat ühte ei häiri ka väline kultuurikiht, mis aja jooksul masinale tekib, tuleks arvutiteid siiski regulaarselt puhastada. See tagab esiteks kenama välimuse aga lisaks sellele töötavad puhtad seadmed tõhusamalt ning neil leidub vähem baktereid.

Korpuse ja klaviatuuri saab üldiselt puhtaks pehme ning õrnalt niisutatud mikrofiiber lapiga. Suurema mustuse korral võib vee asemel kasutada ka alkoholi või spetsiaalseid puhastusvahendeid. Meeles tuleks aga pidada, et kasutades puhastusvahendeid, tuleks seda kindlasti pihustada mitte arvutile vaid lapile ning seejärel pühkida. Ekraani puhastamisse aga tuleks suhtuda hoolsamalt ning teha seda hellalt, kuna ekraanid on iseenesest tundlikumad ning tundlikumad vajutuste suhtes ja vastuvõtlikumad kriimudele. Juhul kui ekraanile on kantud veel mingit sorti peegeldumisvastane kiht, tuleb olla eriti hoolas, kuna kanged puhastusvahendid võivad edukalt maha võtta või plekiliseks muuta ka selle kihi. Kuigi sisemuse tõeliseks puhastamiseks ja tolmu eemaldamiseks on kõige õigem pöörduda spetsialistide poole, saab pisut ka ise ära teha. Ka siin on oluline seadmele läheneda õrnalt ning püüda sellest lahtine tolm suruõhuga välja puhuda. Tolmuimejat ei ole väga hea kasutada, kuna see on liiga suur ja võib tekitada ka staatilist elektrit. Igasuguse puhastamise juures tuleks aga meeles pidada, et arvuti peaks olema sel ajal välja lülitatud.

The post Nõuanded arvuti korrastamiseks appeared first on Digitark.

Isegi, kui taevas pea kohal on pilvitu, siis üks teine, nähtamatu pilv aina kasvab. Selle pilve moodustavad meie andmed – emailid, pildid, audio- ja videofailid jne. See, mis 10a tagasi oli veel meie kodudes DVD-tornide ja kõvaketaste peal, on kolinud online-sfääridesse.

Ma mäletan, millise õhina ja iseenesestmõistetavusega ma kirjutasin filme ja muusikat CD ja DVD-plaatidele. Enamik olulisi faile istusid kõvakettal lootuses, et ehk see veel ei jookse kokku. Siis tuli väliste kõvaketaste ajastu. Iga mõne kuu tagant oli uut vaja, sest videoprojektid, mahukad failid, vajasid kodu. Lisaks fotod ja kõik muu multimeedia.

Mõned aastad tagasi avastasin, et ma pole enamikke kettaid pikemat aega isegi järgi ühendanud. DVD-tornid peitsin häbiga sahtlipõhja, samas teades, et võiks need samahästi ka ära visata. Muusika kuulamiseks mõeldud Winamp oli samuti seisma jäänud. Asemele on tulnud mugavad veebiteenused, pilved, Dropbox, Spotify, Netflix, Google Drive, mis aitasid vabaneda kodustest andmekandjatest ja hirmust, mis saab, kui vana läptop lõplikult üles ütleb. Isegi Adobe’i programmid on kasutatavad üle interneti.

Kuigi aastatuhande vahetudes nähti tsentraliseeritud digihoidlates võimalust vähendada energiatarbimist ja kasvuhoonegaaside levikut, siis läks teistpidi. Iga päevaga toodame üha rohkem andmeid ja meie kasvav digitaalne jalajälg nõuab suuremaid serveriruume ja energiat. Ühte suurt osa sellest jalajäljest võib nimetada digitaalseks prügiks – data, mida oleme tekitanud ja mida enam ei kasuta, koormab serverifarme.

Suund on energia säästmisel

Peaaegu kõik, mida me internetis teeme, kasvatab süsinik-jalajälge. Juba 2009. aastal avaldas viirusetõrje ettevõte Mac Affee raporti, kus teatas, et iga päev kulub miljardite rämpskirjade kohale toimetamiseks sama suur hulk energiat, kui kahele miljonile Ameerika kodule ja toodab samapalju kasvuhoonegaase, kui 3 miljonit autot. Prognoositakse, et kuue aasta pärast, aastal 2025 tarbivad andmehoidlad viiendiku kogu planeedi toodetud energiast ja on ühtlasi suurimaid reostajaid.

Olukorda saab parandada, muutes andmeparkide energiatarvet säästlikumaks ja võttes kasutusele taastuvenergiat. Google ja paljud teised juhtivad IT-firmad on õnneks säästlikuma majandamise teel, leiutades uusi tehnoloogiaid serverite jahutamiseks ja piisavalt efektiivseks energia kasutuse vähendamiseks, et seda saaks nimetada roheliseks.

Riistvara on ainult osa probleemist

Kui enamik lahendusi on keskendunud säästlikumate serverite ostmisele ja infrastruktuuri parandamisele, siis tegelikult on vaja samapalju tähelepanu pöörata ka tarkvarale. Programmi võib pidada efektiivseks, kui see on kirjutatud lühidalt ja kompaktselt, mis aitab ära hoida üleliigseid arvutusi, mis raiskavad arvutite võimsust.

Veel võib pidada probleemiks faile, mida enam ei kasuta. Eriti aastate tagant arvutisse jäänud failitüüpe, mis on seotud mingi kindla aegunud programmiga ja mida pole enam võimalik isegi avada. Need failid on osa digitaalsest prügist. Selles mõttes on avatud standardiga programmid keskkonnasõbralikumad, sest ei sea formaadi osas nii rangeid piiranguid ning ei tekita kasutut datat.

Teadlik tasub olla ka indiviidi tasandil. Kuigi digirevolutsiooniga on põnev kaasas käia ja telefoniga pilte klõpsides ei tundu see reostamisena, siis ometi võtab kõik, mida digimaailmas ja internetis teeme, energiat ja ruumi ning teatud osa on sellest digitaalne prügi.

Üks lihtne asi, mida igaüks saab teha, on vaadata, mis saab vanast arvutist, mobiilist või näiteks tahvelarvutist, kirjutab Our World. Digitehnika ei tohiks sattuda tavalise prügi sekka, vaid tuleb suunata taaskasutusse. Kuigi me pole sellega harjunud, siis tasub korra mõelda oma digitaalse jalajälje peale, on palju mida saab vähese vaevaga teha, et mitte toota üleliigset ja regulaarselt kustutada digitaalset pahna, mida pole enam vaja.

The post Kasvav digitaalne prügimägi appeared first on Digitark.

Küberturvalisus ettevõttes on kuum teema. Kui ettevõttes on ka tootmis- ja/või tööstusseadmeid, siis lisab see veel omakorda täiendava keerukuse – lisaks traditsioonilistele IT-seadmetele on vaja turvata ka neid – olgu see siis automaattreipink, suruõhusüsteem, generaatorsüsteem, tootmisrobot vms. Seadmed muutuvad ajas järjest IT-kesksemaks ning piirid hägustuvad. Väga lihtsalt väljendudes: kui häkker sinu arvutis tegutseb, siis on ohus ettevõtte intellektuaalne omand, aga kui ta saab kontrolli tööstusseadme üle, siis võivad ka keskkond ja inimeste elu ohus olla.

Originaallugu ilmus ajakirjas Elektriala 8/2018.

Loo autor: Margus Danil, Telia Eesti AS Andmekeskuste- ja turvalahenduste grupijuht

Tänapäeval ei piisa enam ainult seadmete ja perimeetri kaitsmisest ettevõtte IT infrastruktuuris. Vaja on keskenduda rohkematele aspektidele – ründe ennetamisele, tegevustele selle ajal ning tegevustele peale rünnet. Ohumaastik koosneb peamiselt väga kiirelt suurenevast arvust omavahel ühenduses olevatest seadmetest, eksponentsiaalselt kasvavatest andmemahtudest, ründajate ja rünnete pidevast arengust ning selle kõigega toimetulekuks vajalike turvalahenduste keerukuse kasvust.

Aastal 2016 hinnati küberkuritegevuse kui tööstusharu mahtu 450 miljardile ameerika dollarile. Hinnanguliselt on maailmas aastaks 2020 50 miljardit internetti ühendatud seadet, sealhulgas neist 66% on mobiilsed seadmed. Ründed lähevad järjest keerukamaks ning enamik kasutajatest ei tea, et näiteks 65% rünnetest väldivad olemasolevaid turvalahendusi, 85% sissetungidest ei avastata mitme nädala jooksul ning kuni 54% rikkumistest jäävad avastamata mitmeks kuuks. Kuni 25% töötajatest teeb oma igapäevatööd ettevõtte arvutivõrgust väljaspool ning seega tihti olemasolevatele turvalahendustele kaitsepiiridest väljaspool. Samuti on kasutusel mitmeid eri süsteeme, mida on keerukas hallata ning mis tihti täielikult omavahel ka ei ühildu ning ei taga piisavat kaitset.

Kui ettevõtet on rünnatud, siis on selle mõju mitmetahuline – käibe langus, klientide märkimisväärne kadumine, uute ärivõimaluste vähenemine ning kulude kasv.

Rünnete ohvriks langemise rahalist mõju hinnati aastal 2016 globaalselt kokku 2,1 triljonile dollarile. Ettevõtted on aru saanud, et täiendavate turvalahenduste järkjärguline lisamine ei vähenda rünnete edukust ning vajadus on niisuguste lahenduste järele, mis tagavad kaitse igas ründe faasis – ründe ennetamisel, ründe ajal ja peale rünnet. Selles tänapäeval keegi vist ei kahtle, et kas küberrünnak sinu ettevõtte vastu aset leiab, vaid küsimus on selles, et millal ja kui hästi oled selleks ette valmistatud. Hea turvalahendus peab tagama võimalikult kõrgel tasemel ründe ennetamise – kõik perimeetri kaitsesüsteemid peavad olema ajakohased ning vastutavad isikud olema kursis mujal maailmas toimunud rünnetega ja seega olema võimeline teadaolevaid ründeid edukalt blokeerima. Kui juhtub aga halvim ja rünnak pääseb perimeetri kaitsest läbi, siis on vajalik selle mõju kiire analüüs, leviku tõkestamine ning võimaliku tekkiva kahju minimeerimine.

Praegusel ajal on peamine ründevektor e-mail, kuid mitte vähem olulise tähtsusega on ka veeb, pilverakendused, mobiilseadmed, arvutid ning loomulikult ka ettevõtete harukontorid ja ka peakontori serverikeskused. Häkkerid kasutavad osavalt ära inimlikke nõrkusi, mistõttu ükskõik kui võimas turvalahendus sinu ettevõttes on kasutusel, on inimene ikkagi nõrk lüli kogu ahelas (nakatunud manuste avamine või linkidel klikkimine), läbi kelle võib häkker süsteemi üle kontrolli saavutada. Järjest enam kasutavad turvalahendused masinõpet ja tehisintellekti, et ründeid tuvastada, sealhulgas ründeid seestpoolt – pahatahtlik kasutaja, nakatunud seade vms. Olgu kasutusel kuitahes head süsteemid, on ikkagi vajalik töötajate harimine ja üldine küberhügieeni taseme tõstmine.

Pahavara muutub järjest kurjemaks ja selle vastu võitlemine järjest raskemaks

2017. a oktoobri seisuga oli 50% globaalsest veebiliiklusest küpteeritud [1]. Krüpteerimine aitab tõsta turvalisust, kuid samas annab see tehnoloogia kurjategijatele võimsa tööriista, et tegutseda ja võita aega enne, kui nad avastatakse. Lisaks vähendab krüpteerimine andmete läbipaistvust ja seepärast pöörduvad paljud ettevõtted masinõppe- ja tehisintellektipõhiste lahenduste poole, et tuvastada ründeid uuel viisil, otsides anomaaliaid suurest krüpteeritud andmemahtude liiklusest.

Üks kõige tähtsamaid arenguid küberrünnete maastikul oli 2017. aastal lunavara (rensomware) areng. Võrgupõhiste lunavaravormide teke võimaldab kõrvaldada vajaduse inimese sekkumiseks nende aktiveerimisel. Mõnede kuritegelike organisatsioonide jaoks ei ole lunaraha saamine ise ründe eesmärk, vaid selleks on süsteemide ja andmete hävitamine. Palju pahanduste tekitanud WannaCry ja Nyetya andsid aimu sellest, mis kõik võib tulemas olla, et saaksime ennast ette valmistada. WannaCry- ja Nyetyalaadseid ründeid oleks saanud ära hoida või nende mõju vähendada, kui vaid rohkem organisatsioone kasutaks küberturvalisuse parimaid praktikaid nagu tarkvara paikamine ja võrkude segmenteerimine ning juurutaks vajalikud protsessid rünnete ennetamiseks ning kriisiolukorras tegutsemiseks.

Tööstusseadmete juhtsüsteemid on nende seadmete südameks. Need juhtsüsteemid on omakorda ühendatud teiste elektrooniliste süsteemidega, mis kokku moodustavad kergelt haavatavate seadmete ökosüsteemi, mida paljud häkkerid soovivad rünnata. Väidetavalt töötatakse nende poolt välja tehnoloogiaid, et teadaolevaid süsteemide nõrkusi ära kasutada tulevikurünnete ettevalmistamiseks.

Paljud tööstusseadmete juhtsüsteemide ründed saavad alguse nõrgalt kaitstud IT-seadmetest ettevõtte võrgus. Seetõttu on soovitus, et vähemalt miinimumtase oleks tagatud – paigalda vajalikud tarkvarauuendused ja turvapaigad, vähenda USB-mälupulkade ja DVD-meedia kasutust, isoleeri võimalusel tööstusseadmed IT-seadmete võrkudest ja keela otseühendused nende vahel. Rakenda selline eeskiri, mis rangelt piiritleb tööstusseadmete võrgusegmendis igasuguse tegevuse, mis on vajalik üksnes põhitegevuseks. Piira brauseripõhist ligipääsu välisest võrgust. Eelda, et loodud piirangute vastu eksitakse ja planeeri tegevusi vastavalt sellele. Käi üle ja muuda ära kõik tootja poolt määratud vaikimisi kasutajanimed ja paroolid. Vaata üle ja mängi läbi avariitaaste stsenaariumid, kuidas kavatsed tegutseda tõsise küberrünnaku ajal ja peale seda.

Ära ei tohi unustada ka inimfaktorit

Ükskõik kui eraldatud on sinu tootmissüsteemid internetist, piisab kas või korraks mõne nakatunud tehniku arvuti ühendamisest võrku, et tekitada sündmuste ahel, mida sa halvas unenäos oled ette kujutanud. Näiteks kasutavad laialdaselt kasutusel olevad SCADA süsteemid tihti vananenud operatsioonisüsteeme, mis on lihtsaks saagiks häkkeritele. Viimase viie aasta jooksul on küberturvalisus saanud üheks peamiseks tootmisettevõtete juhtide probleemiks. Mõne analüütiku info kohaselt oli aastal 2016 tootmine kolmas enim rünnatud majandussektor [2].

Kokkuvõtteks

Kokkuvõtteks võib öelda, et kunagi pole hilja ettevõtte küberturvalisus ja töötajate küberhügieen korralikult luubi alla võtta ning anda olukorrale aus ja õiglane hinnang. Seejärel saab koostada realistliku tegevusplaani ning hakata seda ellu viima. Kindlasti ei ole see ühekordne projekt, vaid pidev teekond ning seetõttu on oluline omada tugevat partnerit, kes sel teekonnal on toeks. Ettevõte võib ka ise palgata omale spetsialisti küberturvalisuse tagamiseks, kuid see valdkond on väga kiirelt arenev ja seetõttu on riskantne, et palgatud ressurss kas ei ole tasemel või lahkub ühel hetkel koos vajalike teadmistega. Järjest rohkem ettevõtteid vaatab väliste partnerite poole, et usaldada oma turvalisus kogenud ekspertide kätte.

Kasutatud on kirjandust:

1. Cisco 2018 Annual Cybersecurity Report

2. Anatomy OF AN Attack, Industrial Control Systems Under Siege, RESEARCH by TrapX Labs, August, 2017

The post Küberturvalisus ettevõttes appeared first on Digitark.

Apple`i hiljutised nigelad müügitulemused ei rõõmusta investoreid, küll aga on üks madalate müüginumbrite põhjuseid kauem vastupidavad seadmed, mis on keskkonnasõbralikkust silmas pidades positiivne areng.

Kui oled otsustanud, et on aeg ja vajad uut telefoni, siis võib-olla vajab just sinu vana nutiseadet keegi teine. Eriti Apple`i seadmed on tuntud kõrge järelturu väärtusega ja nii tasub see sahtlisse unustamise või ära viskamise asemel edasi müüa.

Niisiis, sul on silmapiiril läikiv uus Pixel 3 või on tähelepanu võitnud iPhone XS? Kindel on see, et nüüd, kus kaugel pole hetk, kui avad karbi, mille sees on uus telefon, pole sul vana enam vaja, eks? Lisaks saab vana telefoni müügist vaba raha, mida panustada uue ostmiseks.

Kuidas vana telefon müügiks ette valmistada?

Meie telefonides on mõnes mõttes meie elu. Palju isiklikku, mida ei tahaks, et võõras inimene näeb. Jah, ma räägin salajastest sõnumitest ja piinlikest selfie`dest. Hea uudis: kogu isiklik kraam on võimalik vanast telefonist minema pühkida. Kuidas seda teha?

iPhone

Õunatelefoni omanikel on enne suurkoristust vaja teha mõned ettevalmistused. Esiteks tuleks lahti ühendada (unpair) Apple Watch, et uut telefoni tööle pannes, ei satuks nutikell segadusse. Seejärel veendu, et kõik vajalik oleks varundatud kindlasse kohta pilves või kõvakettal.

Nüüd on aeg kogu kraam hävitada. Mitte telefon! Vaid seal leiduvad andmed. Kõigepealt logi välja iCloudist, mis käib lihtsalt seadete (Settings) all oma nimele vajutades ja menüü lõpus Sign Out vajutades.

Et kustutada kõik andmed, leia uuesti üles Settings, vajuta General, liigu alla Reset-nupuni ning vali “Erase All Content and Settings.”

Kui plaanid uueks telefoniks Androidi, siis lülita kindlasti välja iMessage – nii ei jää ükski sõnum vahepeal kätte saamata.

Androidiga telefon

Androidil käivad asjad natuke teistmoodi, kuid siiski saab andmed varundada ja telefoni puhtaks teha üsna lihtsalt. (Androidi telefoni seaded varieeruvad ja seega ei pruugi tegu olla täpse juhisega.)

Kui uus telefon saab samuti jooksma Androidil, siis sünkroniseeri kõik äpid oma Google`i kontoga. Mine “Kontod” -> “Andmete automaatne varundamine”

Kui see tehtud, siis jääb üle varundada kõik vajalik. Seaded -> Varundamine ja lähtestamine -> Minu andmete varundamine. See tagab, et kõik andmed on ilusti hoiul ja peale uue telefoni sisse lülitamist käeulatuses.

Nüüd, kus andmed on pilves ja luku taga, on aeg telefonist kõik kustutada. Selleks tuleb uuesti sukelduda Seadetesse, vajutada Süsteemi nupule ja valida Reset. Sealt Tehase seadete taastamine. Seejärel taaskäivita seade.

Nüüd on kõik tehtud. Kui sa ei tea, mida vana telefoniga teha, siis kõige lihtsam on seda müüa sotsiaalmeedias või laiemale ringile müügiportaalides.

The post Kuidas vana telefon enne müüki puhtaks teha? appeared first on Digitark.

Räägime Digitarga saates tuleviku töötamise viisidest. Saates tuleb juttu Telia tegevuspõhisest kontorist ning tutvustame tehnilisi lahendusi, mida sina oma moodsas kontoris rakendada saaksid.

The post Digitarga SAADE: erinevad töötamise viisid ja tehnilised lahendused appeared first on Digitark.

Vaenlane ei maga. Tegelikult on nende inimeste hulk, kes sooviksid ligipääsu sinu telefonis peituvale infole, hirmuäratavalt suur. Ning kahjuks on Android-telefonid märksa kergemini haavatavad, kui näiteks iOS-iga telefonid ehk siis iPhone’id. Põhjuseid selleks on mitmeid, kuid antud loos püüame me pakkuda vahendeid, mis muudaksid ka Android-telefoni märgatavalt turvalisemaks.

Kasuta paroolihaldajat

Nõrk parool võib kaasa tuua korvamatut moraalset või rahalist kahju, kui selle abil võetakse üle teie sotsiaalmeedia konto või ligipääs mõnele olulisele veebiteenusele. Arvestades aga nendesamade veebiteenuste rohkust, siis on inimesel pigem kalduvus kasutada kõikide veebisaitide jaoks ühte ja sama parooli. Pahatihti veel lihtsavõitu parooli. Tegelikult pole aga abi, kui parool on ka keeruline, sest üsna sagedased on juhud, kui häkkerid ühe või teise veebiteenuse kasutajate meiliaadressid ja paroolid enda valdusse saavad. Ning võib üsna kindlad olla, et nad proovivad neidsamu kasutajanimesid ja paroole ka veebisaitidel, mille kasutamisest võib neile märksa suurem kasu tulla. Paroolihaldajad on sellised rakendused, mis praktiliselt nullivad selle võimaluse. Need rakendused pakuvad igale veebilehele ekstraturvalisi paroole, peavad need paroolid meeles ning lisaks pakuvad ka võimalust parooli automaatseks sisestamiseks, kui peaksite soovima ligipääsu konkreetse veebilehe sisule. Paroolihaldureid on saadaval nii tasulisi kui ka tasuta versioone. Valiku tegemisel tasub tutvuda, milliseid funktsioone pakuvad tasulised variandid ning kui vajalikud need kasutajale oleksid. Populaarsemateks paroolihalduriteks on Lastpass (kuutasuga), 1Password, Dashlane ja Enpass. Paroolihaldureid on Google Play’s saadaval väga palju, kuid ka siin tasub siiski eelistada juba populaarsemaid ja paremaid arvustusi pälvinuid, sest väiksemad ja tundmatud paroolihaldurid ei pruugi olla lihtsalt sama usaldusväärsed.

Kui aga mingil põhjusel on paroolihalduri kasutamine välistatud, siis soovitan kasutada erinevatel saitidel ühe parooli erinevaid modifikatsioone, et vähem oma mälu koormata. Kui näiteks Google’i konto jaoks on parool iharkihar6969, siis Facebooki oma võiks olla näiteks iharkihar 6970 jne jne.

Püüa vältida rakendusi väljapool Google Play’d

Kuigi aeg ajalt avastatakse isegi Google Play veebipoest pahatahtlikke rakendusi, mis telefoni omaniku järele nuhkima kipuvad või isegi millekski hullemaks võimelised on, siis väljaspool turvalise poe piire on olukord veelgi anarhilisem ja ohtlikum. Siin tuleb kindlasti eelnevalt st enne rakenduse telefoni tõmbamist hoolega guugeldada ja uurida, et kas rakenduse kasutamine on ikka turvaline või mitte. Vähimagi ohumärgi või kahtluse korral on soovitav kõnealusest rakendusest loobuda ning otsida sellele turvalisemaid alternatiive.

Ära kasuta telefoni jaoks lihtsat PIN-i

Lisaks internetile võivad pahasoovijad saada telefonile ka füüsilise ligipääsu, mis paneb proovile telefoni PIN-koodi tugevuse. Uskumatult palju inimesi kasutab oma telefoni avamiseks selliseid primitiivseid paroole nagu 0000, 1111 või 1234. Selline lapselik parool tähendab faktiliselt oma hinnaliste ja delikaatsete isikuandmete usaldamist võhivõõraste käsutusse. Sama kehtib ka liiga lihtsate avamiskujundite puhul – kogenud varganägu proovib esmajoones just neid. Parimateks ekraaniavajateks tuleb pidada sõrmejälje- ja näotuvastust, kuid ka nende puhul on oluline korraliku PIN-koodi olemasolu.

Ära saada hinnalist infot üle avaliku WiFi

Avalikud ja tasuta WiFi võrgud on vaieldamatu hüve, kuid nende kasutamisel tasub olla ettevaatlik. Sellises võrgus on lihtne häkkeritel tungida telefoni või tahvlisse nii, et kasutaja sellest ise arugi ei saa. See aga muudab kogu sisestava info kurikaeltele kättesaadavaks. Avalikus võrgus on soovitav külastada vaid selliseid veebilehti, mille aadress algab täheühendiga ’https’, sest need on turvalised. Mitte mingil juhul ei tohiks aga edastada pangainfot või erinevaid paroole.

Proovi kasutada VPN-i

VPN ehk ’virtual privat network’ (virtuaalne privaatne võrgustik) lisab veebikasutusele ekstra kaitsekihi luues krüpteeritud ühenduse telefoni ja VPN serveri vahel. See võib tunduda väga tehnilisena, kuid kaasaegsed kasutajaliidesed muudavad selle võimaluse kasutamise kergemaks ka vähevilunud kasutajal. Lisaks turvalisusele võimaldab VPN vaadata näiteks kodumaiseid telesaateid ka välismaal (ja vastupidi – vaadata välismaiseid telesaateid kodumaal). Parimateks VPN-teenuste pakkujateks on Tunnelbear, NordVPN ja ExpressVPN.

Kontrolli telefoni turvauuendusi

Androidi operatsioonisüsteemi uuendused ja värskendused toovad tihtipeale kaasa uusi ja põnevaid lisavõimalusi, kuid turvavärskendused hoiavad telefoni kaitstuna. Turvauuenduste olemasolu saab kontrollida telefoni sätetest, turvalisusele mõeldud alajaotuse alt.

Uuenda telefoni rakendusi

Lisaks operatsioonisüsteemi uuendusetele tuleb kindlasti silmas pidada ka rakenduste uuendusi. Aeg-ajalt ongi uuendused mõeldud just turvaaukude lappimiseks ning nende kahe silma vahele jätmine poleks kuigi taibukas. Alati on olemas ka võimalus panna rakendused ennast automaatselt uuendama.

Kasuta kaheastmelist tuvastamist

Suur osa meie virtuaalsest identiteedist on tänapäeval seotud Google’i kontoga. Ligipääs sellele on paljudele kurjategijatele esimeseks sammuks inimese digitaalse identiteedi ülevõtmisel. Kaheastmelise tuvastamise puhul aga ei piisa teie kasutajanimest ja paroolist, vaid Google saadab kahtlase sisselogimiskatse korral teate ja sisselogimiskoodi ka kasutaja telefonile. Nii saab telefoni kasutaja vabalt sisselogida näiteks mõnes välismaa hotellis, kuid võõraste reeglina piiritagused sissetungikatsed jäävad tulemusteta.

Aktiveeri telefoni distantsilt lukustamine ja tühjendamine

Juhul, kui telefon on kadunud või varastatud, siis on asendamatuks abiliseks Find My Phone funktsioon, mis lubab läbi interneti telefoni asukohta määrata, helisginaali anda, telefoni lukustada ja/või täielikult teie andmetest tühjendada. Telefoni see tagasi tuua ei pruugi, küll aga päästab kasutaja digitaalse identiteedi pahatahtlike kasutajate käest.

Ettevaatust linkidega

Tihti saabuvad telefoni veebilingid, olgu siis Facebook Messengeri, SMS-i või Skype’iga. Kui sellega ei kaasne või sellele ei eelne tuttava saatja poolt mingeid kommentaare, siis kindlasti küsige neid, enne kui lingile klikite. Kui kommentaare pole, siis ei maksa mingil juhul linki aktiveerida. Samuti tasub kindlasti täiesti tähelepanuta jätta lingid, mida saadavad teile tundmatud inimesed või ettevõtted. Vähemalt mitte enne, kui olete nende usaldusväärsuses kindel.

Juhul,  kui teil, head lugejad, on veel mingeid meetmeid, kuidas Android-telefoni turvalisemaks muuta, siis ärge kõhelge, vaid jagage neid allpool asuvas kommentaariumis. Lööme sulide ja pahatahtjate rünnakud ühisel jõul tagasi!

The post 10 turvanippi Android-telefonidele appeared first on Digitark.