Suhtlus.ee keskkonna kasutajal on alati ligipääs oma ettevõtte kliendikontaktidele ja kokkulepetele või tellimustele. Kui kontaktid on turvaliselt internetis, ei saa nendega midagi juhtuda – saad neid alati kasutada ja äri ajada kus iganes.

Säilib info iga kliendikontakti kohta

Sa näed alati enda ja kolleegide poolt konkreetsele kliendile saadetud ja vastu võetud e-kirju, kõne ajal tehtud märkmeid ning säilib ka kõnede logi. Samas saab iga töötaja ise otsustada, missuguseid suhtlusvooge või kontakte töökaaslastega jagada või privaatsena hoida.

Kuidas kliendikontaktide talletamine abiks on?

Enne suhtlus.ee kasutuselevõttu: Kalle ettevõttest Leivapoisid OÜ helistab neljale kliendile uute tellimuste pärast. Kolm nendest ei vasta. Järgmisel päeval helistab üks klient tagasi. Kõnele vastab aga Kalle kolleeg Piret, kes ei tea, miks kliendile eile helistati ning on sunnitud kõne lõpetama.

Pärast suhtlus.ee kasutuselevõttu: Kalle helistab neljale kliendile, aga kolm ei võta toru. Järgmisel päeval helistab üks klientidest, Kaur, tagasi ning kõnele vastab Kalle kolleeg Piret. Samal ajal kui Pireti telefon heliseb, tekib tema arvuti ekraanile teavitusaken, kus on kirjas helistaja nimi ja Leivapoiste varasem suhtlusajalugu antud kliendiga. Piret tõstab toru ja ütleb: „Tere, Kaur! Jah, helistasime teile, et rääkida teie uutest tellimustest“.

Suhtlus.ee on targa äri keskkond, kus töötamine e-posti ja telefonikõnedega on seotud kliendihalduse ja sotsiaalmeediaga. Vaata lähemalt Elioni ärikliendi veebist  ja Suhtlus.ee lehelt.

Autor: Annelis Rum, Elion

Kooliaasta on lähenemas ja see tähendab, et õppetegevus intensiivistub enamike inimeste jaoks – õpilase, tudengi, lapsevanema või lihtsalt huvilisena. Internet on täis väärt allikaid, kust oma sadade – tihti lausa hullumeelsetele – küsimustele vastus leida. Järgnevas postituses toon välja viited kahele veebikeskkonnale, mis pakuvad väga häid tasuta eneseharimise võimalusi.

Kõigepealt on loomulikult Google ja Youtube, kust leiab muu sisu seest ka vastused pea kõigile küsimustele. Samas on seal info äärmiselt killustatud. TED konverentside veebileht on kindlasti hea allikas, mis on aga keskendunud ennekõike inspireerimisele, teemade üldisemale avamisele. Coursera ja edX on aga online-õppekeskkonnad, kus saad läbida terveid ülikoolide poolt loodud kursusi. 

Coursera – tasuta online-kursused tippülikoolidelt

Coursera võitis sel aastal Webby Award‘i rahva lemmiku preemia, mis on internetimaailma üks suurimaid tunnustusi. Coursera on lihtsasti kasutatav online-kursuste keskkond, kus kõik toimubki väga lihtsalt:

1. Valid kursuse

2. Õpi endale sobivas ajagraafikus

3. Jõuad tulemusteni ehk nt läbi teadmiste omandamist kontrollivaid teste

Coursera kursuste valik. Enim kursusi leiad sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkonnast.

Partnereid, kes enam kui 600 kursuse loomisel on kaasa löönud, leidub sadu. Seahulgas on hulk maailma tunnustatumaid ülikoole (nt Stanfordi, Yale’i, Chicago,  Amsterdam jt) ja ka oma valdkonna juhtivaid suurorganisatsioone (Maailmapank, National Geographic jt). Väga meeldiv on see, et igal kursusel on olemas videotutvustus, mis eesootavat avab ning lektorist samuti esmase ülevaate annab.

“Nagu päris ülikool” videoloengutega

Kui mõnel kursusel ringi vaadata, tuleb päris ülikooli tunne. Enne registreerumist saab tutvuda süllabuse ja kodutöödega. Pärast registreerumist näed loenguid, kodutöid ja teste ning kohustusliku kirjanduse nimekirja.

Tugevuseks on asjaolu, et tegemist on videoloengutega ning ainest arusaamist toetavad ka presentatsioonid, kirjalikud materjaid, vahehindamised ning teised tudengid (foorum, kaasõppimine).  Viimane tähendab, et ka osasid kodutöid hindavad teised õpilased – see on osa aine omandamise protsessist.

edX – veel sotsiaalsem online-õpe

edX on Courserale üpris sarnane. Kui rõhuasetustest rääkida, siis siin on sisu loojateks peamiselt vaid ülikoolid, kuid see-eest on esindatud valdav osa maailma tippkoole. Teise olulise asjana hakkab silma õppimise sotsiaalsus – online-tudengite omavaheline koostöö ning ühistöökeskkonnad (wiki) on soositud.

edX kursuste valik. Kui kursuste koguhulk on Courserast märksa väiksem, on siin teemavaldkondade osakaalud veidi erinevad – majandus- ja IT-loengute osa on näiteks edX-s suurem. Ka siin leiad iga kursuse kohta videotutvustuse, mis eesootavat hästi sisse juhatab.

Materjal kursuse kohta on edasi antud ennekõike videoloengutena, kuid iga loengut saad lugeda ka transkriptsioonina ja kohe teha ka teste. Lisaks videotele peab lektor nn koolituslogi (Course info), kuhu ilmuvad jooksvalt uudised koolitusmaterjalide muutuste kohta, samuti soovitused kodusteks töödeks ning lugemiseks.

Arutle kaastudengitega ja jälgi, kuidas Sul läheb

Discussions rubriik võimaldab täpsustamist nõudvate teemade üle kaastudengitega diskuteerida või õppejõult täpsustusi küsida. Wiki rubriik koondab olulisemate kursusel kasutatavate terminite kirjeldusi ja infot. Iga kursuse juures wiki küll kasutusel ei ole. Progressi alajaotus teeb graafilise ülevaate su edenemisest.

Mõlema veebilehel – Discourse ja edX – on sul võimalik kursuse nõuetekohasel läbimisel saada ka sertifikaat, mis Sinu teadmistepagasi paisumist kinnitab. Väärt keskkonnad, leidsin endale mitu online-kursust, millel osaleda. Keeruline koht mitte silmast-silma õppe puhul on kindlasti distsipliin ja ajakavast kinnipidamine, sest lihtne on arvuti lihtsalt kinni panna ja mõelda, et “vaatan hiljem, siis kui aega on…”

Taaskord on üks suvi selja taha jäänud ning peagi täituvad koolipingid jälle õpilastega. Nutiseadmetes tuleks nüüd aga mängud tahaplaanile suruda ja keskenduda pigem produktiivsetele rakendustele. Millised rakendused aga õppuritele kõige enam kasuks võiks tulla? Greenbot reastas mitmed tasuta saadaolevad rakendused ning sellest sedapuhku täpsemalt räägimegi.

Google Drive

Üheks lihtsaimaks viisiks oma õppematerjalidega töötamiseks on Google Drive, mis lisaks failide hoiustamisele ja jagamisele annab Docs’i, Slides’i ja Sheets’i nimeliste rakendustega võimaluse ka oma teksti-, slaidiesitluse ja tabel-dokumente luua ja muuta.

Seejuures pakub Google Drive piisavalt dokumenditöötluse võimalusi, et saada hakkama ilma Microsoft Office’ita. Seejuures on sul ju võimalik dokumentidega ka otse oma Android nutiseadmest töötada, mis on mõne venivama loengu puhul kindlasti eeliseks.

Google Drive (Tasuta)

Microsoft OneNote

OneNote’i rakendus on mõeldud erinevate märkmete ülestähendamiseks. OneNote pääses alles hiljuti ka Beta-staatusest, tänu millele on kasutatavad mitmed uued võimalused, sealhulgas ka käsitsi kirjutatud märkmete salvestamine. Seega, kui sulle meeldib just käsitsi oma märkmeid hallata, pakub OneNote selleks sulle suurepärase võimaluse.

Lisaks on rakenduses võimalik kasutada eel-laetud teemasid, kasutada ekraanisalvestisi (screenshot) või lisada märkmetele ka teisi faile. Muide, kui oled otsustanud OneNote’i rakendust kasutama hakata, tasub sul kindlasti muretseda ka endale OneNote’i arvuti versioon, kuhu sünkroniseeritakse ka sinu nutiseadmes loodud märkmed. Tuleb aga arvestada, et selleks on vaja ka Microsoft’i konto olemasolu. Ilmselt ei ole see probleemiks, kui sa suvel oma Xbox’iga mängisid..

OneNote (Tasuta)

Sunrise Calendar

Sunrise Calendar on üks parima kujundusega ja võimalustega Android kalender-rakendusi. Lisaks Google Kalendri haldamisele saad rakendusse lisada ka teiste teenusepakkujate, nagu Facebook ja Evernote, märkmeid ja meeldetuletusi, hoides kogu infot ühes kohas ja sünkroniseerituna.

Lisaks on Sunrise’i kalender kasutatav ka teistel platvormidel töölaua rakendusena – olemas on nii Mac’i tarkvara kui ka Chrome’i laiendus. Samuti on kõigi Office 365 konto kasutajate rõõmuks Sunrise’il olemas Microsoft Exchange’i toetus.

Sunrise Calendar (Tasuta)

Calcu

Kuigi kõigis nutiseadmetes on vaikimisi kalkulaator-rakendus olemas, ei ole sellest vähimalgi määral vastast Calcu nimelisele rakendusele. Antud rakendus võimaldab näiteks spetsiaalsete liigutuste abil aru saada keerulisematest matemaatilistest operaatoritest või konstantidest, mis on vajalikud erinevate teaduslike ja kõrgema matemaatika arvutustes.

Seejuures on neid näpuliigutusi võimalik seadistada ka arvutusajaloo kustutamiseks või teiste matemaatiliste sisendnuppude kuvamiseks. Lisaks on sul võimalik valida oma lemmik ka 12-ne erineva väljanägemise seast.

Calcu (Tasuta)

Evernote

Evernote on ilmselt üks tuntumaid tarkvarasid igat sorti märkmete loomiseks ja haldamiseks. Kui sa kasutada Evernote’i töölaua rakendust, siis tasub kindlasti proovida ka Android’ile loodud Evernote’i rakendust, mida omavahel ka sünkroniseeritakse. Tegemist on tegelikult väga mitmekesise märkmehaldusega, kus on võimalik loodud märkmikke ka teistega jagada ja koos üles tähendada.

Ehkki rakendus on kõigile tasuta, on võimalik endale 45$ eest võimalik muretseda Evernote’i Premium pakett, mis sisaldab lisaruumi märkmete salvestamiseks ja garanteerib märkmete kiirema sünkroniseerimise pilve.

Evernote (Tasuta, Premium pakett 45$/aastas)

Google Keep

Ehkki Google Keep’i peetakse üldiselt Evernote’i konkurendiks, siis päris märkmehalduse asemel tasub Keep’i rakendust pidada pigem elektrooniliseks märkmepaberi asendajaks – tegemist on ideaalse lühikeste nimekirjade ja vaja-teha märkmete ülestähendamise rakendusega. Lisaks on märkmetele võimalik lisada pilte või ka muid faile/dokumente Android nutiseadmest Google Keep’i hoiustamiseks.

Märkmeid on võimalik värvikoodi järgi gruppideks jagada ning lisada neile ka meeldetuletusi, et märkmetesse lisatu ka vajalikul hetkel meeles püsiks. Google’le omaselt on sul võimalik loodud märkmeid ka arhiivi saata, mis kindlustab nende olemasolu ja võimaluse neid otsingust leida aastateks.

Google Keep (Tasuta)

My Study Life

Kui eelnevad rakendused on oma tarbijaskonnana võtnud sihiks kõik kasutajad, siis My Study Life rakendus on üks spetsiaalselt tudengitele/õpilastele mõeldud rakendustest – täpsemalt digitaalne organisaator-rakendus õppekorraldusest ülevaate saamiseks.

Rakendusse on võimalik sisestada oma tunniplaan, hoida silma peal kodustel ülesannetel ning muidugi ka eksamiaegadel. Ehkki selle info sisestamine ja ettevalmistamine võib parasjagu aega võtta, kindlustab My Study Life kogu õppetööga seonduva ühes kohas hoidmise.

Lisaks on olemas My Sudy Life’i töölaua versioon, mida taaskord sünkroniseeritakse ka nutiseadmega. Lisaks on võimalik rakendust kasutada läbi Google Konto – taaskord üks parool vähem meeles pidada.

My Study Life (Tasuta)

Need rakendused pole sugugi mitte ainukesed, millest tudengile kasu võib tõusta. Kui sul on mõni eriti hea äramärkimist väärt Android rakendus, millest antud artiklis juttu ei olnud, anna sellest kindlasti kommentaariumis teada. Ilusat õppeaasta algust kõigile õppuritele!

Viimastes postitustes on meil palju juttu olnud rakendustest, veebilehtedest ja teenustest, mis õppijale abiks on. Lõpetame artiklitsükli ülevaatega ühest kõige erilisemast hariduskeskkonnast – Khan Academy. See on sisuliselt interaktiivne klassiruum, kus saab uusi teadmisi omandada, harjutada, testida ja oma progressi üle uhkust tunda. Veebilehe kasutamine on tasuta, kuigi annetused on teretulnud.

Keskkond õpetajale, õpilasele ja lapsevanemale

Akadeemia ideest ja toimimisest saab täpsemalt lugeda siit Khani tutvustusest. Khan Academy lehe fookus on erinev tulenevalt sellest, kas oled õpilane, lapsevanem või hoopis õpetaja. Avalehel saad teha valiku. Õpilased saavad end mõistagi lihtsasti kasutajaks registreerida ning siis alustada erinevate ainete omandamist.

Lapsevanemal on võimalus nii ise õppida ja areneda kui ka leida juhendaja (coach), kes Su last aitaks, samuti saad ise oma lapsele juhendajaks olla.

Õpetajana on võimalik keskkonda kutsuda oma päriselu õpilased ning avada keskkonnas ainekursus ja sealt edasi viia läbi õppesessioone, jälgida nende progressi ja teha teste.

Ained matemaatikast kunstiajalooni

Pisut täpsemalt tutvustan õpilasele pakutavaid võimalusi. Kuigi võib öelda, et põhirõhk on loodus- ja täppisteadustel, võib Khanist leida tegelikult väga laia valiku erinevaid õppeaineid (ka majanduse alused ja programmeerimine). Ajaloo- ja humanitaarained on siiski pigem tugevate Ameerika mõjutustega, sest veebikeskkond on seal loodud.

Lisaks õppeainetele saab vaadata hariva sisuga intervjuusid ja kõnesid. Khanil on hulk partnereid, kes samuti õppekeskkonnale sisu loovad. Näiteks saab NASA abil tutvuda universumi toimimise ja uurimisega ja The British Museum tutvustab erinevate maailma piirkondade kunstiajalugu.

Õppeprotsess on visuaalne ja kaasav

Mis siis õpilast ees ootab? Liitusin testimiseks mikroökonoomika kursusega. Aine on jaotatud alateemadeks, antud juhul seitsmeks suuremaks peatükiks. Iga peatükk jaguneb veel konkreetseteks väiksemateks ainetundideks. Pea iga ainetundi või tükki aitab selgeks õpetada video. Kui midagi jääb segaseks, saab video all esitada küsimuse, millele näiteks juhendajad vastavad.

See on ka Khani suurim tugevus – visuaalne keel ja liikuv pilt teevad info omandamise noorele inimesele eeldatavasti üsna hästi omandatavaks. Ja huvitav on ka. Iga video/õppetunni pikkus on erinev jäädes siiski enamasti alla 10 minuti.

Kui oled kõvasti õppetükke läbinud, saab oma edenemist ehk oskuste/teadmiste kasvamist jälgida kenasti graafikutena. Samuti jagab keskkond õpilase motiveerimiseks tunnusmärke (badge), millest esimeste saamine ei ole sugugi keeruline.

Mulje saamiseks tuleb ise proovida

Kõige parema ülevaate Khan Academy veebikeskkonna poolt pakutavast saad ikkagi ise proovides. Kui Sa ise ja su järeltulija piisavalt inglise keelt oskate, on see koolist saadavate teadmiste täiendamiseks ja kordamiseks väga hea kanal. Esmalt tasubki ehk keskkonda koos uudistada, sealt edasi teeb Khan põnevuse ja teadmiste pakkumise töö juba ise ära.

Siinkirjutajagi tundis heameelt mikroökonoomika mõningate põhitõdede meeldetuletamise üle ehk kõlbab suurepäraselt õppekeskkonnaks ka täiskasvanutele.

Kuidas aru saada, et Sinu nutikaaslase mälu hakkab otsa saama? Kas Sinu telefon või tahvelarvuti on viimasel ajal jäänud palju aeglasemaks või kohtad vahvat sündmust pildistades ekraanil kirja, et toimingut ei saa teha, kuna vaba mälu on otsa saanud. Mida siis tegema peaks? Õnneks on võimalusi mitmeid.

Lisa seadmesse suurem mälukaart

Kõige käepärasem võimalus lisamälu juurde hankimiseks on mälukaart. Selle kasutamise eelduseks on mälukaardi pesa olemasolu telefonis/tahvelarvutis. Kõige levinum formaat on microSD tüüpi kaardid. Enamik telefone toetab kuni 16GB, paremad kuni 32GB ja parimad isegi kuni 128GB mahutavusega mälukaarte.

Enne kaardi ostmist tasub uurida, kui suurt mälukaarti Sinu seade toetab. Vajaliku info leiad kindlasti üles nutiseadme tootjafirma kodulehelt. Mälukaardi lisamine annab vaba mälu probleemile mõneks ajaks ajapikendust, kui ei ole ainus ja lõplik lahendus.
Vaata mälukaartide valikut!

Varunda pildid-videod arvutisse

Regulaarsete varukoopiate tegemine aitab hoida nutiseadme vaba mälumahtu kontrolli all. Varukoopiaid teha ja pilte ning videoid telefonist/tahvelarvutist päris arvutisse kopeerida on kõige lihtsam tavalise USB-kaabli abil. Kui pildid on juba tavaarvuti mälus, saad need varundada välisele kõvakettale või kirjutada DVD-plaadile.

Kui piltide teisaldamisega saad natuke vaba ruumi juurde on see pigem ajutine nähe, sest hakkad ju uuesti pildistama ja siis saab vaba mälu jälle otsa. Pildid ja videod ei ole ainsad, mis nutiseadme mälu täidavad. Lisaks võid üle vaadata, millised rakendused veel nutiseadme mälu mahu ära kasutavad:

• Android seadmetel saad seda näha Sony Xperia Z1 Compact näidel nii: Menüü > Seaded > Mälu – sealt näed, mis rakendused rohkem mälu kasutavad.
• Apple iPhone ja iPad seadmetel näed mälu kasutust Menüü > Settings > General > Usage > …

Mida teha, kui telefonil või tahvelarvutil ei ole mälukaardi pesa?

See olukord on kõigile Apple iPhone ja iPad kasutajatele igapäevane. Appi tulevad mitmed pilveteenused, mis lasevad Sul oma faile hoida pilves. Nii saad kõigest mõne rakenduse allalaadimisega kasvatada kasutusesoleva mälu mahu mitmeid gigabaite suuremaks.

Pilveteenuste kasutamise eelduseks on lihtsalt WiFi või mobiilse andmeside ühenduse olemasolu. Ajal, kus 3G ja 4G levi katab juba 95% kogu Eesti territooriumist, on pilveteenuste kasutamiseks aknad ja uksed lahti.

Dropbox – tuntud, lihtne ja mugav pilveteenus

Dropboxiga on lihtne ja mugav faile varundada ning jagada. Pakub tasuta ja tasulisi pakette. Tasuta Dropboxi rakendus on olemas iOS ja Android seadmetele ning Windows ja Mac arvutitele. Pärast Dropboxi rakenduse arvutisse paigaldamist tekib arvutisse lisakaust, kuhu faile tõstes sünkroniseeritakse need automaatselt ka pilve.

Kasutan ise juba mitu aastat Dropboxi tasuta kontot põhiliselt just andmete sünkroonis hoidmiseks iPadi ja sülearvuti vahel. Kui muidu on iPadi piltide ja dokumentide sünkroniseerimine arvutiga üks igavene tüütus ja vaba aja röövel, siis Dropboxi-ga käib see protsess väga lihtsalt.

Ütleme, et mul on arvutis 15 uut fotot, mida tahaksin pärast iPadist vaadata. Tõstan need arvutis lihtsalt Dropboxi kausta, umbes 5 minutit hiljem avan iPadis Dropboxi rakenduse ja saan hõlpsalt neid pilte vaadata.

Soovi korral võin kopeerida rakendusest pilte ja dokumente iPadi mällu. Samas saab ka nutiseadmest lihtsalt faile tõsta Dropboxi rakenduses mõnda sobivasse kausta. Hiljem arvutit tööle pannes ilmuvad need failid Dropboxi kausta automaatselt, tavaliselt mõne minuti jooksul.

Tasuta ruumi Dropboxis saab tasapidi kasvatada

Olgugi, et Dropboxi tasuta ruum on algul veidi väikese mahuga, saab seda tasapisi teenust kasutades tasuta suuremaks teha. Dropbox ise saadab vahel võimalusi mahu suurendamiseks ja lisamahtu saab ka sõprade kasutajaks kutsumisega. Iga Sinu poolt kutsutud sõber kingib automaatselt 500MB lisamahtu. Nii saad tasuta Dropboxi mahu kasvatada kuni 16GB suuruseks.

Dropbox teenusel on veel mitmeid häid külgi, millest Digitargas on juba varem kirjutanud Mart Laanemägi artiklis failide hoidmisest Dropboxi pilveteenuses.

OneDrive –Microsofti tasuta pilveteenus

Tasuta rakendus on olemas nii Apple Store-s kui ka Google Play rakenduste poes. Samuti on olemas tarkvara Windows ja Mac arvutite jaoks. Kui oled arvutisse paigaldanud OneDrive programmi, sünkroniseerib see samuti sarnaselt Dropbox-iga automaatselt kogu OneDrive kaustas asuva sisu pilveteenusega.

Alustuseks pakutakse kasutamiseks tasuta 15GB pilveruumi. Kui lülitad sisse automaatse fotode varundamise telefonist või tahvelarvutist OneDrive-i, saad veel 3GB lisamahtu. Kasutamiseks logi sisse oma Microsofti/Hotmaili paroolidega. Uus kasutaja saab konto luua ja selle eest maksma ei pea. Saad lisada ja muuta faile nii suurest arvutist kui nutitelefonist ja tahvelarvutist.

OneDrive’i tasulised ja tasuta paketid

Kui kutsud sõbra teenusega liituma, saad ise ja saab sõber ka tasuta lisamahtu 500MB. Kokku saab nii lisaks maksimaalselt 3GB pilve andmemahtu. Kui tasuta mahust peaks ühel päeval jääma väheks, võid soovi korral lisatasu eest lisamahtu juurde osta.

Google Drive – dokumentide muutmise võimalus pilves

Tasuta rakendus on olemas iOS ja Android seadmetele ning Windows ja Mac arvutitele. Sander Hüüs on Google Drive teenusest varasemalt Digitargas kirjutanud. Aasta siis oli 2012 ja pilveteenusega liitumiseks oli vaja esitada avaldus. Meie kõigi rõõmuks on teenus täna endiselt olemas, toimib hästi ning liituda saab sellega ilma ooteajata.

Ka Google Drive annab kasutamiseks 15GB tasuta salvestusruumi. Loe Google Drive lühitutvustust. Üheks suureks plussiks Google Drive puhul on see, et kui oled paigaldanud nutiseadmesse Drive’i rakenduse, saad tasuta lisarakenduste Docs, Slides ja Sheets abil oma nutiseadmes vaadata, luua ja muuta tekstidokumente, tabeldokumente ja esitlusfaile.

Kõik pilves tehtud muudatused sünkroniseeritakse automaatselt Sinu erinevate seadmete vahel. Nii on tegemist üpris mugava ja hea lahendusega. Soovi korral saad hiljem osta juurde vajalikus koguses lisamahtu.

Google Drive’i saad paigaldada oma arvutisse siit.

Mida saad teha pilveteenustes oleva lisamahuga?

Üks võimalus on pilveteenust kasutada lihtsalt osade tavaarvuti failide varundamiseks. Kavalam on pilves hoida just neid dokumente ja faile, millele soovid liikvel olles juurde pääseda. Pilveteenuses saad hoida neid faile, mida igapäevaselt nutiseadme mälus kaasas kanda ei raatsi, kuid mida vahest läheb siiski vaja. Ise kasutan osa pilvemahtu e-raamatute ja dokumentide hoidmiseks.

Mugav on jagada faile sõpradega ja teha piltidest varukoopiaid

Ka hoian pilves neid pilte, mis on vahvad ja kunagi varem pildistatud, aga mis muidu telefoni mällu ei mahuks. Soovi korral saab neid lihtsalt ja mugavalt telefonis ja tahvlis vaadata.

Selle asemel, et igaühele saata pilte eraldi e-postiga, saad teha pilveteenuses jagatavaid kaustasid ja saata viite vajalikule kaustale just neile sõpradele, kellele soovid. See võimaldab jagada faile otse telefonist ja arvutit vahele ei olegi vaja.

Lisaks saad kasutada pilvemahtu automaatseks varukoopiaks telefoni ja tahvelarvutiga tehtud piltide jaoks ning neile hiljem mugavalt tavaarvutist ligi pääseda. Nii Dropbox kui OneDrive võimaldavad seda tasuta teha.

Pilveteenuse võlud – mugav, suurendab seadme mälumahtu

Pilveteenuse kõige suurem pluss on see, et läbi pilve saad lihtsalt faile sünkroniseerida erinevate seadmete vahel. Teine suur pluss on mugav ja lihtne failide jagamine otse Sinu nutiseadmest. Kolmas ja mitte vähem tähtis, on see, et pilvemaht annab Sinu kasutusse märksa suurema mäluruumi, kui algselt nutiseadmes oli.

Dropboxi, OneDrive ja Google Drive näitel saab igaüks oma nutiseadme mälu paari hiirekliki või ekraanipuutega teha oluliselt suuremaks. Selle artikli kirjutamise hetkel on minu muidu 8GB telefoni mäluga iPhone’i mälu maht laiendatud tänu pilveteenusele 8GB (telefon) + 4GB (Dropbox) + 18GB (OneDrive) + 15GB (Google Drive).

Pilveteenuse valud – turvariskid ja teenuse katkemine

Pilveteenuse pahupooleks on fakt, et tegemist on siiski pilveteenusega ja kui midagi juhtub Sinu poolt kasutatava pilveteenusega, võivad pilves olevad failid lihtsalt kaduda ja tagasi ei pruugi neid enam saada. Seepärast olekski mõistlik pilveteenus siduda ka tavaarvutiga ja arvutis olevat kausta, kus paikneb koopia pilves olevates failidest, tuleks ka vahetevahel varundada näiteks välisele kõvakettale.

Samuti pead arvestama, et tegemist on pilveteenusega ja see tähendab, et seal olev info liigub läbi suure ja laia interneti. Ning isegi kui tegemist on turvalise ühendusega, on alati olemas oht, et osa pilves olevast infost võib netiavarustesse lekkida. Seepärast on mõistlik pilve panna vaid neid dokumente ja faile, mis avalikuks tulles Sinu, Su ettevõtte ja tuttavate huve ei kahjusta. Pilverakendus tasuks käivitada vaid parooliga turvatud usaldusväärses WiFi-võrgus või läbi mobiilse andmeside.

Selleks, et teha oma otsus, kas hakata pilveteenust kasutama või mitte, tee julgelt proovi ja siis otsusta. Võid ka anda meile julgelt tagasisidet oma kogemuste kohta pilveteenustega selle artikli all kommenteerides!

Lae alla:

• Dropbox
• OneDrive
• Google Drive

Aasta oli siis 1996, kui Eesti internetimaastikule ilmus esimest korda NETI.ee nimeline otsingumootor.  Alates 1998. aastast on NETI.ee pakkunud täistekst-otsingut Eesti internetilehekülgede seast. Nüüd on NETI otsingumootor saanud rakenduse kuju, mida täna saavad kasutada kõik Android nutiseadmete omanikud. Mida see rakendus endast kujutab ja kuidas seda kasutada?

Asukohapõhine otsing

NETI rakendus, sarnaselt veebiotsinguga, pakub sisuliselt samasugust lihtsat viisi infohulgas liikumiseks ja sealt vajaliku otsimiseks. Lisades sellele asukohapõhise otsingu võimaluse, saame ühe päris võimeka rakenduse, mille abil on võimalik põhimõtteliselt kõik Eesti ettevõtted kaardilt üles leida.

Oletame näiteks, et oled sattunud mõnda enda jaoks vähemtuntud Eesti piirkonda: NETI asukohapõhise otsingu abil on Sul võimalik leida nii ühistranspordi infot, autotöökoda, söögikohti, meelelahutusasutusi, majutust ja veel teisi vajaliku kategooria ettevõtteid või infot. Otsingut saab ka filtreerida, määrates ettevõtte maksimaalse kauguse Sinust, täpsema kategooria valimine või ka ainult kella-ajaliselt avatud ettevõtete kuvamine. Olles sobiva firma välja valinud, juhatatakse Sind Google Maps’i navigatsiooni abil ka õigele aadressile.

Lisaks asukohapõhisele otsingule on võimalik otsida ka konkreetse asukoha, mida saad valida aadressi või kohanime kasutades, läheduses asuvaid ettevõtteid. Selline lahendus annab suurepärase võimaluse oma ringkäigu parimaks planeerimiseks.

Otsingurakendus igaks juhtumiks

NETI rakendus ei piirdu mitte ainult Sind huvitava ettevõtte asukoha näitamisega – kättesaadavad on ka kõik firma kontaktandmed, mida on võimalik vaid ühe nupulevajutusega ka oma nutiseadme kontaktidesse lisada. Samas võib piirduda ka antud kontakti lisamisega NETI rakenduse lemmikute alla või jagada seda näiteks Facebook’is või Twitter’is.

Vahest ainuke miinus tuleb NETI rakendusele kasutajapoolse hinnangu andmise võimaluse puudumise tõttu. Et aga antud rakendus on endiselt arendustöös ehk IT-terminites beeta-staatuses, võime ehk ühel päeval ka sellise võimaluse lisandumist näha. Igasuguste puuduste korral ootab Neti rakenduse tiim kindlasti ka tagasisidet, mille leiab NETI rakenduse menüüst Tagasiside funktsiooni alt.

Lisaks Android kasutajatele on lähiajal oodata ka NETI rakenduse iOS versiooni.

NETI rakenduse leiad Google Play´st.

NETI mobiilirakenduse võimalused:
• teha otsinguid ettevõtete kataloogist, andmebaasist ja kaardilt;
• otsida lähimat soovitud valdkonna ettevõtet;
• vaadata ettevõtte asukohta kaardilt ja teekonda kasutaja asukohast ettevõtteni;
• võtta ühendust ettevõttega (telefoni ja e-maili teel);
• salvestada ettevõtte andmeid oma nutiseadme kontaktide alla;
• salvestada ettevõtte andmeid „Lemmikute“ alla ning neid sirvida.

NETI rakenduse kasutamiseks on vajalik Android 2.3.3 või uuema versiooni olemasolu.

Mida on maailmas uut? Kiirus, vaid kiirus ei muud … Pea nelikümmend aastat on Tõnis Mägi seda lugu laulnud nüüdseks ja vähesed asjad on maailmas rohkem muutnud kui interneti ühenduste kiirused. Kuidas teada saada, mis Su netiühenduse kiirus tegelikult on?

Eesti ühenduskiirused märgatavalt üle maailma keskmise

Kui üheksakümnendatel oli Eestis valdavalt kasutusel dial-up ühendus kiirusega kuni 56 kbit/s, siis iga paari aastaga on internetiühenduste kiirus kasvanud kaks korda. Täna ulatub kiirus korrusmajade piirkondades juba 300 Mbit/s. Veel paar aastat tagasi võis sellistest ühenduskiirustest vaid unistada. Üks autoriteetsemaid interneti lairiba ühenduskiiruste mõõtmiste keskkondi Ookla, kelle tuntuim toode on Speedtest, annab teada, et keskmine internetiühenduse kiirus Eestis on täna 33,2 Mbit/s.

Kuna eestlane armastab end alati naabritega võrrelda, siis toon siinkohal välja Soome indeksi, mis on 35,5 Mbit/s. Seega võib nentida, et kahe naabri, Eesti ja Soome, internetikiirused on reaalselt võrdsed.

Ülaltoodud pildil on võrdluseks Eestiga olemas ka maailma keskmised ühenduskiirused. Neid numbreid meie omadega võrreldes võib uhkust tunda. Ka mobiilses elus on Eesti keskmised kiirused eespool ülemaailmsest trendist.

Üleslaadimiskiirus jääb teenimatult tähelepanuta

Kuigi turunduslikult eelistatakse rääkida vaid suuremat numbrit tähistavast kiirusest elik allalaadimiskiirusest, on siiski oluline ka üleslaadimiskiirus. Väikeste andmehulkade liigutamisel, nagu veebis uudisteportaalide külastamine, sotsiaalvõrgustiku kasutamine ning e-posti lugemine, ei ole erilist vahet, kas allalaadimiskiiruseks on 5 Mbis/s või 300 Mbit/s.

Homseid uudiseid me nagunii kätte ei saa, oodata tuleb ikka järgmise päevani. Kui 5 Mbit/s kiirusel võtab Postimehe portaali avamine aega umbes kolm sekundit, siis kuus korda kiirema ühenduse otsas istudes avaneb sama veebileht poole sekundiga. Ajaline kokkuhoid siis 2,5 sekundit. Ja seda ideaalsel juhul, kui arvuti ei ole üle koormatud muude suurt jõudlust nõudvate rakenduste jooksutamistega.

Suuremamahulisel üleslaadimisel tekib märgatav vahel

Hoopis teine lugu kiirustega on siis, kui on vaja liigutada suuri faile või töötada andmebaasidega. Näiteks on vaja talletada pildid kiirelt pilveteenusesse sõpradele jagamiseks. Oletame, et meil on vaja üleslaadida kümmekond väga hea kvaliteediga fotot kogumahuga 100 MB. Võib ka vastupidi – neid fotosid on vaja näidata arvutis.

Et asi oleks ülevaatlikum, lisan siia tabeli, kus kirjas erinevate netipakettide ühenduskiirused ning fotode laadimiseks kulunud teoreetiline aeg. Praktikas sõltub sellises mahus info liigutamine arvuti enda võimekusest, eelkõige arvuti võrgukaartide parameetritest (100 või Gigabit) ning kodusest ühendusviisist (LAN või WiFi).

Kodukontorile ja fotofännile sümmeetriline ühendus

Loomulikult tagavad suuremad ühenduskiirused väiksema ajakulu, kuid ühenduste tellimisel tasub alati mõelda mitte reklaamitud suurimale allalaadimisnumbrile, vaid ka üleslaadimiskiirusele. Kodukontoris töötajad ning inimestel ning neil, kel tööks või hobiks foto- või videotöötlus, võiksid võimalusel eelistada sümmeetrilist ühendust, mis tagab mõlemasuunalise kiire ühenduse.

Täna suudame ülikiireid ühendusi pakkuda paljudes linnades ja asulates vaid kortermajades, kus ühenduses töötavad juba optikakaablil. Eramajade piirkonnad peavad täna veel leppima vasepaari tehnoloogiga, kuid ka siin on võimalik kasutada juba kiiremat, VDSL-tehnoloogial põhinevat ühendust (40/10 Mbit/s).

Kuidas kasutada Speedtesti?

1. Ava arvutis veebibrauser, mine speedtest.net lehele ning vajuta Begin Test ikoonile.

2. Oota kuni 30 sekundit, et näha ekraanil tulemusi.

Keskmine kastike näitab allalaadimiskiirust ning parempoolne üleslaadimiskiirust. Esimene, vasakpoolne kastike kirjega PING, on arvutivõrgu võrguühenduse diagnostika programm. See hindab, kas host (server või muu võrguseade) IP-võrgus on ligipääsetav antud arvutist, ning kui palju aega (ms) kulub pakettide edastamiseks teise seadmesse. Mida väiksem on see aeg, seda parem tulemus.

Lubatud maksimaalkiirused vaid oma teenusepakkuja võrgus

Kõik internetiteenuse pakkujad tagavad maksimaalkiirustele lähedased kiirused vaid omas võrgus. Seetõttu tasub olla tähelepanelik, millise operaatori serveri poole test tehakse. Alloleval pildil näitab vasakpoolne alumine kastike minu teenusepakkujana Elioni ning parempoolne kastike näitab, et test tehti Elioni võrgus.

Kuidas Speedtest’i seadetes teenusepakkujat määrata?

Selleks, et testitulemus oleks alati objektiivne, tasub testi seadetest üle kontrollida, milline on Sinu poolt valitud teenusepakkuja. Selleks:

1. liigu lehe ülaservas olevale SETTINGS ikoonile, misjärel avaneb uus lehekülg;

2. kõige alumises parempoolses kastikeses määra eelistatud teenusepakkuja. NB! Valik on linnade nime järgi.

Kuna Speedtesti loogika lähtub testija asukoha kaugusest lähima suurema teenusepakkujani (ja vahel ka reklaamist), siis näiteks Lõuna-Eestis (Võrumaal või Põlvas) võib testitavaks serveriks osutuda hoopis Pihkvas asuv. Ning loomulikult ei näita selline mõõtmine reaalseid Eesti-siseseid kiirusi.

Pilk minevikku – kuidas internet on arenenud?

Internet elik siis ülemaailme arvutivõrk sai alguse eelmise sajandi kuuekümnendatel aastatel USA-s, kus tekkis vajadus ühtsesse, standardsesse, aga samas kinnisesse võrku ühendada nii teadusasutuste, kõrgkoolide kui ka sõja- ja kaitsevaldkonnas tegutsevad arvutid. Esimene proovivõrk saadi tööle 1. septembril 1969, seda kuupäeva peetaksegi Interneti sünnipäevaks. Tollal koosnes see küll ainult neljast arvutist (PC arvuteid siis veel ei tuntud!) ning kandis ARPANet’i nime seda arendava organisatsiooni Advanced Research Projects Agency nime järgi.

Aastal 1973 sai tollane ARPANet esimesed rahvusvahelised liikmed Inglismaalt ja Norrast – kasutusele tuli ka termin “Internet”, ehkki esialgu mitte praeguses tähenduses.

1986. a. loodi Ameerikas National Science Foundationi algatusel NSFNet, mis ühendas viit superarvutit ja sai Interneti tähtsaima magistraalvõrgu alguseks. Sel ajal oli andmeside kiiruseks kahe arvuti vahel 56 kbit/s, mis saavutati telefoniliinil asuvate modemi abil. Elik siis teada-tuntud sissehelistamisteenus. Eelmise sajandi üheksakümnendatel aastatel alguses ilmus WWW ja graafilised brauserid ning meiliprogrammid. Ja alles siis sai rääkima hakata ülemaailmsest internetist.

Septembri esimestel päevadel kogunesid suuremad ja väiksemad tehnoloogiafirmad Berlini IFA messile, et esitleda rahvale oma uudistooteid. IFA mess Berliinis on üks vanemaid iga-aastaseid tehnoloogia- ja tööstusmesse maailmas, mille ajalugu ulatub tagasi aastasse 1924. Enam kui 140 000 m² pinnal võistlevad külastajate pilkude pärast umbes 1600 väga erinevat tootjat üle maailma. Tutvustan järgnevalt kolme põnevat uudistoodet, mis peavoolumeedias vähem kajastust leidnud.

Beddit – une kvaliteedi analüüsija

Beddit on väga õhuke sensor, mis paigutatakse voodisse lina või kattemadratsi alla. Bedditi sensor suhtleb juhtmevabalt nutiseadmega, mis omakorda analüüsib saadud andmeid, annab tagasisidet ja soovitusi saavutamaks parem une kvaliteet. Just sensor eristab Bedditi toodet teistest tavatarbijale kättesaadavatest une analüüsijatest, sest tavajuhul piirdub see kas akustilist mõõtmist tegeva nutiseadme rakenduse või ümber käe käiva akseleromeetriga.

Beddit mõõdab nelja erinevat näitajat: pulss, hingamine, unetsüklid ja uneaeg. Toote arendamisega on seotud mitmed nimekad uneteadlased ning Vitalmedi uurimiskeskus. Täpsemalt siinkohal teaduslikku tagamaad avama ei hakkaks, annan vaid märksõna “Ballistokardiograafia” – just seda see seade mõõdabki.

Huvitav fakt – Beddit tegi silmad ette kõigile varasematele IndieGoGo ühisrahastusplatvormi projektidele, kogudes 80 000 dollarisest eesmärgist 3979 toetaja abiga 629% ehk rekordilised 503 283 dollarit, olles seal juures Soomlaste kõige edukam.

Shine – terviserakendus Bedditiga sidumiseks

Otse Bedditi väljapaneku kõrval asus Misfiti koos enda väga esindusliku välimusega aktiivsusmonitoriga Shine. Põhjus, miks Misfit siinkohal märkimist väärib, on tema integratsioon Bedditiga. Olgugi, et mõlemat seadet saab väga hästi eraldi kasutada, loob Misfiti terviserakendus võimaluse saada une informatsioon otse Bedditi seadmelt, täiendades päeva jooksul kogutud füüsilise aktiivsuse infot. Selline sümbioos konkurentsivõimelise hinna eest on maailmas haruldane.

Withingsi keha aktiivsusmonitor Pulse

Withingsi ilmselt kõige tuntum toode on aktiivsusmonitor Pulse, mis jälgib ning analüüsib Sinu kehas toimuvat! Selleaastasel messil näidati parandatud funktsionaalsusega, kuid välimuselt võrdlemisi muutumatuna püsinud Withings Pulse Ox-i. Suurimaks uuenduseks võib pidada võimalust mõõta lisaks kehalisele aktiivsusele ja pulsile ka hapniku sisaldust veres.

Lisaks Pulse Ox-ile oli Withings väljas veel hariliku kellakujulise aktiivsusmonitoriga Activaté. Selle minimalistlik Šveitsi disain on elegantne ning laiendab aktiivsusmonitoride kasutajaskonda. Tegemist pole enam pelgalt spordi- ja vabaajaseadmega, vaid aksessuaariga, mida ei pea katma kandes ülikonda või kleiti.

Pilvega ühendatud terviseseadmed

Lisaks aktiivsusmonitoridele on Withingsi tootevalikus veel kehamassi ja õhukvaliteeti mõõtvad seadmed, unesensor voodisse ja vererõhumõõtja. Kõik need seadmed ühenduvad WiFi või Bluetoothi kaudu nutiseadme pilves asuvasse keskkonda, andes väga laia ülevaate kasutaja tervisest.

Tass-kõlar M-Mocha

Liikudes tervisetoodetest pisut eemale, jõuame Ameerika Ühendriikides hiljuti loodud GGMM-ini. Esmalt püüab pilku M-Mocha, mille puhul on tegemist unikaalse, kohvitassi meenutava, bluetoothi kaudu muusikat edastava kõlariga.

Disainilt konkurentidest selgelt eristuva kõlari 550mAh li-ion aku lubab muusikat kuulata juhtmevabalt 4 tundi. Madalamast madalamat bassi selliselt 4W võimsusega seadmelt oodata ei tasuks, kuid nii väikse seadme kohta oli heli kvaliteet isegi suures messihallis päris meeldiv.

M-Freedom retro disainiga wifi-kõlarid

Teiseks tähtsamaks GGMM-i tooteks olid wifi-kõlarid, täpsemalt M-Freedom seeria. Retro disainiga naturaalsest nahast ning alumiiniumist käsitsivalmistatud kõlarid olid messi üks suuri tõmbenumbreid. Seadmel oli üks suur keeratav nupp helivõimsuse reguleerimiseks ja üks väiksem sisse-välja lülitamiseks.

Kokku on võimalik liita ühe M-Freedom kõlariga 16 nutiseadet ja nende vahel lihtsasti valida. Wifi kasutamise eeliseks bluetoothi ees on helikvaliteedi säilimine allikast kuni kõlarini. Wifi puhul on ka tööraadius oluliselt suurem, kui bluetoothi võimaldatav 10 meetrit.

IFA mess – suurim omasuguste seas

IFA eesmärk on pakkuda tehnikatootjatele võimalust näidata endi uusimaid tooteid ja visioone laiemale avalikkusele. 6800 akrediteeritud ajakirjanikku 78 riigist vastutavad selle eest, et uusimad tehnoloogilised arengud ning suurimad lansseerimised oleksid lisaks 250 000 külastajale kättesaadavad üle maailma.

Nädala kestnud messi jooksul genereeriti ligi 4 miljardi euro väärtuses ostu-müügitehinguid. Lisaks tipptehnoloogiale on IFA võrdselt tuntud enda meelelahutusprogrammi poolest, mille käigus astuvad üles muusikamaailma kuumimad nimed.

Autor: Juhan Saat

Lisaks kooliaasta algusele on september kujunenud igal aastal nutitelefonide tootjate lõikuskuuks, sest kuu alguses toimub Euroopa suurim koduelektroonika mess IFA. Ja riburada jõuavad Berliinis näidatud uued mudelid ka Eestisse. Esimese loo peategelasteks on kaks Nokia nutifoni, millest üks, Lumia 930, jõudis kohale veidi enne IFA messi ja teine, Lumia 830, alles nüüd.

Voolujooneline ja soliidne disain

Lumia 930 tundub välistelt gabariitidelt suurem ning käes hoides mõnevõrra raskem kui noorem veli L830, samas on mõlema ekraani suuruseks täpselt viis tolli.

L930 disainis on ilmselgelt ära tuntavad Nokia geenid, mis said alguse juba N9 ajal. Servades kumer ekraan läheb sujuvalt üle õhukeseks metalseks raamiks, mis lisab telefonile soliidsust, aga ka massi. Ka tagakülg on endiselt tugevat polükarbonaadist, värve saab valida kolme hulgast: klassikaline must, puhas valge ning rõõmus oranž.

Kui L830 raam tundub esmasel vaatlusel olevat alumiiniumist, siis hoolega uurides osutub hoopis freesitud servadega tugevaks plastiks. Tagapaneel on erinevalt suurest vennast avatav ning materjaliks soe mittelibisev karbonaat. Lisaks eelnimetatud värvidele saab L830 valida ka neoonrohelisena.

Ekraanid ühesuurused, aga erineva kvaliteediga

Kuigi mõlemal mudelil on ekraanid 5-tollised, on silmapaistev erinevus nii pikslite tiheduses kui ka tehnoloogias. L830 ekraan on IPS LCD, eraldusvõimega 1280 x 720 ja pikslitihedusega 294 ppi.

Lumia 930, olles hetkel Nokia lipulaev, omab FullHD OLED-ekraani, pikslitihedusega 441 ppi! Ekraani pilt, olgu selleks veebileht või mõni rakendus, on tõepoolest väga selge ja klaar nii erksas päikesevalguses kui ka hämaras oludes. Ainus miinus L930 puhul tuleneb OLED-tehnoloogia kasutamisest, mis „väidetavalt“ ei võimalda ooteajal ekraanil kella ja teadete infot kuvada. Ja sellest on pagana kahju!

L930 on ülikiire, L830 piisavalt ergas

Kui juba numbrite võrdlemiseks läks, siis protsessorite võrdlus paljastab mudelite kuuluvuse erinevatesse klassidesse veelgi. L930 kõhus on koha leidnud Snapdragon 800 kiip, kus protsesse juhtimas neljatuumane Krait 400 (2,2 GHz). Menüüs liikumine, rakenduste avamine ning ka kaamera töö juhtimine toimub kiirelt ja sujuvalt.

Kuigi Snapdragon 800 kiibile on ette heidetud mittesäästlikku energia kulu, siis Nokia 2420 mAh aku kuulujuttudest ei heidutu ning lubab kasutada nutitelefoni ilma piiranguteta pea kaks ööpäeva.

L830 pardalt leiab Qualcomm Snapdragon 400 kiibi, kus vägesid juhatamas neljatuumane Cortex-A7 (1,2 GHz). Ja igapäevaseks kasutamiseks on ka neist näitajatest küllalt. Kasutamine on sujuv ning 2200 mAh aku nõuab laadimist pea pooleteise päeva tagant.

Juhtmevaba laadimine

Enam ei pea lisavarustuse nimekirjast otsima juhtmevaba laadimist võimaldavaid korpusi või tagakaasi. Nii L830 kui ka L830 on juhtmevaba laadimine integreeritud komplekti kuuluvasse tagakaande. Laadija ise on jätkuvalt lisavarustuse nimekirjas.

L930 kaamera optilise stabilisaatoriga

Lumia 930 pildimasina kohta saab jagada vaid kiidusõnu. 20 Mpx 1/2,5-tollise sensoriga kaamera on varustatud optilise stabilisaatoriga, mis suuteline siluma käest filmimisel tekkinud värinad. Heli jäädvustamine toimub nüüd nelja mikrofoni abil, aidates kaasa heli suunatundlikkusele ning dünaamikale. Pildistamisel lisandus võimalus salvestada toormaterjali DNG-vormingus. Paranenud on koostöö LED-välguga, tagades puhta ja kena värvibalanssi.

L830 kaamera on tasemel heades valgusoludes

Lumia 830 ajab läbi väiksema 1/3,4-tollise sensoriga, millel pikseid on 10 Mpx. Heades valgusoludes toimib kaamera perfektselt, hämarates oludes annab tunda sensori väiksus. Lumia 830 on ka esimene mudel, mis Lumia Denim uuenduse läbi sai Nokia Camera uuenenud sisu ja mugavama kasutajaliidese. Oktoobris peaks sama uuenduse saama ka L930 ning väidetavalt peaks lisanduma ka ooterežiimil kellaaeg ning info kuvamine mustal ekraanil.

L930 tarkvara: Windows Phone 8.1 ja uudne tõlkerakendus

Lumia 930 oli esimene mudel, mis saabus uuenenud operatsioonisüsteemiga Windows Phone 8.1. Nii lisandus juba teistelt platvormidelt ammu tuttav „kardina“ tugi. Lühike allatõmme ekraani servast avab kiirseadete valiku, pikem tõmme kuvab täisekraanil nii kõnede kui meilide teavitused ning ka uudisvoogude poolt saadetud uudised.

Üks huvitavaim rakendus, mis op. süsteemiga lisandus, on Bing Translator. Näita telefonile võõrkeelset teksti läbi kaamerasilma ning mõne hetke pärast on algne tekst üle kirjutatud tõlkega. Microsofti kiituseks võib öelda, et valikus on ka eesti keel ning tõlke kvaliteet on võrreldav Google omaga.

Windows Phone võimaldab nüüd hääljuhtimist

Veel üks uuendus Microsofti maailmast, mis tõstmas WP võrreldavaks Androidi ja iOS seadmetega. Nimelt on nüüd võimalik telefoni kasutada mõningates riikides ka hääljuhtimisega. Piisab vaid “Hey, Cortana” lausumisest, kui telefon on valmis avama näiteks Here Drive rakendust, kirja panema kalendriteadet või alustama telefonikõnet.

Riikide nimekirjast Eesti hetkel veel puudub. Arvestades Windows-maailma seotust Eestiga, püsib lootus, et ka väike Eesti lisandub üsna pea USA, Hiina ja Suurbritannia kõrvale.

Kokkuvõte – L930 ja L80 plussid-miinused

Lumia 930 saab kiita igapäevasel kasutusel, kaamera omaduste, aku kestvuse ning viimistluse eest.
Lumia 930 miinuseks on suurus ja mass, teavituste puudumine ooterežiimil ning korpuse kuumenemine MS Solitaire kaardimängude mängimisel.

Lumia 830 saab kiita ekraani selguse eest sõltumata valgusoludes. Aku kestab ning hind 4G telefoni kohta on soodne.
Lumia 830 miinuseks võib lugeda kaamera tööd väheses valguses. Tagakaas on veidi libe ja plastine.

Arvuti monitore ostetakse tihtipeale ülejala, tegemata eelnevalt selles osas kodutööd. Järgnevalt aitan orienteeruda monitoride kirjus maailmas, et saaksid valtida mõtlematuid otsuseid, mida hiljem kahetsema peaks.

Suurus ja resolutsioon

Kui rääkida monitoridest, ei pruugi alati kehtida kuldne reegel, et mida suurem, seda parem. Olenevalt töökoha paigutusest võib näiteks 27-tolline monitor liiga suureks osutuda. Teisalt, ka liiga väike pole alati kõige parem valik. Kui mitte arvesse võtta sülearvutite külge „aheldatud“ ekraane, siis täna võiks arvuti monitori minimaalseks suuruseks olla 19 tolli.

Väiksemate monitoride suureks plussiks on kindlasti suurem pikslitihedus (teravam pilt). 19-tolline Full HD (1920×1080) resolutsiooniga monitor pakub meeldivalt teravat pilti, võrreldes näiteks sama resolutsiooniga 27-tollise monitoriga. Keskmine suurus, mida tänapäeval töökohtadel kasutatakse, on 22-23 tolli.

Kui mõtled monitorile, mille tollimõõt on suurem kui 23 tolli, võiksid juba otsida seadet, mille resolutsioon oleks suurem, näiteks 2560×1440 px. Kehtib printsiip, et mida kõrgem on resolutsioon, seda väiksemad on pikslid ja seda selgem ning teravam on kuvatav pilt.

Ergonoomilisest vaatevinklist vaadatuna on soovitatav kaugus monitorist sama pikk, kui kasutaja ühe käe ulatus. Selliselt kauguselt peab kogu ekraan ja sellel olevad kujutised korralikult nähtavad olema.

4K/UHD – eriti sobiv arvutimängurile

Kui keegi räägib 4K teleritest või monitoridest, peab ta silmas eriti kõrge resolutsiooniga ekraanipaneele, mis suudavad kuvada ekraani resolutsiooni suurusega kuni 3840×2160 px. Need monitorid suudavad kuvada eriti detailset ja teravat pilti. Samas, kui selle juures on monitori suurus vastavalt liiga väike, näiteks 20-23 tolli, võib see mõnel juhul mõjuda hoopis negatiivselt. Kujutage ette, et programmide ikoonid ja ka nende nimetused teie töölaual on 4 korda väiksemad, kui need hetkel on.

Kõige rohkem lõikab 4K monitorist kasu arvutimängur. Kui ekraanil kuvatakse mingisuguseid kolmemõõtmelisi mudeleid suvalises arvutimängus, siis väikse resolutsiooni juures näivad objektide kontuurid „sakilised“, tulenevalt pikslite kujust, mis on enamjaolt ruudukujulised. Seega, mida väiksem on üks piksel (või mida suurem on resolutsioon ekraani tollimõõdu suhtes), seda sujuvamad ja ilusamad on arvutimängudes kuvatavate erinevate objektide kontuurid.

Võib vabalt ennustada, et 4K on arvuti ja konsoolimängude lähitulevik (selle tõestuseks on ka uue põlvkonna Playstation 4 ja Xbox One suutlikkus saata teleritesse 4K resolutsiooniga videosignaali).

Ekraani kaadrisagedus teeb pildi sujuvaks

Arvutimänguritele on ekraani kaadrisagedus ja reageerimisaeg kaks olulisemat parameetrit, mille järgi endale monitori valida. Monitori kaadrisagedus (Hz) iseloomustab, mitu pilti (kaadrit) suudetakse mängijale ühes sekundis kuvada. Näiteks monitor, mille kaadrisageduseks on 60Hz, on suuteline mängijale kuvama maksimaalselt 60 pilti sekundis.

Üks suurimaid võlusid arvutimängurite maailmas on arvutite ja monitoride ülemiste võimsuspiiride kompamine. Kõikidele arvutimänguritele pakub rahulolu ja heameelt see, kui saab mängu graafilistes sätetes teha linnukesed absoluutselt kõikidesse kastikestesse ning lükata kõiksugu näitajad, mis puudutavad pildi kvaliteeti, põhja. Siin ongi oluline roll monitori maksimaalsel kaadrisagedusel.

Mis kasu on omada arvutit ja selles olevat hirmkallist videokaarti, mis oleks suuteline edastama signaali kaadrisagedusega näiteks 120Hz, kui monitor pudelikaelana sellest vaid maksimaalselt 60Hz kuvada suudab? Hoolimata kasvavast populaarsusest selliste monitoride puhul, on nende hind veel üsna kallis ja ostja peaks olema valmis sellise monitori eest korralikult kukrut kergendama.

Reageerimisaeg – aeglane monitor jätab “uduse” pildi

Reageerimisaeg näitab, kui pikk aeg kulub ühel pikslil oma värvi muutmiseks mustast valgeks. Õigemini mõõdetakse aega, mis kulub ühel pikslil muutumiseks hallist valgeks ja tagasi halliks. Aeglase reageerimisajaga monitor võib tekitada „udususe“ efekti, kui ekraanil olevate objektide liikumise kiirus on suurem.

Tänapäeval müüdavate monitoride tüüpiline reageerimisaeg on 2ms (millisekundi) ja 8ms vahepeal. Mängimiseks ideaalne reageerimisaeg oleks 2ms kuni 5ms. Pikema reageerimisajaga monitorid sobivad pigem kontoritööks, kui mängimiseks.

Kokkuvõttes võiks mängude mängimiseks sobida monitor, mille kaadrisagedus oleks vähemalt 120Hz ja reageerimisaeg 5ms või väiksem

Monitoride paneelitehnoloogiate eelised ja puudused

Monitoride juurde on tootja tavaliselt märkinud ka paneelitehnoloogia, mis võib olla IPS, TN, VA või PLS. Vaatame lähemalt, mida need lühendid tähendavad.

TN (twisted nematic) paneelid on reeglina kiirema reageerimisajaga ja sealjuures üsna odavad. Positiivne, eksole? Siiski, nende kahe väga hea omaduse juures on antud ekraanitüübi puhul juures ka mõned miinused, millest üheks on üsna kehvad vaatenurgad ja seda nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt.

Samuti ei vasta ekraanile kuvatavad värvid sellele, mida signaaliga monitori sisse saadetakse ehk siis värvid kuvatakse kasutajale moonutatuna. Samuti ei hiilga TN ekraanid oma maksimaalse ekraaniheleduse poolest. Näiteks see Benq monitor.

VA (vertical alignment) paneelid ei oma nii kiiret reageerimisaega, kui TN-paneelid, kuid see-eest on neil märksa täpsemalt kuvatud värvid, kõrgem ekraaniheledus ja märksa laiemad vaatenurgad. Seetõttu on nende hind ka tavaliselt kõrgem, kui TN paneelidel.

IPS (in plane switch) paneelide vaatenurgad on väga suured ja värvide täpsus erinevate nurkade alt vaadatuna ei muutu. IPS ekraane peetaksegi tihtipeale parimaks, kui asi puudutab fototöötlust, disaini vms. Reageerimisaja osas ei suuda IPS paneelid TN-paneelidega siiski võistelda ja siinkohal jäävad need alla, kuid fototöötluse juures polegi reageerimisaeg väga oluline.Näiteks võiks tuua Philipsi monitori.

2012. aastal tutvustas Samsung maailmale uut PLS (Plane-to-Line Switching) ekraanitüüpi oma tahvlites. Nüüd on müügiriiulitel ka sama ekraanitüübiga monitore. PLS monitorid on eredamad, kui IPS-ekraanid, sarnaste vaatenurkadega, kuid veidi odavamad (mis on ju suurepärane!). Näide: Samsungi monitor

Mängurile TN, fototöötluseks-kontorisse IPS või PLS

Kui oled arvutimängur ja soovid parimat reageerimisaega ja kaadrisagedust, võta TN paneeliga monitor, kui oled disainer või fotograaf ja sinu jaoks on oluline ekraanil kuvatavate värvide vastavus tegelikkusele , vaata pigem IPS ja PLS monitoride poole. Viimased ekraanitüübid sobivad paremini ka kontoritööks oma hea vaatenurga poolest.

Jalg – monitori alatähtsustatud osa

On lausa uskumatu, kui palju rolli mängib monitori juures selle jalg. Parematel äriklassi kontoritööks mõeldud monitoridel saab monitori jala peal nii x- kui y-teljel pöörata-keerata, muuta kõrgust, keerata ekraani 90 kraadi ehk viia portree režiimi (väga hea asend pikkade kirjutiste ja veebilehtede sirvimisel) jne.

Üheks heaks näiteks sellisest monitorist võiks tuua LED-monitori Dell U2414H. Samas hinnaklassis olevad monitorid/telerid või nö. algtaseme mänguri monitorid on selles osas tihtipeale palju halvemini varustatud. Heal juhul saate valju plastmassi nagina saatel monitori natuke tahapoole kallutada ja kõik. Jalg on kindlasti asi, millele peaks monitori soetamisel mõtlema.

Peamised monitoride sisendid

VGA/D-SUB-pesa on vanemat tüüpi analoog-videopildi edastamise standard. Selle kaudu edastatakse ainult videosignaali. Ilmselt on antud kaabel tavakasutajale kõige tuttavam monitori kaabel. VGA-pesa on ilmselt ka kõige kauem kasutusel olnud video edastamise pesa, kui me räägime pildi edastamisest arvutist monitori.

HDMI on kõige kiiremini leviv digitaalne audio-video standard maailmas. Selle kaudu edastatakse nii digitaalset videopilti kui ka 6 kanaliga(5.1) digitaalset heli. Seda kasutatakse kõikides seadmetes alates arvutitest lõpetades mängukonsoolide, Blu-Ray mängijate ja kodukinodega.

DVI edastab samamoodi digitaalset videosignaali, nagu HDMI, kuid sarnaselt VGA/D-sub pesale heli selle kaudu ei edastata.

Monitoridel pole reeglina ka kõlareid, millest heli edastada. Heli edastatakse arvutist ikka 3.5mm helipesa kaudu või arvuti enda kõlaritest. Lauaarvutite videokaartidel ongi tavaliselt DVI pesa, kuhu ühendatakse väline monitor.

Autor: Martin Palju, Elioni e-poe kliendihaldur
Allikas: Gamespot

Need, kes Mobiil-ID teenust juba kasutavad, teavad, et Mobiil-ID on väga mugav ja vajalik teenus. Enamik Mobiil-ID kasutajaid ei kujutaks ilma selle teenuseta oma igapäevaelu enam ettegi. Täna aga kirjutan lähemalt sellest, millised on need plussid, miks Mobiil-ID-d võiks proovida ja mida selleks tegema peab, et Mobiil-ID-d kasutama saaks hakata?

Mis on Mobiil-ID?

Mobiil-ID on tavalisel ID-kaardil põhinev digitaalne isikutunnistus, millega on hea, mugav, lihtne ja kiire tuvastada oma isikut elektrooniliselt, siseneda e-keskkondadesse ja anda digiallkirja nii Eestis kui ka välismaal. Lihtsustatult on Mobiil-ID justkui ID-kaart, mis asub Sinu telefonis või nutiseadmes ja on Sinuga igal pool kaasas.

Ainus erinevus – kui on vaja oma isikut tõestada, ei pea sa hakkama seda oma nutiseadmest välja võtma ja näitama. Piisab kui tead ja trükid oma telefoni või tahvelarvutisse vastavalt vajadusele oma Mobiil ID PIN1 ja PIN2 koodi.

Milleks kasutada Mobiil-ID teenust?

1. Mobiil-ID abil saad digiallkirjastada dokumente ja tõendada oma isikut.

2. Saad mugavalt siseneda erinevatesse veebikeskkondadesse, riigiasutuste e-teenustesse ning isegi mobiilirakendustesse (pankade iseteenindused, pangarakendused, DigiDoc rakendus).

Kõige igapäevasem kasutus ongi enamasti ülekannete tegemine netipangas ja vajadusel dokumentide kinnitamine digiallkirjaga. Pangaülekandeid saad mugavalt teha ka oma nutitelefoni või tahvelarvuti pangarakenduses. Mobiil-ID kasutamise võimalus on ülimalt oluline tahvelarvuti kasutajatele, sest sinna külge tavalist ID-kaardilugejat ühendada ei saa. Mobiil-ID abil saab tahvelarvuti peaaegu võrdseks töövahendiks tavaarvutiga.

ARK, Maksuamet, pangad, digiallkirjastatud dokumendid

Väheoluline ei ole mugav ja turvaline sisenemine eri ettevõtete iseteenindustesse. Ajakirjanduses on räägitud Paberivaba ARK-ist ja vähemalt kord aastas läheb meil vaja e-maksuametit. Tean ise mitut lapsevanemat, kes on Mobiil-ID-ga liitunud just seepärast, et oleks mugavam siseneda eKooli.

Ka eesti.ee ja DigiDoc portaal võivad mingil hetkel olla igale tavakodanikule vajalikud. Isegi elektrooniliselt hääletada saab Mobiil-ID-ga, lihtsalt Mobiil-ID SIM-kaart peab olema väljastatud peale 01.02.2011. Need olid vaid mõned võimalikud kasutuskohad. Vaata pikemat nimekirja, kus Mobiil-ID-d kasutada saab!

Mida võidad, kui hakkad Mobiil-ID teenust kasutama?

1. Liikumisvabadus.

Ei ole vahet, kas oled pealinna korteris või Abruka saarel. Kui Sul telefon on kaasas, saad kasutada Mobiil-ID-d. Paljud ei tea, aga Mobiil-ID töötab ka välismaal. Tänu Mobiil-ID-le on võimalik dokumente digiallkirjastada kohe otse nutiseadmes ja arvutit avama ei pea.

2. Lihtsus ja mugavus.

Selgeks tuleb õppida vaid PIN1 ja PIN2 koodid. Need antakse Sulle peale teenuse tellimist koos uue SIM-kaardiga. Kasutamine on mugav, sest ei ole vaja eraldi kaasas kanda ID kaardi lugejat ja ID kaarti.

3. Turvalisus.

Kui kasutad võõrast või vähesel määral turvatud arvutit (avalikud internetipunktid, arvutid mis võivad olla nakatunud mõne viirusega), siis Mobiil-ID-d kasutades ei ole pahavaral võimalik Sinu tuvastamiseks kasutatavaid paroole salvestada. Andmevahetus mobiiltelefoni ja veebikeskkonna vahel toimub mööda turvalist krüpteeritud ühendust.

Mida vajad Mobiil-ID-d kasutamiseks?

Mobiil-ID SIM-kaart töötab mobiiltelefonis, nutitelefonis ja tahvelarvutis. Mobiil-ID kasutamiseks väljastatakse spetsiaalne Mobiil-ID toega SIM-kaart ja PIN-koodid.

Mobiil-ID tellimiseks vajad isikutunnistust või elamisloakaarti. Liituda saad ka passi esitamisel, kui on kasutuses on kehtiv Digi-ID. Selleks, et Mobiil-ID-d saaks hakata kasutama, tuleb see aktiveerida.

Kuidas Mobiil-ID aktiveerida?

Aktiveerimine on lihtne ja loogiline. Seda saad teha Politsei kodulehel kehtiva ID-kaardi või Digi-ID-ga siis, kui oled oma mobiilioperaatori juures juba Mobiil-ID teenuse tellinud. Enne aktiveerimist sisesta ID-kaart kaardilugejasse. Seejärel saad www.politsei.ee avalehelt klikkida Mobiil-ID viitel.

Edasi on lihtne – sammhaaval küsitakse Sinult üle, kas kõik andmed Sinu kohta on õiged. Korraks on vaja teada ID-kaardi PIN1 ja veidi hiljem PIN2 koodi. Seejärel tuleb mõni minut oodata ja Mobiil-ID teenus ongi aktiveeritud ja kasutamisvalmis.

Millised on Mobiil-ID kasutusvõimalused?

Kasutamise loogika on eri tegevuste korral sama. Toon ühe näite kasutamisest koos piltidega.

1. Juhul, kui mul ei ole ID-kaarti kaasas, aga soovin siseneda Elioni iseteenindusse, lähen Elioni kodulehele ja vajutan „Sisene“ nupul:

2. Trükin Mobiil-ID kasti oma mobiilinumbri ja vajutan uuesti nupul “Sisene“:

3. Nüüd kuvab Elioni leht kontrollkoodi. Antud juhul on see 5762, kuid see on iga kord erinev:

4. Mõne hetke pärast kuvatakse telefoni ekraanil teavitust, et olen alustanud Mobiil-ID kasutamist:

5. Nõustudes, vajutan „Accept“:

Järgmisena kuvatakse kontrollkoodi ja infot selle kohta, millega päring on seotud. Praegusel juhul on selleks “Elion web“ ja „Elion“. Kontrollkood peab olema sama, mis oli kuvatud sisselogimislehel. Kui kontrollkood ühtib, vajutan oma telefoni ekraanil „Accept“ nupul.

6. Sisestan oma Mobiil-ID PIN1 koodi ja vajutan nupul „Send“. Telefoni ekraanile ilmub järgnev teavitus, et minu sõnum on saadetud:

7. Mõne hetke pärast näen, et Elioni leht on juba alustanud minu sisenemisega:

ja nii olengi jõudnud sinna, kuhu tahtsin jõuda. Kogu toiming võttis aega umbes 30 sekundit.

Netipanga puhul ja ka mujal, kus sooritatakse mingi kõrgema taseme turvalisusega seotud tehing, nagu ülekande kinnitamine või näiteks digiallkirja andmine, küsitakse alati ka Mobiil-ID PIN2 koodi.

Erinevatel telefonidel võivad ekraaniteavitused olla erineva teksti ja kujundusega. Enamik telefone toetab ka eestikeelseid teavitusi. Mõningate Android telefonide puhul tuleb Mobiil-ID ladusaks toimimiseks enne kasutamise alustamist võtta telefonilt maha ekraanilukk. See on pigem erandiks, aga siiski hea teada.

Vaata Mobiil-ID kasutamise näidisvideot!

Mida võiks teada PIN ja PUK koodidest?

Koos uue Mobiil-ID SIM-kaardiga saad endale Mobiil-ID teenuse tööks vajalikud PIN1-, PIN2- ja PUK-koodid. Nende kasutamise loogika on sama nagu ID-kaardil. Esmalt küsitakse isiku tõendamiseks PIN1, hiljem digiallkirja kinnituseks PIN2 koodi. Kui siestad PIN-koode mitu korda valesti, siis lähevad need lukku.

Lukustunud PIN-koodid saad PUK-koodi abil uuesti avada. Kust seda teha saab? Vastav menüü ilmub telefoni menüüsse peale Mobiil-ID SIM-kaardi sisestamist automaatselt. Kui sisestad PUK koodi kolm korda valesti, siis seda enam uuesti avada ei saa ning tuleb tellida Mobiil-ID uuesti koos uute PIN ja PUK koodidega.

Palju Mobiil-ID teenus maksab?

Mobiil-ID kasutamise hinnakiri on mobiilioperaatoritel erinev. EMT tasub 2014. aasta lõpuni Mobiil-ID-ga liitumise riigilõivu 7 € kliendi eest, seega on praegu liitumine tasuta. Teenuse enda kuutasu on igakuiselt EMT-s 1 €. Kui number on eraisiku nimel, tuleb ka teenustasu samale arvele. Firmanumbri kasutajad saavad firma nõusolekul lisada Mobiil-ID kuutasu oma numbri firma arvele.

Mobiil-ID ja dokumentide digiallkirjastamine?

Digiallkirja saad Mobiil-ID abil tavaarvutis lisada sarnaselt ID-kaardiga. Selleks peaks arvutisse olema paigaldatud ID-kaardi tarkvara. Selle saad alla laadida siit. Allkirjastamise viisiks peaks valima lihtsalt Mobiil-ID. Ülejäänu on juba sarnane ID-kaadiga digiallkirjastamisele.

Nutiseadmes saad digitaalselt avada ja allkirjastada dokumente Mobiil-ID abil vastava rakendusega. Rakenduse nimeks on DigiDoc ja see on tasuta kõigile kolmele mobiilsele operatsioonisüsteemile (Windows, Android ja iOS). Rakenduse saad alla laadida oma nutiseadme rakenduste poest.

Enne kui otsustad Mobiil-ID teenust ise proovida pean siiski korraks hoiatama ka. Kui korra päriselt teenust proovid ja kasutama hakkad, siis sellest on hiljem raske loobuda! Ise kogedes on Mobiil-ID kasutusmugavus ja lihtsus suurepärased ja seepärast ei teki tahtmistki ID-kaardi lugejat sahtlipõhjast välja otsida :)

Varasemad Digitarga lood Mobiil-ID kohta

• http://www.digitark.ee/id-kaart-ja-mobiil-id-on-turvalised-ja-lihtsad-kasutada/
• http://www.digitark.ee/milleks-id-kaarti-ja-mobiil-id-d-eestis-kasutada-saab/
• http://www.digitark.ee/mis-teeb-id-kaardi-ja-mobiil-id-koige-turvalisemaks-isikutuvastuse-viisid/
• http://www.digitark.ee/meeldetuletus-kuidas-osaleda-e-valimistel/

Kasutatud allikad

• http://www.id.ee/index.php?id=30389
• http://mobiil.id.ee/mis-on-mobiil-id/
• https://www.politsei.ee/et/teenused/isikut-toendavad-dokumendid/mobiil-id/
• https://www.emt.ee/pakkumised/mobiil-id
• https://www.elisa.ee/et/Eraklient/tugiinfo/artikkel/160
• http://mobiil.id.ee/kuidas-kasutada/
• http://et.wikipedia.org/wiki/Mobiil-ID
• http://demo.digidoc.ee/sign_sample/
• https://www.emt.ee/era/teenused/mobiil-id#open-4077133-tab-2
• https://www.elisa.ee/et/Eraklient/mobiilikoned/363/Mobiil-ID
• http://www.just.ee/39012
• https://www.valimised.ee/juhis

Täna on igaühel meist mõni seade, kuhu on salvestatud mingi osa meie eraelu (isiku)andmetest. Olgu selleks kas laua- või sülearvuti, nutiseadmed (nutitelefon, tahvelarvuti, nutikell) või kaamera. Seadmeid vahetades tuleb aga veenduda, et uuele omanikule ei läheks seadmega kaasa eelmise kasutaja andmed, sealhulgas e-kirjad, kontaktid, sõnumid, pildid või kõnelogid, mida peetakse eraelulisteks.

Järgneva artikli kirjutasin Andmekaitse Inspektsiooni poolt koostatud juhiste põhjal, mis sisaldab soovitusi seadmete igapäevakasutajatele. Mida peaks seadme omanik andmete kustutamiseks enne seadme taaskasutusse andmist tegema?

Andmed asuvad andmekandjal

Andmed salvestatakse reeglina paiksele või välisele (teisaldatavale) andmekandjale. Teisaldatavad andmekandjad on näiteks mälupulk, mälukaart või väline kõvaketas, aga ka laua- või sülearvuti kõvaketas, kuna praktikas on võimalik kettaid vahetada. Paikseks andmekandjaks võib pidada nutiseadme sisemälu ning arvuti- ja nutiseadme muutmälu (RAM), mille eemaldamiseks või vahetamiseks kodusel kasutajal puudub reeglina võimalus.

Teisaldatava andmekandja saab seadmest enne müüki eemaldada, ehkki laua- või sülearvuti ei ole ilma kõvakettata enam nii väärtuslik. Keerulisem on olukord nutiseadmetega. Tulenevalt seadmetes kasutatavatest erinevatest operatsioonisüsteemidest (Android, Windows, iOS), puudub paraku universaalne turvaline viis seadme sisemälu kustutamiseks. Levinud soovitus lihtsalt seadme tehaseseadete lähtestamiseks ei anna paraku piisavat kaitset, mis väldiks seadme uuel omanikul andmete taastamise.

Andmekandja füüsiline hävitamine

Kõige kindlamaks võimaluseks andmete hävitamisel peetakse füüsilist purustamist – andmekandja või seadme füüsiline hävitamine toimub mehhaanilise purustamise teel. See sobib kõige paremini juhtudel, kui kasutaja soovib terve seadme (nutitelefon, tahvelarvuti, navigatsiooniseade) koos andmekandjaga turvaliselt ja lõplikult hävitada. See on ka ainus meetod näiteks CD- või DVD-plaatidel oleva informatsiooni hävitamiseks. Antud viis andmete hävitamiseks on eriti sobiv juhul, kui informatsioon asub teisaldataval andmekandjal (arvuti kõvaketas, mälukaart) – andmed hävinevad lõplikult, ent seade ise säilib.

Üldjuhul on füüsiline hävitamine ka suhteliselt lihtsalt ise teostatav (näiteks käsihaamriga) ja ei vaja erilisi oskusi. Tähele tuleb aga panna seda, et seadmest andmekandja eemaldamine võib tühistada tootja- või müüjapoolse seadmegarantii, seega tasub seda enne kontrollida. Isegi vigane andmekandja tuleb isikuandmete kaitseks enne ära viskamist füüsiliselt hävitada.

Andmekandjaid ja/või seadmeid saab hävitada ka termiliselt (nt põletamise teel), keemiliselt vm viisil, kuid nende võtete kasutamine ei ole soovitav, kuna need on tihti vastuolus keskkonnakaitse eeskirjadega.

Andmete kustutamine tarkvaraga

Operatsioonisüsteemi või rakenduse kustutuskäskude (Delete) kasutamisel eemaldatakse seadmes vaid otseviited andmetele – justkui eemaldataks telefoniraamatust info Sinu aadressi ja numbri kohta. Andmed ise, analoogselt telefoniraamatu numbriga, jäävad täielikult või osaliselt andmekandjale alles. Sama tulemuse annab ka arvuti ekraanil tuttava „prügikasti“ (Recycle Bin) tühjendamine. Kõik selliselt kustutatud andmed on internetis levivate tasuta või tasuliste programmide abil taastatavad.

Parim viis andmete täieliku kustutamise kindlustamiseks on andmekandja täielik formateerimine ja korduv ülekirjutamine suvalise infoga. Tavakasutaja jaoks võib see aga kujuneda liiga keeruliseks – alternatiivina on andmete kustutamiseks võimalik kasutada spetsiaalset tarkvara.

Andmete tarkvaralise kustutamise teemal on Digitark ka varem juttu teinud, täpsemalt saad lugeda artiklist “Kuidas andmed äraantavast arvutist õigesti kustutada?”. Seal on ka täpsemalt kirjeldatud tarkvaralise kustutamise põhitõed.

Vastavad kustutamisrakendused on olemas ka nutiseadmetele, ent nendest teeme aga ülevaate järgmises artiklis. Lisaks rakendustele on näiteks Android seadmeid võimalik andmetest turvaliselt puhastada ka teatud tegevuste abil.

Tehaseseadete taastamine

Enamik nutiseadmeid pakub võimalust tehaseseadete taastamiseks. Selle eesmärgiks on seadme algseadistuse ehk vaikimisi seadete taastamine ning sinna salvestatud info kustutamine.

Tuleb aga arvestada, et erinevad tootjad võivad tehaseseadete taastamist erinevalt läbi viia, seega tuleb veenuda, et andmed on tõepoolest kustutatud.

Näiteks Android nutiseadme puhul tuleks enne tehaseseadete taastamist aktiveerida andmete krüpteerimine (Menüüst Seaded – Turve – Krüptimine), sisestades/luues selleks PIN-koodi või parooli. Peale seda ava seadetest Varundamine ja lähtestamine ning sealt leiad Tehaseandmete lähtestamise valiku.

Turvaliseks andmete kustutamiseks tuleks nüüd seadmesse uuesti laadida suvalised andmed (pildid, video jmt), soovitatavalt andmekandja täitumiseni ning siis uuesti taastada tehaseseaded. Selline metoodika kindlustab andmete mitmekordse ülekirjutamise.

Spetsialisti abi

Kui sa aga leiad, et Sul endal ei ole võimalust või oskusi turvaliselt andmete kustutamisega tegeleda, on alati võimalik pöörduda professionaalide poole. Nimelt pakuvad nii seadmete edasimüüjad kui ka hooldusteenuse pakkujad neid teenuseid või suunavad teid õige spetsialisti poole.

Samamoodi tuleks käituda ka asutustel ja ettevõtetel, kellele võivad isikuandmete kustutamise osas kehtida erinormid, mis võivad tuleneda töökorralduse reeglitest, erinevatest seadustest ja muudest normidest.

Kui tavapäraselt tegeleme igapäevaste diginõuannetega, siis alljärgnev postitus on tehnilisemat laadi. Uudis on aga nii vinge, et jagame seda ka siin, ning meie võrgu ja infrastruktuuri peaarhitekt Tarko annab oma parima, et keerulist teemat natuke lihtsamateks tükkideks lahti võtta.

Esimesena Eestis ning esimesena TeliaSonera grupis võttis Elion kogu oma andmesidevõrgus kasutusele IP-protokolli IPv6 ning see on kättesaadav kõigile era- ja äriklientidele, kes kasutavad teenuseid eKodu, Kodulahendus, Ärilahendus 2.0 ja Ärikliendi interneti tooteid.

Operaator- ning serverimajutuse klientidele oli IPv6 kättesaadav juba varem. Elioni võrgus kasutab IPv6 juba üle 25000 kliendi ning ka Eesti mastaabis on Elioni uuendus tõstnud IPv6 kasutajate arvu 0.1 protsendilt 5 protsendini ning uusi kasutajaid tuleb pidevalt juurde.

Mis on IPv6?

IPv6 on kaasaegne internetiprotokoll, mis loodi mõned aastad tagasi praegu üldkasutatava internetiprotokolli IPv4 asendamiseks. Põhjus uue internetiprotokolli väljatöötamiseks oli vajadus suurema arvu IP-aadresside järele, IPv4 32-bitine aadressiruum on hakanud ammenduma. Maailmas on mõeldud küll välja ajutisi lahendusi, millest levinuim on olnud NAT (Network Address Translation), kuid see on toonud kaasa teisi puudusi, millest suurim on võimaluse puudumine otse avalikust võrgust ühendus luua.

IPv6 on nendest puudustest vaba. Selle aadressid on pikemad ja nende vorming on teine. Kasutatav 128-bitine aadress lubab teoreetiliselt anda aadresse 2^128-le seadmele, mis on võrreldamatult rohkem kui näiteks isegi liivateri maailmas (üle saja miljoni miljardi aadressi maakera iga ruutmillimeetri kohta). Nii suur hulk võib tunduda pillamisena, kuid nii näis see ka mitukümmend aastat tagasi 32-bitise aadressiga. Samuti lihtsustab uus protokoll mitmeid marsruutimise probleeme.

Kõigile seadmetele globaalne IP-aadress

IPv6 kasutades saab omistada kõikidele seadmetele globaalse IP-aadressi. See muudab võimalikuks erinevad M2M (machine to machine) ja IoT (internet of things) rakendused, mille kasutamine on siiani olnud pärsitud. Näiteks Xbox One Live kasutamine muutub mugavamaks ja samuti turvakaamerate ning valvesüsteemide kasutamine.

Kuidas ja kui kiiresti toimub üleminek IPv6-le?

Täielik üleminek IPv6 protokollile võtab maailma mastaabis veel aega. IPv6 asendab IPv4 aegamööda, kuid mitmeks aastaks jäävad nad kõrvuti eksisteerima. Elion on oma võrgus võtnud kasutusele lahenduse, kus IPv6 pakette ei transpordita klientideni kasutades IPv4 protokolli. See võimaldab tulevikus IPv4 kasutamisest loobuda ilma suuri muudatusi tegemata ja IT-süsteemide tööd häirimata. Sarnast lähenemist kasutavad maailmas veel ainult mõned operaatorid, ülejäänud kasutavad IPv6 transportimiseks IPv4 infrastruktuuri.

Elioni klientidel, kes soovivad IPv6 kasutusele võtta, on vajalikud Elioni Inteno ruuter ja modernse operatsioonisüsteemiga seadmed kohtvõrgus (Windows 7+, OSX 10.8+, Android 4+, IOS 6+). Nende kõigi seadistustes on IPv6 tugi aktiveeritud ning IPv6 võetakse võimaluse korral kasutusele automaatselt. Sinul endal midagi eraldi seadistada või tellida ei ole vaja. Elioni äriklientidele, kellel on kohtvõrgus kasutusel globaalsed IPv4 aadressid, avame IPv6 kasutamise võimalus lähiajal.

Autor: Tarko Tikan, võrgu ja infrastruktuuri peaarhitekt

Püüan allpool vastata peamistele küsimustele, mis mulle ekraanide teemaga seoses aeg-ajalt esitatakse. Ühtlasi ka mõne sõnaga sellest, mida ühe või teise valimisel arvestada, kuid millest artiklites „Kuidas valida projektorit“ või „Milline teler osta“ enamasti ei räägita. Silmas olen pidanud tüüpilist kontorikasutust, kus filme ei vaadata ja värvide loomutruudus pole peamine.

Projektor suuremasse ruumi

Kui ekraan peab olema suur, näiteks 2.4 meetrit lai, siis on projektor ilmselgelt kõige soodsam variant. Umbes 10…12 kohta on see piir, millest suuremates nõupidamisteruumides tasub projektorile mõelda.

Kes on projektorit ostnud ja tehnilisi näitajaid võrrelnud, vaatab spetsifikatsioonist tõenäoliselt projektori punktiarvu, valgustugevust ja mürataset. Kui tahta head projektorit, siis mida veel vaadata?

Lääts ja objektiiv on olulised

Esiteks võiks mõelda, kas projektori asukoht peaks olema ekraanist eemal, nõupidamisteruumi laua kohal laes, või ekraani lähedal. Ehk kas projektor peaks olema tavalise või lainurkläätsega. Kui esineja seisab ekraani ees, siis traditsioonilisel juhul näitab projektori lamp talle silma. Ning tema taha ekraanile jääb vari. Sel juhul on lähedalt näitav projektor parem. Kui ruumis peetakse telefoni- või videokoosolekuid ning laual on mikrofonid, on samuti parem, kui mühisev projektor on mikrofonist võimalikult kaugel ehk ekraani juures.

Fotohuvilised teavad, et kaamera pildi kvaliteet sõltub suuresti objektiivist. Sama on ka projektoriga: hea projektori pilt on terav, nii pildi keskosas kui nurkades. Kuidas spetsifikatsiooni lugedes aru saada, kas projektoril on hea lääts? Minu arust ei saagi. Oma silm on kuningas.

Teler – pilt eredam, kiirem käivitus

Kuna suured telerid lähevad järjest soodsamaks, kasutatakse neid väiksemates koosolekuruumides üha enam projektorite asemel. Teleril on projektori ees mitmed eelised:

• pilt on eredam, paremini nähtav
• ei mühise
• käivitub kiiremini
• paigaldamisel on lihtsam ruumis sobiv asukoht leida
• sobib hästi ka telesaadete vaatamiseks

Projektori pildi eredusest rääkides on korrektne mainida, et ekraanil ja ekraanil võib olla suur vahe, ehk erinevate ekraanidega võib saada väga erineva tulemuse. Üldiselt on projektori puhul konks selles, et ekraan, mille eesmärk on projektori pilti vaatajatele peegeldada, annab ka ruumi valgust. Seetõttu on valgemas ruumis projektori pilt kehvemini nähtav.

Olukorra leevendamiseks paigaldavad elektrikud tavaliselt ekraani ees paiknevatele lampidele eraldi lüliti, et samal ajal oleks nõupidamisteruumi laud valgustatud ja ekraan hämaras.

Erinevad sisendid – kuidas ja millega ühendada?

Kas Sinu jaoks on oluline, et teleril oleks võimalus antennikaabel külge ühendada? Kui tegelikult mitte, siis soovitaks hoopis monitori. Miks ja millist, sellest järgmises alapeatükis.

Kui oled veendunud, et vajad just telerit, siis on kõige olulisem küsimus, millega ja kuidas Sa hakkad sinna pilti näitama? Tänapäeval (aastal 2014) on kasutuses palju arvuteid, millel on projektori ühendamiseks analoogsignaali väljastav VGA-pesa.

Uuematel arvutitel on praktiliselt kõigil mingi digitaalne väljund, näiteks HDMI, Micro HDMI, DisplayPort või Mini DisplayPort.

HDMI- ja VGA-sisendid

Kõigil tänapäevastel teleritel on HDMI-sisendid, kuhu saab erinevate kaablite või konverterite abil saata kõiki neid mainitud digitaalseid signaale. VGA-sisenditega telereid jääb aga järjest vähemaks.

Kui VGA-sisend on vajalik, aga sobivat telerit ei leia, siis võib paigaldada ka eraldi muunduri, mis VGA-signaali HDMI-ks teisendab. Sellise muunduri ostmisel tasub valida selline, mis Full HD punktiarvu 1920 x 1080 toetab.

Ekraani puhul kontrolli peegeldumist

Enne ostmist tuleks tähelepanu pöörata ekraani peegeldumisele. Võib juhtuda, et poes paistab läikiva ekraaniga teleri pilt väga ilus, kuid nõupidamisteruumi paigaldades peegeldub ruumi valgus ekraanilt vastu ja häirib.

Praegu on toimumas telerite mudelitel üleminek Full HD (1920 x 1080 punkti) resolutsioonilt Ultra HD (3840 x 2160) punktiarvule. Tüüpilises kontoritöös suurem punktiarv märgatavat eelist ei anna. Kuniks Full HD telerid on odavamad (ilmselt veel 1…2 aastat), võib julgelt sellise valida.

Seadistamine – kuidas moondunud pilti paika saada?

Telerid on vaikimisi seadistatud pilti töötlema, et näiteks DVD-lt filmi vaatamisel oleks keskmise tarbija meelest pilt „ilus“. See tähendab, et kui arvuti teleri HDMI-pessa ühendada, võib pilt alguses olla hirmsalt moonutatud. Sellepärast ei tasu ehmatada, sest probleem on ravitav.

Igal teleritootjal ja põlvkonnal on seadistamine natuke omamoodi, aga mõned näpunäited, mida menüüdest otsida:

• Kui teleril on mõne HDMI-sisendi juurde kirjutatud DVI, ühendage arvutist kaabel sinna.
• Kui seadistustest saab määrata, mis seade on antud HDMI-pessa ühendatud, siis valige seadmeks „arvuti“ (PC).
• Vaikimisi venitatakse pilt suuremaks ja pildi servad „ei mahu ekraanile ära“. Pildi suuruseks tuleks enamus juhtudel määrata „mahuta ekraanile“ (fit to screen) või „16:9“.
• Kui värvid on kummalised, võib aidata dünaamilise kontrastsuse (dynamic contrast) välja lülitamine.
• Kui tekst tundub sakiline või karvane, võib abiks olla teravuse (sharpness) julge vähendamine.

Monitor sobib hästi koosolekuruumi

Enamus juhtudel soovitaksin kontorisse teleri asemel monitori. See on välimuselt telerile sarnane, kuid arendatud töiseks kasutuseks (professional use). Televiisorist eristab teda tuuneri puudumine ehk sinna ei saa külge ühendada antenni. Muidugi võib sellele telesaadete vaatamiseks ühendada TV vastuvõtja ehk digiboksi.

Kui üleüldiselt võrrelda kodukasutajale ja kindlaks tööks mõeldud tööriistu – vaatame kasvõi näiteks köögitehnikat – siis kodukasutuseks mõeldud seadmetel on rohkem funktsioone, ilusam disain ning soodsam hind (mis osaliselt tuleneb ilmselt suurematest tootmiskogustest). Töiseks kasutuseks mõeldud seadmed on see-eest vastupidavamad ning teevad teatud asju paremini.

Millised on montori eelised teleri ees?

Ma olen oma töös aastate jooksul testinud ja kasutanud erinevaid telereid ja monitore. Praegu on minu esimene valik koosolekuruumi Samsung monitorid. Neil on telerite ees mitmed eelised:

• Monitoril on nii VGA-kui digitaalsed pildisisendid. Kuna VGA-väljundiga sülearvutid on veel mõned aastad käigus, siis paljude jaoks on see oluline.
• Kui arvuti küljest kaabel lahti ühendada, lülitub monitor energiasäästuolekusse. Kui kaabel külge ühendada, monitor käivitub. Sisuliselt samamoodi nagu arvutimonitorid. Enamus telerid ei lülitu välja, kui HDMI-kaabel lahti ühendada. Kui kasutajad koosolekuruumist lahkudes telerit ise välja ei lülita, võtab see asjata elektrit.
• Monitor tuvastab automaatselt, millise kaabli kasutaja arvuti külge ühendab (VGA, HDMI, DVI) ning valib ise õige sisendi. Seega ei ole lauale juhtimispulti üldse tarvis.

Monitoriga on vähem tõrkeid kasutajate töös

Suuremas organisatsioonis on oluline ka see, et ei peaks kasutajaid juhendama, kuidas teleril sisendit valida. Kui ruumis on teler ning kasutaja helistab klienditoele murega, et ta ei saa arvutist pilti ekraanile, siis klienditoe spetsialist ei näe telefoni teel, kas viga on arvutis või teleri seadistustes. Monitori puhul midagi kasutaja ise ei seadista, seega on tõrkeid vähem ja põhjuste leidmine lihtsam.

• Monitor näitab arvutipilti kohe õigesti, erinevalt tüüpilisest telerist ei pea seda eelnevalt seadistama.
• Enamus telerite garantiiaeg on 2 aastat, Samsung monitoridel 3 aastat. Monitoride garantii on lisaks on-site.

Hinna poolest on Samsungi nõupidamisteruumi sobiv monitor umbes samas klassis keskmise funktsionaalsusega sama suure teleriga. Näiteks, kui vaadata kõige odavama ja kõige kallima 55“ Samsung teleri hindu, siis 55“ monitor on kusagil nende keskel.

Videosein – mitme monitoriga silmapaistev lahendus

Ka suuremas saalis on võimalik projektori asemel monitore kasutada: mitmest monitorist saab kokku ühe videoseina.

Videoseina puhul on kõige silmnähtavam teema ekraanide ümber olev raam. Näiteks, kui panna kaks soodsamat monitori kõrvuti, siis jääb piltide vahele ca 3.5 cm must ala.

Videoseina jaoks tehakse ka spetsiaalseid monitore, mille serv on oluliselt õhem. Samsung 2014. aasta kitsaima servaga mudelitel jääb kahe ekraanipildi vahele vaid 3.5 mm. Selliste monitoride hinnatase on tavapärastest oluliselt kõrgem, seega soovitan neid eelkõige esinduslikku nõupidamisteruumi.

Videoseina paigaldamisel on kasutusel ka spetsiaalsed monitoride seinakinnitused, et monitorid saaks täpselt üksteise kõrvale rihtida ning igale monitorile saaks vajadusel eraldi ligi pääseda.

Autor:  Marko Laurits, videokonverents.ee

Oleme harjunud, et mobiiltelefonid ja nutiseadmed on meie lähedal ja igapäevaselt meiega kaasas. Ringi liikudes me ei mõtle sellele, kus asub lähim mobiilimast ja mis saatjad seal küljes on. Pigem oleme harjunud, et mobiililevi on nagu õhk – igas olukorras olemas ja alati meie ümber. Selleks, et me ikka levis oleksime ja püsiksime, teevad spetsialistid palju tõsist tööd. Selles postituses selgitan, mis enim mobiililevi ja mobiilse interneti kvaliteeti mõjutab.

Millest sõltub mobiiltelefoni levi?

Mobiililevi ja mobiilse interneti näol on tegemist raadioside lahendusega. Eduka toimimise aluseks on kahepoolne suhtlus mobiilimasti ja mobiiltelefoni/nutiseadme vahel. Rõhk on sõnal kahepoolne, sest erinevate seadmetega on kasutajate poolt tunnetatav ühenduse kvaliteet ja leviala ulatus erinevad.

Masti otsas võivad olla mitmed saatjad erinevate kasutatavate sagedustega. Näiteks EMT puhul kasutatakse 4G ühenduse jaoks kolme erinevat sagedust 2600, 1800 ja 800 MHz. Esimesed kaks neist võimaldavad suuremat kiirust ja suuremat kasutajate arvu, leviulatus on aga väiksem kui 800MHz sagedusel. Viimase pluss on just hea leviulatus ja hea takistuste läbivuse võime. Seepärast kasutatakse madalama sagedusega tugijaamu enamasti maapiirkondades ja lisavõimalusena linnas, kus on oluline takistuste läbivus.

Nutiseadmete sees on “antennide konkurents”

Põhilised takistused mobiililevile võivadki olla näiteks mäed, metsad, hooned, pakettaknad, plekist katused, paksud kiviseinad, metallkonstruktsiooniga hooned jne. Teiseks kitsaskohaks on see, et kaasaegsesse nutitelefoni on kokku surutud palju erinevaid antenne, mis kõik levida soovivad. Telefonid ise aga lähevad järjest õhemaks ja kergemaks.

Ilma erinevate sisemiste antennideta ka toime ei tule, sest kasutajale on oluline, et ta saaks kasutada oma nutiseadet muretult erinevates võrkudes ja erinevates riikides. Pealegi, kas mõni meist oleks nõus loobuma nutitelefonis WiFi- või Bluetooth-ühendusest vaid sel põhjusel, et telefon leviks mõnevõrra paremini? Ilmselt mitte.

Lisaks WiFi- ja Bluetooth-ühendusele on oluline see, milliseid mobiilse andmeside kiiruseid Sinu telefon või nutiseade toetab. Täna on 3G ja 3,5G võrk mobiilseks internetiks küll kasutatav, kuid kaasaegses 4G võrgus on saavutatavad maksimumkiirused ja keskmised kiirused oluliselt paremad.

Mida võimaldab 4G andmeside?

4G võrk annab piisava ressursi ehk võimaluse tarbida kõiki kaasaegseid interneti hüvesid. On võimalik vaadata HD resolutsiooniga videot, kasutada erinevaid pilveteenuseid nagu Dropbox, Onedrive ja teised. Suuremahuliste fotode liigutamine ei ole enam nii aeganõudev. Ka erinevate veebikeskkondade ja sotsiaalmeedia kasutamine on kiire ja meeldiv kogemus. Tegelikult ei takista meid miski vaatamast telepilti nutitelefonist või tahvelarvutist, olgu näiteks või MinuTV teenust.

Samas peame mobiilse andmeside teenuse kasutajatena aru saama, et mobiilne andmeside on ikkagi jagatud ressurss. Selleks, et kiirused püsiksid kõigile kasutajatele piisavalt head, on enamikes mobiilse andmeside pakettides ette nähtud igakuine kindel maht kiiret internetti (näiteks 15GB, 30GB jne). Enamasti peale mahu täitumist piirab operaator interneti kiirust.  Aasta aastalt areneb mobiilne andmeside edasi ja koos sellega kasvavad ka interneti mahud.

Milline on Eestis ametlikult mobiilse andmeside kvaliteet?

4G võrgu eeliste kohta saan tuua näite täiesti erapooletu Tehnilise Järelevalve Ameti mõõtmise tulemustega selle aasta aprillikuust.

EMT, Elisa ja Tele2 teenuse kvaliteedi mõõtmiseks kasutati Huawei E3276 USB 4G andmesidepulki. Andmesidepulgad olid ühendatud sülearvutiga ning mõõtmised sooritati paigal olles. Andmesidepulk asus 1,8 m kõrgusel maapinnast. Mõõtmised sooritati Eesti tuumikvõrgus paiknevast FTP-serverist faili alla- ja üleslaadimise teel.

Mõõtetulemus on kolme katse keskmine. Kui mõnes kohas sai teenusepakkuja kirja tulemuse 0, siis see tähendab, et mõõtepunktis ei õnnestunud mitme katse tulemusena saada piisavalt stabiilne ühendus, et test lõpule viia või ebaõnnestus ühenduse loomine sootuks.

Kuidas on lood hetkel levikvaliteediga Eestis?

Eesti on mastide ja neist tuleneva mobiilileviga hästi kaetud. Halva leviga piirkondi tuleb ette, kuid neid on pigem vähe. Seda on kinnitanud erinevad Tehnilise Järelevalve Ameti mõõtmistulemused üle Eesti.

Mobiilse andmeside puhul on oluline lisaks levile teenuspakett ja võrgu koormatus. Võid olla päris heas 4G levis oma kaasaegse nutiseadmega, aga kui Sinu paketi kiirus on piiratud, võid saada allalaadimiskiiruseks vaid 5 Mbit/s. See on reaalne, sest erinevat pakettidel võivad olla erinevad lubatud maksimumkiirused.

Kui Sa mingil põhjusel ei ole oma mobiilse interneti kiirusega rahul, uuri esmalt oma mobiilsideoperaatorilt, milles probleem võib olla. Võimalik, et sul on vanem seade, mis ei toeta 4G ühendust või suuremaid kiirusi. Või on lihtsalt valitud vale pakett.

Võrgu koormus mõjutab andmesidekiirust

Lisaks seadmetele ja paketi tingimustele sõltub palju võrgu koormatusest. Ka suure mahuga andmeside pakett maksimaalse allalaadimiskiirusega 100Mbit/s võib pakkuda sulle reaalseks allalaadimiskiiruseks vaid 5 Mbit/s. Seda juhul, kui samas piirkonnas on teisigi kasutajaid ja suurt kiirust kõigile ei jagu.

Millist võrku või mobiilsideoperaatorit siis tasub valida? Kõige erapooletum on vaadata Tehnilise Järelvalve Ameti uuringutulemusi selle aasta aprillist. Kõige olulisem näitaja minu jaoks on erapooletu mõõtmisega saavutatud mobiilse andmeside keskmine kiirus. Mida suurem võimalik keskmine kiirus, seda väiksem viiteaeg ning muretum kasutamine. Samuti on rohkem varuressurssi selleks puhuks, kui mingil põhjusel peaks mobiilse interneti kasutajate arv kiiresti tõusma.

Mida teha, kui asud halva leviga piirkonnas?

1. Halva kõnelevi puhul saad kontrollida, kas teistel pereliikmetel või tuttavatel on samuti levi halb? Nii näed, kas asi on Sinu telefonis või SIM kaardis või üleüldises mobiililevis.

2. Vaata üle telefoni võrguseaded. On piirkondi, kus telefon kipub liiga tihti vahetama erinevaid tugijaamu või sagedusi, näiteks 2G võrk 3G/4G võrgu vastu. Võid proovida lukustada telefoni ainult 2G võrku või 2G/3G võrku. Ei aita alati, kuid võib mõnel juhul olukorda leevendada. Sel juhul pead muidugi meeles pidama, et 4G teenuste kasutamiseks pead lukustuse maha võtma.

3. Suurema murega tasub abi küsida mobiilioperaatori käest. Võimalik, et saad levi tugevdamiseks endale paigaldada repiiteri ehk mobiililevi võimendaja.

4. Üks lihtne soovitus, mis paljudel juhtudel on aidanud saada kiiret mobiilset internetti isegi ilma välisantennita. Kui USB modemi ehk netipulgaga saad kasutuskohas kasvõi ühe pulgakese 4G levi kätte, siis suure tõenäosusega püüab füüsiliselt suurem 4G WiFi ruuter tänu suurematele seesmistele antennidele mobiililevi netipulgast paremini. Nii saadki mobiilse interneti ruuteriga parema kiiruse ja stabiilsema levi.

5. Kui kunagine 3G modem või ruuter on jäänud aeglaseks, siis tasuks mõelda üleminekule 4G internetile. Mitmetes piirkondades võib 4G levi olla isegi parem varasemadt 3G või 3.5G omast.

6. Erinevatel mobiilse interneti pakettidel ja seadmetel on enamasti 14-päevane prooviaeg. Proovi enne lõplikku otsust erinevaid lahendusi.

Kasutatud allikad:

• http://www.tja.ee/tja-mootmised-mobiilsideteenuste-kvaliteedi-langust-ei-tuvastanud/
• http://www.tja.ee/public/documents/Elektrooniline_side/Kvartali_ulevaade/Elektroonilise_side_ulevaade_2014_III_kvartal.pdf
• http://www.tja.ee/public/documents/Elektrooniline_side/Sideteenused/Mobiilse_interneti_andmesidekiirused_Eestis_aprill_2014.pdf
• http://www.tja.ee/public/documents/Elektrooniline_side/Sideteenused/TJA_mobiiltelefoniteenuse_kontrolli_tulemused_Eestis_2013_september.pdf
• http://www.tja.ee/tja-mootmised-naitavad-et-emt-pakub-turul-kiireimat-mobiilset-internetti

Jätkame sügisese rikkaliku nutitelefonide saagi tutvustamist ning sel korral on vaatluse all Samsungi uus mudel Galaxy Alpha. Sama artiklisarja eelmises postituses tutvustasin uusi Nokia Lumia nutitelefone.

Uus mitte-Samsungilik disain

Samsung on kuulda võtnud kasutajate soovitusi ning teinud tõelise kannapöörde disaini vallas. Minimalistlik, lõpuni viimistletud raam. Ja materjaliks pole mitte plast, vaid poleeritud alumiinium. Viimase lihvi annavad freesitud servad.

Mõnes mõttes tuleb selline disain küll tuttav ette, aga Samsungi puhul on tegemist siiski esimese sellise mudeliga, mis nii silmaga vaadates kui käega katsudes ei tundu plastisena. Tagapaneel on jätkuvalt küll plastist, aga selle tekstuur on peenem. Mingil seletamatul kombel on tume tagakaas käe all tunduvalt kummisem kui valge!

Õhuke, kerge ja hea ekraaniga

Alpha puhul ei saa paksusest rääkida, sest 6,7 mm on nutitelefonide maailmas ikka päris õhuke number. Kuigi väikese mööndusega, sest kaamera objektiivi osa ei mahu teps selle numbri sisse ära, nagu ka alloleval fotol näha.

Mõõtmed kajastuvad ka kaalus – 115 grammi on paras kärbeskaal.
 Ekraani suuruseks on 4,7 tolli. Vaatamata vaid HD-resolutsioonile, on AMOLED kujutise värvid sügavalt küllastunud, aga selged kõigis valgusoludes. Ja isegi särava päikese all. Veidi võib norida vaatenurga suuruse üle, aga igal juhul on see üle keskmise.

Võimas, aga vajab tihti laadimist

Kaks korda neli tuuma on rohkem kui mõne mehe sülearvutis. Koos 2GB töömäluga jagub jõudlust igaks tegevuseks. Teine tera on aga selles, kui pikaks ajaks seda jõudlust jagub. Siin on minimalistlik disain ning nutitelefoni gabariidid need, mis seavad piirid aku füüsilistele mõõtmetele. Ja aku mahtuvusest, mida on 1860 mAh, jagub vaid üheks tööpäevaks.

Seda siis kasutadas Alphat sihipäraselt – natuke veebis surfamist, navigeerimist, veidi meilindust ning Spotify kasutamist.

Tagakaane alt leiab ka teise üllatuse. Nüüd on ka Samsung kasutusele võtnud nano SIM-kaardi.

Kaamerad jäädvustavad reaalsust hästi

Kaamera on traditsiooniliselt olnud üks Samsungi tugevaid külgi ning erandiks ei ole ka Alpha. 
12 megapikslisel põhikaameral kogub valgust 1/3“ sensor. Fotograafi kasutajaliides on tuttav juba Galaxy S5 mudelist, nagu ka erinevad võtterežiimid (panoraam, kaksikkaamera, HDR, animeeritud foto jne).

Video poolel toetab 30 kaadrit sekundis UHD- (3840 x 2160 px) salvestusi, mis teevad UHD-telerite omanike meele rõõmsaks. Ise filmid, ise toodad telerile korralikku sisu.
 Fotod tunduvad veidi ületeravustatud ja liiga värvilised olevat. Või muudab fotod selliseks OLED-ekraan. Vaid väga hämaras jääb kaamera reaalsuse jäädvustamisega hätta.

Suurema mahuga (üle 30 MB) andmete kiiremaks edastamisel suudab Alpha Booster režiimis kasutada korraga nii WiFi- kui ka LTE-ühendust, mis on väga positiivne lahendus.

Põnev pulsilugeja ja vähetundlik sõrmejäljelugeja

S-Healt peab kenasti arvet päeva jooksul astutud sammude üle ning pakub lisaks veel pulsi kiiret fikseerimist. Parema käega õnnestub pulsi mõõtmine mugavamalt, vasakule käe sõrmele kipub kaamera muhk ette jääma. Aga asjal on jumet, töötab ja loeb päris täpselt.

Sõrmejäljelugejaga aga nii lihtsalt ei lähe. Olles pikka aega kasutanud nii IBM kui HP arvutite sõrmejälje lugejat, mis tõesti toimivad igas asendis, siis Alpha puhul on kaks võimalust – sensor kas saab aru või ei saa.

Hea üllataja, kuid mitte lipulaev

Kokkuvõtteks saab nentida, et kuigi tegu ei ole täiesti uuel tasemel lipulaevaga (selleks on jätkuvalt Galaxy S5), on Samsung leidmas uut hingamist ning pakub täiesti arvestavat asjalikku ja ka disainilt üllatavat nutitelefoni Galaxy Alpha.

Kiidame: disain, mõõdud, ekraan

Laidame: aku kestvus, sõrmejäljelugeja

Kõik meie kodused IT-seadmed on pidevas arengus. Seadmete areng saab toimuda kahte eri teed pidi. Ühel juhul jääb seade lihtsalt vanaks, tema tarkvara ei arendata ning sellise lähenemise tulemusel peab olemasoleva seadme ümber vahetama uuema vastu. Teine viis seadmete ajakohastamiseks on tarkvara uuendamise tee, mis lubab kasutusele võtta uuema sisu ning lisada täiendavaid funktsioone ja võimalusi juba olemasolevasse seadmesse.

Siiani on Elion NutiTV arendamisel kasutanud tarkvaralist uuendamist ning ajakohastanud kõik klientide kasutuses olevad Motorola digiboksid tarkvara uuenduse abil. Nüüd on jõudnud kätte aeg, kus Motorola on loobunud digibokside arendustööst (seoses Google poolse ülesostmisega) ning seetõttu on nüüd meie tootevalikus Arrise kaubamärgiga digiboks.

Arrise digiboks on väiksem, kiirem ja seinale kinnitatav

Uus Arrise digiboks on mõõtmetelt väiksem, kuid tema protsessor on kiirem ning sisemälu on rohkem. Kasutajale avalduvad need parameetrid digiboksi kiiremas reageerimises puldi vajutustele. Kiiremini vahetuvad teleri ekraanil kuvatavad telekanalid. Kiiremini jõuab kanali info teleri ekraanile.

Uut digiboksi on võimalik kinnitada seinale, seda erinevalt vanematest digiboksidest, mis oskasid vaid „lamada“ teleri juures.

Numbritega pult on tagasi!

Valikuvõimalus on nüüd ka puldi osas. Tõime tagasi numbritega puldi S4. Hea numbrimäluga kasutajatel on jälle võimalus kiireks kanalivahetuseks kanalinumbrite abil. Aga valikus on ka lihtne S4 pult, kus kõik valikud toimivad vaid nelja noolenupu ja OK nupu abil. Valik on kasutaja teha, kas eelistada numbritega pulti või lihtsat pulti.

Uuel puldil on lisaks IR (infrapuna)juhtimisele ka RF (raadiosagedus)juhtimine. Kui digiboks ja uus pult on RF-i abil paaritatud, võib digiboksi asetada näiteks teleri all olevasse kappi. Nimelt ei vaja raadiosagedusel juhtimine, erinevalt infrapunajuhtimisest, seadme ja puldi vahelist otsenähtavaust. RF abil on digiboksi juhtimine mugavam, kuna siis ei pea pulti suunama otse digiboksi suunas.

Raadiosageduslikku juhtimist kasutades kestavad puldi patareid ligi kaks korda kauem kui IR juhtimisel.

Teleri ja digiboksi sisse-väljalülitamine lihtsamaks

Ka Arrise digiboksil on HDMI-CEC tugi, mis võimaldab digiboksi puldist ühe nupuvajutusega tööle panna nii digiboksi kui ka teleri. Teler valib automaatselt õige HDMI-sisendi – just selle, kuhu on ühendatud digiboks.

Ka teleri väljalülitamiseks ei ole enam vaja teist vajutust teha. Piisab puldist digiboksi väljalülitamisest ning ka teler lülitab end stand-by olekusse, tarbides minimaalselt elektrienergiat. Selleks peab ka teler olema HDMI-CEC toega.

Erinevad tootjad nimetavad HDMI-CEC tuge erinevalt, lisan siia juurde üldlevinud teleritootjate HDMI-CEC nimetused:

• LG – Simplink
• Panasonic – Viera Link
• Pioneer – Kuro Link
• Philips – EasyLink
• Samsung – Anynet+
• Sharp – Aquos Link
• Sony – Bravia Synk või Link.

Ühendused ja võimalused heli parandamiseks

Parima ühenduse digiboksi ja paneelteleri vahel tagab HDMI-kaabel. Aga ka vanemate telerite omanikud ei pea muretsema, jätkuvalt saab kasutada SCART-kaablit digiboksi ja teleri ühendamiseks.

Teadupärast on õhukeste paneeltelerite nõrgimaks osaks heliosakond, mis suudab edastada normaalselt küll jutusaateid, kuid muusika ja filmielamuste nautimiseks tuleb eelistada kodukino või ressiverit. Arrise digiboksist saab stereoheli välja spetsiaalse 4-kontaktiga 3,5 mm kaabli abil.

Digiboksi tehnilised andmed

• 
Protsessor 650 MIPS
• RAM mälu 512 MB, Flash mälu 128 MB
• Juhtimine IR (infrapuna) ja RF (raadiosagedus)
• Liidesed: HDMI, 4-kontaktiga AV (SCART ja stereoheli RCA)
• Voolutarve: töös 5W, ootel 1W

Aeg – seda on alati kas liiga vähe, tehes midagi meeldivat, või liiga palju, näiteks oodates. Meie nutikad seadmed aga ennast sellistest asjadest häirida ei lase, nemad tiksuvad omasoodu. Kuid kust saavad meie telefonid ja arvutid täpse aja? Ja mida täpne aeg endast täpsemalt ikkagi kujutab? Vaatame järgi.

Läheneva aastavahetuse eel on kindlasti paljude jaoks oluline täpse kella teada saamine. Seekordses artiklis annamegi ülevaate aja kui füüsikalise nähtuse rollist elektroonikaseadmetes ja uurime, kuidas täpne aeg meie seadmeteni üldse jõuab.

Mis on aeg?

Kui jätta siinkohal kõrvale kõikvõimalikud filosoofilised lähenemised ja keskendudes ajale kui füüsikalisele nähtusele, defineeritakse aega kui üht osa meie maailmaruumist, täpsemalt ühe dimensioonina neljadimensioonilisest aeg-ruumi mõistest. Aeg koosneb minevikust, olevikust ja tulevikust ja omab suunda – teisisõnu, aeg väljendab meie jaoks füüsikaliste muutuste jälgimist mingi vahemiku hetkel.

Kuidas aega mõõdetakse?

Nagu öeldud, saab aega defineerida läbi teatud füüsikaliste muutuste registreerimise. Kui juba aegade algusest on meie oluliseimaks ajanäitajaks olnud päikese liikumine taevavõlvil ehk päevavalgus, siis täna vajame me juba oluliselt täpsemaid ja lühemaid ajaühikuid.

Kõige täpsemat aega näitavad meile aatomkellad, mille nimi paljastab juba antud kella olemuse – nimelt mõõdab selline kell ajaühikuid aatomi elektronide energiatasemete muutuste lugemise põhjal. Kuna need muutused toimuvad väga korrapäraselt, annabki selline meetod meile nende muutuste kokkulugemisel võimaluse ajaühiku defineerimiseks.

Sellest üksi on aga vähe kasu, kui me need kokkuloetud ühikud jääksid üldsusele kättesaamatuks. Selle lahendamiseks on appi võetud üle maailma kehtivad ajastandardid, milledest peamine on UTC ehk koordineeritud universaalne aeg (tuleneb prantsuse keelest: temps universel coordonné). UTC aega arvestavad teadlased aatomkella(de) põhjal (lisades sinna Maa asukohta Päikese suhtes) ning selle järgi reguleeritakse kogu maailma aega ja kelli (nn etalon).

Kindlasti on meile tuntud ka veel teinegi ajastandard: GMT ehk Greenwich Mean Time. Sisuliselt on see standard üks-ühele UTC-ga, kuid teaduslik kogukond ei tegele enam selle täpse defineerimisega. Greenwichi aeg on aga endiselt kasutusel ning väljendab Londonis asuva Kuningliku Observatooriumi päikeseaega. Britid on ennast seega tõepoolest maailma nabaks sättinud – maakera kesköö ja –päev asub Greenwich’is ja seda ajavööndit tähistatakse UTC +0 või GMT +0- ga.

Kuidas aeg meie seadmetesse jõuab?

USA Mereväe Observatooriumi aatomkell

Aeg ja selle täpne mõõtmine on meie digitaalsete seadmete töö üheks aluseks – nimelt on kogu IT-maailm loodud teatud ajaintervallide vaheldumisele, mille käigus lahendatakse ja saadakse vastuseid erinevatele matemaatilistele arvutustele ja kuvatakse need tulemused siis ekraanile, kui väga lihtsustatult seletada. Ajavahemik, millest siinkohal räägime, on üks töötakt, teisisõnu tuntud ka kui protsessori juures kasutatud MHz või GHz tähisega sagedus. Selline lahendus poleks aga ilma täpse ajavahemikuta võimalik.

Sama lugu on ka kõikvõimalike võrkudega: selleks, et oleks võimalik erinevate seadmete omavaheline suhtlus, peavad kõik seadmed olema teadlikud mingisugusest ühisest ja kõigile ühesugusest ajaühikust – siinkohal tulebki appi UTC ajastandard.

Seega on igasuguse võrgu aluseks, olgu see interneti-, mobiili- või mis tahes muu võrk, ühine ajastandard ja selle jagamine kõigile seadmetele. Näiteks mobiilivõrkudes antakse seadmele võrku registreerudes teada täpne aeg, mis selles võrgus kasutusel on (see on ka seadme kella-aja näidu aluseks).

Kuigi standard, mille alusel võrgus olevatele seadmetele kellaeg edastatakse, võib sõltuvalt võrgust olla erinev (interneti-, mobiili-, raadiovõrk jne), kasutatakse alati kindlat hierarhiat ehk struktuuri – igas võrgus on etalonkell, mille näit edastatakse teistele seadmetele ja alamvõrkude etalonkelladele.

Kuidas Internetist õiget aega leida?

Kes soovib oma arvuti kella võimalikult täpseks keerata, võiks pöörduda ametlike ajaserverite poole. Näiteks on Eesti tasemel igal võrguoperaatoril olemas oma etalonkell, mida nimetatakse ajaserveriks. Kes soovib ülevaadet Eesti ajaserveritest, soovitan kindlasti põhjalikult tutvuda Kuutõrvaja wikiga, mis asub siin: http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Arvuti_kellaaeg.

Teine võimalus täpse kella-aja vaatamiseks/seadmiseks on internetis leiduvate ajaserveri teenusepakkujate poolt loodud tarkvara kasutamine. Näiteks pakub NIST (National Institute of Standards and Technology) pisikest programmi, mille ülesanne ongi Sinu arvutikella sünkroniseerimine täpsemate ajaserveritega. Sarnast rakendust Windows’ile pakub ka www.worldtimeserver.com veebilehekülg ning samal lehel on võimalik jälgida ka täpset Eesti kella-aega: http://www.worldtimeserver.com/current_time_in_EE.aspx

Mis puutub aga mobiilse seadme kella-aega, siis siinkohal on mõistlik usaldada Sinu võrguoperaatori poolt antud kella-aega – see on minutipealt täpne. Kindlustamaks, et Sinu mobiilseade võrgu aega kasutab, ava Kella ja Kuupäeva sätted ning kinnita Võrguoperaatori kellaaja kasutamise valik. Kes tahab aga veenduda kella-aja õigsuses, võib näiteks Android platvormil kasutada Time Calibratori nimelist rakendust, mille leiab Google Play Store’ist siit.

Mõnikord on hea, kui saad jagada oma mobiilinumbrit ka päris võõrastele inimestele, ilma et peaks liigselt muretsema. Miks? Põhjuseid võib olla mitmeid. Võimalik, et soovid postitada mõnd müügikuulutust või pakud ajutiselt mõnd teenust? Või soovid lihtsalt, et ainult kõige paremad sõbrad teaksid sinu põhinumbrit ja soovid vähemtähtsaid kõnesid kuidagi paremini hallata?

Seni on olnud vist kõige mugavamaks võimaluseks ajutise kõnekaardi, kahe SIM-kaardiga telefoni või erinevate suunamiste kasutamine. Privaatnumbri teenus pakub kõnekaardist mugavama võimaluse ajutise kõnenumbri kasutamiseks. Tekib virtuaalne number, mis seotakse minu põhinumbriga. Uut SIM-kaarti Privaatnumbri kasutamiseks tegema ei pea.

Kes saab Privaatnumbrit kasutada?

See võimalus on avatud kõigile EMT, Diil, Tele2 ja Elisa klientidele. Liitumine on tasuta, kuid teenusel endal on tasulised hinnapaketid. Saad ise valida sobiva kehtivusajaga privaatnumbri paketi. Vajadusel võid hiljem kasutamisaega pikendada tellides sobiva kehtivusajaga paketi uuesti.

Tähelepanelik lugeja paneb kindlasti tähele, et EMT ja Diili klientide ning Tele2, Elisa klientide pakettides on teatud erisused:

EMT ja Diili klientidele ei ole sisenevate ning väljuvate kõnede mahu osas piiranguid. Välja helistades kehtivad samad tingimused ja hinnad nagu sellele põhinumbrile, millele privaatnumber juurde telliti. Välismaal viibides saab kõnesid vastu võtta, kuid arvele võib lisanduda tasu vastu võetava kõne eest välisriigis.

Tele2 ja Elisa klientide jaoks on iga paketiga ette nähtud teatud hulk kõnesid, kõne ise toimub tagasihelistamise teel. Helistada saab ainult Eesti numbritele. Kõnesid arvestatakse 60 sekundi täpsusega. Privaatnumbri lehele sisenedes on mõistlik aeg-ajalt kontrollida allesjäänud kõnede mahtu, sest kõneminutite lõppedes kõned piiratakse. Nii võib mõni vajalik sisenev või väljuv kõne ühel hetkel ebaõnnestuda.

Kuidas Privaatnumbriga liituda?

Kui hinnapakettide osas tasub eelnevalt leida veidi aega, et tingimused läbi vaadata, siis õnneks on privaatnumbri teenusega liitumine tehtud piisavalt lihtsaks ja loogiliseks. Aega kulub paar minutit. Liitumist saad alustada Privaatnumbri kodulehelt.

1. Liitumiseks kliki nupul:

2. Helista oma mobiilinumbrilt ekraanil kuvatud numbrile (võid kasutada ka QR koodi):

3. Vali sobiv pakett:

EMT ja Diili kliendid saavad tasumiseks kasutada m-makset. Tele2 ja Elisa kliendid ning need, kel m-makse võimalust ei ole, saavad Privaatnumbri tellida pangalingi abil.

Pärast tasumist saad hakata kohe teenust kasutama. Sinu uus privaatnumber on nähtav kohe peale sinu põhinumbrit.

Kuidas Privaatnumbri kasutada?

Privaatnumbriga välja helistamiseks tuleb kasutada koodi 10980. Näiteks kui soovid helistada numbrile 53XXXXXX, peaksid numbri valima nii: 1098053XXXXXX ning helistama.

Kuidas teha vahet sissetulevatel kõnedel?

Need kõned, mis saabuvad sinu päris numbrile, toimivad nii nagu varem ja selles osas muudatust ei ole. Kui keegi helistab sinu privaatnumbrile, kuvatakse telefoni ekraanil sissehelistava numbri ees koodi 10980.

Sisse- ja väljahelistamine Elisa, Tele2 klientidele

Nagu mainitud, saavad Elisa ja Tele 2 kliendid välja helistada tagasihelistamisteenust kasutades. Välja helistades tuleb valida ikka 10980 ja sinna otsa number.

Kõnet tehes on kuulda: “Privaatnumber kasutab tagasihelistamisteenust. Palun vastake sisenevale kõnele.” Hetke pärast heliseb sinu telefon. Võta kõne vastu ja oota, kuni luuakse ühendus sinu poolt valitud numbriga.

Teenuse haldamine ja saldo

Privaatnumbri teenust saad hallata privaatnumber.ee kodulehel. Siseneda saad telefonikõnega.

• “Saldo” alt näed privaatnumbri kehtivuse infot ja tehtud pikendamisi.

• “Seaded” alt saad kõned ajutiselt peatada või privaatnumbri teenuse lõpetada.

• “Logid” menüü alt näed ära Privaatnumbrile väljunud ja sisenenud kõned.

Millised on piirangud Privaatnumbri kasutamisel?

Nii nagu igal teenusel, on ka Privaatnumbri kasutamisel mõned piirangud.

1. Privaatnumbriga SMS-sõnumeid saata ja vastu võtta ei saa.

2. Sul ei ole võimalik helistada kõneteenusnumbritele.

3. Välismaal viibides saad kõnesid vastu võtta, kui oled EMT või Diili klient, aga Privaatnumbriga välja helistada ei saa. Põhinumbriga helistada loomulikult saad (kui roaming teenus on aktiivne).

4. Oleks vahva, kui tulevikus saaks Privaatnumbri teenust tellides ise uue virtuaalse numbri vabade numbrite hulgast valida. Hetkel seda võimalust ei ole ja teenust tellides saad automaatselt ühe suvalise vaba numbri. Ise numbri valiku üle otsustada ei saa.

5. Praegu peavad Privaatnumbri teenuse puhul Tele2 ja Elisa kliendid ise allesjäänud minutite mahtu www.privaatnumber.ee lehe haldusliidesest jälgima. Eraldi teavitust vabade minutite lõppemisest ei saadeta. Juhul kui oled kuulutuse üles pannud ja mingil hetkel vajalikud kõned sisse ei tule on see suureks miinuseks. Seepärast tuleks aeg ajalt vaba jääki jälgida ja vajadusel minuteid juurde tellida.

6. Iga mobiilinumbri kasutaja saab oma põhinumbriga siduda ühe Privaatnumbri. Kahte või enamat virtuaalset numbrit korraga kasutada ei saa.

QR-koodi kasutamise võimalus ja koostöö partneritega

Privaatnumbri näol on tegemist huvitava teenusega, mis teeb elu lihtsamaks neil, kes tihti näiteks müügikuulutusi lisavad või muul põhjusel ajutist kõnenumbrit vajavad.

Kõik Privaatnumbri kasutajad saavad lisaks virtuaalsele numbrile ka QR-koodi. Nutitelefoniga QR-koodi sisse skaneerimisel saab huviline ühe nupuvajutusega privaatnumbrile helistada. Neil, kes vahetevahel auto24.ee vahendusel oma sõidukeid müüvad, on võimalik Privaatnumbri teenusega liituda juba kohe uut kuulutust üles pannes.

Oluline on see, et tegemist ei ole anonüümse teenusega ja virtuaalset numbrit tuleks kasutada samaviisakalt kui oma põhinumbritki. Teenuse lubamatu kasutamise korral on EMT-l õigus teenus sulgeda.

Mõned kuud on avalikus beetatestis (ehk klientidele avatud) olnud Elioni teenus minuTV, mis võimaldab vaadata telepilti otse ja tagantjärele, filme ning sarju nii telerist, arvutist kui nutiseadmetest. MinuTVd saad vaadata PC või Maci arvutiga, Androidi ja iOS (iPad, iPhone) nutiseadmetega, nutiTV klient saab pildi saata ka teleri ekraanile!

Teleri asemel, telerile lisaks?

Esimene põlevat küsimus, mis teenusega tutvudes tekib, on see, et kas siis nutiTVd ja telerit enam tarvis on? Aktiivsemale vaatajale pole need otseselt teineteist asendavad lahendused – kõik muud ekraanid peale teleri on üldjuhul väiksemad ja silmale veidi koormavamad.

Need, kes aga väga tihti telerit ei vaata, vaid soovivad näha mõnikord otseülekandeid, mingeid konkreetseid saateid või sarju ja on seda nõus tegema kasvõi telefonist, on aga kindlasti minuTV sihtrühmaks.

MinuTV vaatamiseks ei ole tarvis digiboksi ega eraldi seadet, piisab nutiseadmest või tahvelarvutist ning internetiühendusest. Ka korralik kiire 4G mobiilne internet on piisab minuTV kasutamiseks.

Olen ise üpris väike telerivaataja ning võin väita, et teenus aeganõudvat telepildisõltuvust ei tekita. Küll aga on see väga mugav võimalus vaadata just seda sisu, mis oluliseks pean ja just siis, millal mulle sobib. Reklaamid saab ka edasi kerida.

Telekanalid – nii otsepilt kui salvestused

MinuTVga liitumisel saad kohe valida, milliseid telekanaleid pakutavatest minuTV Sinu jaoks salvestama hakkab. Valikus on 20 kanalit, sealhulgas enamus Eesti kanaleid, Foxi ja Sony meelelahutuskanalid, Eurosport, National Geographic Channel, Kid Zone TV jne. Miinusküljeks on see, et puudub võimalus vaadata kanaleid TV3 ja TV6.

Valiku tegemise hetkest hakkab minuTV kõiki valitud kanali saateid salvestama. Kui oled teenust juba mõnda aega kasutanud, on sul võimalik järelvaadata kuni kahe nädala vanuseid salvestisi. Sealhulgas ka filme ja välismaiseid sarju.

Telekavast on sul võimalik mugavalt meelepärased saated endale ära märkida ning lisada ka meelespead, et Sa head saadet ikka maha ei magaks.

Loomulikult saad minuTV kaudu vaadata ka kõigi nimetatud telekanalite otsepilti. Nii ei jää sul näiteks õhtused uudised, Eesti Laulu ülekanne või Rasmus Mägi järgmine jooksufinaal nägemata.

Sarjad hooaegade kaupa?

MinuTV sisu pakub kindlasti suurt rõõmu sarjade sõpradele – neid saab vaadata lausa hooaegade kaupa. Mitmed hetke kuumimad telesarjad on juba praegu vaatamiseks olemas – Breaking Bad, Nip/Tuck, Femme Fatales, My Kitchen Rules, Hannibal jt. MinuTV sisu täieneb pidevalt.

Eelnevale lisaks muidugi ka kõik huvitavad sarjad, mida saad telekanalitest salvestada. Ehk siis – kõige uuem ja kuumem teletoodang, mis jõuab näiteks Foxi kanalitesse, on kohe ka minuTVs Sinu päralt.

Vaatamisrõõm lastele ja filmisõpradele

MinuTV sisuvalikutes on pandud rohkelt rõhku lasteleprogrammi osas. Esiteks muidugi animafilmid eesotsas Lottega. Lisaks sellele rohkem ja vähem tuntud lastesarjad ja võimalus jälgida Kid Zone TV saateid, samuti kordusTV lastesaateid.

Filmivalik ei ole mõistagi võrreldav kinoga ning on ka mõnevõrra ahtam nutiTV filmiriiulist, kuid väärt meelelahutust leiab omajagu. Kõige tummisem on valik kodumaiste filmide osas, kus saad näiteks vaadata viimase aasta hitt-teoseid “Mandariinid” ja “Kertu”, aga ka vanemaid filme. Filmid on liigitatud žanrite kaupa – komöödiad, draamad, kodumaised filmid, õudukad, põnevikud ning venekeelsed filmid.

Iga filmi puhul saad seadistada subtiitreid, keelt ja kvaliteeti.

Kuidas minuTVga liituda?

MinuTV-ga saavad liituda kõik, kellel olemas arvuti või nutiseade ning internetiühendus (ükskõik, millise teenusepakkuja oma).

Seejuures nutiTV kliendiks olemine pole eelduseks, küll aga annab see lisavõimalusi, sest kui sul on olemas uue nutiTV salvestuse teenus, siis on minuTV sulle tasuta ja vastupidi.

1. minuTV teenusega saad liituda aadressilt www.minutv.ee

2. Logi sisse minuTV lehele, valikuid on väga erinevaid!

3. Vaata üle seaded, määra kanalid, mida soovid salvestada!

4. Hakka vaatama sarju, filme, saateid, mis Sind huvitavad

Selleks, et saaksid teada, kas teenus sulle meeldib, saab minuTVd proovida 31 päeva tasuta!

Kui soovid vaadata minuTV-d korraga rohkem kui ühelt ekraanilt, lisandu iga ekraani eest kuutasu 2,5 €. Mobiiliga vaadates ka andmesidetasu.

minuTV koduleht

minuTV äpp Androidile

minuTV äpp iStore’s