Kellel on kodus digitaalne fotoaparaat ja seda ka aktiivselt kasutab, see on hästi kursis probleemiga, kuidas esiti selle mälukaart ja seejärel ka arvuti täituvad alatasa suurte, täismõõdus piltidega. Nende jagamine oma sõprade ja perega on aga parajalt tüütu, sest suure andmemahu tõttu kirjaga saata neid kõiki korraga ei saa. Ka veebialbumisse laadimine on aeganõudev, rääkimata fotode ükshaaval väiksemaks tegemisest.

Kuidas hulga arvutis olevate piltide suurust korraga vähendada? Selleks on mitu moodust. Võib kasutada kujundusprogramme või ühte allolevatest võimalustest.

Lihtsuses peitub võlu: PicResize.com

PicResize.com on vabavara, mis võimaldab ühe või mitme pildi suurust väiksemaks muuta väga lihtsalt otse nende veebilehel. Aega võib võtta vaid piltide üleslaadimine, vastavalt oma arvutist või mõnest veebialbumist.

Ainus tingimus õnnestumiseks on mõistlik võrguühendus. Kusjuures, kui soovid muuta vaid ühe pildi suurust, pakub ta kõrvale paari lisavõimalustki, sh piltide keeramist, lõikamist ja efektide lisamist. Mitme pildi puhul seda võimalust pole. Lehe väärtus peitubki pigem nende suuruse muutmisel kui avaratel kujundamisvõimalustel.

Punkte kasutusmugavuse eest teenib PicResize sellega, et pakub piltide väiksemaks muutmise järel võimalust lisaks koduarvutisse mahalaadimisele ka nende postitamist otsejoones Facebooki, Twitterisse, Pinteresti vms.

Failiformaadid, piltide suurused ja seaded

Kogu selle protsessi juures on üks kasulik nupp. Nimelt Remeber my settings for next time, mis aitab valitud sätteid talletada järgmiseks korraks, kui lehele taaskkord piltidega tegelema suundud. Selle võit tuleb eelkõige välja muidugi siis, kui eelistad pildi suurust ise kohandada ja klikkimist on seeläbi rohkem.

PicResize tunnistab failiformaatidest BMP-d, GIF-i, JPG-d ja PNG-d ning pildifail saab olla kuni 100 mb suurune. Pilt kustutatakse serverist automaatselt 20 minuti järel pärast sellega tegelemist.

PicResize sai alguse kümme aastat tagasi, kui tudengitel oma ühikatoas sai kõrini sellest, et suure hulga piltide puhul tuleb ükshaaval nokitseda, enne kui neid üle võrgu jagama saab hakata. Tänaseks päevaks on leht muutunud ülipopulaarseks, mille kaudu tegeletakse üle maailma päevas 30 000 pildiga.

Sisukas abimees: Multiple Image Resizer.NET

Teine ja märksa laiemate võimalustega variant kogu oma albumi fotode suuruse vähendamiseks on Multiple Image Resizer (MIR), mille nimigi viitab juba selgelt programmi võimalustele. Programm? Jah, sel puhul on tegemist tarkvaraga, mis tuleb endale arvutisse laadida.

Lae Multiple Image Resizer arvutisse siit!

MIR on niisamuti vabavara (kui seda isiklikul või hariduslikul eesmärgil kasutad; kommertskasutuseks saab litsentsi hankida siitkaudu), mis loodi selleks, et digikaamerate omanikud saaksid esmavajaliku oma piltidega ära teha kõik ühes kohas. Selle abil saad korraga muuta üksikute või ka tervete kataloogitäite piltide suurust.

MIRi eelis PicResize’i ees on alustuseks see, et programm toetab suuremat hulka failiformaate. See on võimeline avama pilte 31 eri formaadis ning salvestama omakorda 16 erinevasse formaati. Samuti on programmi keelevalikus kõik teised suuremad maailma keeled, kui inglise keelt hästi ei valda.

Mitme pildiga korraga mitu tegevust

Piltidele eriefektide võimaluse lisamisega MIR edvistama ei hakka, küll aga on menüüs päris asjalik valik muid võimalusi, mida kasutaja kõigi oma piltidega samaaegselt teha saab.

Ühe käsklusega saab lasta programmil muuta korraga pildi suurust, lisada sellele piirjooni ja teksti, kadreerida paremini ja lõigata seeläbi pildist välja ebavajalik osa, keerata pilti ringi või lisada selle peale teine pilt. Kõlab keerulisena? Tegelikult pole. Kõik on üsna puust-ette-ja-punaseks tasemel.

Kui oled valinud, mida teha tahad, st lisanud soovitud tegevuste ette linnukesed, nagu eelneval pildil (vt Processing Options), juhatatakse Sind seejärel läbi „töötubade“, kus saad seda kõike ellu viima hakata. Seal ka soovitud parameetreid täpsustada, nagu näidatud alljärgneval pildil.

Tekkivate küsimuste lahendamiseks on MIRi arendajad lisanud kodulehele ka KKK lehekülje. Sealt selgub, et programm töötab kahjuks üksnes PC-des.

Tahad midagi veelgi lihtsamat?

Kui mõlemad eelnevad tunduvad siiski liiga keerulised või ei ole lihtsalt aega nendega jännata, on olemas tegelikult veel üks moodus, üks päris kaval moodus. Sellest saab aimu, kui võtad kolm minutit ja vaatad ära selle Youtube’i üles laetud video.

Eesti on oma lühikese iseseisvusaja jooksul võtnud nõuks igapäevaste asja-ajamiste lihtsustamiseks erinevate IT-lahenduste kasutamise. Nii oleme loonud Eesti ID-kaardi ja Digi-ID süsteemi, mis on ühtlasi nii isikutunnistus kui ka elektrooniline võti enda isiku kinnitamiseks digitaalses maailmas. Täna on meie ID-kaardi lahendus muutumas, kuidas täpsemalt, sellest kohe lähemalt.

Digitark on Digi-ID teemadel korduvalt ja mitmekesiselt erinevaid artikleid avaldanud:

• Mobiil-ID – miks ja milleks seda kasutada?
• Meeldetuletus: kuidas osaleda e-valimistel?
• Kuidas töötab ID-kaart Mac`ga?
• Mida saab teha riigiportaalis eesti.ee?
• Milleks ID-kaarti ja Mobiil-ID-d Eestis kasutada saab?
• Mis teeb ID-kaardi ja Mobiil-ID kõige turvalisemaks isikutuvastuse viisiks?
• ID-kaart ja Mobiil-ID on turvalised ja lihtsad kasutada

Enne, kui saame lähemalt rääkida ID-kaardiga seotud uuendustest, on paslik meenutada peamiseid ID-kaardiga seonduvaid mõisteid ja eeltööd, mida selle kasutamiseks on vaja:

• ID-tarkvara - paigalda tarkvara aadressilt installer.id.ee
• PIN-koode - väljastatakse koos ID-kaardiga. Kui koodid on kadunud, saad uued Politsei- ja Piirivalveameti kodakondsus- ja migratsioonibüroode teenindusest
• kehtivaid sertifikaate - kui sertifikaadid on aegunud, siis saad neid ise uuendada ID-kaardi haldusvahendis või Internetis aadressil www.sk.ee/id-kontroll
• internetiühendusega arvuti
• kaardilugeja

Nii nagu reaalses maailmas, tuleb ka virtuaalses maailmas ühiselt kasutatavate teenuste puhul kokku leppida reeglistikus ja formuleeringus, kuidas ja mil moel teenust kasutatakse. Lisaks kogu lahenduse ülesehitusele tuleb virtuaalses maailmas kokku leppida ka failivormingus, milleks antud juhul on .ddoc ja .cdoc ning kõnealune uus lisandunud .bdoc formaat.

DDOC

Eesti digitaalallkirja failiformaat ei ole suvaliselt põlve otsast valmis treitud, vaid selle struktuuri ehitamisel on silmas peetud XML Advanced Electronic Signatures (XAdES - ETSI TS 101 903) nimelist rahvusvaheliselt tunnustatud standardit. Kusjuures on oluline teada, et selle abil on võimalik lisada failile selliseid omadusi:

1. Allkirjastamise asukoht
2. Allkirjastaja roll või resolutsioon
3. Allkirjastamise aeg
4. Allkirjas sisaldub allkirjastaja sertifikaadi kehtivuse info
5. OCSP* vastus
6. OCSP serveri sertifikaat
   *(Online Certificate Status Protocol - meie mõistes isikut tuvastav server internetis)

Seda komplekti omadusi nimetataksegi koondnimetusega digitaalse allkirja andmine. Kuna tegemist on nö “konteinerfailiga”, ehk failiga, mille sisse saab panna teisi faile, muutubki võimalikuks .ddoc failformaadiga digitaalallkirja andmine, kus allkirja saanud dokument asub selle faili sees.

Kui eelpool loetletud nimekirja esimesed kaks omadust ei ole allkirja kehtivuse seisukohast kuigivõrd olulised, siis viimased neli seevastu omavad selles asendamatuid rolle, saavutamaks allkirja kehtivuse kinnitus ilma täiendava infota. Seega peavad allkirjastaja sertifikaadi väljastaja ja OCSP kehtivuskinnituse serveriteenuse pakkujad olema usaldusväärsed.

Arusaadavalt on nende omaduste puhul veel ka väga tähtis meeles pidada, et kord allkirjastatud dokumenti ei ole võimalik muuta – failile lisatud infot on võimalik ainult lugeda, mitte muuta.

CDOC

.CDOC on faili laiend, mida kasutatakse krüpteeritud DigiDoc vormingus failide eristamiseks. Krüpteeritud DigiDoc failivorming põhineb rahvusvahelisel  standardil XML-ENC (ENCDOC-XML).

Eraldi failivorming on loodud just nimelt selleks, et näiteks digitaalselt allkirjastatud dokumenti ei saaks keegi teine peale määratud isikute avada ega lugeda. Sellisel juhul tuleb avada DigiDoc’i krüpto rakendus (paigaldatakse koos ID-kaardi tarkvaraga) ja lisada sinna juba digitaalselt allkirjastatud .ddoc dokument. Kogu .cdoc’i faili lisatud info krüpteeritakse AES’i nimelise krüpteerimisalgortimiga.

Tasub aga meeles pidada, et see lahendus sobib vaid info vahetamiseks, sest näiteks ID-kaardi kaotsimineku või aegumise korral pole võimalik enam antud faili ühegi nipiga avada.

Mis on BDOC formaat ja miks me sellele üle läheme?

BDOC on uus digitaalallkirja vorming, mis on loodud selleks, et asendada Eesti-spetsiifiline DDOC (DigiDoc) digitaalallkirja vorming enamlevinud standardiga. See annab võimaluse meie digiallkirja lugemiseks ka välismaal ning lisaks tuleb tulevikule mõeldes (näiteks uued krüptoalgoritmid uutes Mobiil-ID ja ID-kaartides) rohkem arenemisvõimalusi jätta.

Lisaks on uus digiallkirja formaat struktuurilt sarnane tuttavlike .zip pakkimisvormingutega. Nende failide eesmärk on info pakkimine, kuid sobivaid komponente lisades saame luua sarnase ülesehitusega vormingu, nagu seda on .ddoc failiformaat. See erinevus eemaldab automaatselt ka näiteks e-maili teel digiallkirja saatmise sagedase mure – uus vorming on selleks tarbeks põhimõtteliselt paremini toetatud.

Järgmise paari aasta jooksul on plaan Eestis järk-järgult .bdocile täielikult üle minna. See tähendab, et .ddoc failid jäävad endiselt loetavateks, aga allkirju antakse edaspidi ainult BDOC-vormingus. 
Olulisemate BDOC formaadile ülemineku sündmuste ajakava

Mida teha, et uuendustega kaasas käia?

Erakasutajana ei peagi sa tegema mitte midagi muud, kui vaid oma ID-kaardi tarkvara uuendama. Uuenenud ID-tarkvaraga saab lisaks traditsioonilisele DDOC-vormingule anda allkirju ka BDOC-vormingus, viimase puhul saab allkirjastamiseks kasutada ka Soome ID-kaarti.

Microlinkist sai 2011. aastal osa Elionist ja nüüdseks Eesti Telekomist. MicroLinki endine juht ja praegune Eesti Telekomi toodete ja IT süsteemide arenduse allüksuse juht annab lühiintervjuus ülevaate sellest, milliseid arenguid on viimased aastad IT-lahenduste pakkumisel kaasa toonud.

Väga lai valik IT teenuseid

Ühinemise ajal ütles toonane Elioni juht Valdur Laid:“ Seoses ühinemisega suudame pakkuda ettevõtete jaoks äärmiselt ärikriitilises valdkonnas terviklikku tuge – arvutiklaviatuurist serverini. Seni polnud Eesti turul ühtki teenusepakkujat, kes oleks suutnud hallata kogu pilti – alustades IT-lahendustest ja seadmete finantseerimisest, lõpetades kommunikatsiooniteenuste ja järelteenindusega.“ Kuidas siis tegelikult on, kas lihtsus ja uued teenused on klientide jaoks reaalsuseks saanud?

Tänu liitumisele on võimalik Elionil pakkuda väga laia spektrit IT ja telekommunikatsiooni teenuseid. Kõik nähtavasti teavad, et Elioni kaudu saab internetti ja nutiTV-d. Mitte kõik ei tea, et ettevõte pakub ka IT teenuseid alates serveriruumist kuni IT valdkonna spetsialistideni. Kui nendest teenustest vaid üksikuid nimetada, siis sinna hulka jäävad serverite haldus, riist- või tarkvara rentimise võimalus, IT juhi rentimise võimalus, IT konsultatsioonid, arvutite haldus üle interneti jne.

Hiljuti tuli Elion turule pilveserveri teenus, mis tähistab uue IT ajastu algust, sest nüüd on võimalik serveriteenust senisest kiiremini ja mugavamalt pakkuda ka väljaspool Eestit. Vajalik on vaid interneti olemasolu.

Elion IT ettevõttena – kas piisavalt tuntud ja usaldusväärne?

Teenuse valiku peamiseks kriteeriumiks on usaldus teenuse pakkuja vastu. Raha tuleb välja käia asja eest, mida sa veel pole proovida saanud. Aga Elion on olnud turul tuttav eelkõige telkoettevõttena, mitte aga IT ettevõttena. Kuidas telkoettevõte on IT teenuste pakkumisega hakkama saanud ja klientide usaldust õigustanud?

Meie soov on olla parim teenindusettevõte Eestis ka IT teenuste osas. Teeme pidevalt ka rahulolu uuringuid ning aasta-aastalt näeme, et rahulolu kasvab. See ei tule lihtsalt, teenuste pakkumisel püüame eelkõige lähtuda kliendi vajadustest ning see aitab meid edasi.

Aastal 2003 kirjutas ajakiri Director, et MicroLink keskendus IT teenuste müügil vaid suurkliendile, keda oli kokku umbes 300. MicroLinki IT teenustest laiem avalikkus ei teadnud midagi. Kas nüüd, aastal 2014 on kuidagi teisiti, kas klient (nii era- kui äriklient) oskab Elioni kui IT teenuste pakkuja poole pöörduda)?

See on keeruline teema. Ütleme nii, et IT teenustest laiemat avalikkust ongi keerukas teavitada, ka aastal 2014. Need teenused, sõltuvalt kliendi vajadustest, on nii erinevad ja sestap neile massimeedias reklaami teha on küllaltki raske. Mõnikord lihtsamatele teenustele me seda siiski teeme, kuid keerukamate lahenduste pakkumiseks läheneme kliendile personaalselt ja pakume IT teenuseid kliendi vajadustest lähtuvalt.

Kui võrrelda tänast päeva aastaga 2003, siis meil on praegu kaks korda rohkem IT teenuste kliente kui oli toona Elionil ja MicroLinki kokku.  Sellegipoolest arvan, et IT teenused Eesti Telekomi muude teenuste hulgast väga hästi välja ei paista. Tean, et meie ettevõttest on inimeste peades rohkem telkoettevõtte kuvand, aga peaks olema IT- ja telkoettevõtte kuvand. Selle arusaama muutmine on suur väljakutse.

Tänane ja homne päev – mis ootab ees?

Kui nüüd tagasi vaadata, kas ühinemine õigustas end? Mis teeb peavalu, mis on hästi?

Arvan küll, et on õigustanud. Oleme IT valdkonda teinud ka pidevaid investeeringuid ja uusi arendusi. Positiivsete näidetena on kindlasti märkimisväärne uute tipptasemel serveriruumide ehitus ja kasutuselevõtt, samuti pilvetehnoloogia arendused, uue pilveserveri kasutuselevõtt. Seda kõike on aidanud teha MicroLinkist alles jäänud spetsialistid, kes panustavad igapäevaselt arendusse.

Samas, on muidugi ka murekohti. Oleme peale kõiki ühinemisi nii suureks kasvanud ja suurettevõttel on suureettevõtte mured, kasvõi seegi, kuidas omi otsustusprotsesse kiiremaks saada, kuidas olla veelgi operatiivsem, paindlikum jne.

Mis on tuleviku väljavaated? Kuhu suunas IT teenuste pakkumisega liigutakse?

Soovime üha enam keskenduda inimestele ning arendada meie teenused maksimaalselt kasutajasõbralikuks. Ideaalne on olukord, kus klient saab oma era- või tööasju teha nii, et ta ei peaks IT küsimustega oma pead vaevama. Kasutagu ta siis tahvelarvutit, mobiili või tavaarvutit, olgu ta siis Eestis või välismaal. Seega, mugavus ja kliendikesksus on kindlasti tuleviku märksõnad.

Me usume endasse ja oleme veendunud, et suudame klientidele pakkuda kõige optimaalseimaid ja kvaliteetseimaid IT lahendusi turul. Meie tugevuseks on keerukad IT infrastruktuuri lahendused ning nende haldamine, finantseerimine ja majutamise võimekus – soovime, et nii see ka jääks.

Seda lugu sobib alustama üks retooriline küsimus: „Milleks meile üldse mobiilsidevõrkude areng kasulik on?“ Kõned paremaks ega targemaks ikka ei muutu, olgu me siis 2G, 3G või 4G võrgus. Andmeside kiirused aga kasvavad, sest vajadus kiire internetiühenduse järgi kasvab iga päevaga. Räägin artiklis sellest, mis on uus kõneside standard VoLTE, kuidas see toimib ja kõnede kvaliteedile kaasa aitama hakkab.

3G, 4G võrgud ja heli kvaliteet

Kõned targemaks kindlasti mobiilsidevõrkude evolutsiooni vaates ei muutu. Helikvaliteedilt paremaks aga küll, sest 3G võrkudes lisandus HD-kõnede võimekus. Nii kummaline kui see ka ei ole, on mobiilsete kõnede edastus püsinud inimkõrva jaoks suhteliselt kitsas sagedusvahemikus 400–3500 Hz juba aastakümneid. Alles 2012. aastal lisandus 3GPP standardite nimekirja uus audiokoodek G.722.2. Kõnekeeles HD Voice nime kandev koodek kannab erialaselt Advanced Multirate – Wideband nime ja selle lühend on AMR-WB.

HD Voice laiendas sagedusvahemikku märkimisväärselt, võimaldades loomulikku kõla, vähem müra ning nüansirikkamat tämbrit, lubades kõne edastust vahemikus 150 Hz kuni 7000 Hz. Aga mis on sellel kõigel pistmist 4G elik siis LTE võrkudega? 
Aus vastus on – et mitte midagi. Sest LTE võrgud on mõeldud vaid andmesideks, et pakkuda üha suuremale nutiseadmete tarbijaskonnale üha suuremaid andmeside kiirusi.

Fallback elik tagasi kukkumine

Nutikamad kasutajad lukustavad oma nutiseadmed 4G võrku, et tagada oma seadmetele suurem andmeside kiirus. Ilmselt on kõik, kes kõne ajal juhtunud oma telefoni ekraani silmitsema, avastanud, et seade tiksub 3G või 3,5G võrgus, või suisa 2G võrgus. Miks siis nii?
Kogu see erinevate G-võrkude vahel hüplemine on seotud ainult ja ainult häälkõnedega, täpsemalt nende algatamise ja vastuvõtmisega.

Kasutajal endal puudub igasugune võimalus vahele segada, sest selle liigutamise eest hoolitseb nutikas seade koostöös operaatorvõrguga.

Nii kõne vastuvõtu eel kui ka kõne alustamisel tuvastab operaator, et nutiseade SIM-kaardi numbriga see-ja-see asub hetkel 4G võrgus, aga soovib teha häälkõnet. Toimub sujuv võrguvahetus 4G->3G või 4G->2G ning kõne suunatakse vastava võrgu kõnekanalisse. Tehnoloogial nimeks Circuit Switched FallBack elik lühendatult CSFB. Täpselt samamoodi toimub ka lühisõnumite (SMS) saatmine ja vastuvõtmine. Ikka korra vanematesse võrkudesse ja siis tagasi kiiresse LTE-sse.

Arengud siiani: kõned 3Gs, andmeside 4Gs

Mobiilne GSM maailm, osati ka 3G maailm, on kanalipõhine. GSMi puhul oli kasutusel üks ja sama kanal nii kõnede kui ka interneti jaoks. Ja nende samaaegne kasutamine oli välistatud. 3G eristab juba kahte erinevat kanalit – üks kõnede ja teine andmeside jaoks. Kusjuures meeles peab pidama reeglit, et alati on eelis kõnesidel. Kui rääkijaid on palju, jääb kannatajaks andmeside.

4G ehk siis LTE oli algselt mõeldud vaid ülikiireks andmesideks, kasutades IP-põhist pakettsidet. Uute 4G seadmete massiline levik paneb operaatoreid kiirelt edasi arendama uuemat võrku, kuid kuna kasvab jätkuvalt ka kõnede arv (rohkem seadmeid – rohkem kõnelejaid), siis lisaks 4G arendamisele, peavad operaatorid paralleelselt lisama mahtu ka 3G võrkudesse. Täna käivad 4G võrgus olles kõned ikka veel 3G võrgus!

Kas VoIP ehk kõned üle interneti oleks lahendus?

Pikas perspektiivis ei ole selline tegutsemine otstarbekas. Kasutaja vaates avaldub selline hüplemine kahes teguris: suureneb seadme energiakulu ning lisandub iga kõne puhul umbes 2 sekundiline viive võrguvahetuseks (fallback).
 Siinkohal võib mõni lugeja küsida, et miks see 4G kõnede teema nii keeruliseks on aetud. Võtame kasutusele VoIP (voice over IP) põhise teenuse, teeme oma äpi või lisame nutitelefoni konto, logime sisse ning kasutame nagu Skype või Viber rakendusi!

Selline lahendus toimiks teoorias küll, aga ainult andmeside vaates. Algupäraselt kasutavad kõik operaatorid kõneteenuse pakkumisel lihtsat loogikat – kõned SIM-kaardiga seotud telefoninumbrile. Et selline VoIP-konto ja mobiilinumbri kasutamine segakasutamine toimiks erinevate võrkude vahel sujuvalt ning valutult ja mis eriti oluline, ka erinevate operaatorite vahel, siis peab lisama kasutatavale numbrile nii ennetava kui ka tingimusliku suunamise, et kõned erinevate võrkude vahel kaduma ei läheks. Parim lahendus oleks tavakõnede tegemise võimalus ka 4G võrkudes.

VoLTE – uus standard mobiilses kõnesides

Niimoodi mõeldes jõudsid ühise laua taha telekommunikatsioonihiid Ericsson ning teiselt poolt suuremad nutitelefonide tootjad (LG, Nokia, Samsung ning Sony) ning püüdsid leida ratsionaalset lahendust, nii et rahul oleks nii kliendid kui ka operaatorid. Nende ühistöö tulemusena sündiski VoLTE ( Voice over Long Term Evolution). Nii esimesed testkõned (Lõuna-Korea), esimene klientidele avatud võrk (Singapur) kui ka esimene roaming-võrk (Hiina) asuvad Aasias. Euroopa operaatorid on jõudnud testfaasi ning esimesed reaalselt toimivad võrgud avatakse kõnedele veel sel aastal.

Kiirem ühenduse loomine, pikem nutiseadme tööaeg

Kõned edastatakse IP pakettidena, ühenduse loomise aeg on võrreldes 4G -> 3G lahendusega ülilühike. Kasutusele tuleb laiem helisageduse vahemik, mis tagab veelgi loomulikuma heli ning kindlasti pareneb ka nutiseadme tööaeg. Lisaks tavakõnedele avaneb kasutajatel võimalus pidada videokõnesid (ViLTE), edastada samaaegselt faile või jagada multimeediat.

Kasutaja vaates saab öelda, et VoLTE on naturaalne osa nutitelefonist. Ei mingit täiendavat seadistamist ega äppide allalaadist. Numbri valimine või nime leidmine telefoniraamatust saab olema täpselt sama nagu täna – kõne alustamiseks ning lõpetamiseks kasutame jätkuvalt „rohelist“ ja „punast“ ikoonikest.

Olemasolevatest nutitelefonidest on VoLTE võimekusega Samsungi S4 ja S5 mudelid. Ka Nokia Lumia 830 ning Sony Zperia Z2 ja Z3 mudelid saavad kõnedega LTE võrkudes hakkama, ainult, et veidi kannatust.
 Enne peavad operaatorid oma võrgus VoLTE teenuse avama ning tootjad omal poolt ka oma nutiseadmed võrgus testima. Alles siis avanevad kasutajale 4G elik LTE võrgud kõnedeks.

Esimene VoLTE kõne Eesti Telekomi võrgus on tehtud

Eesti esimene VoLTE kõne nutitelefonist telerisse tehti Eesti Telekomi võrgus 20. jaanuaril.

Nagu Eesti Telekomi tehnikadirektor Tiit Tammiste märkis, on kogu maailmas tulevikutrendiks liikuvad (mobiilsed) seadmed, mille vahel toimivad kõik teenused: kõne, andmeside ja televisioon. 
„Kõnede tulevik on ühe kasutajaga seotud erinevates seadmetes: mobiilis, arvutis, teleris või mujal, vastavalt kasutaja valikule,“ ütles Tammiste. „Paljuräägitud kontseptsioon – Any device, anywhere, any content – tähendab, et klient valib nii aja, koha kui seadme teenuse kasutamiseks ning tahab oma soovitud sisu kasutada just selles seadmes ja selles olukorras, mis on talle hetkel kõige mugavam.“

Pildilt teksti lugemine ei valmista inimestele mingit probleemi. Paraku ei saa sedasama öelda arvutite kohta, mis pildil olevat teksti ilma spetsiaalse lahenduseta ära ei tunne. Nimelt räägime seekord OCR nimelisest lahendusest, mis annab võimaluse pildil olevat teksti ka arvuti jaoks arusaadavaks muuta.

Mis on OCR?

OCR ehk inglise keeles Optical character recognition (optiline tähemärgi tuvastamine) on tegelikult juba väga vana tehnoloogia. Selle juured peituvad juba 1920.ndatesse, kui ilma tegi telegraaf. Koos sellega tekkis vajadus telegraafi teksti pimedatele ettekandmiseks. Kuid mitte ainult –  antud tehnoloogial on potentsiaali lugeda mistahes “analoogsel” kujul materjali ja selle abil võib näiteks vanade mikrofilmide arhiivist otsida automaatselt mistahes märksõnu või teemasid.

OCR toimimise põhimõte on tegelikult väga lihtne: arvuti võrdleb pildis oleva teksti tähemärke ning püüab vastavalt tähemärgi kujule leida vastava tähemärgi oma andmestikust. Sobivad kujud leitud, väljastatakse tekst juba digitaalselt ja seda on võimalik suvalise tekstiredaktoriga töötlema asuda.

Siinkohal tuleb aru saada, et kui pildil olev tekst ja iga tähemärk selles on kujutis, siis digitaalselt kuvatud tekst on arvuti jaoks tegelikult nullide ja ühtede jada. Ehk teisiti öeldes, hüppa või lakke, kuid vinüülplaati ei saa kuidagi arvutiga otse kuulata: vinüüli lugemiseks tuleb ikkagi kasutada helipead ja sellest tekkinud heli on võimalik juba digitaalseks pöörata.

OCR tarkvaralised lahendused

Ehkki OCR tehnoloogia on saanud ligi 90 aastat areneda, on antud tehnoloogiat kasutav tarkvara endiselt suhteliselt kohmakas ja vähegi võimekamad OCR tarkvaralahendused omavad endiselt suurt hinnasedelit. Seega meie, lihtinimesed, saame kasutada veidike lihtsakoelisemaid ja täiesti tasuta vahendeid.

Tõenäoliselt kõige levinumaks tarkvaraks, millelt ei oskakski OCR-lahendust oodata, on Google Drive. Sinna on võimalik laadida nii .jpg, .png, .gif ja .pdf kujul faile. Selleks, et OCR teenus aktiveerida, tuleb kõigepealt Google Drive veebiteenus avada, oma kontole sisse logida ning siis avada seaded. Kohe esimene valik ongi OCR teenuse aktiveerimiseks – jäta sinna linnuke:

Nüüd on sul võimalik pärast toetatud faili üleslaadimist avada see Google Doc’si rakendusega, kus lisaks üleslaaditud pildile või PDF-dokumendile kuvatakse ka OCR tehnoloogiaga tuvastatud tekst.

Teine küllaltki levinud OCR-funktsiooni toetav levinud tarkvara sisaldub Microsoft Office’i kontoritarkvara paketis – OneNote. Isegi, kui sul ei ole arvutis Office’i paketti, on OneNote’i võimalik tasuta alla laadida, ehkki selleks tuleb sul kas luua või kasutada Microsoft’i kontot.

Kui Google Drive’i puhul on OCR-tehnoloogia kasutamine küllalt tülikas (nõuab õige mitu eri sammu), siis OneNote näitab siinkohal tõelist kasutusmugavust: sul ei tarvitse teha muud, kui teksti sisaldav pilt OneNote’i kopeerida ning siis pildil hiirega paremkliki valikute alt vajuta “Kopeeri tekst pildilt” (või kui kasutad inglise keelset OneNote’i – Copy Text). Ja kogu lugu: selleks, et pildil olev tekst kätte saada, tuleb see lihtsalt vabalt valitud tekstiredaktorisse paigutada (paste).

OCR veebiteenused

Kui sa aga mingil põhjusel eelmainitud kahte tarkvaralist lahendust kasutada ei soovi/saa, võid alati pöörduda mõne tasuta veebiteenuse poole. Üheks selliseks on näiteks Free OCR nime kandev veebilehekülg.

Tegemist on väga lihtsa teenusega: ava veebilehekülg, lae oma teksti sisaldav pildi või PDF fail üles ning antud tekst ilmub leheküljel kuvatud kasti. Sul ei ole vaja ennast ei registreerida ega isegi e-maili aadressi andma.

Küll aga tuleks igaks juhuks hoiatada, et ehkki antud veebiteenus kinnitab omalt poolt, et ei kasuta loetud teksti enda huvides, ei ole mõttekas antud teenusega konfidentsiaalseid materjale töödelda. Igaks juhuks.

Mida tuleks OCR’i puhul veel arvestada?

Ehkki üldiselt suudavad kõik OCR teenused sinuni enam-vähem loetava teksti tuua, siis tuleks sellesse alati reservatsiooniga suhtuda ning kogu tekst kindlasti oma silmaga üle vaadata. Samuti tuleb silmas pidada, et kui näiteks inglise keelset teksti suudetakse juba päris hästi lugeda, siis eesti keel koos oma öäüõ-tähemärkidega on siinkohal pigem erand ning ei allu tavaliselt OCR-lahendustele kuigi hästi.

Samuti tuleks silmas pidada, et mida raskemates oludes on pildil olev tekst (nurga all, halvasti valgustatud, väikese resolutsiooniga või stilistilise tähestiiliga), seda väiksem võimalus on teksti tuvastamiseks.

Kantavad nutividinad (i.k- wearables) võib liigitada kahte suuremasse rühma – nutikad aktiivsusmonitorid ja nutikellad. Siin artiklis räägime ennekõike sellistest nutikatest aktiivsusmonitoridest ja nutikelladest, mis ühel või teisel viisil ühilduvad nutitelefonidega või suudavad kasutada mobiilside teenuseid (ka mobiilset internetti) lausa iseseisvalt.

Aktiivsusmonitor jälgib su tervist ja liikumist

Aktiivsusmonitor on randmele või vööle kinnitatav väike seade, mis suudab kokku lugeda päeva jooksul astutud sammud, hinnata une kvaliteeti (registreerides liigutusi une ajal), teavitab ühildatud mobiiltelefonile saabuvast kõnest, sõnumist vms märguandest. Osadel aktiivsusmonitoridel on väike ekraan, mis näitab kasutajale kohe soovitud informatsiooni nagu sammud, siseneva kõne numbrit, kas saabunud on sõnum, e-kiri või hoopis mõne uudisvoo teavitus.

Mõned aktiivsusmonitorid suudavad ühilduda ka pulsivööga, et nt jooksmise ajal kuvada südame löögisagedust (Garmini VivoSmart, Polar Loop jt). Nagu päris alguses mainitud, siis välja toodud aktiivsusmonitorid on ühildatud nutitelefoniga Bluetooth-ühenduse abil.

Aktiivsusmonitori koostöö nutitelefoniga on oluline

Olenevalt aktiivsusmonitori võimalustest on see nutitelefoniga pidevas ühenduses või tuleb ühendus ise seadmete vahel luua, et kogutud andmed jõuaksid nutitelefoni. Aktiivsusmonitori ja nutitelefoni omavaheliseks ühendamiseks on vaja nutitelefoni laadida ka vastav rakendus, mis on saadaval rakenduste poodides (GooglePlay, AppStore, Microsoft Store). Seega on aktiivsusmonitori valikul oluline, millise operatsioonisüsteemiga nutitelefoni kasutad ning et see toetaks vastavat operatsioonisüsteemi – nutitelefonide operatsioonisüsteemi sobilikkuse info on tootjate poolt alati välja toodud.

Nutikellad ühenduvad internetti

Nutikellade hulka kuuluvad elektroonilised kellad, mis lisaks aja näitamisele suudavad suhelda ka nutitelefoniga ning selle suhtluse tulemusel kuvavad erinevaid telefonile saabunud teavitusi või juhtida erinevaid telefonis olevaid rakendusi. Nutikellad toimivad ka iseseisvalt ning suudavad ise mobiilikõnele vastata, helistada ning kasutada mobiilset interneti. See tähendab, et kell ei pea olema  nutitelefoniga ühendatud ning lisaks võimaldavad osad neist talletada sportlike tegevuste infot, sh GPS-iga salvestatud rajad, kiirus jne.

Info kõnedest, meilidest ja liikumisest randmel

Üheks peamiseks eeliseks on see, et nutikellad ja aktiivsusmonitorid annavad märku telefonile saabunud teavitusest (SMS, e-kiri) ja saabuvast kõnest. Tänu sellele saan oma telefoni helina ja teavitused määrata hääletuks nii, et telefoni helin ei häiri ümbritsevaid. Lisaks suudavad nad kõik reeglina talletada minu päevast liikumist – sammuloendur koos ligikaudse läbitud vahemaaga.

Mugav on juhtida muusikamängijat, kas siis kella laetud muusika kuulamisel või telefonis oleva muusika mängimisel. Osad GPS-võimekusega nutikellad suudavad iseseisvalt käituda “spordikellana”, ilma telefoniga ühenduses olemata, salvestades kiiruse, läbitud vahemaa. See eeldab aga spetsiaalse rakenduse olemasolu, mida ei pruugi veel rakenduste poes saadaval olla.

Spordisõpradele – pulsivööga sidumine veel ei toimi

Sportimise puhul on miinuseks isegi iseseisva spordikellana toimimisel see, et nutikellaga ei ole võimalik siduda pulsivööd. Kahjuks ei suuda hetkel nutikelladesse (mitte spordikelladesse) sisseehitatud randmelt pulsilugejad aktiivse sportimise ajal näidata õigeid näite (puudutab hetkel Android Wear OS-il põhinevaid nutikellasid).

SIM-kaardiga ja Bluetooth-ühendusega nutikellad

Huvitavaks lähenemiseks on SIM-kaardi pesaga ja mobiilse kõne ning andmeside võimekusega nutikellad. Erinevatelt Hiina tootjatelt pakutakse internetiavarustes päris laia valikut nutikelladest, kuhu peaks olema võimalik SIM-kaart sisse pista. Oleme neist mõnda proovinud ning kahjuks jätab nende töökindlus ning toimimise loogika soovida.

Hea lahendusega on välja tulnud Samsung Gear S nutikella näol, mis näiteks nutitelefoniga Bluetooth-ühenduses olles lülitab mobiilside välja ning kasutab telefoni vahelülina kõnede ja internetiteenuste haldamisel. Kui aga ühendus telefoniga katkeb ja kellas on aktiivne SIM-kaart, lülitub sisse kella mobiilside osa ning kellaga on võimalik teha kõnesid, saata SMS-e ja saada osa ka 3G internetist.

Nüüd oleme dilemma ees – selleks, et kasutada Gear S’i iseseisvalt, tuleb sinna sisestada SIM-kaart, mis reeglina tähendab teist telefoninumbrit. Siinkohal on aga nutikaks lahenduseks TwinSIM teenus, mis lubab sama numbriga teist SIM-kaarti. Võimaluseks on ka teise numbriga SIM-kaardi puhul kasutada tingimuslike suunamiste teenuseid, et oma põhinumbrile saabuvad kõned kätte saada.

Nutikellade nõrkus – aku vastupidavus

Nutikellade nõrgaks kohaks on hetkel aku vastupidavus. Enamikel puuteekraaniga nutikelladel peab aku vastu kõige rohkem 2 ööpäeva. Selles vallas on hetkel eelis nn. e-tint (E-INK) ekraaniga nutikelladel, näiteks Pebble või Sony SWR30.

Toodete piirid hägustuvad

Nutitelefonidele omaseid funktsioone hakkavad tasapisi oma toodetesse lisama traditsioonilised spordikellade tootjad nagu Garmin, Suunto, Polar. Kõige kaugemale neist on jõudnud Garmin, kelle aktiivsusmonitor Vivosmart ja spordikell ForeRunner 920 kuvavad telefonile saabuvaid kõnesid ja teavitusi. Samuti on tekkinud Garminil mobiilirakenduse sisse oma nn. rakendusepood Garmin Connect, kust saab tellida lisavõimalusi, näiteks WatchFace.

Võime öelda, et nutikella ja spordikellade vaheline piir hakkab samuti hägustuma nagu juhtus mõnda aega tagasi tahvel- ja sülearvutiga. Nii aktiivsusmonitorid kui ka nutikellad pakuvad aga tänasel päeva juba väga rikastavad digikogemust.

Autor: Tõnu Anton, Eesti Telekomi tootejuht

Pildilt teksti lugemine ei valmista inimestele mingit probleemi. Paraku ei saa sedasama öelda arvutite kohta, mis pildil olevat teksti ilma spetsiaalse lahenduseta ära ei tunne. Nimelt räägime seekord OCR nimelisest lahendusest, mis annab võimaluse pildil olevat teksti ka arvuti jaoks arusaadavaks muuta.

Mis on OCR?

OCR ehk inglise keeles Optical character recognition (optiline tähemärgi tuvastamine) on tegelikult juba väga vana tehnoloogia. Selle juured peituvad juba 1920.ndatesse, kui ilma tegi telegraaf. Koos sellega tekkis vajadus telegraafi teksti pimedatele ettekandmiseks. Kuid mitte ainult –  antud tehnoloogial on potentsiaali lugeda mistahes “analoogsel” kujul materjali ja selle abil võib näiteks vanade mikrofilmide arhiivist otsida automaatselt mistahes märksõnu või teemasid.

OCR toimimise põhimõte on tegelikult väga lihtne: arvuti võrdleb pildis oleva teksti tähemärke ning püüab vastavalt tähemärgi kujule leida vastava tähemärgi oma andmestikust. Sobivad kujud leitud, väljastatakse tekst juba digitaalselt ja seda on võimalik suvalise tekstiredaktoriga töötlema asuda.

Siinkohal tuleb aru saada, et kui pildil olev tekst ja iga tähemärk selles on kujutis, siis digitaalselt kuvatud tekst on arvuti jaoks tegelikult nullide ja ühtede jada. Ehk teisiti öeldes, hüppa või lakke, kuid vinüülplaati ei saa kuidagi arvutiga otse kuulata: vinüüli lugemiseks tuleb ikkagi kasutada helipead ja sellest tekkinud heli on võimalik juba digitaalseks pöörata.

OCR tarkvaralised lahendused

Ehkki OCR tehnoloogia on saanud ligi 90 aastat areneda, on antud tehnoloogiat kasutav tarkvara endiselt suhteliselt kohmakas ja vähegi võimekamad OCR tarkvaralahendused omavad endiselt suurt hinnasedelit. Seega meie, lihtinimesed, saame kasutada veidike lihtsakoelisemaid ja täiesti tasuta vahendeid.

Tõenäoliselt kõige levinumaks tarkvaraks, millelt ei oskakski OCR-lahendust oodata, on Google Drive. Sinna on võimalik laadida nii .jpg, .png, .gif ja .pdf kujul faile. Selleks, et OCR teenus aktiveerida, tuleb kõigepealt Google Drive veebiteenus avada, oma kontole sisse logida ning siis avada seaded. Kohe esimene valik ongi OCR teenuse aktiveerimiseks – jäta sinna linnuke:

Nüüd on sul võimalik pärast toetatud faili üleslaadimist avada see Google Doc’si rakendusega, kus lisaks üleslaaditud pildile või PDF-dokumendile kuvatakse ka OCR tehnoloogiaga tuvastatud tekst.

Teine küllaltki levinud OCR-funktsiooni toetav levinud tarkvara sisaldub Microsoft Office’i kontoritarkvara paketis – OneNote. Isegi, kui sul ei ole arvutis Office’i paketti, on OneNote’i võimalik tasuta alla laadida, ehkki selleks tuleb sul kas luua või kasutada Microsoft’i kontot.

Kui Google Drive’i puhul on OCR-tehnoloogia kasutamine küllalt tülikas (nõuab õige mitu eri sammu), siis OneNote näitab siinkohal tõelist kasutusmugavust: sul ei tarvitse teha muud, kui teksti sisaldav pilt OneNote’i kopeerida ning siis pildil hiirega paremkliki valikute alt vajuta “Kopeeri tekst pildilt” (või kui kasutad inglise keelset OneNote’i – Copy Text). Ja kogu lugu: selleks, et pildil olev tekst kätte saada, tuleb see lihtsalt vabalt valitud tekstiredaktorisse paigutada (paste).

OCR veebiteenused

Kui sa aga mingil põhjusel eelmainitud kahte tarkvaralist lahendust kasutada ei soovi/saa, võid alati pöörduda mõne tasuta veebiteenuse poole. Üheks selliseks on näiteks Free OCR nime kandev veebilehekülg.

Tegemist on väga lihtsa teenusega: ava veebilehekülg, lae oma teksti sisaldav pildi või PDF fail üles ning antud tekst ilmub leheküljel kuvatud kasti. Sul ei ole vaja ennast ei registreerida ega isegi e-maili aadressi andma.

Küll aga tuleks igaks juhuks hoiatada, et ehkki antud veebiteenus kinnitab omalt poolt, et ei kasuta loetud teksti enda huvides, ei ole mõttekas antud teenusega konfidentsiaalseid materjale töödelda. Igaks juhuks.

Mida tuleks OCR’i puhul veel arvestada?

Ehkki üldiselt suudavad kõik OCR teenused sinuni enam-vähem loetava teksti tuua, siis tuleks sellesse alati reservatsiooniga suhtuda ning kogu tekst kindlasti oma silmaga üle vaadata. Samuti tuleb silmas pidada, et kui näiteks inglise keelset teksti suudetakse juba päris hästi lugeda, siis eesti keel koos oma öäüõ-tähemärkidega on siinkohal pigem erand ning ei allu tavaliselt OCR-lahendustele kuigi hästi.

Samuti tuleks silmas pidada, et mida raskemates oludes on pildil olev tekst (nurga all, halvasti valgustatud, väikese resolutsiooniga või stilistilise tähestiiliga), seda väiksem võimalus on teksti tuvastamiseks.

Autor: Sander Hüüs

Kantavad nutividinad (i.k- wearables) võib liigitada kahte suuremasse rühma – nutikad aktiivsusmonitorid ja nutikellad. Siin artiklis räägime ennekõike sellistest nutikatest aktiivsusmonitoridest ja nutikelladest, mis ühel või teisel viisil ühilduvad nutitelefonidega või suudavad kasutada mobiilside teenuseid (ka mobiilset internetti) lausa iseseisvalt.

Aktiivsusmonitor jälgib su tervist ja liikumist

Aktiivsusmonitor on randmele või vööle kinnitatav väike seade, mis suudab kokku lugeda päeva jooksul astutud sammud, hinnata une kvaliteeti (registreerides liigutusi une ajal), teavitab ühildatud mobiiltelefonile saabuvast kõnest, sõnumist vms märguandest. Osadel aktiivsusmonitoridel on väike ekraan, mis näitab kasutajale kohe soovitud informatsiooni nagu sammud, siseneva kõne numbrit, kas saabunud on sõnum, e-kiri või hoopis mõne uudisvoo teavitus.

Mõned aktiivsusmonitorid suudavad ühilduda ka pulsivööga, et nt jooksmise ajal kuvada südame löögisagedust (Garmini VivoSmart, Polar Loop jt). Nagu päris alguses mainitud, siis välja toodud aktiivsusmonitorid on ühildatud nutitelefoniga Bluetooth-ühenduse abil.

Aktiivsusmonitori koostöö nutitelefoniga on oluline

Olenevalt aktiivsusmonitori võimalustest on see nutitelefoniga pidevas ühenduses või tuleb ühendus ise seadmete vahel luua, et kogutud andmed jõuaksid nutitelefoni. Aktiivsusmonitori ja nutitelefoni omavaheliseks ühendamiseks on vaja nutitelefoni laadida ka vastav rakendus, mis on saadaval rakenduste poodides (GooglePlay, AppStore, Microsoft Store). Seega on aktiivsusmonitori valikul oluline, millise operatsioonisüsteemiga nutitelefoni kasutad ning et see toetaks vastavat operatsioonisüsteemi – nutitelefonide operatsioonisüsteemi sobilikkuse info on tootjate poolt alati välja toodud.

Nutikellad ühenduvad internetti

Nutikellade hulka kuuluvad elektroonilised kellad, mis lisaks aja näitamisele suudavad suhelda ka nutitelefoniga ning selle suhtluse tulemusel kuvavad erinevaid telefonile saabunud teavitusi või juhtida erinevaid telefonis olevaid rakendusi. Nutikellad toimivad ka iseseisvalt ning suudavad ise mobiilikõnele vastata, helistada ning kasutada mobiilset interneti. See tähendab, et kell ei pea olema  nutitelefoniga ühendatud ning lisaks võimaldavad osad neist talletada sportlike tegevuste infot, sh GPS-iga salvestatud rajad, kiirus jne.

Info kõnedest, meilidest ja liikumisest randmel

Üheks peamiseks eeliseks on see, et nutikellad ja aktiivsusmonitorid annavad märku telefonile saabunud teavitusest (SMS, e-kiri) ja saabuvast kõnest. Tänu sellele saan oma telefoni helina ja teavitused määrata hääletuks nii, et telefoni helin ei häiri ümbritsevaid. Lisaks suudavad nad kõik reeglina talletada minu päevast liikumist – sammuloendur koos ligikaudse läbitud vahemaaga.

Mugav on juhtida muusikamängijat, kas siis kella laetud muusika kuulamisel või telefonis oleva muusika mängimisel. Osad GPS-võimekusega nutikellad suudavad iseseisvalt käituda “spordikellana”, ilma telefoniga ühenduses olemata, salvestades kiiruse, läbitud vahemaa. See eeldab aga spetsiaalse rakenduse olemasolu, mida ei pruugi veel rakenduste poes saadaval olla.

Spordisõpradele – pulsivööga sidumine veel ei toimi

Sportimise puhul on miinuseks isegi iseseisva spordikellana toimimisel see, et nutikellaga ei ole võimalik siduda pulsivööd. Kahjuks ei suuda hetkel nutikelladesse (mitte spordikelladesse) sisseehitatud randmelt pulsilugejad aktiivse sportimise ajal näidata õigeid näite (puudutab hetkel Android Wear OS-il põhinevaid nutikellasid).

SIM-kaardiga ja Bluetooth-ühendusega nutikellad

Huvitavaks lähenemiseks on SIM-kaardi pesaga ja mobiilse kõne ning andmeside võimekusega nutikellad. Erinevatelt Hiina tootjatelt pakutakse internetiavarustes päris laia valikut nutikelladest, kuhu peaks olema võimalik SIM-kaart sisse pista. Oleme neist mõnda proovinud ning kahjuks jätab nende töökindlus ning toimimise loogika soovida.

Hea lahendusega on välja tulnud Samsung Gear S nutikella näol, mis näiteks nutitelefoniga Bluetooth-ühenduses olles lülitab mobiilside välja ning kasutab telefoni vahelülina kõnede ja internetiteenuste haldamisel. Kui aga ühendus telefoniga katkeb ja kellas on aktiivne SIM-kaart, lülitub sisse kella mobiilside osa ning kellaga on võimalik teha kõnesid, saata SMS-e ja saada osa ka 3G internetist.

Nüüd oleme dilemma ees – selleks, et kasutada Gear S’i iseseisvalt, tuleb sinna sisestada SIM-kaart, mis reeglina tähendab teist telefoninumbrit. Siinkohal on aga nutikaks lahenduseks TwinSIM teenus, mis lubab sama numbriga teist SIM-kaarti. Võimaluseks on ka teise numbriga SIM-kaardi puhul kasutada tingimuslike suunamiste teenuseid, et oma põhinumbrile saabuvad kõned kätte saada.

Nutikellade nõrkus – aku vastupidavus

Nutikellade nõrgaks kohaks on hetkel aku vastupidavus. Enamikel puuteekraaniga nutikelladel peab aku vastu kõige rohkem 2 ööpäeva. Selles vallas on hetkel eelis nn. e-tint (E-INK) ekraaniga nutikelladel, näiteks Pebble või Sony SWR30.

Toodete piirid hägustuvad

Nutitelefonidele omaseid funktsioone hakkavad tasapisi oma toodetesse lisama traditsioonilised spordikellade tootjad nagu Garmin, Suunto, Polar. Kõige kaugemale neist on jõudnud Garmin, kelle aktiivsusmonitor Vivosmart ja spordikell ForeRunner 920 kuvavad telefonile saabuvaid kõnesid ja teavitusi. Samuti on tekkinud Garminil mobiilirakenduse sisse oma nn. rakendusepood Garmin Connect, kust saab tellida lisavõimalusi, näiteks WatchFace.

Võime öelda, et nutikella ja spordikellade vaheline piir hakkab samuti hägustuma nagu juhtus mõnda aega tagasi tahvel- ja sülearvutiga. Nii aktiivsusmonitorid kui ka nutikellad pakuvad aga tänasel päeva juba väga rikastavad digikogemust.

Autor: Tõnu Anton, Eesti Telekomi tootejuht

Eelmisel nädalal avaldasime Digitargas ülevaatliku postituse “Aktiivsusmonitorid ja nutikellad – mis, kellele ja milleks?“. Testisin ise 30 päeva Sony aktiivsusmonitori Smartband SWR 10 ja panin kirja oma muljed ja emotsioonid, mida see kasutuskogemus mulle andis.

Nutivõru kui informaator ja motivaator

Esiteks on väga mugav ja praktiline see, et võru hakkab telefoni helisedes värisema. Väga kasulik, kui oled õues või kärarikkas ruumis, kus kotis helisevat telefoni ei kuule.

Võru motiveerib pingutama selle nimel, et päevane sammueesmärk saaks täis. Kui selle saavutad, annab võru positiivset tagasisidet ja seda on ikka tore saada. Boonuseks veel see, et Sony Lifelog kasutajaliides on väga ilus!

Samas sain ka teada, et suurem osa minu unest on pinnapealne uni ja peaksin tegelema sellega, et sügava une osakaalu suurendada.

Jääd silma, tekitad uudishimu

Kuigi esialgu tundus võru käe ümber harjumatu ja kole, siis pikapeale hakkas isegi meeldima. Nutivõruga inimene jääb silma ja jätab tehnoloogiahuvilise inimese mulje  See aitab ka sotsiaalsele elule kaasa – saad teistele oma uut võru näidata ja rääkida, mida sellega teha saab.

Tühja aku üllatused ja kahtlused niiskuskindluse osas

Üheks nutivõru miinuseks on see, et ma ei saa aru, kui võrul on aku tühjaks saanud (seda peab eraldi kasutajaliidesest vaatama). Kui pärast pikka jalutuskäiku avastasin, et võrul oli jalutuskäigu ajal aku tühi, tekkis tunne, et jalutuskäiku polegi olnud, kuna andmed pilve ei läinud.

Kahjuks ei saanud ma lõpuni aru, kas nutivõruga võib minna dushi alla ja ujuma või mitte. Igaks juhuks ei läinud.

Jäi silma, et kasutajaliideses saab ülevaate, kui palju ma muusikat kuulan või mitu fotot olen päeva jooksul teinud, aga selle infoga ei ole mul midagi peale hakata.

Kahtlused teekonna mõõtmisel ja puudused võrreldes spordikellaga

Spordikella nutivõru kindlasti ei asenda (pulssi ei näita, GPSi sees ei ole, ekraani ka mitte).

Jalutasin 12 km ja mõõtsin tulemust nii oma Garmini spordikella, Sony SmartBand võruga kui telefonis oleva Google Fit rakendusega. Spordikell ei loe üldse samme, vaid spordi jaoks olulisemaid näitajaid! Google Fit ja Sony võru näitasid aga täiesti erinevaid numbreid:

Kokkuvõtteks: see aktiivsusmonitor toimib huvitekitajana

Esimese nutivõru kogemuse saamiseks on Sony SmartBand hea seade, aga kasutades kasvab isu proovida juba järgmisi versioone, kus on funktsionaalsust rohkem (näiteks ekraan). Arvan, et vähem sportlikele inimestele on võru hea abimees, mis motiveerib rohkem liikuma. Garmini spordikella omanikuna tunnen ise nüüd pigem huvi Garmini aktiivsusmonitoride vastu.

Autor: Helen Kondoja, Eesti Telekomi e-kommunikatsiooni ja online meedia grupijuht

Jooksukingad loevad sinu poolt päevas läbitud distantsi ja oskavad jagada soovitusi nii marsruudi kui tempo osas. Sinu auto annab ise märku, millal ja millist hooldust ta vajab. Kodune WC-pott suudab aga analüüsida sinu organismis toimuvat ja jagada toitumissoovitusi. Need on vaid mõned näited, kuhu võib täna veel lapsekingades paterdav asjade internet (kutsutakse ka “nutistu” või “värkvõrk”) areneda.

Interneti kolmas põlvkond – seadmed suhtlevad omavahel

Asjade internetti võib tegelikult käsitleda nn 3. põlvkonna internetina. Kui interneti esimese generatsiooni puhul olid inimesed peamiselt tarbija rollis (e-mailid, veebikeskkonnas surfamine jne), siis täna esindavad paljud meist juba 2. generatsiooni, kus lisaks internerti kasutamisele loovad inimesed agaralt ka ise uut veebisisu juurde (Facebook, Youtube jne).

Seevastu kolmas generatsioon tähendab, et erinevad internetti ühendatud seadmed suhtlevad lisaks inimestele ka omavahel. 

Eesti Telekomi erakliendi teenuste juhtimise valdkonna juht Toomas Kärner võrdles hiljuti Vikerraadio saates „Huvituja“ asjade interneti tänast arengut päikesetõusuga – päike on küll veel silmapiiri taga, kuid selle kuma on juba näha ja päikeseratas peaks kohe-kohe nähtavale ilmuma.

“Asjade interneti” lähiaastate võidukäik

Kui lähtuda erinevate tehnoloogiafirmade, sealhulgas ka Ericssoni prognoosidest, hakkab asjade interneti puhul see päike lähiaastail päris eredalt paistma.

Ilmselt näeme me turule tulemas tooteid, mis kerkivad kiirelt populaarseks ning püsivad mõne aasta n-ö tipus, et seejärel areenilt taas lahkuda. Samas saame tõenäoliselt näha ka selliseid lahendusi, mis on tulnud selleks, et jääda.

Eri hinnangutel on aastaks 2020 internetti ühendatud 20-50 miljardit seadet. Põhimõtteliselt saab võrku ühendada mistahes seadmeid, masinaid ja asju alates tarkadest majadest ja autodest ning lõpetades hambaharjadega ja riietega.

WiFi-ühendusega külmik ja võrguühendusega auto

Varsti-varsti on meil olemas külmkapid, mis mõistavad ise teada anda sellest, kui mõni toiduaine on otsakorral. Sellist juttu on viimaste aastate jooksul ilmselt paljud kuulnud ja ka edasi rääkinud. Näiteks Samsung juba pakub WiFi-ühenduse ja 8-tollise puutetundliku ekraaniga varustatud külmikuid, mis võimaldavad kasutajal vaadata näiteks ilmateadet, olla kursis oma sotsiaalvõrgustikes toimuvaga, otsida veebist toiduretsepte või jätta pereliikmetele teateid. Seega võib juba lähiaastail reaalsuseks saada ka külmkapp, mis suudab ise peremeest vajaminevast kaubast informeerida.

Ka autode „võrgustamisega“ on juba algust tehtud. Näiteks Ericsson ja Volvo käivitasid mõne aasta eest nn Connected Car ehk võrku ühendatud auto projekti. Autosse toodud internetiühendus võimaldab nii autojuhil kui kaasreisijatel sõidukis ligi pääseda erinevatele rakendustele ja informatsioonile, olgu see siis seotud meelelahutuse või navigatsiooniga.

Samuti on Volvo omanikel tänu võrku ühendatud sõidukile võimalik leida linnas vabu parkimiskohti ja maksta parkimise eest ilma rooli tagant lahkumata.

Ericsson Eesti juht Seth Lackman rääkis mõne aja eest ühest riidekauplusest, mis otsustas võrku ühendada kõik kaupluse riidepuud, et sel moel saada täpset tagasidet selle kohta, kui palju on kliendid üht või teist toodet proovinud.

Tark kodu – internetiga suitsuandurid ja WC-potid

Targast kodust on Eestiski juba aastaid räägitud, kuid vähem on räägitud sellest, et ka targa maja aluseks on asjade internet. Nimekiri asjadest, mida targa maja süsteem hõlmab, laieneb pidevalt. Juba on olemas suitsuandurid, mis suudavad iseseisvalt internetti oma häire edasi anda ja hoiatada ohu eest ka siis, kui kodus kedagi pole.

Jaapanlased on aga internetti pannud WC-potid, mis loovad väärtust telemeditsiini ja analüüsi valdkonnas ning võimaldavad jälgida trende, kuidas inimese tervis käitub, kuidas liigub tema organismi suhkrutase jne.

Targa kodu lahendusi pakuvad Eestiski juba mitmed ettevõtted, näiteks on Elionil olemas Kodujuhtimise lahendus. Kuigi tänased lahendused on seotud veel peaasjalikult turvalisuse ja energiatarbega, tegelevad tuntud tehnoloogiafirmade arendusüksused juba aastaid tunduvalt keerukamate lahendustega.

Värvi muutvad tapeedid, puutetundlikud lauad ja seinad

Juba 2011. aastal oli Microsoftil USAs Redmondis arenduslabor, kus töötati välja tuleviku kodu lahendusi. Üles oli ehitatud korraliku eramu suurune demokodu, mille iga ruumi tarbeks olid valmis mõeldud just sellele ruumile vajalikud lahendused. Näiteks ühe toa seinal vahetas nutikas tapeet oma värve ja mustreid, sõltuvalt siis omaniku meeleolust või eelistusest. Ühtlasi võis terve seina muuta suureks ekraaniks, kust siis soovi korral kas või rock-kontserdi videot vaadata.

Elutoa laua sai aga muuta suureks puutetundlikuks ekraaniks, mille vahendusel siis värskeid lehti lugeda või näiteks lauamänge mängida. Loomulikult käis kogu kodu juhtimine läbi häälkäskluste.

Need on vaid mõned näited lahendustest, millega ettevõtted juba täna tegelevad. Ning seda ajal, mil asjade internet pole veel massidesse jõudnud.

Valdkonna ettevõtetesse investeeritakse miljardeid

Toomas Kärneri sõnul on asjade internet ühteviisi kuum jututeema kui ka panustamise teema. Juba 2014. aastal investeeriti nendesse ettevõtmistesse, mis panustavad asjade interneti arendamisse, väga suuri summasid. Näiteks Google omandas 3,2 miljardi dollariga ettevõte, mis toodab kahte tootegruppi: suitsuandureid ja termostaate. Ilmselt saame edaspidi näha, kuidas tuntud tehnoloogiagigandid otsavad üles idufirmasid, mis on välja töötanud mõne nutika tulevikulahenduse.

Kokkuvõtteks võib aga öelda, et asjade internetiga on lood samamoodi nagu kunagi internetiga. Siis oli samuti üleval küsimus: miks meile seda vaja on? Lihtne vastu oli, et kas või näiteks tasuta kirjavahetuse ja tasuta ajalehtede pärast. Nüüd on paljude jaoks õhus ilmselt sarnane küsimus: milleks meile asjade internet? Ka sellele küsimusele on vastas sarnane: muuta meie igapäevaelu lihtsamaks, jälgida erinevate protsesside mõju meie tegemistele jne.

Loo kirjutamisel on kasutatud ETV saates Kapital (26.02.2015) ja Vikerraadio saates Huvitaja (27.02.2015) esitatud materjal.

Autor: Raigo Neudorf

Tulude deklareerimise tippajaks valmis Maksu- ja Tolliametil kõnekeskus, kus pilveteenuse võimalusi kasutades saab korraga vastu võtta tuhandeid kõnesid. Saadav statistika võimaldab paremini planeerida nii kõnekeskuse tööd kui iseteeninduse infomaterjale.

Mida tähendab “palju kõnesid”?

Tuludeklaratsioonide esitamise perioodil on Maksu- ja Tolliameti teeninduskanalid vägagi koormatud. Sissetulevaid kõnesid on tulude deklareerimise ajal keskmiselt 40 000 kuus (tavapäraselt 17 000) ja pikenevad ka ooteajad. Kui tavaliselt oodatakse 15 sekundit, siis kõrgperioodil 90 sekundit. Selleks, et kiirel ajal saaks oma kliendid läbi telefoniteeninduse kaasaegselt ja mugavalt teenindatud, oli vaja kasutusele võtta kõnekeskuse teenus, mida pakub Eesti Telekom.

Vaata kõnekeskuse teenust tutvustavat videot!

Uudne lahendus – kõnekeskus pilve

Uudseks teeb Maksu- ja Tolliameti kõnekeskuse IT-alase muudatuse see, et teenust kasutatakse nö pilveteenusena. Tänu sellele on võimalik korraga vastata tuhandetele kõnedele.

Oluline on siinkohal mainida, et pilves on ainult kõnekeskuse kõnede käsitlemise teenus, mitte Maksu- ja Tolliameti klientide andmeid. Andmed on ikka ameti enda serverites.

Eesti Telekomi suurkliendi laheduste valdkonnajuht Pearu Tamm: „Kuna pilveteenused pole veel laialt levinud, siis nende spetsiifikat väga ei tunta. Pilveteenuste kohta levib igasuguseid müüte, mis tõele ei vasta. Tegelikkuses näitavad IT maailma arengutrendid seda, et juba lähitulevikus muutuvad pilveteenused üha populaarsemaks, sest pilve kaudu kasutada kvaliteetsemat ja rohkemate võimalustega teenust.“

Andmed ja analüütika abiks tööde planeerimisel

Kõnekeskuse keskkond annab pideva ülevaate infoliinidel toimuvast, mis võimaldab operatiivselt reageerida näiteks kõnede arvu suurenemisele, lisades kõnekeskusesse täiendavaid teenindajaid, või vastupidi – kõnede arvu vähenemisel suunata ametnikke teistele töölõikudele.

Lisaks võimaldavad eelmiste perioodide statistilised andmed ka ette planeerida, kui palju vajatakse kõnekeskuses teenindajaid ühel või teisel perioodil.

Parem kvaliteedikontroll

Uue kõnekeskuse abil tekkis võimalus pöörata suuremat tähelepanu väljastatava info kvaliteedile. Kõnede sisu analüüs aitab välja selgitada küsimused, millega kliendid kõige sagedamini pöörduvad ja muuta see info iseteeninduskanalites arusaadavamaks ja kergemini leitavamaks. Samuti saab hinnata kõnekeskuses töötavate teenindajate teadmiste taset ja juhtida nende tähelepanu vajakajäämistele.

Kõnekeskuse teenus on teeninduse edendamise tööriist

Eesti Telekomi kõnekeskuse teenus annab selle kasutajale hea ülevaate kõigist sisenevatest kõnedest ja võimaldab ühele numbrile tulnud kõned jaotada organisatsiooni töötajate vahel olenemata nende asukohast.

Kõnekeskuse tööd juhitakse veebipõhiselt, nii saab määrata halduskeskkonnas ise kõnede jagamise reegleid, valida suunamise võimalusi, salvestada ettemängitavate tekstide helifaile, näha statistikat, jälgida ülevaadet kõnekoormusest ning kuulata salvestatud kõnesid.

Autor: Ingrid Piirsalu, Eesti Telekom

Enamik meist, kes aeg-ajalt arvutiga töötavad, on ühel hetkel näinud vaeva Wordis või Paintis jooniste ja skeemide meisterdamisega, et oma ideid või plaane endale ja teistele illustreerida. See võib olla aga paras vaev – põhivajadused katab ära, kuid uhkemate jooniste jaoks jääb nendest tööriistadest väheks. Soovitan alternatiivina proovida veebirakendust Draw.io, mis kenade ja sisukate jooniste tegemise lihtsaks muudab.

Ehkki Draw.io on originaalis mõeldud tarkvaraarendajate abiliseks skeemdiagrammide joonistamisel, pakub see rakendus ohtralt kasutusvõimalusi ka kodusele arvutikasutajale. Kõige muu hulgas saad teha protsessi- ja skeemjooniseid, planeerida ruume ja luua ka keerukamaid diagramme.

Võlu ja võimalused peituvad mallides

Draw.io suureks plussiks on suure hulga mallide olemasolu. Näiteks ruumide joonistamise jaoks on tarkvaras loodud hulk üldtuntud tingmärke, mis tuleb lihtsalt hiirega paika vedada. Seejärel on väga lihtne kohale asetatud joonistust õigesse suunda keerata, värvida, teiste joonistustega joondada ja – näiteks skeemdiagrammide puhul – ka teiste joonistustega ühendada.

Samamoodi saab igasse vajalikku kohta lisada teksti – tee sobivas kohas hiirega topeltklõps ja sisesta tekst. Nii on võimalik näiteks elutoa plaanist tekitada interaktiivne memo, lisades vajalikesse kohtadesse olulised märkmed, mis hiljem “to-do” nimekirjale visuaalse mõõtme annavad.

Kuidas leida mallid?

Nimekiri mallidest asub vasakus paneelis. Sinna kuvatavad kaustad leiad vajutades viitele „More shapes“ (menüü alumises otsas).

Erakordselt mugav kasutajaliides

Viimase viie aasta jooksul olen skeem- ja protsessijooniste tegemiseks kasutanud väga erinevaid tarkvarasid. Draw.io on mugavaim veebirakendus, millega seni olen kokku puutunud.

Kõikvõimalikud vajalikud liigutused on arendajate poolt juba üles leitud ja kasutajale võimalikult lihtsaks tehtud, nii et töö sujub justkui võluvitsaga.

Elemendid joonduvad automaatselt, kujundite asendamine toimib ilma tõrgeteta ja kõikidest liigutustest annab tarkvara ekraanil aegsasti märku, et ükski toiming ei oleks üllatus. Lisaks toimivad ka enamlevinud kiirklahvide kombinatsioonid ootuspäraselt – üllatavalt on see digimaailmas veel küllaltki tavapäratu nähtus.

Draw.io plussina toon välja ka selle, et erinevate vormingute lisamine joonistele on mugav ja intuitiivselt tuttav kõigile, kes kunagi mõnd kontoritarkvara on kasutanud.

Kasutatav koos Google Drive’iga

Draw.io on hästi integreeritud Google’i teenustega. Saad tarkvara kasutada Google’i kasutajatunnusega ja salvestada kõik tehtud joonised Google Drive’i. Ühtlasi tähendab see, et sarnaselt teiste Google’iga seotud rakendusega, saad jooniseid lihtsasti jagada, mitmes arvutis korraga toimetada ja kindel olla, et asjad jäävad alles ka siis, kui elekter kaob või internet hetkeks levialast puhkusele sõidab.

Erinevalt paljudest sarnastest tasuta veebirakendustest, ei tüüta Draw.io oma kasutajaid reklaamidega ega eelda, et registreeriksid endale eraldiseisva konto. Kasutamiseks tuleb lihtsalt minna Draw.io rakenduse kodulehele.

Võimaluste paljusus on ka suurimaks miinuseks

Tarkvara suurimaks ja aastase kasutamise järel ka ainsaks silma jäänud miinuseks võib aga nimetada sedasama eelnimetatud plussi – võimaluste paljusust.

Ehkki valikute tegemine on tehniliselt lihtne, on nende arv kohati suurem, kui mõistlik oleks. Eriti mallide valimisel. Tuhandete kujundite hulgas on palju vajalikke, aga samas ka ülearuseid valikuid. Kui päris täpselt ei tea, mida parasjagu vajad, võid otsingutesse pikaks ajaks kinni jääda.

Kokkuvõtteks võib siiski öelda, et kasutusmugavus ja tarvilike mallide valik teevad draw.io’st väga tõhusa abilise jooniste ja diagrammide tegemiseks.

Vaata õppevideot, kuidas õppida nelja minutiga esimesi diagramme tegema!

Suveootuse ja esimeste päikeseliste päevade rütmis küpseb paljudel soov kontoriseinte vahelt põgeneda, mis muudab hädavajalikuks ka kiire interneti olemasolu meiega koos liikuvates nutiseadmetes. Alljärgnevalt tutvustame nelja traadita interneti võimalust, mille abil maal vanaema juures puhates, rannas lesides või lihtsalt pargipingil ilusat ilma nautides end internetti ühendada, et teha tööd või nautida filme. Aga milline võimalus valida?

Internetti pääsemise võimaluste hulk kasvab meie rõõmuks iga aastaga. Erinevatel võimalustel on aga omad plussid ja miinused ning kindlad pooldajad ja vastased, olenevalt netiühenduse vajalikkusest ja eesmärgist. Nelja levinuma ühendusviisi tugevuste ja nõrkuste tundmine aitab teha valiku, aga arvestada tuleb ka turvalisust, kättesaadavust, teenuse hinda ning kasutusmugavust.

Hotspot

Hotspot’i ehk nutiseadmes oleva interneti jagamise plussiks on see, et mobiilne internet on praktiliselt igal pool kättesaadav ja telefoniga „interneti tegemine” on väga lihtne. Plusspoolele jääb hotspot’i puhul kindlasti ka hind: telefoni internetipaketile ei tule automaatselt midagi juurde maksta, kui just mahupiirang täis ei saa, mis sõltub aga kasutamise sisust ja hotspot’i ühendatud netikasutajate arvust. Miinuseks on asjaolu, et hotspot’i tegemine kulutab oluliselt ja suhteliselt kiiresti telefoni akut – tunnike interneti kasutamist jätab su ajutiselt ilmselt ilma ka telefoniühendusest maailmaga. Mitmekesi netiühenduseks ühe telefoni kasutamisel langeb ka interneti kiirus ja stabiilsus ning avalikus kohas on probleemiks kindlasti ka ühenduse turvalisus.

WiFi

Avaliku WiFi puhul on peamiseks eeliseks selle hind – üldjuhul on see vähemalt Eestis tasuta. Miinusteks on rohked turvaaugud ja kättesaadavus: võrk ise võib küll olla seadmele nähtav, selle kiirus ja stabiilsus võivad aga jätta hätta, eriti paikades, kus sama WiFi-ühendust kasutab korraga kümneid inimesi. Kuigi Eestis on tasuta avalikke WiFi-võrke suhteliselt palju, on nende otsimine oma argitegemiste kõrvalt siiski väga tüütu ja tähendab, et sa pole ringi liikudes enam asukohast sõltumatu. Pidev WiFi-aladega arvestamine on võimalikest traadita interneti kasutamise viisidest kindlasti kõige tülikam ja internet on seetõttu kõige kehvemini ligipääsetav.

Mobiilne internet

Tahvlile või arvutile võib osta mobiilse interneti, sõltuvalt sinu nutiseadme mudelist kas netipulga või SIM-kaardi näol. Lahenduse plussiks on see, et nii on sul alati internet olemas, kuid miinuseks on vajadus tutvuda põhjalikumalt hinnakirjaga ja langetada mitmeid finantsotsuseid. Kuumaksu tuleb tasuda hoolimata sellest, kas kasutad mobiilset internetti iga päev või kord kuus.

EMT Mobiilse elu pakett

Tehniliselt on selle paketi valiku korral tegemist igati mobiilse internetiga, mille puhul saad oma arvutile, netipulgale või nutitahvlile SIM-kaardi. Ainus, aga oluline erinevus tavapärasest mobiilsest internetist on see, et sa ei maksa iga seadme internetipaketi eest eraldi, vaid kuus kasutatud internetimahu eest kokku – nii saad vabaduse varustada kiire netiühendusega ka need seadmed, mida kasutad harva. Mobiilset elu elades saad oma kasutusse tellitud internetimahu, millele pääsed ligi alati ja kõikjalt telefoni, arvuti, netipulga, tahvli või mis tahes muu seadmega. 4G internet on kättesaadav igal pool ja kõigis sinu seadmetes, ühendus on stabiilselt kiire ja turvaline ning võrreldes igasse seadmesse eraldi mobiilse interneti ostmisega ka märgatavalt soodsam.

Inimesele, kellel on vähemalt kaks nutiseadet ning kelle jaoks on tarvilik stabiilselt kiire internetiühenduse olemasolu kõikjal ja väikeste kuludega, sobib Mobiilse elu internetipakett – selle abil saab ühenduse kõigisse oma nutiseadmetesse korraga ja kiiruse piiranguta. See pole maailma mastaabis küll jalgratta leiutamine, kuid Eestis pakub sellist teenust ainsana EMT.

E-posti seadistamine Windows 8.1 tahvelarvutis hot.ee konto näitel

1. Ava „Start” menüüst „Mail” rakendus.

2. Kui ühtegi kontot pole veel tehtud, saad valida Exchange, Google ja Yahoo kontode vahel, kõik ülejäänud kontod saad lisada „Settings” alt, valides „Accounts”.

4.  Vali täpsemad seaded, vajuta „Show more details” ja täida vajalikud väljad.

5. Vali täpsemad seaded, vajuta „Show more details” ja täida vajalikud väljad.

6. Hot.ee postkasti korral kirjuta lahtrisse „Incoming (IMAP) email server” vastavalt „mail.hot.ee” ja „Port” lahtrisse number „143“.
   „Outgoing (SMTP) email server” lahtrisse kirjuta „gprsmail.emt.ee” ja „Port” lahtrisse number „25“.

Autor: Janno Reinomägi EMT Tehnikakonsultant

iCloud konto hoiab Sinu iPhone’i ja teised Apple seadmed sünkroniseeritud. E-kirjad, kontaktid, dokumendid, pildid, videod, muusika, kalendrid ja palju muud on iCloud pilveteenusega kättesaadavad kõigis Sinu Apple seadmetes.

iCloud konto loomine ja seadistamine on lihtne – meie samm-sammult juhised sobivad ka algajale iPhone’i kasutajale. Edaspidi aitab iCloud vajaliku info ise alati värskena hoida ning tagab info kättesaadavuse just siis ja seal, kus Sina seda vajad. Lisaks info jagamisele aitab iCloud Sinu telefoni turvalisust tagada.

Kõik Nokia Lumia telefonid oskavad kontaktandmeid ühest telefonist teise kopeerida, kasutades selleks bluetooth’i ehk BT-teenust.

Bluetooth võimaldab juhtmevabalt suhelda kahel lähestikku asetseval BT-teenusega seadmel: seega peab andmete kopeerimiseks Bluetooth’i lubama mõlemas telefonis eraldi.

Kui oled oma vana telefoni uue vastu vahetanud, tasub esimeste asjade seas tegeleda olemasolevate kontaktandmete üle toomisega.

Antud juhend sobib kontaktide kopeerimiseks Nokia Lumia telefoni ka teistest bluetooth’i teenusega telefonidest, näiteks iPhone, Android, Nokia Symbian, Asha, S40 jms.

Bluetooth’i aktiveerimine mobiiltelefonis:

1. Ava rakendus “Minu andmete edastamine” (“My Data Transfer”).

2. Lülita oma vanas telefonis sissebluetooth ning määra telefon leitavaks.

3. Ava BT ehk Bluetooth oma uues telefonis ning otsi leitud telefonide hulgast üles oma vana telefon. Ühendamiseks vajuta telefoni nimel.

   Sinu vanasse mobiiltelefoni ilmub teade, et telefoni soovitakse ühendada: anna luba ühenduste sidumiseks ja andmete lugemiseks.

4. Seejärel alusta kopeerimist.

   Juhul, kui oled oma uues telefonis sisse loginud Microsoft Hotmail kontole, liiguvad kopeeritud kontaktid Hotmaili kontole automaatselt.

   Juhul, kui Sa pole uues telefonis Microsoft Hotmaili sisse loginud, kopeeritakse kontaktid küll ära, aga lisatakse Hotmaili kontole alles siis, kui järgmine kord sinna sisse logid.

Autor: Janno Reinomägi – EMT Tehnikakonsultant

Kui valida endale uut telerit, tuleks esmalt arvesse võtta teleri tollimõõtu ja mõõte kui selliseid üldse. Tänapäeval on kujunenud trendiks, et elutuppa läheb teler alates 40 tollist ja magamistuppa või lastetuppa kuni 32 tolli.

Enne teleri ostu mõtle läbi, kuhu tahad teleri paigutada ja arvesta kindlasti sellega, et teleril jääks pealt ja külgedelt vähemalt 10 cm vaba ruumi, kuna muidu võib tekkida ülekuumenemise oht.

Digiboks ja vabalevi kanalid

Kui soovid vaadata vaid õhu kaudu tasuta levitatavaid Eesti kanaleid, võib südamerahuga öelda, et kõikidel Eestis ametlikult müüdavatel teleritel on selle jaoks digiboks sisse ehitatud – vaja läheb lisaks vaid toa- või katuseantenni. Kui levi on olemas, siis midagi muud eraldi juurde osta pole ka tarvis. Mida nõudikumaks muutub vaataja kanalite valikus ja kvaliteedis ning stabiilsuses, seda enam tuleb telerit ostes oma vajadusi kaardistada ning neid telerit ostma minnes müügikonsultandiga arutada, vaid nii jõuad täpselt õige ja sinu vajadusi rahuldava teleriostuni. Loomulikult määrab valikut ka hind.

Odav ei ole alati halb

Tee kõigepealt endale selgeks teleri vaatamise vajadused. Kui oled vähenõudlik, kelle huvi on õhtuti kindlal kellaajal vaadata uudiseid ja paari filmi, siis pole sellised parameetrid nagu SMART TV, 3D jm tegelikult olulised. 3D telerite kohta tuleb veel ära mainida, et need ei näita pilti ainult 3D-s – see on pigem lisafunktsionaalsus ja eelkõige on tegemist tavalise televiisoriga.

Üleminek kineskooptelerilt LED-telerile on igal juhul mõistlik ja seda juba elektri kokkuhoiu mõttes. LED-telerid on oluliselt säästlikumad, kui vanad kineskoop-telerid. Samuti on nende pilt selgem ja see ei väsita nii palju silmi. Odavat telerit ostes tuleks siiski arvestada, et värvid on sellel kindlasti tuhmimad kui sama klassi kallimatel.

Keskmine hinnaklass mänguritele ja töötegijatele

Kui peres on lapsi või täiskasvanuid, kellelel on plaanis osta või juba on ostetud mängukonsool, võiks vaadata keskmises hinnaklassis telereid. Konsoolide puhul võiks teler olla vähemalt Full-HD resolutsiooniga, samuti võiks tollimõõt olla vähemalt 40 – siis on hea mängukogemus garanteeritud.

Kes soovib telerist vaadata Youtube’i videoid, ühendada sellega oma välist kõvaketast, ühendada telerit oma sülearvutiga ja kasutada seda monitorina, võiks samuti vaadata juba keskmist hinnaklassi, ehk suurusjärku 500–700 eurot. Ehkki keskmises hinnaklassis telerid on varustatud kõikide uhkete lisadega – interneti valmidus, SMART TV ja 3D võimekus – on selliste telerite tootmisel kasutatud tihtipeale ikkagi odavamaid materjale: protsessor on aeglasem kui kallimatel ja sellist luksust nagu 3D ja Skype ei pruugi komplektis kohe kaasas olla. Sisse ehitatud kaamera, mikrofon ja kaasa lisatufd 3D-prillid tuleks kas eraldi juurde osta või teha otsus valida teler juba järgmisest, ka mitte oluliselt kulukamast hinnakallist.

Premium-klassi telerid

Premium-klassi telerid on mõeldud kliendile, kelle jaoks on oluline peen disain ja täiuslik, sügavate värvidega ja äärmiselt terav ja hea telepilt. Samuti nende jaoks, kes tahavad lihtsalt „naabrist paremad“ olla.

Selliste telerite puhul on muru rohelisem ja taevas sinisem, nagu öeldakse. Teleri tootmisel kasutatakse kallimaid ja kvaliteetsemaid materjale, sisse on pandud kõige võimsamad protsessorid, teleri SMART TV menüüs liikumine on mugav, sujuv ja kiire.

Need telerid on ehitatud mõttega, et oleksid ka mitu aastat hiljem konkurentsivõimelised. Kui rääkida 4K-resolutsiooni toetamisest nendes telerites, siis 4K/UHD eraldusvõimega ei edasta meil saateid täna paraku ükski telekanal. Samas – Youtube sisaldab juba 4K-resolutsiooniga meediat ohtralt. Samuti suudavad uuemad premium-klassi mobiiltelefonid sellise teravusega filmida, nii et sellises teleris saad oma vändatud videoid vaadata just sellisena, nagu algselt filmisid.

Plussid ja miinused

Uue teleri paigaldamine

LED-telerid on VÄGA õrnad, seega tuleks paigaldamisel  jälgida, et näpuotsad või esemed ei puutuks kokku teleri ekraaniga.

Hiljuti sain omale kasutamiseks kolm kõige kallimat ja nutikat klaasitükki maailmas: iPhone 6, Galaxy S6 ja Galaxy S6 edge’i. Olles ise Androidi-maailmaga, täpsemalt siis Sony Xperia telefonidega, rohkem sina peal kui Apple’i iOS maailmaga, püüan siinkohal siiski võimalikult objektiivselt kõiki kolme mudelit hinnata.

iPhone 6 on varasemalt võrreldud Samsug Galaxy S5 mudeliga, kuid sellele tegi ta, olgem ausad, üsna „pika puuga“ erinevates võrdlustes ära. Galaxy S6 ja S6 edge aga kujutab juba väga tõsist ohtu iPhone 6-le. Olgu veel öeldud, et kui võrrelda iOS-i ja Android-seadet omavahel, siis ei ole väga palju kohti, kus neid kõrvuti saaks panna, kuna need maailmad on tegelikult väga erinevad ja kõige suuremad väärtused asuvad mõlema puhul erinevates kohtades. Aga mõned plussid ja miinused võiks siiski välja tuua.

Mõned tehnilised erinevused:

Disain ja käepärasus

Mõlemad telefonid on mitmes mõttes disaini osas veidi sarnased. Teatud nurga alt mõlemaid vaadates tundub, nagu oleks Apple’i ja Samsungi disainerid ühel õhtul sõbralikult kokku saanud ja pärast pokaalikest veini üheskoos ühte telefoni disainima hakanud (… mida 99-protsendise tõenäosusega siiski ei juhtunud).

Võimalik, et saame järjekordselt välismaisest meediast lugeda, kui suur juristide armee ühel või teisel tehnikahiiglasel rivaalile patentide pärast kaela saata on. Aga see selleks … Kui siinkohal tuua välja iPhone 6 eelised, siis võiks kindlasti ära mainida diskreetsema tagumise kaamera, mis, hoolimata sellest, et ulatub veidi telefoni korpusest välja, ei tee seda kindlasti niipalju kui Galaxy S6 kaamera.

Samuti on see meeldivalt ühte korpuse nurka paigutatud – olulise hetke jäädvustamisel on väike tõenäosus, et näpp kogemata kaamerasilma ette jääks. Korpuse paksus on mõlemal sama ehk 6,9 mm, kuigi, kui mõlemad kõrvuti lauale panna, tundub iPhone silmale visuaalselt siiski veidi õhem. Siinkohal kiitused Apple disaineritele.

Mõlemal telefonil on olemas sõrmejäljeskänner, mis muudab telefoni kasutamise turvalisemaks ja lihtsamaks. PIN-koodi või ekraanimustri kasutamise asemel tarvitseb vaid pöial vastu koduekraani nuppu panna ja telefon avanebki juba. Mõlemad telefonid loevad sõrmejälge väga hästi, Samsungi puhul tekkisid mõned üksikud korrad, kus ei lugenud sõrmejälge esimese korraga ja pidin uuesti proovima, kuid neid oli väga vähe, võib-olla 20-st korrast 1.

Samsung on S6 puhul toonud juurde veel ühe äärmiselt mugava omaduse – nimelt kui vajutada kaks korda koduekraani nupule, läheb kaamera automaatselt tööle ja seda vähem kui sekundi jooksul. Samsung ise väitis, et telefonikaamera ongi pidevalt n-ö ooterežiimis, et saaks kiiremini ülesvõtteid teha.

Samsungi S4 ja S5 mudeli puhul häiris paljusid kasutajaid telefoni välimust odavamaks tegev tagumine, odavamast materjalist kaas. Selle probleemi on Samsung kõrvaldanud ja nüüdsest ehib uute S6-te puhul selle nii esi- kui ka tagaosa ülitugevast Corning Gorilla Glass 4 materjalist karastatud klaas, millele on juba üsna raske kriime peale saada. Telefoni küljeosa on alumiiniumist ja telefoni käes hoides tundub see meeldivalt raske ja kallihinnaline.

Kui vaadata eraldi Galaxy S6 edge disaini, siis välimus on sellel tõeliselt luksuslik ja peen oma mõlemalt servalt kumerdatud ekraaniga. Telefoni paksus on hämmastavad 6,8 mm, mis on millimeetri jagu veelgi õhem kui iPhone 6-l. Ka tagakülje ääred on veidi sissepoole kumerdatud, et telefoni laualt paremini kätte saada. Käes meeldis mulle siiski kõige rohkem hoida tavalist Galaxy S6-e, kuna edge servad tunduvad pikemaajalisel kasutamisel veidi liiga teravad. Ilu nõuab ohvreid, nagu öeldakse. iPhone 6 ilma ümbriseta tundub liialt peenike ja habras. Pidevalt tekkis tunne, et pillan selle maha, kuna ekraan on niivõrd libe ja telefon nii õhuke.

Veel üks miinus, mida märkasin just S6 edge puhul, oli see, et kui hoidsin telefoni vasakus käes, et paremaga sellel toimetada, kippusid vasaku käe sõrmeotsad minema vastu paremat ekraaniäärt ja hakkasid erinevaid mittevajalikke toiminguid käivitama. Ühes käes ja pöidlaga telefoni kasutades ma seda siiski ei täheldanud.

Disaini parandades on Samsung pidanud loobuma ühest omadusest, mis on näiteks Galaxy S5 puhul mõne kasutaja jaoks väga oluline – selleks on veekindlus. Seega – kui tahad vee all fotosid või videoid teha, tuleks vaadata mõne muu seadme poole.

S6 ja S6 edge puhul on Samsung loobunud ka eemaldatavast tagakaanest ja telefoni akut enam koduseid ja käepäraseid vahendeid kasutades vahetada ei saa. Lisaks on nende puhul ära kaotatud eraldi micro-SD kaardipesa. Täpselt nii!

Kui ostad endale uue Galaxy S6 või S6 edge, siis valiku tegemisel peaks nüüd jälgima sisemälu suurust, kuna lisamahtu sa juurde lisada ei saa. Samsung pakub S6 telefone kolmes versioonis: 32Gb, 64 Gb ja 128 Gb sisemäluga. Sarnaselt Apple’iga pakub Samsung ruumiprobleemi lahendamiseks siinkohal OneDrive pilvesse salvestamise teenust. Teed foto ja internetiühenduse olemasolul laetakse pilt või video üles isiklikule pilvekontole Samsungi serverites. Galaxy S6 omanik saab 2 aastaks 100 Gb Onedrive’i kettaruumi tasuta.

Võimsus

Kui võrrelda tehnilistes andmetes ühe või teise telefoni protsessorit, tundub numbreid vaadates, nagu oleks iPhone 6 võtnud kasutusele ajale jalgu jäänud kahetuumalise 1.4 Ghz sagedusega „kilpkonna“. Tegelikkuses ei saa siinkohal paraku numbritele toetuda, kuna seesama kahetuumaline protsessor koos selle juurde kuuluva, hullumeelselt võimsa PowerVR GX6450 graafikakiirendiga teevad iPhone 6-st maailma ühe kiireima seadme mobiilsete toimingute jaoks, eriti mängimiseks.

Siiski tundub, et Samsung on oma uutesse lipulaevadesse nüüd niivõrd palju „rauda“ sisse virutanud, et paljudes graafilistes aspektides võiks sellise võimsusega seade ka uuele iPhone 6-le silmad lõpuks ette teha. Telefoni kasutades pole tunda mingisugust pidurdamis või hakkimismomenti, mis on tihtipeale Android-telefonidele omaseks probleemiks olnud. Seda enam, et tegemist on nii suure resolutsiooniga ekraaniga, mille puhul kogu raudvara peab kindlasti kõvasti rohkem tööd tegema, et sellist sujuvat kasutuskogemust üldse pakkuda.

Kuna ühegi programmiga pole täna võimalik neid kahte seadet üheselt ja ausalt hinnata, otsustasin lihtsalt vaadata, kuidas kumbki ühe ja sama ning raudvara poolest ühe üsna nõudliku mänguga toime tuleb. Laadisin mõlemasse alla mängu Real Racing 3 (… mis muide on ilmselt kõige fotorealistlikum autoralli mäng mobiilsetel seadmetel, lisaks on see täiesti tasuta alla laetav) ja panin need korraga seadmetes tööle.

Tulemus oli üsna huvitav: mängu avamenüüs liikudes oli Galaxy S6 märksa sujuvam ja kiirem kui iPhone 6. Seevastu reaalse rallisõidu ajal tundus, et iPhone 6 peal on mängus veidi rohkem visuaalseid efekte ja mõlemal seadmel jooksis mäng sama sujuvalt – seega siinkohal võiks kokkuvõtteks öelda, et 1:0 iPhone 6-e kasuks.

Ekraan

Ütlen lihtsalt välja: ma pole näinud paremat ekraanipilti nutitelefonil, kui seda on Galaxy S6-l või S6 edge-il! Kui rääkida ekraanil kuvatavadest põhivärvidest – punane, roheline ja sinine –, siis need tungivad silmadesse justkui laserid. Pikslitihedus on niivõrd suur (577 pikslit tolli kohta), et kuitahes palju sa ka ei pinguta, ühte piksliruudukest sa palja silmaga ekraanilt eristada ei suuda.

Kui algselt seda ekraani vaadata, siis värvide ebaloomulik erksus võib esialgu lausa häirida, kuid pärast paaritunnist kasutamist tekib hoopis vastupidine efekt ja tabad end mõttelt: „Pagan, kui hea ja ergas saab üks mobiili ekraan olla!“. Muide, kui rääkida S6 ja S6 edge ekraani teravusest, siis poolkogemata avastasin, et liiga terav pilt ja liiga suur resolutsioon ei pruugi alati kõige paremad omadused olla.

Nimelt, kui laadisin alla ühe spetsiifilisema kalkulaatori-rakenduse, siis selles sisaldus mõnes kohas info, mida ei olnud ekraani ülisuure teravuse tõttu lihtsalt võimalik enam välja lugeda. Ilmselt oli rakendust luues määratud fondi suurus konstantselt pikslite arvu järgi ja mõeldud väiksema resolutsiooniga telefonidele. Püüdsin muuta telefoni menüüs üldist teksti suurust, kuid antud rakenduses sees see paraku midagi ei muutunud. Kasuta või suurendusklaasi, et teksti korralikult näha. Teistes rakendusetes, mida kasutasin, ma seda probleemi õnneks täheldanud pole.

iPhone 6 ekraan kindlasti nii erksaid värve ei paku, samuti pole see kindlasti nii terav, kui S6 või S6 edge puhul, kuid piisav, et omamoodi konkureerida. Värvid on pigem loomulikumad ja mitte nii karjuvad ja antud ekraani suuruse juures on ka pikslitihedus tegelikult täiesti piisav, et üksikuid piksleid tavapärase kasutuse juures mitte märgata.

Kaamera

Kui ma varem Android telefoni kasutajana eestlasele omase kerge kadedusega vaatasin, kui häid pilte ja videosid teeb mõni oma iPhone’iga, siis Galaxy S6 puhul võin nüüd suurima südamerahuga öelda, et maailmas on olemas tootja, kes on oma nutiseadmesse paigaldanud parema kaamera kui Apple.

Pildid sellega tulevad lihtsalt fantastilise kvaliteediga. Galaxy S6 ja edge on mõlemad varustatud uue f/1.9 ava ja 16 MP-se kaameraga. Antud kaamera suudab haarata väga palju valgust ka pimedas. Tegin ka paar pilti nii iPhone kui ka Galaxy S6-ga ja seda just vähese valgustusega.

Olgu siin öeldud, et palja silmaga ma laua all neid pildistatavaid objekte väga hästi ei näinud, samuti sättisin ka Galaxy S6 kaamera 8 MP peale, nagu iPhone’gi, kuna tahtsin siinkohal puhtalt ava-efekti testida.

Mõlemad – nii Apple kui ka iPhone – suudavad pimedas väga hästi näha, kuid ilmselgelt teeb Galaxy S6 siinkohal iPhone’ile silmad ette. Sarnaselt Apple iPhone 6-le on Galaxy S6 telefonides olemas HDR, aeg-luup, timelapse ning uudne kõrgema kaadrisagedusega 60Fps Full HD filmimise režiim.

Apple ei lisanud iPhone 6-le 4K resolutsioonis filmimise võimalust, kuigi riistvaraliselt peaks iPhone sellega väidetavalt toime tulema. Galaxy S6 puhul on see võimalus siiski lisaks kõigele muule olemas, seega – kui sul on ostetud uus 4K/UHD resolutsiooni toetav televiisor, siis Galaxy S6 omandamise järgselt saaksid selle teleri tegelikku võimekust lõpuks ka ise ära kasutada.

Galaxy S6 kaameraga saab kohe kasutada ka PRO-režiimi, kui kasutaja soovib ise muuta näiteks ISO ehk sensori valgustundlikkust, saab manuaalselt määrata fookuskaugust ja muid parameetreid. Kahjuks ei leidnud sealt säriaja muutmise võimalust, kuid mis seal’s ikka – eks see olegi rohkem peegelkaamerate jaoks mõeldud omadus.

Ei ole aga halba ilma heata ja olgugi, et Samsung reklaamis S6 puhul oma pressiteates välja, et kaamerarakenduse loomisel rõhusid nad palju ka lihtsusele, siis siinkohal pole nad seda kindlasti suutnud teha nii hästi kui Apple – iPhone 6-e juures võibki välja tuua, et lisaks väga heale kaamerakvaliteedile on tegemist ka väga mugavalt, lihtsalt ja kiirelt hallatava rakendusega.

Muud omadused

Erinevalt suurimast konkurendist, omab Galaxy S6 veel sisse ehitatud juhtmevaba laadimise võimalust. Õigupoolest sellist, mis toetab lausa kahte juhtivamat standardit. See tähendab, et sa ei pea ostma just Samsungi juhtmevaba laadimisalust, vaid piisab sellest, kui laadija toetab kas WPC/QI või PMA juhtmevaba laadimise standardit.

Lisaks on komplektis kaasas uuenduslik kiirlaadija, mis juba pooletunnise laadimise korral suudab aku 50-protsendiliselt täis laadida. Tõsi, peale seda hakkab laadimise kiirus langema, kuid see on selleks, et akut säästa. Testijad usuvad, et Galaxy S6 ja S6 Edge peaks keskmise või karmima kasutamise juures pidama vastu tublid 1 kuni 2 tööpäeva.

Veel üks hea omadus Galaxy S6 ja S6 edge mudelil (mis pole küll midagi uut siin ilma peal, kuid äärmiselt mugav siiski) –  IRDA ehk infrapuna-saatja, mille abil saate oma koduseid tehnikaseadmeid kontrollida. Kui teleri või digiboksi pult ära peaks kaduma, võtate oma telefoni ja hakkate kanaleid vahetama. Mugav ja praktiline, kas pole?

Kokkuvõteks:

Jõudsin telefone võrreldes järeldusele, et ei Galaxy S6 ega S6 edge pole kindlasti veel need telefonid, mis paneksid iPhone’i kasutajaid tegema hüpet iOS-i pealt Androidi peale. Apple’i maailm on rangelt reglementeeritud oma seadmete ja rakendustega, mis on ehitatud selleks, et nad veatult koos töötaksid, ja kui selles maailmas mõni seade teise operatsioonisüsteemiga seadme vastu vahetada, oleks see sama hea, kui inimesele teise inimese käsi külge õmmelda.

Samsung aga on Apple’ile saatnud seekord massiivse ja tugeva sõnumi, et nad ei ole enam teisejärgulised ja suudavad samamoodi toota luksuslikke, võimsaid, suurepärase disainiga ja väga hästi töötavaid telefone ning on seekord oma Galaxy S6 ja S6 edge näol visanud oda kindlasti märksa kaugemale, kui Apple oma iPhone 6 puhul seda tegi.

Autori fotod.

Hei – siin võiks olla hoopis sinu tehtud ülevaate-video:

Kiirema mobiilse interneti kasutamiseks on vajalikud head 4G toega nutiseadmed – nutitelefonid või tahvelarvutid. Kuldreegel on, mida uuem seade, seda kiiremat internetti sellega kasutada saab. Uue võimalusena saavad ettevõtted meilt nutiseadmeid liisida ka kasutusrendiga. Sellist võimalust pakub operaatorettevõtetest ainsana Eesti Telekom.

Ettevõttesse moodsaimaid seadmed neid välja ostmata

Kasutusrendil on palju eeliseid. Ettevõtete jaoks on see võimalus tagada oma töötajatele alati kõige kaasaaegsemad töövahendid, sest rendiperioodi lõppedes ei pea seadmeid välja ostma, vaid need võib uute ja moodsamate vastu välja vahetada. Samas, kui on soovi, võib seadmed ka jääkväärtusega välja osta. Sõltuvalt seadmest ja lepingu perioodist on nende jääkväärtus tagastamisel 5-40%.

Toome lihtsa näite. Valisime näidistooteks iPhone 6 16 GB nutitelefoni, mille müügihind on 699 eurot. Tabelist on näha milliseks kujunevad kasutusrendiga ühe tipptoote kuumaksed ning kuidas sõltuvalt rendiperioodist muutub toote jääkväärtus.

Ettevõtetel, kellel on vaja vabu rahalisi vahendeid, on kasutusrent hea lahendus hoida väljaminekud kontrolli all.
Harjumuspäraselt ostab ettevõte tegutsemiseks vajalikud seadmed välja ning selleks kulub suur hulk raha. Sellises olukorras on lihtne sattuda likviidsuskriisi, sest finantsid on ostetud seadmete all kinni. Kui ettevõte kasutaks antud seadmete soetamiseks kasutusrenti, oleks tal oma ettevõtmiste jaoks oluliselt rohkem vabu vahendeid.

Selleks, et ettevõtte finantse tasakaalukalt planeerida, julgustame ettevõtteid kalkuleerima kasutusrendi eeliseid.

Autor: Kristjan Viilmann, Eesti Telekomi interneti lahenduste valdkonnajuht

Lisainfo kasutusrendi kohta!

Veebruaris uuringufirma Mindshare poolt läbi viidud küsitluse järgi soovisid kaks kolmandikku vastajaist eelkõige seda, et arvutis ja nutitelefonis oleks kiire internet. Ennekõike just keskmine kiirus, mis tagab ühtlaselt hea kasutuskogemuse. Üha enam kasvav video, televisiooni, muusika ja muu suuremahulise sisu nõuab pidevat mobiilivõrgu arendamist. Eesti Telekom panustab oma mobiilivõrgu arendamisse igal tööpäeval 65 000 eurot ehk ligikaudu 17 miljonit eurot aastas.

EMT-l suurim keskmine allalaadimiskiirus

Töötame iga päev selle nimel, et meil oleks kaasaegseim ja parim mobiilivõrk Eestis. Siiani on töö ka vilja kandnud ja seda kinnitavad ka Tehnilise Järelevalve Ameti jaanuarikuised mõõtmised, mille tulemusena selgus, et EMT- l on Eesti mobiilioperaatoritest suurim keskmine allalaadimiskiirus – 46,1 Mbit/s.

Selleks, et mobiilne internet oleks tõepoolest mobiilne, on oluline ka territoriaalne katvus, sest see annab kasutajale kindlustunde, et tema teenus töötab tõepoolest igas kohas, kuhu ta satub. EMT 4G internet katab Eestit 97% ning 3G 96% ulatuses.

Kui protsente vaadata, siis võib küsida, et mis siin enam võrku ehitada ja investeerida – kõik on ju peaaegu valmis. Nii see siiski pole – mobiililevi on nagu Tallinna linn, mis ei saa kunagi valmis. Tehnoloogia areneb kiiresti edasi ja sestap tuleb vanemaid seadmeid pidevalt uuemate vastu välja vahetada. Ja seda me igapäevaselt teemegi.

620 uut tugijaama

Sel aastal plaanime paigaldada 620 tugijaama. Selle töö käigus vahetame ümber vanu ning paigaldame uusi, et tihendada levi ning parandada hoonete siselevi. Paigaldame nii 2G, 3G kui 4G jaamu. 620 on väga suur number, kui arvestada seda, et meil on kokku üldse 3500 tugijaama. Mahuka töö viime sel aastal läbi 2G võrgus, kuhu lisame 200 tugijaama, misjärel on meie 2G võrk maailma tipptasemel.

Kas tundub, et 4G ajastul ei peaks 2G-st enam rääkima? Kindlasti peab, sest just 2G baasil jookseb suur osa kõnesidest. 4G võrgus kõneteenust ei olegi, nii et kõne tegemiseks läheb telefon 4G võrgust just 2G või 3G võrku. Meie klientide jaoks on oluline nii kvaliteetne kõne- kui ka andmeside. Sestap arendamegi uuemate tehnoloogiatega paralleelselt ka vanemaid tehnoloogiaid.

Siselevi parandamine vajab eraldi tähelepanu

Väga palju teeme tööd sellel suunal, et parandada hoonete siselevi. Tänapäeva hooned ehitatakse väga soojapidavateks ja kasutatavad materjalid blokeerivad mobiililevi. Seetõttu paigaldame väga palju vahejaamu ehk repiitereid just hoonete siselevi parandamiseks. Sel aastal on plaanis neid paigaldada ligikaudu 150. Samuti toetab head siselevi meie võrguehituse strateegia: kiirust ja mahtu võimaldavaid kõrgeid sagedusi täiendame madalate sagedustega, mis läbivad paremini takistusi ning tagavad hea siselevi.

Selleks, et inimestel oleks parem mobiilne internet ja kvaliteetsem andmeside, paigaldame sel aastal ka 250 erineva sagedusega (800, 1800, 2600 MHz) 4G tugijaama. Osad neist jaamadest on siselevi parandamiseks, teised leviala suurendamiseks ja võrku täiendava mahu lisamiseks.

Nagu öeldud, lähevad selle aasta mobiilivõrgu arendustööd maksma umbes 17 miljonit eurot. Selles suuruses investeeringuid teeme me igal aastal.

4G suurim eelis – tööta, kust soovid

Lõpetuseks tahaksin öelda paar sõna 4G eelistest. Me eestlastena oleme innovaatilised ja  armastame uut tehnoloogiat, kuid väga paljud meist pole 4G kõiki kasutusvõimalusi veel enda jaoks avastanud. Kõige suurem 4G eelis on see, et selles võrgus saab kasutada sellise kiirusega mobiilset internetti, mis võimaldab tegusal inimesel teha tööd mistahes asukohas.

4G avab võimalused tunda ennast vabana kontori sisevõrgu ahelatest. Rääkimata vabadusest teha tööd kodukontoris, võime me kiiret internetti nautida ka autos, bussis või rongis. Andmesidekiirused 4G võrgus on sellised, et annavad silmad ette keskpärasele kohtvõrgule, rääkimata ADSL ühendusest. See võimaldab väga kiiret internetisurfamist, failide ja videote alla- või üleslaadimist ja ka televisiooni vaatamist vastavate rakenduste (äppide) abil.

Autor: Ermo Polma, Eesti Telekomi raadiovõrgu osakonna juhataja