Iga nutitelefoni äratab “ellu” selles kasutatav tarkvara ning seega määrab viimane suures osas ära ka selle, mida ja kui mugavalt seadmega teha saab. On loomulik, et koos telefonidega uueneb ka nendes kasutatav operatsioonisüsteem ning Android ehk omalaadsete seast populaarseim on nüüd jõudnud versioonini 9. Mida uut, seekord lisanime Pie, kandev variant endaga kaasa toob, nüüd uurimegi.

Vähem füüsilisi nuppe

Android 9 puhul on selgelt mõeldud uuema aja telefonidele, milledel on ekraan venitatud võimalikult seadme servadeni ning kaotatud füüsilised nupud. Seetõttu toimub menüüdes liikumine ainult ekraani abil ning selleks, et viimast võimalikult hästi ära kasutada, on uues Androidis loobutud mitmete funktsioonide puhul lisaks füüsilistele ka virtuaalsetest nuppudest. Nii puudub näiteks viimati kasutatud rakenduste klahv ning toimetamine käib ainult läbi viibete. Alt üles tõmmates avaneb rakenduste loetelu ning küljele viibates saab rakenduste vahel liikuda. Esialgu nõuab uus lähenemine mõningast liigutuste meeldejätmist, kuid sellega harjub ruttu. Need kes ei harju, saavad aga antud funktsionaalsuse ka välja lülitada ning virtuaalseid nuppe endiselt ekraani alaservas kuvada. Rääkides nuppudest veel, tuleb mainida, et muutunud on ka heli reguleerimise loogika. Nimelt reguleerib küljel asuvate nuppude vajutus nüüd tavaolekus hoopis teavituste helitugevust ja mitte enam kõne oma nagu see siiani oli.

Ekraan

Nagu eelnevalt öeldud, muutuvad ekraanid üha suuremaks ning katavad pea täielikult kogu esipaneeli. Samas aga tuleb endiselt sinna samasse esiküljele mahutada mitmeid andureid ning ära ei saa unustada ka kaamerat. Seetõttu ongi mitmetele telefonidele ilmunud ekraani ülaossa kulm, ehk ala, kuhu kõik need andurid kokku on koondatud. Selle kulmu olemasolu teadvustab omale nüüdsest paremini ka Android ning toetab seda nii teavituste kui kellaaja ja muu taolise kuvamisel. Nii saab suurt ekraanipinda efektiivsemalt ära kasutada ning kulmust on lisaks välisele efektile nüüdsest ka reaalsemat kasu. Ekraani silmas pidades on Androidi 9-ndasse versiooni lisatud veel tumeda teema aktiveerimise võimalus. Seega saab muidu menüüdes leiduva valge tausta tumedaks muuta ning nii seadmele teistsuguse ilme anda. Koos uue ilmega kaasneb aga ka teatav aku kestvuse paranemine kuna AMOLED ekraanil on must piksel kustunud piksel, mis ei vaja energiat.

Tehisintellekt

Lisaks nähtavatele disaini ja nuppude muudatustele on aga üht-teist toimumas ka taustal. Nii on Google esile toonud Android 9 tehisintellekti, mis väidetavalt optimeerib pidevalt seadme tööd ning läbi erinevate omapoolsete soovituste on kasutajale ka abiks. Veel oskab tehisintellekt juhtida ka aku kasutust ehk tarbitakse just nii palju kui parajasti vaja. Seega muudab telefon edaspidi ise oma seadeid jõudluse ja aku kestvuse vahel. Targem on nüüd ka kohanduv heledus, mis püüab, lisaks tavapärasele automaatsele reageerimisele, meelde jätta ka käsitsi tehtud muudatused ja seejärel automaatikat selle järgi kohandada.

Digital Wellbeing

Sarnaselt Apple telefonidele, oskavad nüüdsest ka Adroidid näidata kui palju ja mille jaoks neid peamiselt kasutatakse. Nii näitab telefon nüüd mitu korda teda päeva jooksul lahti lukustatud on, palju tuli erinevaid teavitusi ning mitu minutit seadet kokku kasutati. Kuna siin on eesmärgiks omaniku nutisõltuvuse piiramine, siis saab rakendustele panna ka erinevaid piiranguid. See tähendab siis, et kui ettemääratud aeg mingi rakenduse kasutamiseks täitub, rakendub piirang ning seda äppi enam kasutada ei saa. Muudetud on ka teavituse haldamise loogikat. Nii on nüüd lihtsam ja kiirem eraldi igat rakendust juhtida ning teavitusi lubada või keelata.

Kokkuvõtteks

Android 9 omadusi kokku võttes võib öelda, et liigutud on intuitiivsema ja lihtsama kasutuskogemuse suunas nii, et kasutaja ei pea endale tarvilikke asju enam menüüde sügavusest otsima, vaid need on toodud  käe-jala juurde. Seda efekti peaks omakorda veel võimendama seadme võime ise kasutaja soove aimata ning teda aidata.

The post Android on jõudnud versioonini 9 – mis on uut? appeared first on Digitark.

Üsna märkamatult on saanud reaalsuseks see, et meid ümbritsevad igal pool erinevad ekraanid. Need on meil telefonidena taskus, nutikelladena käe peal, monitoridena töölaudadel ja teleritena kodudes. Lisaks on ekraanid asunud välja vahetama projektoreid koosolekuruumides ning ka plakateid ja reklaame linnapildis. Isegi kohvikutes loeme menüüsid tänasel päeval ekraanidelt, ehk käsitsi kirjutatud teksti “päevapraad – 4,50€” asemel, näeme isuäratavat pilti praest, koos söögi nimetuse ja hinnaga.

Selline tendents on küll tervitatav, kuid siinjuures on oluline teada, et mitte kõik ekraanid ei ole ühesugused ja igal pool kasutatavad, eriti kui silmas pidada äriliseks kasutuseks mõeldud suuremaid eksemplare. Seetõttu vaatamegi mis vahe neil on ja millises olukorras millist kasutada tuleks.

Tavateler ei ole infoekraan

Tavalised, ehk koduseks kasutuseks mõeldud telerid muutuvad aasta-aastalt paremaks ning väga mõistlikud on nüüd juba ka suuremate paneelide hinnad. Seetõttu ongi telerid leidnud aktiivset kasutamist ka mujal kui kodudes, ehk neid on paigaldatud koosolekuruumidesse, kontoritesse ja ka siia-sinna mujale. Selline lähenemine võib mõnikord olla õigustatud, kuid teatud olukordades jällegi mitte. Seda siis seetõttu, et tavaline teler on eelkõige mõeldud ja toodetud eesmärgiga pakkuda meelelahutust kodustes oludes ning tema tehnilised näitajad ja ettenähtud tööaeg ei pruugi sobida professionaalseks kasutamiseks.

Seega tuleb ekraani valimisel ennekõike mõelda sellele , mis otstarbeks seda kasutama hakatakse.

Näiteks väiksemasse kontorisse, kus ekraan ei pea kogu aeg töötama, sobib koosoleku ruumi projektori asemele ka tavateler. Sellisel juhul peaks vaid jälgima, et ekraan oleks piisavalt suur ning läbi tuleb mõelda seinale kinnitamise ning kasutatavate liideste osa. Tõenäoliselt saab siin hakkama HDMI ühendustega, kasutades vajadusel arvuti jaoks vastavat üleminekut ning juhul kui päevas peetakse paar-kolm koosolekut, saab seega suhteliselt soodsa hinnaga suure ekraani, millelt pilti näidata. Kui aga ekraan saab rohkem “vatti” ehk peab pidevalt töötama, tuleks vaadata televiisoritest kaugemale.

Nii-öelda järgmine samm ongi erinevateks otstarveteks loodud ekraanilahendused. Need võivad olla sama suuruse juures teleritest oluliselt kallimad, kuid selleks on oma kindlad põhjused ning hinnalisa on tavaliselt õigustatud.

Tööaeg

Peamine erinevus, kahe seadmegrupi vahel ongi ettenähtud tööaeg. Nii on näiteks kaubanduskeskustes või avalikus ruumis reklaame edastavad ekraanid mõeldud töötama 24 tundi päevas ja 7 päeva nädalas. “24/7” seadmetest veidi lihtsamad on ekraanilahendused, mille kasutusaeg on näiteks 16 tundi ööpäevas. Loomulikult mängib ka tavaline teler selle aja järjest ära, kuid kui seda teha iga päev ja kolm kuud jutti, siis ühel hetkel lõppeb see seadme jaoks ikkagi halvasti. Seetõttu peakski analüüsima kui palju on seadme eeldatav tööaeg ning vastavalt sellele tegema ka valiku.

Garantii

Teine tähtis näitaja on garantii. Paljudel juhtudel piirdub tavateleril ärikliendile pakutav garantii vaid ühe aastaga ning kui hoolduses tuvastatakse, et ekraan on pidevalt töös olnud ja selle tulemusena katki läinud, muutub seegi kehtetuks. Sama kehtib ka niiskuse ja tolmu kohta. Kuna kodustes oludes on niiskustase ja tolmu kontsentratsioon tunduvalt madalamad kui avalikus ruumis, siis on sinna mõeldud ekraanidel ka vastav IP klass, ehk võimekus neile mõjudele vastu panna. Profiekraanide garantiiaeg iseenesest on tavaliselt äriklientidele 3 aastat ning osadel juhtudel saab seda veel omakorda pikendada.

Heledustugevus

Veel üks parameeter, mida jälgida on heledustugevus. Seda mõõdetakse nittides ning keskmine ekraanide poolt pakutav on suurusjärgus 300 nitti. Selline ekraan sobib näiteks kontoritesse ja koosolekuruumidesse. Samas kui kaubanduskeksuste tuledesäras võiks heledus olla pigem suurem. Kui kaevuda tavatelerite tehnilistesse parameetritesse, siis võib sealt leida heledustugevuste väärtusi, mis ületavad ka 1000 nitti, kuid need on kasutatavad hetkeliselt. Näiteks olukordades, kus ekraanil kuvatakse välgulööki. Pikaajalises vaates on tavateleri heledus siiski tunduvalt madalam.

Sisu ja liidesed

Erinevused seadmegruppide vahel tulevad sisse ka pakutavate liideste ja funktsioonide osas. Näiteks ei ole ärikasutusse mõeldud ekraanidel reeglina sees tuunerit, ehk nendega ei saa tavaantenniga telekat vaadata. Küll näitavad nad telepilti juhul, kui see neisse saata läbi ühe või teise sisendi. Kuna ekraanid on oma olemuselt mõeldud näitama etteantud pilti, siis ongi oluline mõelda ka sellele, kuidas see pilt ekraanile saab. Kas ühendatakse mingit sorti arvuti, USB pulk videofailidega või tuleb kuvatavat sisu hallata hoopis kaugelt üle interneti. Sama kehtib ka juhul kui plaanitakse mitu ekraani kõrvuti paigutada. Spetsiaalse tarkvara abil saab sellisel juhul pildi kuvada kas kõikidele ekraanidele korraga või siis moodustada neist hoopis ühe suure ekraani.

Kokkuvõtteks

Kokkuvõtteks võiks öelda, et kuigi suure ekraani saab tänasel päeval kätte üsna soodsa hinnaga, siis ei sobi see paraku tavaliselt kasutamiseks kodusest keskkonnast väljapool. Raskematesse oludesse või aktiivsemaks kasutamiseks on siiski ette nähtud erinevad ekraanilahendused, mis esmapilgul võivad tunduda küll kallid, kuid see hind on tavaliselt õigustatud. Lisaks näevad sellised ekraanid tegelikult ka oma õhukeste servade ja minimalistliku disainiga ka välimuse poolest välja nagu ekraanid, mitte telekad. Eriti kui need on paigutatud tihedalt üksteise kõrvale, või siis hoopiski püstiasendisse.

The post Profiekraanid ja tavateler – mis vahe neil on? appeared first on Digitark.

Mida teha, kui te oma telefoni surfates sattute tõelisele kassipiltide lademele, üks foto ilusam kui teine? Või on vaja mingilt veebilehelt töö või teaduse pärast korraga hulgem pilte hilisemaks kasutamiseks jäädvustada? Ühekaupa neid oma telefoni või tahvlisse sikutada on tüütu ja pikaajaline protsess.

Õnneks on Eduardo Rocha teie eest juba hoolitsenud. Apple Store’is on saadaval suurepärane rakendus väga ühemõttelise nimega Save Images – Downloader for Safari. Rakendus on täiesti tasuta ning selle kasutamine on ülimalt lihtne.

Kui olete rakenduse oma iPhone’i või iPadi laadinud, siis edasine on lapsemäng.

Avage Safari veebilehitseja ning vajutage ekraani alaservas olevale jagamisnupule (ikoon on kastike, millest nooleke üles suunatud). Avanenud akna alumises reas liikuge sõnani More ja vajutage sellel. Avanenud aknas valige rida ’Save images’ ja aktiveerige see. Done.

Piltide allalaadimiseks minge enda poolt soovitud leheküljele ning vajutage taas juba tuttavale jagamisnupule. Nüüd valige avanenud akna alumisest reast ikoon kirjaga Save images. Avanenud aken näitab teile nüüd kõiki veebilehel olevaid pilte. Vajutage lehe paremas ülanurgas olevale kirjale ’Select’. Nüüd on valikuid kaks. Kui teil on vaja kõiki veebilehel olevaid pilte, siis lehe alumises vasakus nurgas on samuti kiri ’Select’ – vajutage sellele ning kõik lehel asuvad pildid on teie tahvlis või telefonis. Kui aga te kõiki pilte ei taha, siis vajutage ükshaaval neile piltidele, mida te soovite.

Boonusena näitab rakendus nii pildi formaati (jpg, png, tiff jne), suurust pikslites ja täpset aadressi veebis.

The post Kuidas veebilehelt kõik pildid oma iPhone’i või iPadi laadida? appeared first on Digitark.

eSIM ehk virtuaalne SIM-kaart, on vaikselt aga kindlalt levimas ning seda saab kasutada aina suuremas hulgas seadmetes. Kuigi siiani raalselt kasutatav peamiselt nutikellades, on viimase aja üheks suuremaks uudiseks selles vallas hoopis Apple telefonide lisandumine eSIM-i toetavate seadmete hulka. Teisisõnu on Eestis nüüdsest eSIM kasutatav ka Apple uusimates telefonides Xr, Xs ja Xs Max.

Selle kohta kuidas täpsemalt omale eSIM-i saada, saab lugeda siit. Kuidas aga käib teenuse aktiveerimine, telefoni paigaldamine ja seadistamine, sellest järgnevalt kirjutangi.

Samm 1. Veendu , et su telefon seda toetab ja telli eSIM teenus

Nagu öeldud töötab eSIM iPhone mudelites Xr, Xs ja Xs Max. Seega peaks teenuse kasutamiseks käepärast olema üks neist telefonidest. Järgmise asjana tuleb Teliast tellida eSIM ja koos sellega saada aktiveerimiseks vajalik QR koodiga voucher (tavaliselt väljastatakse QR kood voucheril)  ning seal on kirjas ka eSIM-i PIN ja PUK koodid.

Samm 2. Lisa telefoni eSIM profiil

Seejärel tuleb eSIM aktiveerida ehk telefoni lisada. See käib läbi menüü “Settings”, kust tuleb seejärel avada “Mobile Data” ning leida valik “Add Data Plan”.

NB! Valik “Add Data Plan” on telefonides täiel määral olemas alates iOS versioonist 12.1.1. Ehk juhul kui seadmes vastav menüüpunkt puudub või kuvatakse mingit sorti teadet, tuleks kõigepealt tarkvara uuendada ja seejärel uuesti proovida.

Vajutades menüüle “Add Data Plan”, avaneb telefoni QR koodi lugemise rakendus ning seejärel tuleks seadme kaamera suunata voucheril leiduvale koodile. Kui kõik on korras ja kood kehtib, leiab telefon Telia eSIM-i profiili ja saab alustada selle telefoni lisamise ning aktiveerimisega. Selleks tuleb tegelikult lihtsalt vajutada suurelt ja siniselt kuvatavale nupule “Add Data Plan”.

Samm 3. Seadistused

Edasi tuleb kasutajal teha mõned seadistused, ehk anda SIM-idele nende paremaks eristamiseks nimed ning määrata kuidas need täpsemalt toimivad. Teisisõnu saab siin määrata kumb numbritest on põhinumber ning kas lisakaart peab oskama ka helistada ja SMS-e saata või on see kasutusel vaid andmeside jaoks. Hiljem on võimalik kõiki seadistusi ka “Data Plans” menüü punkti alt muuta.

Samm 4. Kasuta

Ja ongi kõik. Kui eelpool toodud punktid edukalt tehtud on telefonis nüüd mõlemad kaardid aktiivsed ja muud ei jäägi üle, kui oma telefoni ja seal olevat kahte SIM-i kasutama asuda.

Märkused:

• eSIM-i aktiveerimiseks peab telefonis olema kas andmeside võimekusega SIM-kaart või telefon ühendatud WiFi võrguga.
• Teenusest loobumisel tuleb ka seadmest eSIM profiil eemaldada. Selleks valida Settings-Mobile Data–Data Plans-Secondary (või siis eSIM nimeline plaan)-Remove Data Plan.

The post eSIM on Eestis kasutatav nüüd ka Apple uusimates telefonides appeared first on Digitark.

Reisimine eeldab planeerimist ja korraldamist nii reisi ajal kui ka reisieelsel perioodil, olgu selleks majutuse leidmine, transpordi valik, reisikindlustuse sõlmimine või asjade pakkimine. Alati tekib küsimus, kas oled ikka kõigele mõelnud? Kuna tänapäeva töö käib suures mahus läbi arvuti või nutiseadmete, on tööreisidel oluline olla ka turvaliselt internetiühenduses. Mida on oluline teada kõnede ja internetiühenduse kohta välismaal, räägib täpsemalt Telia Eesti rändlusteenuse juht Helve Rammul.

Rääkides tööreisist tekib esimesena küsimus, millised seadmed võivad reisil vajalikuks osutuda. Seega tuleb enne reisi läbi mõelda, kas piisab vaid nutitelefonist või on sul vaja töövahendiks tahvel- või sülearvutit? Seejärel tuleb loomulikult vastata küsimusele, kuidas olla mobiiltelefoni ja arvutiga internetiühenduses turvaliselt ning seejuures hiljem mõõtmatuid arveid saamata? Samuti võivad palju kõnemahtu kulutada pikad nõupidamised või kolleegide juhendamine läbi telefoni. Euroopas reisides me harilikult sellele ei mõtle, aga mida teha Venemaal, Ameerikas, Tais või Austraalias?

Muretut tööreisi ka teisel pool maakera võimaldab andmeside rändlusteenus

Veel praegugi pelgavad inimesed Euroopa Liidust välja reisides andmesiderändlust sisse lülitada ja lükkavad ka pikemate kõnede tegemise edasi aega, mil ollakse tagasi Eestis. Täna on võimalik hoiduda lähetuses tekkivatest üllatusarvetest lihtsalt jälgides kulusid väga täpselt Minu Telia nutirakendusest. Arusaamatute üllatusarvete vältimine ning soov pakkuda klientidele selgemat ja muretumat reisimist oli põhjuseks, miks pakub Telia esimesena kohaliku operaatorina mobiilse interneti Päevapakette üle terve maailma. Päevapaketid aitavad hoida inimestel kontrolli oma sidekulude üle ja nende andmeside on konkreetse päevahinna ja mahuga piiratud. Hind sõltub kokkuleppest operaatoritega konkreetses riigis. Täna saab Päevapakette kasutada enam kui 100 maailma riigis ning pakettide hinnad algavad 12 eurost päevas.

Loe rohkem Mobiilse interneti kohta välismaal.

Kas ja miks vältida välismaal kohalike WiFi võrkude kasutamist?

Pole midagi parata, kuid tavapärane töö arvutiga vajab sageli ka internetiühendust. Samuti võib reisil olla vajalik laadida nutiseadmesse kaardirakendusi või kasutada takso tellimise rakendust. Kas kasutada tasuta avalikke võrke või oma operaatori pakutavat andmesidemahtu?
Avalik traadita internetivõrk ehk WiFi on küll väga levinud viis välismaal internetis käia, kuid paraku ei tea seda kasutades kunagi, kes su liiklust võib jälgida, kas kohalik ruuter on ikka turvaline või äkki on nakatunud viirusega mõni teine samas võrgus olev arvuti. Ainult WiFi peale lootes tekib mure ka siis, kui internetti on vaja kasutada olenemata asukohast klientidega või tööpartneriga kohtudes või ringi liikudes. Kui sul on ikkagi plaanis internetti kasutada läbi wifi-võrgu, on turvalisuse huvides mõistlik luua WiFi võrku ühendumisel krüpteeritud VPN-ühendus, mis tekitab võrguga turvalise ja anonüümse ühenduse.

Mis võib välisreisil olles kulutada soovimatult palju internetimahtu?

Nii telefon kui ka arvuti teevad aeg-ajalt automaatseid tarkvaravärskendusi, sünkroniseerivad andmeid ja laevad pilveserverisse fotosid ning videosid.  Üheks suureks andmemahusööjaks on YouTube, nii et ka videovaatamise reisil võiks pigem edasi lükata. Välismaal olles on mõistlik need teenused ajutiselt sulgeda. Sest kui Eestis on internetis surfamise teenus paketi hinnas, siis teatud riikides on pakettidel piirangud ja ei ole mõtet oma Päevapaketti kulutada programmi uuendamisele. Oluline on jälgida, millised rakendused on telefoniekraani taustal avatud ja teadmatult juba Päevapaketi internetimahtu kasutavad.

Kuidas käituda riiki sisenemisel saadetud SMSidega – kas sealne info on mulle vajalik?

Teadlikkus teenuste kasutamisel kasvab läbi oma kogemuste ja mobiilsidefirmalt saadud informatsiooni. Seega on vaja lugeda saadetud sõnumeid, mis annavad teada internetivõimalustest ja hindadest. Samuti saadetakse lühisõnumiga Päevapaketi 75% täitumise ja mahu täitumise teave. Sõnumite lugemine tagab rahuliku olemise, sest teenuste kasutamine on sinu kontroll all.

Minu Telia
Telia Eesti

Android Apple

The post Millega arvestada sõites tööreisile näiteks Aasiasse või Venemaale? appeared first on Digitark.

Töötamisel kontoris, kodu- või mobiilses kontoris on oluline jälgida infosüsteemide ja töövahendite turvamisel lihtsaid tavasid. Kui kasutajad teadvustavad turvariske, saab ettevõtte end nende ohtude eest kaitsta. Millised riskid äri ähvardavad ja kuidas hoida ettevõtte tegevust turvalisena, selgitab Telia Eesti teenustejuht Edgar Runge.

Ettevõtte infovara riskide maandamisel tuleb vaadata tervikpilti ja rakendada õigustatud meetmed igal tasandil.

Andmete kaitsmine

Ääretult oluline on varundada ettevõtte andmeid ning kaitsta infolekete ja kogemata või pahatahtliku kustumise ja volitamata muutmise eest. Andmed on ettevõtte vara, mis peavad olema alati volitatud isikutele kättesaadavad, säilima korrektse ja konfidentsiaalsena. Kui andmed on mingil põhjusel ligipääsematud, siis töö seiskub. Kuigi sageli peetakse kõige suuremaks IT-alaseks riskiks häkkereid ja arvutisse saadetavaid viiruseid, on siiski praktikas kõige reaalsemateks ohtudeks pigem andmete või seadmete hävinemine, näiteks kasvõi elektrisüsteemist tulenevatest riketest. Andmete lekkimise või kahjustamise mõju ettevõtte mainele ja konkurentsivõimele on samuti ränk. Seega tuleb korraldada andmete turvaline ühiskasutus ja varukoopiate tegemine ja siin on abiks turvalised pilveserverid ja ärikriitiliste andmete automaatne regulaarne varundamine. Edasi tuleb turvata andmete hoidmist kasutajaseadmetel ja liikumist andmevõrgus.

Loe äri turvalisuse kohta lähemalt. 

Kuidas käituda kasutajaseadmetega

Töötajad loevad ettevõtte e-kirju, kasutavad ettevõtte andmeid ja infosüsteeme nutiseadmetes ning sülearvutites. Abiks on lihtsad ja tõhusad kaitsemeetmed. Kindlasti tuleb hoida seadmete ekraanid lukus, siis on andmed kaitstud seadme kadumisel ja võõrastesse kätesse sattumisel. Enamusel kasutajaseadmetele on väga lihtne seadistada salvestatud andmete krüpteerimist, mis aitab ka siis, kui seade peaks minema rikki. Igal kasutajaseadmel peab olema pahavara kaitse ning regulaarselt on vaja uuendada seadmete tarkvara. Suureks abiks on töökoha halduse teenus, mille raames seadmeid ja tarkvara seadistakse vastavalt nõuetele, ning küsimusi ja probleeme lahendatakse keskhalduse abil.

Turvaline töötamine andmevõrkudes

Töö sujub siis, kui andmed liiguvad, ning seda saab korraldada turvaliselt. See tähendab peamiselt, et paroolid ei tohi olla standardsed ja marsruuterite ja WiFi tugijaamade kaabeldus peab olema kvaliteetne.

Sisevõrk tuleb seadistada nii, et võõra seadme volitamata ühendamine ja andmeliikluse pealtkuulamine on takistatud. Tulemüür on teenus, mis salvestab kõigi ühenduste ajalugu ja näitab ning aitab mõista andmevõrgus toimuvat ja kontrollida kehtestatud reeglitest kinnipidamist.

Tulemüür tõkestab Internetist tulevad massilised kahtlased päringud, et nad ei koormaks ettevõtte võrguseadmeid. Tulemüür on abiks ka kasutajaseadmete internetikäitumise reguleerimisel, siis on ühenduste koormus kontrollitud ning pahavara ohjatud, kuna trooja-hobused ja krüpto-viirused ei saa välja helistada.

Kuna liikuva tööviisiga töötajad vajavad ligipääsu kontoris asuvatele andmetele või infosüsteemile, tuleb kaitsta nende tarbeks avatud „turvauksed“. Jällegi saab seda teha tulemüüriga, millega saab turvaliselt seadistada pordisuunamised ja võtta vastu krüpteeritud kaugtööühendused.

Mitme kontori ja pilveserveri puhul aitavad privaatvõrgulahendused, mis ühendavad infosüsteemi komponendid omavahel nii, et otspunktide ja kasutajate info ei ole avalikust võrgust ligipääsetav ja andmete liikumise kiirus ning prioriteedid garanteeritud.

Infotehnoloogia ja kommunikatsiooni lahendused aitavad lihtsustada ja tõhustada ettevõtte protsesse, muuta töö sujuvamaks ja kasvatada tootlikkust. Selle eelduseks on kulutõhus infovarade turvamine. Kui riskid on teada, on nende maandamine võimalik lihtsate ja kättesaadavate meetmetega. Kui soov on keskenduda oma tegevusele või olemasolevad ressursid ja kompetentsid ei ole piisavad infovara turvamiseks, tasub kaaluda vastava teenusepakkuja kasutamist. Teenusepakkuja saab tagada tervikvastutust kommunikatsiooni ning infosüsteemide sujuva ja turvalise töö eest.

The post Kuidas hoida oma äri turvalisena? appeared first on Digitark.

Räägime Digitarga saates ärikiirendist VUNK, millest on alguse saanud mitu uut teenust ja startup`i . Vaata saadet, kus oma „vunkimise“ kogemusest ja selle käigus arendatud „Minu tehniku“ rakendusest räägib Telia On-site allüksuse juht Janno Kriiska.

The post Digitarga SAADE: VUNK ärikiirendi – heast ideest sünnivad uued tooted ja teenused appeared first on Digitark.

Eesti viimase 25 aasta populaarseim ansambel 2 Quick Start annab oma läbi aegade suurima kontserdi 20. detsembril Saku suurhallis. Telia teeb üritusest otseülekande ja toob TV erikanali vahendusel suure popmuusika peo sulle koju kätte. Otseülekannet saad vaadata ka nutiseadmest, selleks liitu MINU.TV-ga.

KAVA:

16.00 – “Päevad mis ajasid segadusse”

Süsimusta huumoriga vürtsitatud tragikomöödia tegevus toimub 1990. aastate teises pooles ühes väikeses vaeses maakohas. 27-aastane Allar, pisut rumalavõitu ja tahtejõuetu noormees liigub ühelt südasuviselt peolt teisele. Tempo on laes ja sündmused segased, värvikatest tegelastest rääkimata. Pingelised ja jaburad sündmused panevad Allari oma elu üle tõsiselt järele mõtlema ning ees ootab pöörane eneseotsing Eesti üheksakümnendates.

18.00 – “Sangarid”

Hoogne seikluskomöödia saab alguse 1980ndate Eestis. Kolm Tallinna kutti põgenevad Nõukogude Liidust välismaale, et vabas maailmas Rootsis elada just nii šeffi elu nagu nähtud telesarjades „Miami Vice“, „Knight Rider“ ja „Santa Barbara“. Sõbrad võetakse svenssonitemaal vastu kui tõelised kangelased, kes murdsid läbi raudse eesriide. Kui aga meediakära vaibub, avastavad sangarid, et neist on saanud tavalised tülikad sisserändajad. Äraelamiseks tuleb hakata tegema midagi nii nõmedat nagu… töö! Poisid pole siiski loomult allaandjad ja üritavad uute pööraste plaanidega läänemaailmas läbi lüüa. Nüüd aga lähevad asjad hoopis hulluks.

19.30 – 2 Quick Start dokumentaalsaade

Lühikokkuvõte 2 Quick Starti võidukäigust Eesti popmuusika maastikul kahe kümnendi vältel.

20.00 – Telia LIVE: 2 Quick Start Saku Suurhallis

The post 20. detsembril näed Telia TV-st otseülekannet “2 Quick Start” kontserdist appeared first on Digitark.

Paljud lapsevanemad on hädas, sest lapsed on internetis ja keegi ei tea, mida nad seal teevad.  Mängud, suhtlus, lugemine – see kõik võib olla hariv ja kasulik, kuid ka vägivaldne, kiusav või nüristav. Enne, kui vanemlikku pedagoogilist strateegiat saab hakata rakendama, oleks vaja teada, mida järeltulija internetis täpsemalt teeb. Telefoni või arvuti pimesi käest tõmbamine on lubamatu. Omakorda tuleks ka ise olla heaks eeskujuks. Olukord, kus vanem istub telefonis aga lapsel käsib õppida, pole parim lähenemine. Küll aga on mõistetav soov olla kursis, mida ja kuipalju lapse ekraanidele kuvatakse.

Apple’i seadmete kasutajatele tuli hiljuti välja juba OS-süsteemi sisseehitatud nutiseadme kasutuse jälgimise tarkvara. Android on välja toonud samaks otstarbeks mõeldud äpi. Tutvustame mõlemaid.

Screen Time Apple’i seadmetele

Kolm kuud tagasi välja tulnud iOS 12 seadetest võib leida Screen Time’i, mille alt saab näha, mitu korda telefoni päeva jooksul on avatud, milliseid äppe kasutatud, kui kaua jpm. Kõik see peaks olema nutisõltuvuse raviks, kuid selle suur miinus ja ka paratamatus on see, et ega telefon lukku ei lähe, kui endale seatud piirang näiteks sotsiaalmeedia äppide kasutamiseks täis saab. Alati on võimalik lukustunud äpp kümneks minutiks või kasvõi terveks päevaks uuesti avada.

Siiski on see kasulik, sest annab võimaluse otsa vaadata reaalsusele. Screen Time on rakendatav nii iPhone’le, iPadile ja iPod Touch’ile. Lisaks iOS 12-le on vajalik, et telefon oleks vähemalt iPhone 5s või uuem. iPadi puhul iPad Air või uuem.

Kui Screen Time on endale üles seatud, siis lapse jälgimiseks tuleks ette võtta Family Sharing (Settings->Sinu nimi->Set Up Family Sharing). See on kasulik lisa Apple’i seadmetele, millega saab pereliikmetega jagada ostetud filme, muusikat, äppe, ilma et selle eest peaks eraldi maksma. Ühtlasi saab sellega vaadata lapse asukohta ning saada ülevaade tema telefonikasutamise raportite läbi. Täpselt samamoodi nagu Screen Time annab infot enda telefoni kasutusharjumuste kohta, saab seda vaadata ka lapse kohta.

Viimane seade Screen Time’i all on “Content & Privacy Restrictions”, mille abil saab keelata lapsel äppe osta ning teha äpisiseseid makseid. Jah, seda saab nüüd teha läbi enda telefoni ehk üle õhu ja eemalt. See eeldab lapsele Apple ID tegemist, kuid muretsemiseks pole põhjust. Kui laps soovib midagi äpipoest osta, küsitakse vanemalt kinnitust, kas seda lubada või mitte. Seega saab ennast üllatavate krediitkaardi arvete eest kaitsta.

Family Link

Androidi kasutajatele tõi Google hiljuti välja äpi Family Link, mille eesmärk on aidata paika panna põhilised digireeglid väiksematele lastele. Kõigepealt tuleb teha lapsele Google’i konto, valida äpid, mida nad võivad ja ei või kasutada. Seada üles ajalised piirangud ning uneaeg, peale mida pole võimalik seadet kasutada.

Family Link töötab kuni 13-aastaste peal, alumist vanusepiiri pole, see jääb iga lapsevanema enda otsustada, mis vanusest nutiseade on lubatud. Kui kasutaja saab kolmteist, siis on tal võimalik saada ise oma konto peremeheks.

Äpp ei blokeeri automaatselt kõiki potentsiaalselt ohtlike lehekülgi. See on lihtsalt üks vahend, mis aitab hoida lapsi internetis turvaliselt.

Kui Screen Time on ainuüksi iOS-seadmetele mõeldud, siis Family Linki saavad kasutada ka iPhone’i omanikud. Oluline on vaid Google’i konto olemasolu.

Kasutaja lisamine Androidis

Kui eelistad lapsele ta isiklikku telefoni või tahvlit veel mitte anda, siis on hea mõte teha talle enda seadmesse oma kasutaja. Et erinevate Androidi versioonide menüüd on pisut erinevad, siis täpset juhist on raske anda, kuid üldjoontes on teekond sarnane. Seadetest tuleb üles otsida Users (Kasutajad) ja valida Add User (Lisa uus kasutaja). Uue kasutajaga sisse logides saab määrata talle sobivad seaded.

Kuigi vanemliku kontrolli tööriistad on kasulikud ja toimivad, siis lõppeesmärk on saada laps võimeliseks oma nutikasutust ise piirama. Ning et ta õpiks internetis toimetama turvaliselt ja vastutustundlikult. See võib olla paras väljakutse, kuid mitte võimatu. Ekraanid pole iseenesest pahad. Me elame maailmas, kus tehnoloogia on meiega kaasas ja meie ümber järjest rohkem. Parim, mida saame teha on püüda mõõdukuse poole, vältides äärmuseid.

Kokkuvõtteks

Et täiskasvanu on lapsele eeskujuks, siis enne lapse internetikasutuse piiramist, võiks vanem seda oma nahal proovida. Alustuseks lugeda kokku netis istutud tunnid. Kui lapsevanem ei suuda ilma pideva netis surfamiseta hakkama saada, siis pole lapse nutisõltuvuse põhjust kaugelt vaja otsida. Laps ei unusta ennast ise netti, vaid sageli teevad seda vanemad, kellel on hea meel, et laps on vaikselt kuskil eemal.

The post Mida laps internetis teeb? appeared first on Digitark.

Viimasel ajal on ühe enam ja enam räägitud terminist nimega Asjade internet. Kuigi loogiliselt mõeldes võikski see ju tähendada internetti ühendatud asju, siis kuigi osaliselt tõsi, tegelikkuses see päris nii lihtne ei ole, kuna hõlmab endas veel üht-teist. Kuna IoT seadmete hulk kasvab väga suure hooga ning see muudab meie elu ja erinevaid protsesse lähimas tulevikus üsna suurel määral, ongi sellest saanud teema, millest palju räägitakse. Seega vaatame ka Digitargas, mida see Asjade Internet endast siis õigupoolest kujutab.

Põhimõte

Lihtsalt seletades on Asjade internet ehk IoT (The Internet of Things) erinevate seadmete kogum, mis on võrku ühendatud ning mis täidavad seal kindlat ülesannet. Seejuures ei ole vaja otseselt inimese sekkumist, kuna seadmed saavad oma ülesande jaoks olulise info kogumise ja vahetamisega iseseisvalt hakkama. Inimese hooleks jääb vaid kogutud andmete põhjal õigete järelduste tegemine ning seeläbi vastavate otsuste vastu võtmine. Nii on võimalik sõltuvalt olukorrast analüüsida protsesside efektiivsust, klientide vajadusi ja palju muud sarnast.

Kuigi iga IoT seade vajab oma ökosüsteemi, milles toimetada ja kuskil taustal ka inimest, toimub infovahetus seadmete vahel nii süsteemi sees kui ka sealt väljapoole interneti abil ja ilma inimese otsese sekkumiseta, ehk internetist on saanud asjade internet.

Nii-öelda “Asi” asjade internetis võib aga olla mingi sensor, nagu näiteks suitsu- või temperatuuriandur, spetsiaalne aparaat või tööriist, mis on loodud mingi konkreetse ülesande täitmiseks või ka auto või liinibuss. Oluline on see, et see aparaat ühendub võrku ning selle poolt edastatava info abil saab keegi kuskil mingeid järeldusi teha. Siinjuures on oluline ühenduse kiirus ja ka mobiilsus ehk juhtmevabadus.

Kasutusvaldkonnad

Juba täna on levimas “Targa kodu” kontseptsioon, kus asjade internet aitab meil erinevate andurite abil igal ajahetkel distantsilt mõõta ruumide temperatuuri ning võimaldab seda ka reguleerida. Samamoodi on võimalik juhtida valgust ning lülitada tööle erinevaid seadmeid. Lisaks on võimalik, et nutikodu lahendus annab õnnetuse korral sellest omanikule aegsasti teada. Suures pildis aga on võimalik sensorite poolt kogutud andmete abil analüüsida perioodide kaupa korteri ja kogu maja energiavajadust ja nii leida erinevaid mustreid ning leida efektiivsust.

Majadest väljaspool aga saab targemaks muuta tänavavalgustust, et see tühja ei põleks, jälgida ja juhtida liiklusvooge ning planeerida näiteks ühistranspordi liine, graafikute tihedust ja busside suurust.

Põllumajanduse näitel aga saab lisaks lautade jms. olukorrale jälgida ka loomade asukohta ja liikumisi ning pinnase või põldude näitajaid. Ka siin saab saadud andmete abil analüüsida erinevaid tekkinud mustreid ja nendele siis vastavalt reageerida.

Lisaks eeltoodule saab IoT seadmeid kasutada näiteks ka meditsiini alal, ehk jälgida inimeste tervislikku seisundit või miks mitte ka inventari olukorda. Nii on kiibiga varustatud seadmete seisukord distantsilt pidevalt jälgitav ning kõrvalekallete ilmnemisel saab aegsasti midagi ette võtta.

Turvalisus

Kuna Asjade Internet koondab endas tohutul hulgal seadmeid, mis on internetti ühendatud ning koguvad samal ajal ka erinevaid andmeid, on väga oluline turvalisuse aspekt. Esiteks tuleb veenduda, et seadmete poolt kogutav info ei liiguks valedesse kätesse ning teiseks tuleb jälgida ka võimalikke võrgu poolt tekkivaid riske. Kujutavad ju internetti ühendatud seadmed endas võimalikku akent selle ettevõtte või isiku võrku, millega ta ühenduses on. Seetõttu, võib pahatahtlik isik mõnda nõrka kohta ära kasutada ning nii, kas seadmeid endeid rikkuda või siis läbi nende pääseda näiteks samas võrgus asuvatesse arvutitesse.

The post Mida “Asjade Internet” endast õigupoolest kujutab? appeared first on Digitark.

Samsung Edge-telefonide ümarad servad on vaieldamatult edevad, kuid palju meeldivam on selle serva varjus peituv küljepaneel, mis näpuviipe peale sealt välja ’sõidab’. Sellele paneelile saab teatavasti paigutada ohtralt erinevaid otseteid, kontakte või muud kasulikku. Paraku on sellise funktsiooniga varustatud vaid Samsung Edge-seeria telefonid, mis kuuluvad Android-telefonide koorekihti.

Nüüd on aga võimalik sellise funktsionaalsusega varustada ka odavama otsa Androide. Edge Action rakenduse võib nüüd igaüks endale Google Play’st telefoni sikutada. Lisaks tavapärastele rakenduste ikoonidele ja kontaktidele võib sellele küljepaneelile paigutada näiteks sätete nupu või virtuaalsed nupud, mis asendavad telefoni füüsilisi nuppe. Küljepaneelile võib panna ka kalendri, kalkulaatori või täisfunktsionaalse meediapleieri – just seda, mida kasutajal igapäevaselt kõige rohkem vaja on.

Küljepaneel on eriti hea just suureekraaniliste telefonide jaoks, sest muudab need mugavalt ühe käega kasutatavaks. Rakenduse tasuta versiooniga kaasnevad kahjuks reklaamid, samuti on mõneti piiratud rakenduse funktsionaalsus. Umbes viie euro eest on aga võimalik kõigist nendest miinustest vabaneda.

The post Kuidas oma Androidile Samsung Edge’i küljepaneeli saada? appeared first on Digitark.

Käes on taas värviliste tulede ja tulukeste aeg, mis lisaks pühademeeleolule võib mõnikord tähendada ka Telia teenuste kvaliteedi kõikumist. Kõige rohkem on jõulutulede kauniduse suhtes tundlikud läbi elektrivõrgu-pikenduste ühendatud TV seadmed.

Meie ise ja meie naabrid kaunistavad detsembris oma majad, kuused, toad ja hoovid värviliste tuledega, kuid kahjuks on kogu sellel ilul ka negatiivne külg. Lugematute lambikestega seotud seadmete lisandumine elektrivõrku võib mõjutada Telia teenuste kvaliteetset toimimist ning kõige rohkem on ohustatud TV-seadmed, mis on ühendatud läbi elektrivõrgu-pikenduste, näiteks Comtrend, Zyxel jms seadmed.

Kui TV pilt on viimasel ajal hakanud hanguma või hakkima, siis kõigepealt oleks mõttekas üle vaadata, kas võrku on lisatud jõulutulesid või uusi LED ja säästulampe. Kui jah, siis peaks katsetama, kas lampide ja tulede vooluvõrgust eemaldamine lahendab mure või mitte. Kui jah, siis on süüdlane leitud!

Kindlasti tasub meeles pidada ka seda, et üle elektrivõrgu signaali edastavaid seadmeid võivad mõjutada ka naabrite jõulutulukesed.

Hea lahendus on digibokside ühendamine kaabliga.

Kui see pole võimalik, siis ei jää kahjuks muud üle, kui probleemsed tuled elektrivõrgust eemaldada või panna need põlema ajal, kui televisiooni ei kasutata.

The post Kaunid jõulutuled võivad mõjutada TV-teenuse kvaliteeti appeared first on Digitark.

Telia, TalTech ja Ericsson avasid täna TalTechi ülikoolilinnakus riigi esimese 5G pilootvõrgu.

Vastavatud võrku saavad teadusuuringuteks ning innovatsiooni edendamiseks kasutada nii ettevõtted kui teadusasutused. Tehnikaülikooli teadlased, tudengid ning ettevõtted ja idufirmad saavad luua ja katsetada rakendusi, milleks on vajalik ülikiire ning kvaliteetne andmeside. Ühtlasi on tegu püsiva võrguga, mis kasutab standarditele vastavaid ning kommertskasutuseks mõeldud 5G võrgu komponente.

Üheks silmapaistvamaks rakenduseks on TalTechis loodud Iseauto, mis peagi liikleb 5G tehnoloogia toel ning suhtleb kiirelt ning viivitusteta ümbritseva taristuga.

Telia Eesti tehnoloogiadirektori Kirke Saare sõnul tähistab 5G võrgu avamine mobiilside viienda generatsiooni reaalset jõudmist Eestisse.

„Loodame näha 5G tehnoloogia toel sündimas uusi ja põnevaid tulevikuteenuseid ning ärimudeleid. Seepärast on uue tehnoloogia võimalusi oodatud siia testima erinevad huvipooled. TalTech on selleks ideaalne koht, koondades tehnilisi teadmisi, nutikaid inimesi ning koostöökogemusi väga erinevate partneritega. Lisaks näeme 5G tehnoloogias tugevat tuge oma vastavatud asjade interneti ehk NB-IoT võrgule, millel on tänaseks ka esimene ärikliendist kasutaja,“ lausus Saar.

TalTechi rektori Jaak Aaviksoo sõnul on mobiilside viies generatsioon julge samm tundmatusse. „See avab piiritud võimalused suhtluseks virtuaalmaailmas. TalTech, Telia ning Ericsson astuvad selle sammu, sest usuvad teadlaste ja tudengite loovusesse selle platvormi kasutamisel ja uute ideede genereerimisel. 5G on kogu eesti tuhat sammu tulevikku!“

Ericsson Eesti juht Andrus Durejko lisas: „Standarditele vastava ja kommertskasutuseks mõeldud komponentidega 5G võrgu käivitamine on oluline samm Eesti esimeste 5G teenuste turule tuleku suunas. 5G võrgu avamine Eesti ühes loovamas keskkonnas ehk TalTechi ülikoolilinnakus on hea näide tänaste partnerite soovist juhtida innovatsiooni ning jätkata Eesti ühiskonna digiteerimist.“

Värskelt avatud 5G võrk sai täna hommikul ka esimesed tuleristsed: ülikoolilinnakusse paigaldatud 5G tugijaamad edastasid hommikul toimunud võrguavamise sündmusele 4K formaadis telepilti, mida toodeti Euroopa parimaks tunnistatud Tallinna Vanalinna jõuluturult.

„Meile teadaolevalt oli see Eestis ja meie lähiregioonis esmakordne 4K live-ülekanne ning 5G võrk sai selle edastamisega suurepäraselt hakkama,“ tunnistas Saar.

Lisaks märkis Telia tehnoloogiajuht, et tuleval aastal plaanib ettevõte avada esimese eraklientidele mõeldud 5G leviala ning selle teostamiseks käib täna juba eeltöö.

The post Tallinnas avati täna esimene 5G võrk appeared first on Digitark.

Seekordses Digitarga saates on meil külas Rainer ehk Metsakutsu. Räägime saates lähemalt uutest Apple toodetest ja Raineri suurest armastusest nende toodete vastu. Vaata saadet!

The post Digitarga SAADE: Räägime Raineri ehk Metsakutsu`ga Apple toodetest appeared first on Digitark.

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia aitab lihtsustada ja tõhustada ettevõtete tööd, eelduseks on infosüsteemide kättesaadavus volitatud isikutele ning andmete säilimine korrektsena ja konfidentsiaalsena. Aeg-ajalt võib kuulda juhtumitest, kui arvutisüsteemid ja serverid on vallutanud viirused, räägitakse lunarahanõuetest krüpteeritud andmete eest ja kliendiandmete leketest. Et rünnaku ohvriks sattumine ei muutuks õnnemänguks, tasub jälgida lihtsaid ja kulutõhusaid meetmeid infosüsteemide turvamiseks. Selgitame, mis puhkudel aitab pahavaratõrje kasutajaseadmetel ja mille vastu aitab kontori tulemüür.

Infovara tuleb kaitsta eri-tasanditel: andmekogudes, kasutajaseadmetel ja andmevõrkudes. Minimaalselt tuleb andmekogu tasemel tagada turvaline ühiskasutus ja regulaarne varundamine. Kasutajaseadmetel on kohustuslik paroolitud ekraanilukk, viirusekaitse ja püsimälu krüpteerimine. Andmevõrkude turvamiseks on vajalik tulemüür. Tihti tekib küsimus, miks on vajalik kontori tulemüür kui lõppseadmetel olemas pahavaratõrje tarkvara? Vastus on lihtne: tulemüür laseb kontrollida erinevate nutiseadmete internetikäitumist, tõkestab Internetist tulevaid kahtlaseid päringuid, ei lase pahavaral aktiveeruda ja levida, ning lisaks võimaldab kasutada turvalist kaugtööd.

Loe äri turvalisuse kohta lähemalt. 

Tulemüür

Lihtsustatult öeldes analüüsib tulemüür avalikust võrgust sissetulevat ja kontori sisevõrgust väljaminevat andmeliiklust ning kaitseb seda rünnakute eest.

Uue põlvkonna tulemüürid aitavad lahendada korraga mitmeid infoturve vajadusi:

• Anda ülevaade kontorivõrgus toimuvast, mis on väga oluline infosüsteemide turvamiseks. Paraku enamik ettevõtetest ei tea, mida näiteks meie võrgus olevad nutiseadmed teevad, kellega suhtlevad ja mida internetist alla tõmbavad. Tulemüür aga tekitab seadme tegevusest logi, millega tutvudes saab teada, kas näiteks oleks vaja kehtestada tugevam kaitse.
• Hoida ära sissetung maailma internetist. Selleks palkame nii-öelda „väravavahi“, kes ei ava ust avalikust internetist tulevatele seirepäringutele. Nende massilised sissetungikatsed otsivad lahtiseid tagauksi, koormavad üle võrguseadmeid ja langetavad välisühenduse kiirust.
• Peatada väljuva kommunikatsiooni volitamata katseid. Nutiseadmed pidevalt otsivad interneti ligipääsu ja tulemüür täidab „tolliametniku“ rolli, mis ei lase ühelt poolt pahavaral levida ning teisalt meie seadmetest väärtuslikke andmeid välja viia. Eelkõige tuleb keelata kahtlased päringud seest-välja: õngitsemisekatsed, troojahobuste ja krüptoviiruste katsed võtta ühendust kurjategeliku kontrollikeskusega, kust hiljem võib tulla rünnaku käsk tagaukse avamiseks ja/või andmete lekitamiseks, krüpteerimiseks, hävitamiseks. Kui lunavara ei saa ühendust omanikuga, siis rünnak ebaõnnestub. Lihtsate reeglitega saab tõkestada ka ettevõte andmete lekitamist üle avaliku võrgu.
• Tagada turvaline ja paindlik kaugtöö. Kaugtöö võimaldamine töötajatele on kasvanud viimase aastakümne jooksul väga hoogsalt. Selle suurimateks väljakutseteks on korraldada ladus kommunikatsioon, säilitada produktiivsus ning kasutada kaugtööd toetavaid tehnoloogilisi lahendusi. Põhilised märksõnad tehnoloogiale hästi toimiv internetiühendus ja turvalisus. Siin tulebki appi tulemüür, tagades et ettevõtte andmed ja rakendused oleksid ligipääsetavad vaid volitatud isikutele.
• Luua kaitstud tunnelid andmevahetamiseks. Ettevõtte infosüsteemi ühendamiseks üle avaliku interneti partneri andmevõrguga või pilvekeskusega kasutatakse püsivaid krüpteeritud tunneleid, mille sisu on varjatud. Tunnelite seadistamise ja haldus eeldab kompetentse ning enamus ettevõtteid kasutab usaldusväärsete teenuspakkujate teenuseid. Teenusepakkuja, kes lisaks internetiühendusele pakub ka hallatud tulemüüriteenust, saab tagada tervikvastutust, mis on kriitilise tähtsusega infosüsteemide tõrgete lahendamiseks, näiteks Telia tulemüüriteenus. 

Oluline on meeles pidada, et tulemüür ei asenda pahavarakaitset kasutajaseadmel. Pahavara levib andmekandjate ja lisaseadmete ühendamisel üle erinevate portide ja kaablite ning traadivabalt WiFi, sinihamba, infrapuna- ja isegi helilainetel.

Viirusetõrje

Viirusetõrjetarkvara hoiab ära, tuvastab ja eemaldab arvutisüsteemist igasuguse pahavara, nagu näiteks ussviiruseid ja Trooja hobuse nuhktarkvara.

Viirusetõrje eesmärgid on:

• Kontrollida arvutis olevaid faile, avastada pahavara nagu viirused, ussid ja troojad ning anda neist märku.
• Kaitsta arvutisüsteemi viirusesse nakatumise eest.
• Hoida arvutist eemal viirused ja turvaaugud, mille kaudu saab koguda andmeid, kasutada arvuti ressursse teadmata eesmärkidel või käivitada omaniku teadmata arvuti lisaseadmeid, näiteks veebikaamerat.

Telia Viirusekaitse teenusega saad ettevõttes võtta kasutusele maailmas tunnustatud ESET Endpoint Antivirus äriklassi viirusekaitse tarkvara, mis hoiab eemal soovimatu veebiliikluse ja alles kõik olulise. Kindlustunde saad siis, kui täidad elementaarseid nõudeid infosüsteemide turvamiseks: kui ettevõtte andmed on varundatud, kasutajaseadmed on kaitstud viirusetõrje tarkvaraga ja kontorivõrk on eraldatud internetist tulemüüriga.

Vaata veel: Kuidas hoida oma äri turvalisena?

The post Milleks tulemüür ja viirusekaitse? appeared first on Digitark.

Reklaamiturg on kiires muutumises. Kui viimaste aastateni oli tavapärane töötav lahendus hiigelsuur plakat tee ääres või telereklaam, siis nüüd on tipptehnoloogia teinud kättesaadavaks 3D hologrammid, mis vähe sellest, et ei jäta külmaks, mõjuvad nagu oleks sattunud Star Warsi filmi.

Hologrammid, mis on ilmunud kaubanduspindadele ja ilmselt õige pea ka tänavapilti, toovad endaga futuristliku tunde, et sellist asja pole varem olnud ning ega polegi, kui filmides nähtu välja jätta. On selge, et see on alles tuleviku algus.

Paljud ilmselt mäletavad 2Paci kontserti 2012. aastal, kus 1996. aastal tapetud räppar oli lavale “toodud” uskumatult veenvalt. Siis oli realistliku hologrammi kuvamine veel väga kallis lõbu ja toimunud sündmus erakordne. Samal aastal sai alguse HYPERVSN hologramm-tehnoloogia areng, mis nüüdseks on sellest teinud juhtiva ja reklaamiklientidele mõistliku hinnaga lahenduse. Ärimaailma jaoks kättesaadavaks tegemiseks on tehnoloogia arengusse panustanud teiste seas nimekad investorid Sir Richard Branson ja Mark Cuban. Propelleril põhineva tehnoloogia alge ulatub paarikümne aasta taha, kui Bob Blickil õnnestus õhku kuvada kellaaeg.

Sel aastal Eestisse jõudnud ja üle maailma ilma tegev HYPERVSN on taskukohane ja lihtsalt paigaldatav lahendus, millega käib kaasas projektor, mis on võimeline töötama 24 tundi ööpäevas ja kuni viis aastat järjest.

Mis on aga tehniline lahendus selle kliendi jaoks mugava reklaamivahendi taga?

HYPERVSN-i projektor näeb sisuliselt välja nagu tiivikuga ventilaator, mis pööreldes edastab soovitud pilti, jättes mulje, et kujutis on projitseeritud õhku. Tegelikult pole tehniliselt võttes õhus midagi. Tiivikute küljes on LED-valgustid, kiibid ja magnetid, mis kiiresti pööreldes jätavad mulje õhus “oma elu” elavast ruumilisest videost. Pöörlevate terade kiirus on piisavalt suur, et inimsilmale pea nähtamatuks jääda. Projektorite läheduses on kuulda vaid ventilaatorile iseloomulikku undamist. Kui aga helitaust on piisavalt vali, võib vaatajale kogu asi tunduda paraja müsteeriumina – illusioon toimib! Projektoreid omavahel ühendades on võimalik luua kuni 10×20-meetrine ruumiline sein.

Mis juhtub, kui sõrm tiivikusse pista?

HYPERVSN-i müügijuht Eestis Edvin Laani ütleb, et seda küsimust on viimaste kuude jooksul palju küsitud. “Ühel hetkel nägime ka reaalselt, et mis siis juhtub, kui ühel kohtumisel julgem uudistaja näpu tiivikusse torkas. Kartsime hullemat, inimene pääses ehmatusega ja seade jäi terveks, kuid kindlasti seda praktiseerida ei tasu,” kirjeldab Laani. Ohutust silmas pidades on projektorid ümbritsetud klaasvitriini või -kupliga.

Hologramm-tehnoloogia kasutamine kaubanduses aitab ennekõike kaasa märgatavusele. Kui kaubanduseskused on täis poode, vitriine ja silte, mille kõigi eesmärk on inimese tähelepanu tõmmata, siis innovaatiline hologramm saab sellega suurepäraselt hakkama. Lisaks reklaamimisele saab hologramm olla ka teejuht riiuliterägastikus, et aidata leida otsitav toode.

Põnev oleks lisaks kommerts eesmärkidele näha hologrammide pealetungi ka meelelahutuses ja koostöid riigiga, kus hologrammidest võiks olla kasu näiteks liiklusohutuse tagamisel muutuvaid teeolusid kuvades. Tehnoloogia on kiires arengus ja töö käib, et muuta hologrammid interaktiivseteks ehk puutetundlikeks. Nii võib näiteks hologramm-tehnoloogial põhinev tuleviku iseteeninduskassa olla läbipaistev. Selle kõrval seisab õhku kuvatud teenindaja, kes sõbralikult tervitab ja assisteerib kauba läbilaskmisel. Ta ei vaja pause ega väsi naeratamast.

The post Hologrammide tuleku aasta appeared first on Digitark.

Septembris toimunud Apple-i pressikonverentsist alates olen läbi lugenud, kuulanud ja vaadanud vist kõik uute mudelite kohta käivad artiklid, videod ja podcast-id ning üritanud selgusele jõuda, kas uue iPhone-i peale hammast ihudes peaks valima Xs-i, Xs Max-i või neist soodsama Xr-i? Nüüd õnnestus mul üks Xr mõneks nädalaks enda kätte saada ning panengi kirja oma mõtted miks keegi peaks (või ei peaks) oma järgmiseks telefoniks just seda kaaluma.

Kõikidest uutest iPhone’idest ülevaate saamiseks loe kindlasti läbi ka Xs-ist ja Xs Maxist kirjutatud lood siin (Korralik püss – iPhone Xs) ja siin (iPhone XS Max – raske käest ära panna). Alustame siis peamistest erinevustest. Jah, iPhone Xr-il ei ole OLED ekraani, veekindlus on pisut madalama standardiga (IP67 mitte IP68), kahe kaamera asemel on üks ja 3D Touch funktsiooni enam ei ole, kuid et sa nüüd edasi lugemata artiklit kinni ei paneks, ütlen juba praegu, et muretsemiseks ei ole põhjust ja iPhone Xr on sellest olenemata hetkel üks parimaid müügilolevaid telefone.

Ekraan

Ekraani suuruselt paigutub Xr (6,1’’) täpselt Xs (5,8’’) ja Xs Max-i (6,5’’) vahele ja on mõõtmetelt peaaegu identne eelmisel aastal müügile tulnud iPhone 8 Plus-ga, kuid tänu kadunud kodunupule ja lisandunud “kulmule” on tervelt 0,6 tolli suurema ekraaniga. Kui oled ka ülaltoodud artiklid läbi lugenud, siis ilmselt juba tead, et Xr-i ostes pead loobuma OLED ekraanist, millega Xs ja Xs Max-i kasutajad hoobelda saavad, kuid ilmselt huvitab sind rohkem, kas vahe on reaalselt silmaga tajutav. Lihtne vastus on ei, sest kui telefone omavahel kõrvuti ei panda, palja silmaga vahet märgata ei ole. Xr-i ekraan (Liquid Retina) on väga ilusate värvidega, läheb ülimalt eredaks ja on vabalt loetav ka päikesevalguses ning isegi kui vaatad videoid või loed uudiseid olles kõhuli voodis, ei muutu pilt halvasti nähtavaks. Xr-i ekraani loetakse praegu kõige paremaks telefonides kasutatavaks LCD ekraaniks.

Disain

Xr-i suureks müügiartikliks (lisaks soodsamale hinnale) võiks lugeda ka tervelt kuut toredat värvi, millega oma isikupära näidata (must, valge, kollane, helesinine, korallroosa ja punane). Kuna telefoni servad on alumiiniumist ja mitte roostevabast terasest, sobituvad need suurepäraselt ülejäänud korpuse värviga ja moodustavad kena terviku, mida ei “lõika ära” roostevaba terase läige nagu Xs ja Xs Max-i puhul. Telefoni tagaosa on tehtud klaasist, mille tõttu sarnaneb eriti valge mudel kunagi populaarse iPhone 4-ga.

Ekraani ülaosa katvast sensoreid täis “kulmust” ja kadunud kõrvaklapipesast ei tasu enam isegi rääkida, kuna need on saanud selles valdkonnas juba standardiks, mida järgib enamus tootjaid, kuid kindlasti tasub rääkida ekraani servasid ümbritsevast üpris silmatorkavast randist. See on tingitud otsusest (ilmselt selleks, et hoida hind soodsam) kasutada LCD ekraani OLED-i asemel, mida ei saa servast-servani venitada, kuid südamerahuks võin öelda, et pärast mõne päevast kasutamist ei pane neid enam tähele.

Kaamera

Põhi- ja esikaamerad on Xr-il täpselt samad 12MP ja 7MP paugutajad, mis kallimatel vendadelgi, kuid tagaküljel puudub teine 12MP telefoto kaamera, mida Xs ja Xs Max kasutavad ilusate portreefotode tegemiseks ja kvaliteetsemaks Zoom’imiseks. Ära muretse, et Xr teeb kehvemaid pilte, sest see ei tee – tal on sama sensor ja Smart HDR funktsionaalsus, mis kallimatel mudelitel ning portreefotode taustaudu efekt on saavutatud tarkvaraliselt. Võrreldes näiteks Xs-i portreefotoga on pilt veidi kaugemal ja mahutab rohkem asju, kuid nn bokeh efekt ei ole kuidagi halvem, telefon tuvastab inimese ülilihtsasti ning pildid tulevad väga head. Ka “tavaliste” piltide kvaliteedis ei pea pettuma. Pildid tulevad teravad, detailiderohked ning loomulike värvitoonidega – isegi hämaras valguses.

Näidisfotod

Jõudlus

Xr kasutab töötamiseks Apple’i uusimat A12 (bionic) protsessorit, mida selle kallimad kaaslased ning olenemata 1GB võrra väiksemast põhimälust (3GB, mitte 4GB) ei ole see kuidagi mõjunud telefoni jõudlusele. Seda peamiselt väiksema ekraani ja resolutsiooni tõttu. Oma kasutusaja vältel ei jooksnud telefon kordagi kokku või ei pannud rakendusi iseseisvalt kinni olenemata sellest, et jätsin teadlikult kõik rakendused taustale jooksma. Kui oled nutitelefoni nn tavakasutaja, kes eriti ei mängi ja kasutab telefoni peamiselt pildistamiseks, internetis surfamiseks jms, siis telefon ei lähe kunagi isegi mitte soojaks. See võib juhtuda kui mängid mahukaid liitreaalsusmänge, kuid sisuliselt ei ole telefoni jaoks asja, mis talle üle jõu käiks.

Tänu väiksemale ekraanile ja resolutsioonile peab aku vastu uskumatult hästi. Kui tahtsin telefoni õhtul laadima panna, siis avastasin, et pärast päeva pikkust kasutamist oli veel sisuliselt 50% alles. Ehk olenevalt kasutusest võib Xr olla vabalt “kahe päeva telefon.” Kui kasutad telefoni peamiselt internetis surfamiseks, hindab isegi Apple Xr-i akut teistest paremaks (Xr-15h, Xs Max-13h, Xs-12h).

Kokkuvõtteks

iPhone Xr ei ole kindlasti soodne telefon, kuid on oluliselt soodsam kui tema kallimad ja uhkemad vennad. Kuigi Xr-i valides peaksid leppima pisut väiksema veekindluse, 1 kaameraga ja 3D Touch’i puudumisega, on kõik oluline sellegipoolest alles. Xr-il on sama võimas protsessor, kiire ja turvaline Face ID, juhtmevaba laadimine, suurepärane kaamera, sisseehitatud liitreaalsusvõimekus, ani-ja memoijd ning väga hea aku. 3D touch on asendatud pika puudutusega ehk funktsionaalsus ei ole kadunud, lihtsalt asendunud ning kuna Apple’i garantii veekahjustust ei kata, ei ole isegi Xs-iga mõistlik ujuma minna. Lisaks on võimalik valida tervelt kuue ilusa värvitooni vahel, millega hallist massist erinev olla. Kui kaaluksin praegu uue telefoni ostmist, siis Xr oleks minu esimene valik ja ainus päris põhjus miks mina näen, et valik võiks langeda kallimate mudelite kasuks on suurus ehk kui tahad oluliselt väiksemat (Xs) või oluliselt suuremat (Xs Max) iPhone’i.

The post iPhone Xr – kas soodsam on parem? appeared first on Digitark.

Telia Eesti sõlmis lepingu naiste tipptennise edastamiseks, mis toob Telia TV erikanalile mängud erinevatelt WTA turniiridelt.

Tennist hakkab nägema Telia TV erikanalil Telia Live ning järgmisel aastal on plaanis edastada telepilti enam kui paarikümnelt naiste tennise profiturniirilt. Kokku tähendab see ligikaudu sadat mängu.

Telia Eesti TV ja multimeedia valdkonna sisujuht Birjo Kiik ütles, et ükski kohalik telekanal kõnealuseid mänge ei edasta, mistõttu on tennisehuvilistel hea võimalus nendele turniiridele ja Eesti sportlaste käekäigule kaasa elada.

„Meie plaan on nendelt turniiridelt alati näidata otseülekandeid, kus eesti naised kaasa löövad ning seda sõltumata voorust või mängust,“ märkis Kiik.

Esmalt on kohalikel tennisehuvilistel võimalik kaasa elada Brisbane’i aastalõputurniirile Austraalias, mis kestab 31. detsembrist 6. jaanuarini ning mille kava leiad varsti Telia Live kanalist. Turniiril lööb eestlastest kaasa ka Anett Kontaveit.

Kõiki Telia Live kanalis nähtavaid mänge saab nautida professionaalsete eestikeelsete kommentaaridega.

Kõige täpsema info järgnevate mängude kohta saad TV ekraanilt, samuti edaspidi Telia Facebookist ja Digitargast. Püsi lainel!

Lisaks Telia TV-le näeb samu mänge ka Delfi TV-s ja MINU.TV-s.

The post Telia TV hakkab edastama naiste tipptennist appeared first on Digitark.

Ilmselt pea iga lapsevanem on tänapäeval veendunud, et nende lapsed veedavad liiga palju aega oma nutitelefonides. Aga see on ainult probleemi üks külg, sest enamus vanemaid ei tea ka seda, mida nende lapsed seal parasjagu teevad. Loodetavasti on enamuses peredest piisav usaldus, et vanemad väga muretsema ei pea, kuid ka lapsed on inimesed oma väikeste ja suurte nõrkustega. Lapse nõrkuste vastu aitabki Google’i uus rakendus Google Family Link, mis suurendab lapsevanema kontrolli lapse telefoni üle.

Rakendus tuleb tegelikult kahes osas, üks on mõeldud vanemate telefonidesse ja teine lastele ja/või noorukite kõnetorudesse. Huvitav paradoks on hetkel see, et kui vanemate rakendus on saadaval nii Androidile kui iOS-ile, siis laste osa on saadaval vaid Android-telefonidele.

Google Family Link annab põhimõtteliselt vanema telefonile administraatori õigused lapse telefoni üle, ilma, et telefon ise oleks vanemale füüsiliselt kättesaadav või käeulatuses. Nii saab vanem määrata, mis kellaaegadel ja kui kaua võib laps telefoni kasutada. Nii saab näiteks telefonile määrata uneaja, millal telefoni sisu on lapsele kättesaamatu. Lapsevanem võib samuti valida, milliseid rakendusi laps kasutab või seada filtrid interneti ja Google Play sisule, et kohatu info ei jõuaks lapseni. Vanem näeb, milliseid rakendusi laps kasutab ja kui kaua. Nii et kui Minecraft hakkab liialt lapse aega võtma, siis saab selle kergesti lihtsalt ajutiselt välja lülitada. Telefoni saab ka piirata uute rakenduste või rakenduste tasuliste lisade allalaadimist. Ning lõppude-lõpuks saab lapsevanem kasvõi ühe hetkega ebaviisakalt käitunud lapse telefoni lukku panna. Muuseas, iga lapse telefonikasutust saab reguleerida erinevalt.

Siiski pole Google Family Link mingi nuuskvara, mis lapse järele nuhib. See ei näita, mis lapse telefoniekraanil parajasti avatud on, see ei anna edasi, milliseid sõnumeid laps saab või saadab. Küll aga saab selle rakenduse abil vaadata lapse telefoni asukohta ning saata sellele helisignaali isegi kui telefon on hääletu režiimi peale pandud. See on asendamatu juhul, kui telefon on näiteks majapidamises asjade vahel kaduma läinud.

Google Family Link on suurepärane ja tasuta rakendus, kuid kindlasti ei asenda see täielikult vanemlikku hoolt ja järelvalvet. Asjatud ja ohtrad piirangud võivad nii lapses kui noorukis tekitada vaid protesti. Seega on kõige parem jõuda sõbralikult vastastikusele kokkuleppele, mis aga veelgi põhilisem – lapsele tuleb telefonikasutuses olla eeskujuks. Kui telefon kipub juba teie endi üle võimust võtma, siis mõjuvad seatavad piirangud lastele veel eriti silmakirjalikud.

The post Google Family Link aitab kontrollida lapse telefonikasutust appeared first on Digitark.

Paljud meist asuvad uuel aastal uue hooga püüdma uusi sihte, kuid samapalju kuuleb ka kriitikat: mis neist suurtest plaanidest kuu aja pärast järgi on, küsib skeptik. Lootus, et võib-olla siis järgmisel aastal läheb paremini. Kindel on see, et kriitikast on kõige vähem kasu ja iga aeg on hea uuesti proovimiseks.

Üks asi on uued kasulikud harjumused, aga samavõrra oluline on kahjulike vältimine. Et nutiseade ei muutuks ajaneelajaks, on viimasel aastal välja toodud vastavad meetmed. Screen Time iPhone omanikele ja Digital Wellbeing Androidile. Meeldetuletus õigel ajal aitab ära hoida sihitu surfamise ning pöörata see kvaliteetajaks.

Hommikuäpid

Kuigi nippe ja taktikaid on lõputult, siis läbiv harjumus tegusate inimeste päevakavas leiab aset juba enne kõige tähtsamat söögikorda. Edukad inimesed kipuvad vara üles tõusma. Kui sa oled ka hommikuinimene ja soovid alustada varakult, siis järgnevad äpid aitavad päeva esimestest tundidest viimast võtta. Nendega saad maast lahti, koostad oluliste tegevuste nimekirju ja hoiad ennast segajatest eemal – kiirtee parima versioonini iseendast.

Sleep Cycle alarm clock

Forest – Stay focused

Any.do: To-Do List, Calendar, Reminders & Planner

Doo – Get Things Done (iPhone, iPad & Mac)

Things 3

Spordiäpid

Füüsiline koormus toodab heatuju hormoone, aitab pimedal ajal tegutsemisindu sees hoida ning teeb elu huvitavamaks. Pole oluline, kas käid korvpalli mängimas, talisuplemas või tasakaalustad meelt joogatunnis – liikumine tekitab soovi rohkem liikuda ja seda rõõmsamal meelel. Kui uue aasta eesmärgid pole seotud trenni tegemisega, siis mõõdukas aktiivsus – näiteks kümme tuhat sammu iga päev või kätekõverdused – aitavad ka muid eesmärke saavutada.

Nike Run Club

Yoga Studio: Mind & Body

Strava: Run & Ride Training

MySwimPro

SlowMo – Video Analysis (iPhone & iPad)

The post Kuidas uue aasta lubadusi täita? appeared first on Digitark.