30. septembril lansseerib Apple uusima tarkvaraversiooni oma laua- ja sülearvutitele – Mac OS X 10.11 El Capitan. Uuendus on sarnaselt varasematele uuendustele täiesti tasuta ning uuendatav läbi App Store’i. Selleks, et allalaadimisprotsess mööduks muretumalt, viska pilk peale alljärgnevatele soovitustele oma arvuti ettevalmistamiseks.
Riistvaralised ja tarkvaralised nõuded
Minimaalsed riistvaralised nõuded on jäänud samaks, mida nõuti Yosemite peale uuendamiseks. Kui leiad oma arvutimudeli alljärgnevast nimekirjast, siis võid julgelt arvutit uuendada. Riistvaralised nõuded on sobilikud alates alljärgnevatest mudelitest:
iMac (alates 2007 keskel või uuem)
MacBook Air ( 2008 lõpp või uuem)
MacBook (2008 lõpp, 2009 algus või uuem)
Mac Mini (2009 algus või uuem)
MacBook Pro (2007 keskel/lõpp või uuem)
Mac Pro (2008 algus või uuem)
Xserve (2009 algus)
Kui sa ei ole oma arvutit kaua uuendanud, siis kontrolli üle, mis tarkvara sa hetkel kasutad. Uuendamiseks peab arvutil jooksma vähemalt OS X 10.6.8 Snow Leopard, mis tuli välja 2009. aastal. Kui arvutil on peal tarkvara alljärgnevast nimekirjast, siis võid samuti uuendusega julgelt edasi minna:
OS X Snow Leopard (10.6.8)
OS X Lion (10.7)
OS X Mountain Lion (10.8)
OS X Mavericks (10.9)
OS X Yosemite (10.10)
Kuidas kontrollida?
Kontrollimaks, mis tarkvaral sinu arvuti jookseb, liigu hiirega ekraani ülemisse varakusse nurka, vajuta õuna logole ning ava About This Mac. Kui arvuti kasutab hetkel uusimat tarkvara Yosemite, siis avanenud aknas peaks see suurelt kirjas olema. Samas kastis on märgitud ka arvuti tootmise aasta ning arvuti riistvaralised näitajad.
Apple ei ole täpsustanud, kui palju mälu on arvuti uuendamiseks tarvis, kuid kui võrdluseks võtta eelmine tarkvaraversioon Yosemite, siis minimaalselt 8 GB kõvakettaruumi ning 2 GB muutmälu võiks arvutil tagavaraks olla. Kõvaketta mahu kontrollimiseks kliki uuesti vasakus ülemises nurgas olevale õuna logole, About My Mac ning seejärel Storage.
Tee oma andmetest varukoopia
Enne suuri uuendusi on alati mõistlik arvuti sisu varundada, et oma andmeid ootamatute olukordade vastu kaitsta. Alates OS X tarkvarast on Apple’i arvutitel selle jaoks olemas rakendus Time Machine.
Varundamiseks on tarvis ka välist kõvaketast, mille võid suuruse, mahu või värvi järgi hankida meie e-poest. Kõvaketas võiks olla minimaalselt sama suure mälumahuga kui sinu arvuti.
Lingvist on keeleõppeplatvorm, mis läheneb keele õppimisele statistiliselt ning lubab uue keele selgeks õpetada kõigest 200 tunniga.
2013. aastal eestlaste Mait Münteli, Ott Jalakase ning Andres Koerni loodud idufirma Lingvist lubab drastiliselt vähendada keele õppimisele kuluvat aega. Aasta tagasi koguti erinevatelt investoritelt tervelt miljon eurot investeeringuid ning hetkel käib tarkvara avalik beetatest.
Idufirma sai alguse, kui üks loojatest, Mait Müntel, tahtis selgeks õppida prantsuse keelt, kuid ükski veebist leitav platvorm ei suutnud seda piisavalt tõhusalt õpetada.
Vähendamaks keele õppimisele kuluvat aega, otsustas ta sellele läheneda läbi statistilise analüüsi, eesmärgiga leida kõige sagedamini kasutatavad sõnad, et moodustada loogilisi lauseid. Münteli sõnul töötati läbi tohutu hulk andmeid, et välja sõeluda kõik ebaoluline.
Lingvisti eripära seisneb selles, et ta suudab end kohandada vastavalt keeleõppija oskustele ja tasemele, mistõttu on õpitavate sõnade ning väljendite järjekord igale kasutajale erinev.
Lingvist suudab end kohandada vastavalt keeleõppija oskustele ja tasemele.
Lingvist ei ole idufirmade maastikul küll enam verinoor tegija ning nende beetatestimiseks avatud keskkond on olnud avalik juba mõnda aega.
Kuna tõenäosus on, et peale beetatesti muutub platvorm tasuliseks, siis võta väljakutse vastu ning õpi järgneva 200 tunni jooksul selgeks näiteks prantsuse või inglise keel. Lingvist on lisaks arvutile saadaval ka Apple App Store’is ning Google Play rakenduste poes.
Seni vaid nuputelefoni austanud Martha-Beryl Grauberg tutvub uue LG Wine Smart klapiga ja nutika puutetundliku nuputelefoniga. Juba järgmisel nädalal saame lugeda Graubergi esimestest kogemustest põneval avastusretkel nuputelefonist nutitelefonini.
Uus telefon on saadaval EMT ja Elioni e-poes ja esindustes punases ja sinises värvigammas kliendihinnaga 179 eurot.
Numbrite maailm on tihti huvitav ning aitab vaidlustesse ning teadmatusse selgust tuua. Heast ülevaatlikust statistikast on abi nii koolitöödeks, silmaringi laiendamiseks kui tööalaseks argumenteerimiseks. Teen järgnevalt väikse ülevaate, kust ja kuidas leida kiiresti olulist ning põnevat statistikat maailmas toimuva kohta.
Keskendume päevakajalistele globaalsetele küsimustele, majandusele, keskkonnale ning interneti- ja nutimaailmale.
Rahvastiku, majanduse, keskkonna põhinäitajad ühel lehel!
Worldometers annab reaalajas päris hea ülevaatliku pildi, palju inimesi hetkel maailmas sünnib ja sureb, samuti saad tutvuda majanduse, tervise, toidu ja vee, energiatootmise, tervise ning keskkonna näitajatega. Iga näitaja juures on ära toodud ka viide allikatele. Numbrite reaalajas muutumine annab kohati väga ootamatu pildi, kui palju näiteks igas minutis arvestuslikult uusi autosid valmib!
Worldometeri statistika maailma rahvastiku kohta, muutub reaalajas. Allikas: worldometer.info
Visualiseeritud detailsem statistika
World-Statistic.org veebileht kajastab osaliselt Worldometers’ga sarnaseid andmeid, kuid läheb tunduvalt rohkem süvitsi, võimaldab teha väljavõtteid täpsemates kategooriates, piirkonniti-riigiti ning teeb seda visuaalselt atraktiivsel moel. Need, kellele meeldivad rohkem “pirukad” ja skaalad, siis siit lehelt leiab väärt infot.
Kogu andmebaas on jaotatud 19 teemavaldkonda, mis katavad põhimõtteliselt kõik olulisemad eluvaldkonnad majandusest, haridusest ja keskkonnast kultuuri, kuritegevuse ja rahvastikuni.
World-statistics.org lehel on võimalik andmeid leida ja filtreerida valdkondade kaupa. Allikas: world-statistics.org
Selle lehe tugevuseks on asjaolu, et enamike näitajate puhul on eraldi olemas info ka Eesti kohta. Seega saad mõne näitaja puhul tutvuda esmalt globaalse olukorraga ning siis minna süvitsi ja vaadata, milline on olukord siin.
Internetikasutajate arv 100 inimese kohta. Allikas: world-statistics.orginternetikasutajate arv Eestis 100 elaniku kohta. Allikas: world-statistics.org
Riikide omavaheline võrdlus
Kolmas põnev lehekülg, mis põhimõtteliselt “mängib” samade numbritega, kuid keskendunud konkreetsete riikide-piirkondade võrdlemisele, on NationMaster. Siin võid uurida infot näiteks Euroopa kohta või võrrelda hoopis Eestit Lätiga.
Lehe tugevuseks on see, et võrdluse saab teha suisa enam kui 25 erineva valdkonna kohta. Igas kategoorias omakorda hulk reaalseid statistilisi näitajaid. Paraku puudub aga ühe valdkonna sees mõistlik filtreerimisvõimalus, mistõttu näed näiteks 625 näitajat, mis kõrvutavad Eesti ja Läti haridust, ühtse reana. Ainsana on võimalik filtreerida tulemusi aastate lõikes.
Eesti ja Läti haridusvaldkonna statistika võrdlus. Allikas: NationMaster.com
Aktuaalsed teemad – majandus, põgenikud, keskkond
Mis seisus on maailma (ja eri piirkondade/riikide) majandus?
Maailmapanga andmekogustsaad väga põhjalikult ja detailselt välja otsida, mis olukorras on majandus erinevates riikides ja piirkondades. Seejuures ei keskendu leht vaid finantsnäitajatele, vaid hõlmab laiemat vaadet, sealhulgas keskkonda, tervishoidu, avalikku sektori kulutusi ja palju muud.
Maailmapanga statistika elektri kättesaadavuse kohta erinevates riikides. Allikas: The World Bank Data
Moneymetersnäitab reaalajas, millele ja kui palju raha igapäevaselt kulub? Aga ka seda, kui suur on USA riigivõlg ning palju on täna teeninud Bill Gates.
Internet Live Statsvõiks olla huvipakkuv Digitarga lugejatele – näed reaalajas infot, kui internetiseerunud me oleme, palju on maailmas veebilehti, millises mahus sisu toodetakse ning kui hulgaliselt toodetakse seadmeid, millega seda kõike tarbitakse.
Põgenike arv ja olukord
ÜRO ametlik põgenike statistikat käsitlev lehekülg annab ülevaate, kui palju inimesi maailmas on eelmisel aastal olnud sunnitud kodudest lahkuma, sealhulgas välismaale.
Veel veidi detailsemaks läheb Amnesty International oma statistikas, tuues välja ka piirkondliku info.
Tervis ning meid ümbritsev keskkond
The World Countskeskendub ennekõike meie tervist ning ümbritsevat keskkonda puudutavatele teemadele. Siit leiad (osaliselt reaalajas) numbrilise statistika nii rahvastiku kohta, kui ka detailsemalt ökoloogilise jalajälje, kliimamuutuste, energia, tervise ning tarbimise kohta.
Keskkonnastatistika ökoloogilise jalajälje kohta. Allikas: The World Counts
Loodetavasti leiad nende lehtede abil nii huvitavat info niisama tutvumiseks ning silmaringi laiendamiseks kui ka usaldusväärsetest allikatest pärit andmeid arutelude või koolitööde tarvis.
Nädal pärast iOS 9 ametlikku lansseerimist on ettevõte välja tulnud ka värskeima uuendusega ilmsiks tulnud vigade parandamiseks.
Usinamad i-seadme kasutajad on ilmselt juba avastanud, et alates kolmapäevast on võimalik oma seadet värskendada iOS 9 uusima veaparandusega iOS 9.0.1.
Kõige olulisema parandusena on uuendus taas kasutuskõlblikuks teinud iOS 9 allalaadimisel hätta jäänud seadmed, mille ekraanid uuendamise ajal “tardusid” ning mille vastu ei aidanud ka tehaseseadete taastamine.
Uuendus peaks parandama ka vea, mille puhul äratuskell ei helisenud, pausile pandud video moonutas viimast kaadrit ning muudetud pääsupunktiga internetiühendus pidevalt katkes.
Uuendust saab allalaadida kahel viisil:
Üle õhu: ava rakendus Settings, vali sealt General ning vajuta SoftwareUpdate. Mobiilse interneti paketimahu säästmiseks tee uuendus koduses wifi-võrgus.
Läbi iTunes’i: ühenda oma seade arvutiga, ava iTunes ning seejärel peaks iTunes automaatselt avama uuendust tutvustava infoakna. Sealt vali Downloadand Update.
Facebook soovib ÜRO abiga viia interneti Süüria kodusõja eest põgenenud inimesteni põgenikelaagrites, mis lihtsustaks nende omavahelist suhtlust sellel ajal, kui nad ootavad ümberasustamist. ÜRO-le peetud kõnes teatas Zuckerberg, et uuringute kohaselt pääseb internetiühenduse saanud kümnest inimesest üks vaesusest.
Facebooki tegevjuht Mark Zuckerberg sõnas laupäeval ÜRO-le peetud kõnes, et internetiühendus võimaldaks põgenikele paremat tuge abi pakkuvalt kogukonnalt ning annaks võimaluse kodustega ühendust hoida.
Zuckerberg lisas, et internet on alus inimese elujärje parandamisel ning ka võimalus tõusta vaesusest. “Internet on midagi rohkemat kui pelgalt masinatevõrgustik,” sõnas Zuckerberg. “See on meie aja peamiseks liikuma panevaks jõuks nii sotsiaalsel kui ka majanduslikul skaalal.” Ta lisas, et Facebook jätkab pingutusi, viimaks interneti arengumaadesse.
Oma kõnes tõdes Zuckerberg, et postitus või “like” ei peata tanki ega kuuli, kuid lisas, et kui inimesed on ühendatud, võime luua ühise ja üksteist mõistva globaalse kogukonna. Kasutades kõrgelt lendavaid kuumaõhupalle, satelliite ning lennumasinaid, on Facebook, Google ja paljud teised tehnohiiud juba mõnda aega laiendanud oma haaret ülemaailmse interneti osas.
Facebooki looja on pühendunud internetiühenduse viimisele piirkondadesse, kuhu kaablid ja tavapärased vahendid ei ulatu. Tema sõnul suudab meie jaoks nii igapäevane internetiühendus muuta inimeste elusid.
„Mulle meeldis, et telefon on välkkiire,“ räägib Sony Xperia Z5 Compacti esimesest kasutuskogemusest ajakirjanik ja toimetaja Margus Mihkels. „Ei vaevunudki tehnilisi andmeid vaatama, aga näib, et protsessor on väga võimas. Samas tundus, et võimsusele maksab lõivu mugavus – juba kümnesekundilise video vaatamisega läks telefon tuntavalt kuumaks.“
„Kuidagi ei saa üle ega ümber kaamerast,“ kiidab Mihkels. „Väga kiire autofookus, hea värvilahutus. Ka torkas silma, et värvid olid ühesugused nii telefoni- kui ka arvutiekraanil (või oli moonutus tavakasutaja jaoks tähtsusetu).“
Sama käib tema sõnul ka Sony Xperia Z5 Compacti ekraani kohta. „Mis tahes videot – olgu Hollywoodi tipptasemel multikas või BBC loodusdokk – selliselt ekraanilt vaadata on puhas rõõm. Väga ilus, heade värvidega ja terav pilt.“
Sony Xperia Z5 mudelite eelmüük on EMT ja Elioni e-poes alanud. Foto: Tõnn Kuuli
Mihkelsi sõnul on vähemalt tunde järgi telefoni aku väga vastupidav. “Kasutasin täis laaditud telefoni rohkem kui kaks päeva peaaegu harjumuspärasel moel ja aku ei tühjenenud vist poolenigi. Praegusel telefonil olnuks akust järel vast 30 protsenti.“
Op-süsteem tundus Mihkelsile aga imelik. „Oma telefonis on märksa vanem versioon (Android 4.4.4.), mis aga tundub minusugusele „vanainimesele” loogilisem ja mugavam. Ilmselt on Android 5.1 (Lollipop) sedavõrd intuitiivne, et mina ei oska arvatagi, kui lihtsalt saab mõnda asja teha. Kasutanuks ma Z5-t natuke kauem, oleksin sellega ilmselt harjunud ja oleksin nüüd oma telefoniga hädas. Olin Z5-t kasutades umbes samasuguses olukorras nagu üks Eesti seltskonnategelane, kes veel 2005. aasta paiku kirja meiliprogrammis valmis kirjutas, siis välja printis ja faksiga adressaadile läkitas,“ muigab ta.
Z5 väike versioon (Compact) oli Mihkelsi sõnul tema käe jaoks küll tiba väike, aga sellest hoolimata mõnus käes hoida. „Põhjamaiselt veidi nurgeline, paraja kaaluga, toekas. Suurem mudel istuks ilmselt väga hästi pihku ning passiks kenasti minu suure ja kohmaka pöidlaga,“ demonstreerib Mihkels.
Seni vaid Androidi seadmetel kasutatav märkmete rakendus Google Keep on nüüdsest saadaval ka iOS seadmetele.
Laadi Google Keep alla nii Androidile kui iPhone’ile Digitarga rakenduste poest tasuta!
See on hea uudis kõikidele nutiseadmete kasutajatele, kes kasutavad nii Android- kui ka iOS-seadmeid, sest Google Keepi on nüüd võimalik alla laadida ka iPadi või iPhone’i.
Google tuli oma märkmete rakendusega välja 2013. aastal eesmärgiga lihtsustada memode ning listide loomist. Keep võimaldab märkmetele juurde lisada pilte ja linke, eristada neid värvide abil ning märkmetele lisada meeldetuletusi.
iPhone’ides on märkmete tegemiseks olemas orgaaniline rakendus Notes, kuid selle sünkroniseerimine Androidiga on üpris keerukas ja ebamugav.
Keep on allalaaditav Apple App Store’ist ning selleks, et sünkroniseerida seda sinu olemasoleva Android-seadmega, tuleb sul peale rakenduse allalaadimist sisestada oma Google’i konto (ehk Gmaili meiliaadress ning parool).
Google Keep töötab kõikides i-telefonides alates tarkvarast iOS 8 ning kasutab kõigest 28 MB sinu telefoni mälust. Loomulikult on rakendust võimalik kasutada ka arvutis – selleks tuleb minna veebilehele keep.google.com.
Apple’i uusimad telefonimudelid on osades riikides müügil olnud kõigest mõned päevad, kuid agarad nutientusiastid on värskeid telefone juba igal mõeldaval viisil testima hakanud. Internetis levivad mitmed videod, mis väidavad, et uued telefonid on salaja veekindlad, mille tõestuseks näidatakse telefone, mis peale pikemalt vees olemist siiski laitmatult edasi töötavad.
YouTube’s olevatel videotel on Zach Straley nime kandev kasutaja mõlemat mudelit erinevates katsetes vee all hoidnud ühe tunni ning ühe ööpäeva, peale mida telefonid ei näita märke ulatuslikust veekahjustusest.
Väidetavalt jätkavad töötamist nii Force Touch, sõrmejäljelugeja, laadimispesa ja kõrvaklapipesa ning isegi kõlarid.
Kahjuks ei ole teada, kui tõepärased üleslaetud videod on ning sarnaseid katseid oma telefonidega kodus järgi proovida ei ole kindlasti mõistlik. Ametlikku kommentaari pole Apple selles küsimuses andnud ning fakt, et ettevõte sellest oma ametlikul üritusel ei rääkinud, annab aimdust, et telefone tuleks veest ilmselt siiski kaugemal hoida.
Erinevalt näiteks Sony’st, kes veekindlust oma reklaamkampaaniates aktiivselt kasutab, ei ole Apple seda oma seadmete puhul kunagi esile toonud ning sellised veekatsed teeb telefonikasutaja kindlasti omal vastutusel.
Eestis hakkab iPhone 6s ja 6s Plus eelmüük 2. oktoobrist. Hoia silm peal meie e-poel ning ole esimene.
EMT ja Elioni e-poes on saadaval hulga selliseid nutitelefone, mis on ka tootja poolt kinnitatult vee- ja tolmukindladja kannatavad niiskust ja veega seotud õnnetusi seetõttu oluliselt paremini. Selliste telefonide hinnad algavad juba vaid 279 eurost!
Google on nutiseadmeturul jätkuvalt tegija ning selle kinnituseks näitas tehnohiid maailmale uusi Nexus-telefone ning tahvlit.
Google tutvustas uusi telefone Nexus 6P ja Nexus 5X vaid päev peale Apple’i teadaannet iPhone 6S’i ja iPhone 6s Plus’i rekordilistest müügitulemustest esimesel nädalal.
Nexus-seeria telefonid ei müü küll nii palju kui i-telefonid, kuid need annavad hea platvormi värskeimate saavutuste näitamiseks riistvara ja tarkvara vallas. Ettevõte näitas huvilistele ka uut tahvelarvutit Pixel C ning teatas, et uusim Androidi-versioon Marshmallow on kõikidele Nexus-telefonide kasutajatele allalaetav juba alates tulevast nädalast.
LG Nexus 5X
LG Nexus 5X
Uus Nexus on taaskord toodetud tuntud elektroonikatootja LG poolt, kes mõned aastad tagasi valmistas ka väga populaarseks osutunud Nexus 5.
Nexus 5X jookseb juba karbist võetuna uusima Android 6.0 ehk Marshmallow peal.
5.2” IPS LCD 1080p ekraani katab Gorilla Glass 3 ning pikslitiheduseks on telefon saanud 424 pikslit ühe tolli kohta, mis ei ole küll selles vallas tipptegija, kuid väga hea ekraan sellegipoolest.
Telefoni sisemusest leiame kuuetuumalise protsessori, 2GB RAM’i ning sisemäluks 16GB või 32GB, mida mälukaardiga suurendada ei saa.
Pilte teeb telefon 12.3MP optilise stabilisaatorita kaameraga. Suurimateks uuendusteks võib lugeda lisandunud sõrmejäljelugejat telefoni tagumisel kaanel ning uut microUSB Type C pesa, mis võimaldab laadimisjuhet mõlemat pidi telefoni lükata (nagu iPhone’i puhul).
Huawei Nexus 6P
Huawei Nexus 6P
Seekord on Google välja tulnud kahe erineva telefonimudeliga, millest Premium mudeli on valmistanud Huawei – see on Huawei Nexus 6P. Uus 5.7” telefon on Google’i esimene täismetallkerega telefon, mis on kõigest 7.3 mm jämedune (kõigest 0.2mm paksem kui iPhone 6 Plus).
Telefonil on suurepärase resolutsiooniga Amoled ekraan (1,440 x 2,560), mida katab Gorilla Glass 4, kahe LED-välguga 12.3MP kaamera pildistamaks ka hämaramates tingimustes ning üldse mitte kesine 8MP enekakaamera suurepärasteks instapiltideks.
Tagumisel küljel asetsev sõrmejäljelugeja võimaldab kiiret ja turvalist ligipääsu kogu telefonis olevale tundlikule sisule, suur 3,450mAh aku hoiab telefoni selle suurest ekraanist ning võimsast kaheksatuumalisest protsessorist olenemata mõnda aega laadimisjuhtmest eemal ning 3GB RAM’i teeb multitaskingu veelgi paremaks. Nagu Nexus 5X on ka 6P’l microUSB Type C laadimispesa, et laadimine oleks senisest mugavam. Sisemälu pakutakse telefonile 32GB, 64GB ning 128GB, mida mälukaardiga suurendada ei saa.
Pixel C tahvelarvuti
Pixel C
Pixel C tahvel näitab filme suurelt 10.2” 2560 x 1800 resolutsiooniga ekraanilt, mille ühes tollis peitub tervenisti 308 pikslit.
Neljatuumaline protsessor ja 3GB RAM’i hoolitsevad muretu ning kiire kasutajakogemuse eest ning uueks standardiks saav USB Type-C muudab senise tülika laadimiskaabli pessa toppimise märkamatuks liigutuseks.
Tahvliga tuleb kaasa ka klaviatuur, mis ühendub lihtsalt ning on laetav koos tahvliga.
Info selle kohta, kas, millised ja millal Google’i uusimad seadmed Eestis müügile tulevad, hetkel puudub, kuid värskeima info omamiseks hoia pilk peal headel pakkumistel meie e-poes.
“Ma ei tea, kas on see pelgalt minu või laiemalt osa tänaste 30-aastaste põlvkonna kiiks, et telefonil võiks olla nupud,” räägib oma kasutajakogemusest ajakirjanik ja ema Martha-Beryl Grauberg, kes on nädal aega elanud oma uue nutika sõbraga – nuppudega Android-telefoniga LG Wine Smart.
“Igatahes ei ole ma seni leidnud piisavalt head põhjust neist loobuda ja olen uhkusega truuks jäänud oma paari aasta vanusele Nokia 515-le – väga heale helistamise ja sõnumineerimise telefonile,” selgitab ta oma nutikat teekonda. “Ehkki olen mõnikord pidanud küsijatele andma aru, et mis SEE ometi on ja nii mõnigi (laps) on edutult telefoni ekraani toksima asunud,” muigab ta.
Valikukriteeriumide pikk nimekiri
Mobiiltelefon LG Wine Smart EMT ja Elioni e-poest.
“Muidugi olen aeg-ajalt tunnetanud vajadust n-ö targema telefoni järele, mis aitaks mul võõras paigas liikudes trajektooril püsida, mugavalt parkida, lennule registreeruda või läbitud kilomeetrid kiirelt kokku lugeda. Aga vat ei ole leidud seda õiget isendit!” hüüatab Grauberg
“See telefon ühendab nuputelefoni mugavuse ja nutitelefoni tarkuse ning seob need kaks omavahel klapiga.”
“Olen otsinud telefoni, mis näeks välja tagasihoidlik ja kena, samas mitte liiga sarnane kõigi teistega,” pole sobiva ja õige telefoni valimine kellegi jaoks lihtne ülesanne – nii on ka Grauberg pidanud tegema kompromisse. “Temaga peaks olema võimalik helistada ja sõnumeid saata sama mugavalt kui minu praeguse Nokiaga. Aga ta peaks ka võimaldama kirju lugeda ja saata, mind liikluses juhendama, elu mõnusaid hetki jäädvustama ja soovi korral neid paari liigutusega jagama. Telefon võiks olla töökindel ja vastupidav. Ja selle kõige juures ei tohiks ta maksta liiga palju.”
Klapp kaitseb ekraani, nupud loovad nostalgiahõngulist mugavust
Martha-Beryl Graubergi esimene selfi oma esimese nutitelefoniga.
LG Wine Smart paistab nendele nõudmistele vastavat, on nüüd, peale nädalat katsetamist Martha-Beryl Grauberg veendunud. “See telefon ühendab nuputelefoni mugavuse ja nutitelefoni tarkuse ning seob need kaks omavahel klapiga,” kinnitab ta.
“Klapiga mul iseenesest küll suurt emotsionaalset sidet pole, aga tuleb tunnistada, et iga kord seda avades käib mõnus nostalgiasurin üle selja. Ja hetk hiljem on väga meeldiv end avastada sootuks nutimaailmas, millest ma üha rohkem puudust olen tundnud.”
Helistamise puhul on mugavam kasutada nuppe, Messengeris suhtlemise puhul puutetundlikku ekraani.
Esmapilgul on LG Wine Smarti numbrinupud Graubergi sõnul üllatavalt suured, nii et ka suuremat sorti sõrmed saavad numbrite valimisega edukalt hakkama. “Avatud klapiga on LG täpselt poole pikem kui minu senine Nokia. Pole kahtlustki, et see pälvib tähelepanu!”
Järeltuleva põlvkonna esindajad on naiselt imestades küsinud, et miks see telefon niimoodi lahti käib ja et kas tõesti on ka NII SUURI telefone olemas. “Nojah, on küll. Ja küllap tuleb varsti juurdegi,” on Grauber veendunud.
Martha-Beryl Grauberg on puudust tundnud korralikust nuputelefonist, mis võimaldaks nautida ka nutika maailma võlusid – tundub, et LG Wine Smart just seda kaua oodatud sümbioosi pakubki. Foto: Monster
Kahe klaviatuuriga nutifon
“Kahe klaviatuuri olemasolu tekitas alguses minus pisut segadust ja sõrmed üritasid vaheldumisi toksida nuppe ja ekraani,” muigab naine. “Pärast nädalast katsetamist on kujunenud nii, et kord kasutan üht, kord teist. Sõltub, mida ma parasjagu teen.”
Graubergist saab ilmselt peagi tunnustatud loodusfotograaf :)
Helistamise puhul on tema sõnul mugavam kasutada nuppe, Messengeris suhtlemise puhul puutetundlikku ekraani. “Kõiki nupuklaviatuuri nüansse pole ka veel lahti muukida õnnestunud. Näiteks ei saa ma kuigi mugavalt kasutada kirjavahemärke. Selleks tuleb vahepeal ekraani toksida. Aga see võib olla minu viga,” jätkub õppimise ja avastamise teekond.
Sõnumi saamisel hakkab telefoni pealmisel küljel vilkuma sinine tuluke, mis annab märku, et aeg on klapp avada.
Mis puudutab pildistamist, siis kiired argiklõpsud saab LG Wine Smartiga edukalt tehtud. “Ja enamat mina telefonilt fotoaparaadina ei ootagi. Natuke filtreid peale ja ongi täitsa vaadatav-jagatav pilt valmis, soovitav Grauberg. Pildistamisel-filmimisel on mugav kasutada spetsiaalset pildistamisnuppu.
“Need vähesed rakendused, mida ma olen pidanud vajalikuks alla laadida – nagu Facebook ja HeiaHeia –, on töötanud tõrgeteta. Sõnumi saamisel hakkab telefoni pealmisel küljel vilkuma sinine tuluke, mis annab märku, et aeg on klapp avada. HeiaHeia loeb kilomeetrid kenasti kokku ka siis, kui klapp on kinni.”
Mälu saab suurendada kuni 128 GB-ni
MicorSD mälukaart EMT ja Elioni e-poest.
Võimalik, et varsti jääb LG Wine Smartil mälunatukest vajaka, mõtleb Grauberg. “Sest praegu, kui ma olen klõpsinud 70 pilti, teinud paar videot ja tõmmanud alla 4 rakendust, on vaba ruumi ainult 226 MB. Aga erinevalt inimesest on telefoni puhul hea võimalus vajadusel mälu juurde tekitada,” viitab martha-Beryl Grauberg võimalusele lisada telefoni kuni 128 GB microSD mälukaart, mis võimaldab seadme mälu laiendada täpselt nii palju kui vaja.
“Et pikk jutt lühidalt kokku võtta – julgen LG Wine Smarti soovitada küll. Kõigile, kes otsivad omanäolist, nutikat ja mõistliku hinnaga telefoni,” julgustab Grauberg. “Sellest võib saada hea kaaslane nii kontorirotile, mobiilsele vanaemale kui ka esimese klassi juntsule. Mina kasutan seda nüüdsest oma esimese telefonina.”
Vaata ka videot – Martha-Beryt Graubergi esimene kokkupuude telefoniga LG Wine Smart:
Neljapäeval 1. oktoobril toimus Lõuna Koreas Seoulis LG korraldatud pressiüritus, kus näidati oma värskeimat telefoni LG V10.
LG V10 on ettevõtte vastus väga populaarsetele Samsungi, Apple’i ja Hiina tootjate toodetud telefonidele, mille kasutajad on hästi vastu võtnud ning LG telefonide müügitulemusi seeläbi oluliselt kahandanud. V10 on telefon, millega LG on pisut rohkem eksperimenteerinud ning tavapäraste tehniliste näitajate suurendamise kõrvalt on telefonile lisatud ka paar päris põnevat lisa. Tehnilise poole pealt on telefoni näitajad pisut paremad lipulaeva LG G4 omadest: Ekraan 5.7”, resolutsioon 1440 x 2560p, tagumine kaamera 16MP, sisemälu 64GB, RAM 4GB, ProtsessorQuad-core 1.44 GHz Cortex-A53 & dual-core 1.82 GHz Cortex-A57 ja aku 3000 mAh.
Mis on päriselt uut?
Kaks esikaamerat. Foto: engadget.com
LG on telefonile külge ehitanud väiksema lisaekraani meeldetuletuste, teadaannete või populaarsemate rakenduste kuvamiseks. Lisaekraan on paigutatud põhiekraani kohale esikaamerate kõrvale ning on vaikimisi sisselülitatud ka siis kui põhiekraan on väljas.
Head asjad käivad ikka paarikaupa ning seetõttu on LG telefoni külge suutnud ehitada koguni kaks 5MP esikaamerat – üks tavaliste selfie‘de ning teine friendsy‘de tegemiseks. Selleks on teise kaamerasse pandud 120 kraadine lainurk objektiiv, mis võib pildile anda küll kerge moonutuse, kuid mahutab ühele pildile kõik sinu sõbrad ja seda enekapulka kasutamata. LG sõnul ei ole friendsy’de tegemine olnud kunagi lihtsam.
16MP tagumine kaamera on samuti funktsionaalsust juurde saanud ning nii fotode tegemise kui videote filmimise ajal on võimalik manuaalselt muuta valguse taset, kaadritihedust, fookust ja palju muud. Telefonil on neli mikrofoni ning see võimaldab isegi määrata mis suunast tuleb videole jääv heli.
Uus ja huvitav LG V10. Foto: digitaltrends
Lisaks heale kaamerale ja lisaekraanile on V10 esimene LG telefon, millel on sõrmejäljelugeja, mida iPhone’de ja Samsungite kasutajad juba enesestmõistetavaks peavad. Sõrmejäljelugeja asub ka uuel mudelil korpuse tagaosas sisselülitamisnupu küljes koos helinuppudega. Materjalide poolest on ettevõte varasemast pisut erinevat teed ning esmakordselt on LG telefonis kasutatud metalli. Telefoni servad on metallist ning korpuse tagumine osa kummilaadne, meenutades pisut Samsungi Active seeria telefonides kasutatut.
Laias laastus on telefoni sisu jäänud samaks nagu praegusel lipulaeval G4’l, kuid lisatud ekraan ja kaamerauuendused annavad uuele telefonile kindlasti lisandväärtust. Telefonid jõuavad tootjamaal Lõuna-Koreas turule juba käesoleva kuu jooksul. Käesoleval hetkel puudub teave kas ja millal uus telefon Eestis müügile tuleb.
Kas sul on hea idee ja tahad luua uut idufirmat, kuid puuduvad õiged kontaktid? Ära muretse, sest sinu jaoks on loodud rakendus PIF, mis teeb just seda – aitab luua vajalikke ärikontakte.
PIF sarnaneb suuresti populaarsele tutvumisrakendusele Tinder, kuid kohtingukaaslase leidmise asemel annab värsketele ettevõtjatele võimaluse leida ning luua uusi ärikontakte, et sobivuse korral kohtuda ning maailma muutva ideega koos edasi minna.
Kasutaja registreerib end PIF-rakendusse Facebook’i konto kaudu ning sealt võtab rakendus ka pildi profiili jaoks. Lisaks tuleb profiilile lisada lühike enesetutvustus koos potentsiaalse äriideega. Seejärel määrab rakendus kasutaja asukoha, mis võimaldab teistel lähedal asuvatel kasutajatel sarnaselt Tinderile vaadata tema profiili ning seal näpuga vasakule või paremale nipsates otsustada, kas ta soovib konkreetse profiili omanikule anda märku soovist lähemaks suhtluseks. Kui teine pool vastab samaga, avaneb vestlusaken tulevase potentsiaalse koostöö lähemaks arutamiseks.
Kus rakendus Tinderist eristuma hakkab, on selles olev võimalus huvipakkuva kasutajaga otsekontakti astuda teise kasutaja vastust ootamata. Kuigi see võib tunduda pealetükkivana, on sellel funktsionaalsusel siiski üks reegel.
Lae ärikontaktide ja tutvumisäpp PIF – Connecting You Forward alla Digitarga rakenduste poest tasuta.
Selliselt on vestlust võimalik alustada vaid nii mitmel korral, kui samasugusele vestlusele on antud vastupidine luba. Ehk kui mõni kasutaja on sinuga sellisel viisil kontakti astunud ning sa oled selle vestluse aktsepteerinud, saad ka ise tulevikus ühel korral selliselt järgmise kasutajaga vestlusesse astuda.
PIF: “Meil kõigil on inimesi, kellega me tahaksime kontakte luua, kuid hetkel me ei pruugi isegi teada, et nad olemas on.”
PIF on suurepärane vahend viimaks kokku värskeid idufirmasid uute arendajate ja investoritega või lihtsalt samal alal tegutsevaid inimesi. Rakendus annab võimaluse tutvuda inimestega, kelle olemasolu oli seni teadmata. PIF on saadaval nii iOS kui ka Google rakenduste poes.
Elioni eksjuht Valdur Laid ja endine tehnoloogiadirektor Kalev Reiljan on juba mõnda aega tüürinud Soome telekomiettevõtet Sonera – Laid juhina ning Reiljan tehnoloogiadirektorina. Mis ettevõttes selle ajaga muutunud on ning milliseid plaane peetakse täna, rääkis Kalev Reiljan.
Kuidas sinu enda Soome minek alguse sai?
Oli üks suhteliselt külm veebruaripäev ja olin tütrega parasjagu teatris. Vaheajal helistas Valdur (Laid), kes oli äsja valitud Soome maajuhiks. Ta pakkus võimalust asuda enda meeskonnas tööle. Andis mulle poolteist päeva aega mõelda, et asuda Sonera tehnoloogiadirektoriks. Olin Eestis viimased kuus aastat sarnast ametit pidanud ja mõtlesin juba nii või naa natuke uute väljakutsete peale. Varasem koostöö Valduriga oli väga positiivne. Mulle meeldis see mõte ja väljakutse, mida Valdur pakkus.
1. aprillil täitus sul juba esimene aasta Sonera tehnoloogiadirektorina…
Alustasin Soomes tegevust natuke varem, kuna eesmärk oli 2014. aasta 1. aprilliks juba uus meeskond kokku saada. Kuna varem Soomes eraldi tehnoloogiaorganisatsiooni polnud ning tsentraalne juhtimine käis läbi Rootsi, oli see omamoodi väljakutse, sest alustama pidi nullist. Mulle tuli appi tänane personalijuht, kellega koos viisime läbi korraliku värbamismaratoni. Kuna aega oli meeskonna moodustamiseks vähe, kuulutasime vabadele kohtadele välja sisemise konkursi. Viiele positsioonile laekus üle 40 avalduse, nii et huvi oli väga suur. Alustasime konkurssi märtsi teisel nädalal, meeskond pidi koos olema 1. aprilliks. See oli väga pingeline aeg – pidasime 3 päeva jooksul 14 värbamisvestlust. Samal ajal pidin ka Eestis oma tööülesanded kokku tõmbama ja üle andma.
Sonera kauplus Turus. Foto: Sonera
Kuidas oma meeskonnaga rahul oled?
Ma ei teeks täna ühtegi valikut teisiti – see meeskond on väga hästi püsinud ja arenenud selle aja jooksul. 1. aprillil tähistasime oma esimest aastat. Neljalt meeskonnaliikmelt sain tagasiside, et see on olnud parim meeskond, kus nad kunagi töötanud.
Kuidas sinu enda sisseelamine läks?
Esimestel kuudel oli mul küsimusi tunduvalt rohkem kui vastuseid. Väga keeruline oli ettevõtte kohta terviklikku pilti kokku panna ning inimesi, kellega pidin suhtlema ja kokku saama, oli väga palju. Tööpäevad olid esimestel kuudel 12-14-tunnised, keskmiselt oli päevas 8-10 kokkusaamist. See on tegelikult iseloomustanud tervet esimest aastat. Sain kiirelt aru, et pelgalt kontoris istudes ma ettevõttest väga head ülevaadet ei saa. Selle asemel et puhata, võtsin 2014. aasta juulis kolm nädalat, et reaalselt töötada erinevates ettevõtte osades: klienditeeninduses, poes, tarneosakonnas jne. Reisisin Soomes ringi, külastasin erinevaid kontoreid. Need kolm nädalat andsid mulle rohkem kui ma oleksin omandanud kuus kuud Helsingis peakorteris istudes. See andis väga hea pildi ettevõttest ja selle protsessidest.
Oled sa uues ametis kohanud ka sellist suhtumist, et muna tuli kana õpetama?
Sellist suhtumist pole ma kohanud. Läksin Soome algusest peale uudishimu ja tagasihoidlikkusega, mitte suhtumisega, et mina tean kuidas asjad käivad. Läksin hoiakuga, et tulen siia õppima ja tekitama head suhtlusvõrgustikku. Üks kõige suurem osa minu missioonist on panna inimestel silmad särama ja vastutust võtma. Arusaam tehnoloogiatest on mul üpris hea, aga ma ei läinud sinna asjatundjana vaid just uudishimu ja tagasihoidlikkusega.
Mis on viimase pooleteise aasta kõige väärtuslikum õppetund?
Ära kunagi eelda midagi selle kogemuse pealt, mis sul varasemalt on. Ürita inimestega suheldes aru saada, mismoodi selles keskkonnas asjad toimivad ning arvesta kultuuri ja turu eripäradega. Kuigi telekomiäris on palju sarnasusi, on Soome ja Eesti väga erinevad turud. Ja kuigi soomlased ja eestlased on sarnased, on meil ka päris palju erinevusi.
Kas Valduri ja sinu ametiajal toimunud muutusi saab ka juba mõõta?
Saab ikka. 2014. aasta läks paljuski organiseerumise ja läbipaistvuse loomise peale. Inimeste innustuvus ja motivatsioon on ettevõttes paranenud – seda on näha ja me oleme seda ka mõõtnud. Inimestelt saadud tagasiside ettevõtte arengute kohta on olnud valdavalt positiivne, kontoris ringi kõndides näeb rohkem naeratavaid ja innustunud nägusid. Lisaks on ka mõõdetavaid ärilisi saavutusi – klientide kogemus on paranenud, eriti mobiilvõrgu teenuste kvaliteet on teinud olulise hüppe. Viimase aasta jooksul oleme suutnud rohkem uusi teenuseid turule tuua kui eelneva kahe aasta jooksul kokku. Ja äritulemused vastavad esimest korda viimase viie aasta jooksul üldjoontes omanike ootusele.
Sonera büroohoone.
Nii et uute juhtide tulek ikkagi raputas organisatsiooni?
Jah. Muutunud on näiteks otsuste tegemise kiirus ettevõttes. Praeguses organisatsioonis me ei oota ühegi olulise otsusega, vaid võtame need kiiresti arutusele ja teeme kiiresti ära. Anname inimestele võimaluse teha tööd ning hoolitseme selle eest, et juhtimine ei piiraks ettevõttes tegutsemise vabadust. Täna ehitame me Soomes 4G mobiilivõrku rohkem kui kunagi varem: kui aasta tagasi ehitasime uut mobiilivõrku 4 tugijaama nädalas, siis täna ehitame 50 tugijaama nädalas. Oleme teinud olulisi muudatusi võrguehituse protsessides ja töökorralduses, mis võimaldab meil võrku ehitada ja arendada oluliselt kiiremini, paindlikumalt, tõhusamalt ja väiksemate kuludega.
Kuidas konkurendid sellele vaatavad, et Sonera võrguehituse võimekus on kasvanud üle 10 korra?
Turult saadud tagasiside kinnitab, et meid märgatakse rohkem. Inimesed ütlevad, et kuulge, teil seal midagi toimub. Seda ütlevad nii kliendid kui konkurendid. Varem olime nagu kergelt unine dinosaurus. Täna on see dinosaurus erksamaks muutunud. Gaselliks on meil lühikese ajaga raske muutuda, aga areneme selle suunas, et olla oma tegevustes senisest oluliselt kiirem ja paindlikum just kliendi vaates.
Kas oled saanud Soneras ellu viia ka mõne sellise teenuse, toote või tehnoloogia, mis oli varem Eestis juba olemas, aga Soomes mitte?
Hetkel ühtegi sellist konkreetset toodet või teenust välja tuua ei saa. Mõned asjad on küll töös, aga nendest ei saa hetkel veel rääkida. Kuid varasem Eesti kogemus on tulnud mulle palju kasuks. Kuna Eestis oli organisatsioon väiksem, tegime asju kiiremini ja paindlikumalt kui Soomes. Eriti puudutab see kliendiga seotud protsesside toimimist ning üldse erinevaid ettevõttes toimivaid protsesse. Soomes saame selliseid kogemusi kui mitte kopeerida siis kindlasti kasutada.
Millised on Sonera arenguprioriteedid?
Üks prioriteet on, et Sonera oleks hea koht, kuhu tehnoloogiatalendid tööle tulevad. Täna oleme me n-ö Harju ehk Soome mõistes Uusimaa keskmised. Meie positsioon tööandjana on Soomes täna natuke nõrgem kui Eestis. Seetõttu tegeleme aktiivselt juhtimiskvaliteedi parandamisega – et juhid oleksid rohkem coachid kui managerid. Kui meil on särasilmsed ja inspireeritud inimesed, tulevad ka tulemused ja ettevõtte edu.
Teine oluline teema on kliendikogemus. Üks klienditeenindaja võib ühes ajaühikus muuta õnnelikuks või õnnetuks ühe kliendi. Insener võib ühes ajahetkes sama teha tuhande või enam kliendiga. Kuna meie äri baseerub tehnoloogiatel, on üks minu eesmärke viia kliendikogemuse juhtimine ka tehnoloogiaüksuses iga insenerini. Selle kaudu soovime muuta kliente õnnelikumaks ja parandada nende elukvaliteeti. Meie võimekus jälgida kliendi teenuseid ja saada aru, kuidas kliendid neid kasutavad, pole hetkel väga kõrge. Siin ehitame üles paremat teenuste jälgimist ja haldamist.
Kolmas prioriteet on võrgu arendamine. Täna investeerime Soomes võrku üle 200 miljoni euro aastas. Soovime, et meie teenused jõuavad klientideni seal, kus seda oodatakse ning et võrgu ehitamine ja opereerimine toimuks efektiivselt.
Neljas väga suur valdkond on innovatsioon ja tootearendus. Soovime, et Sonera oleks tugeva innovatsiooniettevõtte mainega. Täna me seda Soome turul pole. Eestis on Eesti Telekom kindlasti innovatiivsema kuvandiga.
Viimane oluline teemaplokk on seotud suure äritransformatsiooniga, mille läbiviimisel on minu meeskonnal oluline roll. Selle raames muudame kõiki oma kliendiprotsesse. Piltlikult öeldes – kui meil on täna 13 erinevat viisi, kuidas saata kliendile arve, siis tulevikus on selleks 1 või 2 viisi. Meie klienditeeninduse keskkonnad on sedavõrd keerulised, et ärikliendi teeninduse töötaja koolitusaeg on kuni 6 kuud. Igapäevaselt tuleb seal kasutada 12 erinevat rakendust. Tulevikus kasutavad nad ühte rakendust. Meil on päris mitmeid IT-süsteeme, mis pärinevad 1980. aastatest. Nendest me järgnevatel aastatel loobume ja see on oluline osa minu enda missioonist.
Kui vaadata meie eesmärgikaarti, siis kõige olulisem on inimeste motivatsiooni ja inspiratsiooni parandamine. See, et inimesed tahaksid tulla iga päev tööle ja et oleksime atraktiivne tööandja uutele talentidele.
Soomes on ilmselt tehnoloogiaharidusega talentide leidmine märksa lihtsam kui Eestis?
Praegusel hetkel küll. Tööjõuturg on meie jaoks pigem soodne. Olid ajad, mil Nokia kiirelt kasvas ning inseneridest ja IT-inimestest oli terav puudus. Täna on olukord pigem see, et kui otsime uut inimest, on päris suure osavõtjate arvuga konkursid.
Kas oma meeskonda komplekteerides ei tekkinud mõtet mõni endine hea kolleeg Eestist kaasata? Kui ma oma meeskonda
komplekteerisin, oli aeg väga piiratud ja Eestist kedagi kutsuda oleks olnud väga keeruline. Minu jaoks oli tegu uue keskkonnaga, aega olid loetud nädalad ja ma ei pidanud seda tõesti sel hetkel võimalikuks. Eestist on kindlasti võimalik hea soome keele oskusega inimesi leida, aga ma olen oma praeguse meeskonnaga väga rahul. Samas usun, et Eesti kolleegidel on kindlasti võimalik ka Sonerasse konkureerida. Paari endise kolleegiga teen ka Sonera küsimustes aktiivset koostööd.
Sonera tegutseb – nagu ka Eesti Telekom – nii mobiili- kui fiksvaldkonnas. Millised on teie olulisemad suunad teenuste arendamisel?
Erakliendi teenustest on meil 4 teenuse kategooriat: mobiilne kõne, mobiilne lairiba, fikslairiba ja televisioon. Ärikliendi teenuste portfell on oluliselt laiem. Kui Eestis on suur osa ärikliendi ärist lokaalne, siis Soomes on kümneid ettevõtteid, kellele pakume teenuseid üle maailma. Ärikliendi portfell on seetõttu ka keerulisem kui Eestis. Samas on Eestis IT-teenuste portfell sügavam kui Soomes, seda tänu omaaegsele MicroLinki ja Elioni integreerimisele. Samas on telekomi teenuste valik Soomes mõnevõrra laiem – räägime siinjuures klientidest, kelle töötajate arvu saab mõõta kümnetes tuhandetes ning kes vajavad mõnevõrra keerulisemaid lahendusi. Soomes on mobiilside kasutamine oluliselt aktiivsem kui Eestis. Fiksside poolelt on Eesti turg taas rohkem arenenud kui Soomes.
Televisiooni valdkonnas on Eestis mõnevõrra rohkem arenenud äriturg. Soomes on väga suur vabalevis olevate telekanalite hulk, sinna kuulub ca 15 kanalit. Ärilistel operaatoritel on seetõttu tunduvalt raskem tegutseda. Näiteks rahvustelevisiooni YLE rahastatakse endiselt televisiooni maksust, seejuures on YLE üks rikkamaid ringhäälinguid Euroopas.
Soomes on ka riigi roll ettevõtluse suunamisel ja kujundamisel palju tugevam kui Eestis. Riigi osakaal majanduses on suurem ja Soomes on oluliselt kaugemale arendatud ka sideregulatsioon. Mulle meeldib Eesti liberaalne lähenemine rohkem, aga soomlastele endile tegelikult meeldib see, et neil on tugev riik ja riigi roll majanduses on suur.
Mida rohkem on regulatsioone, seda rohkem on ju ka rahalisi kohustusi operaatoritel?
Sonera mobiilimast.
Absoluutselt. Me investeerime regulatsiooniga seotud küsimustesse Soomes rohkem kui Eestis. Kuna seda teevad kõik operaatorid, on olukord võrdne – lihtsalt peame selle vajadusega oma ärimudelis arvestama.
Kas Sonera portfellis on ka mõni selline lahendus, mida Eesti telekomiturul veel ei pakuta, aga mis siin kindlasti olla võiks?
Tehnoloogiliste lahenduste koha pealt ei oska midagi konkreetset välja tuua. Ma arvan, et Eestis on selliseid väikseid ja nutikaid tehnoloogilisi lahendusi pigem natuke rohkem. Ma tunnen natuke isegi puudust mugavast e-riigist keskkonnast, mida Soomes täna veel pole. Näiteks pangateenusedki on natuke ebamugavamad kui Eestis. Üleüldiselt on aga Helsingi elamiseks väga meeldiv koht: puhas ja turvaline linn, kus talvel koristatakse lund natuke efektiivsemalt kui Tallinnas.
Kuidas su töö- ja pereelu logistika korraldatud on?
Isiklikus plaanis on see natuke valus küsimus. Kui hakkasin Soomes tööle, oli alguses mõte, et ka pere kolib sinna. Täna pole see teoks saanud ja ilmselt lähiajal ka ei saa. Iga esmaspäeva hommikul lähen koos teiste saatusekaaslastega praami peale ja reede õhtul tulen. Kuna meil on ettevõttes väga head videoühendused, õnnestub mõni esmaspäev või reede ka Tallinnas tööd teha. Kuna mu töögraafik on aga endiselt väga tihe, siis väga tihti seda ei juhtu.
Ma olen samal ajal omaks võtnud sellise lähenemise, et nädalavahetusel hoian arvuti kinni ja ei tee tööd. Soomlased ise teevad samamoodi. Ma ei saaks öelda, et Elionis töötades seda väga palju oli, aga seda siiski esines. See on ka Soome ja Eesti väike erinevus, et inimesed austavad Soomes nii enda kui teiste vaba aega natuke rohkem. Keegi naljalt peale tööaega ei helista. Nädalavahetusel on välistatud, et keegi sulle helistab, selleks peab olema väga mõjuv põhjus. Soomlased on väga töökad, aga nad hindavad kõrgelt ka puhkeaega.
Eesti Telekomi (EMT ja Elion) kaubamüügistatistikast selgub, et selle aasta III kvartalis juhtis müüduimate nutitelefonide edetabelit endiselt iPhone 6.
Eesti Telekomi III kvartali müüduimad nutitelefonid:
1. Apple iPhone 6
2. Samsung Galaxy J5
3. Samsung Galaxy Core Prime
4. Sony Xperia Z1 compact
5. Samsung Galaxy A5
6. Samsung Galaxy Trend Lite
7. Sony Xperia Z3 compact
8. Samsung Galaxy S5
9. Samsung Galaxy S6 Edge
10. Huawei Honor 4X
Eesti Telekomi III kvartali müüduimad mobiiltelefonid (nii nuti- kui nuputelefonid): nuputelefonid märgitud boldiga
1. Apple iPhone 6
2. Samsung Galaxy J5
3. Samsung Galaxy Core Prime
4. Nokia 108 DS
5. Sony Xperia Z1 compact
6. Samsung Galaxy A5
7. Samsung Galaxy Trend Lite
8. Doro Primo 215
9. Sony Xperia Z3 compact
10. Samsung Galaxy S5
III kvartali müüduimate nutitelefonide esikümnest leiab üldse nelja erineva tootja ehk Apple’i, Samsungi, Sony ja Huawei mudeleid. Seejuures on Apple esindatud ühe, Samsung kuue, Sony kahe ja Huawei ühe mudeliga.
Apple’i edumaa ja käekäik
Eesti Telekomi seadmete ja kaubamüügi osakonna juhataja Ardi Ratassepp märkis, et iPhone 6 müügiedu on pakkunud meeldivaid üllatusi ning nõudlus selle järele on ühtemoodi aktiivne nii era- kui ärikliendi poolel.
“Jääme huviga ootama, milliseks kujuneb Apple’i uusima mudeli ehk iPhone 6s käekäik, mille müük algas Eesti Telekomi müügikanalites 9. oktoobril,” lisas Ratassepp
Teisele ja kolmandale kohale on nutitelefonide müügitopis kerkinud kaks Samsungi mudelit: Samsung Galaxy J5 ja Samsung Galaxy Core Prime. Tegu on soodsama hinnaklassi seadmetega, mille kliendihind on vastavalt 199 ja 129 eurot.
Uued iPhone 6s ja 6s Plus mudelid on juba saadaval. Foto: ekraanitõmmis pood.elion.ee
Vee- ja tolmukindlus hinnas
Endiselt mahuvad tabelisse Sony vee- ja tolmukindlad mudelid Sony Xperia Z1 compact ja Sony Xperia Z3 compact, mis asuvad vastavalt 4. ja 7. kohal.
Samas on seekordsesse edetabelisse end sisse murdnud ka Samsungi uusim lipulaev ehk Samsung Galaxy S6 Edge, mis asub 9. positsioonil. Kümnendaks on kerkinud taas üks uustulnuk, Huawei Honor 4X.
Osta kasvõi kohe! Sirvi ja soeta parimaid nutitelefone:
Kui sulle meeldib reisida, kuid sa ei soovi lennata, sõita rongiga või autoga, siis Google Street View on just sinu jaoks.
Naudi mööda ilma reisimist ja oma lemmiktänavate avastamist kasvõi tugitoolist.
Google lasi välja uuenduse nii iOS kui Android platvormil töötavatele Street View rakendustele, mis võimaldab ettevõtte tohutut andmebaasi avastada Google Cardboard virtuaalreaalsuskomplekti kasutades.
Olenemata kohast, mida parasjagu avastad, peaks virtuaalreaalsuskomplekt andma varasemast veelgi reaalsema reisielamuse.
Ettevõtte taskukohase virtuaalreaalsuskomplekti populaarsus on suur, mida illustreerib Play poe allalaadimiste statistika, kus erinevaid Google Cardboard rakendusi on nutiseadmetesse tõmmatud juba üle 15 miljoni korra.
Google teeb palju tööd selle nimel, et virtuaalreaalsus inimestele lähemale tuua, mida näitab ka fakt, et ettevõte on osades koolides ellu kutsunud n-ö virtuaalsete kooliekskursioonide projekti, kus õpilastele antakse Google Cardboard komplekt, telefon ning õpetajale tahvel ekskursiooni juhtimiseks.
Google Cardboard komplekti kasutamiseks ei ole vaja midagi rohkemat kui telefoni, vastavat rakendust ning papist voldikut koos kahe läätse ja magnetiga, mida on võimalik tellida näiteks siit. Proovi järgi ja avasta oma koduse diivani mugavustest uusi ja huvitavaid kohti üle maailma.
Allikas: Now you can try Street View in VR using Google Cardboard
Tänasel tasuta veebiseminaril jagab tehnoloogiaajakirjanik Hans Lõugas näpunäiteid, kuidas ohutult nutiseadmetes ja internetis tegutseda. Täna kell 15-16 toimuvat veebiseminari korraldab Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA) digiõppe päeva raames.
Riigi Infosüsteemi Ameti tehtud uuring nutiseadmete kasutajate turvateadlikkusest näitab, et pea 40% tahvlite ja nuhvlite kasutajatest on digiturvalisuse suhtes ükskõiksed. „Tehnoloogiaga seotud turvariske tuleb osata nii ära tunda kui ka ära hoida, see on oluline igale nutiseadme kasutajale ja kogu Eesti riigile üha digitaliseeruvas maailmas,“ ütles digiõppe päeva korraldaja HITSA projektijuht Marit Dremljuga-Telk. „Digiõppe päevaga tahamegi parendada täiskasvanute teadlikkust ja oskusi digiturvalisuse tagamisel, jagame infot ja näpunäiteid selleks, et me saaksime iseennast ja oma lähedasi interneti ja nutiseadmetega seonduvate ohtude eest kaitsta.“
Digiturvalisuse veebiseminarile on oodatud osalejaid kõikjalt Eestist. Seminaris jagab tehnoloogiaajakirjanik Hans Lõugas praktilisi nippe, mida igaüks meist saab enda kasuks tööle panna. Miks logib tark kasutaja Facebookist pärast kasutamist välja, mida ma saan ennetavalt ise teha selleks, et oma kaotatud telefon tagasi saada, miks küsib Google minu telefoninumbrit – nendele ja paljudele teistele küsimustele saab vastuse digiõppe päeva veebiseminaril. Lisaks saavad kõik huvilised proovile panna argielu puudutavad teadmised digiturvalisusest värskelt valminud rakenduse abil.
Vaata ülekannet kell 15-16:
Digiõppe päeva (varasemalt e-õppe päeva) korraldab HITSA alates 2003. aastast eesmärgiga populariseerida info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise võimalusi õppimisel ja õpetamisel igas vanuses huvilistele. Seda kõike selleks, et teadvustada ühiskonda tehnoloogilistest võimalustest meie ümber ja ärgitada kaasa mõtlema. 2015. aastal on digiõppe päev liitunud ka üleeuroopalise Code Week nädalaga.
Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) eesmärgiks on IT-hariduse toetamine ja tänapäevase tehnoloogia juurutamine kõikide tasemete haridusasutustes, nende varustamine moodsate infosüsteemidega, ning kõrge kvalifikatsiooniga IKT-spetsialistide ettevalmistamise tagamine.
Maailmas suuruselt teine tõstukite ja buldooserite müümisega tegelev Jaapani ettevõte Komatsu seisab kodumaal silmitsi järjest suureneva tööjõupuudusega.
2020. aastaks Jaapanis olümpiamängudeks ettevalmistusi tegev Komatsu on hakanud probleemi lahendamiseks välja töötama uut teenust nimega Smart Construction (Tark Ehitus), mis kujutab endas droonide poolt juhitud masinaid, mis liiguvad ehitusplatsil ringi ilma kabiinis istuva juhita.
Hulk droone lendavad ehitusplatsi kohal ning teevad sellest reaalajas uueneva kolmemõõtmelise mudeli, millelt on droonioperaatoril pidevalt võimalik ehitusplatsil liigutatava pinnase muutusi jälgida.
Uut lahendust arendab Komatsu Ameerika idufirmaga Skycatch ning uuel teenusel on potentsiaali muuta kogu Komatsu senist äriplaani.
Klientidele masinate müümise asemel võib ettevõte hakata neid koos droonioperaatoritega hoopis rentima. Ettevõtte sõnul muudavad droonid töö palju kiiremaks ja efektiivsemaks – kui varasemalt kulus ehitusobjekti ettevalmistuste peale kuni kaks nädalat, siis droonid on seda aega vähendanud ühe päevani.
Kuigi Skycatch on Ameerika idufirma, on ta peaaegu kogu oma tegevuse suunanud Jaapani turule. Põhjuseks on Ameerikas kehtivate droone puudutavate regulatsioonide rohkus, mis teeb arendustöö sealses keskkonnas keerulisemaks. Lisaks on Jaapan selliste tehnoloogiliste uuenduste omandamisel olnud teistest vastuvõtlikum.
Kui hädavajalikud digitoimetused saab kannatliku meele abil korda ajada ka 10 megabitise internetikiirusega, siis on palju ka selliseid argiseid ja vaba aja tegevusi kodus, mis eeldavad kvaliteetse ja kiire interneti püsiühenduse olemasolu. Murdumas on ka pikalt võimutsenud alla- ja üleslaadimiskiiruste erinevuste reegel.
5 kodust toimetust, mis nõuavad kiiret netiühendust
Striiminguteenuste nautimine – paljud meelelahutusteenused liiguvad pilvepõhiseks ja kasutavad erinevaid striiminguplatvorme selleks, et olla alati ajakohane ja täpne, olgu selleks siis muusika kuulamine Spotifyst, filmide „laenutamine“ otse nutiseadmesse või lemmiksarja vaatamine hooaegade kaupa. Et meelelahutuse ja vaba aja veetmise kogemus aeg-ajaliste katkestuste alla ei mattuks, tuleb kiire, kõiki striiminguvajadusi arvestav netiühendust igati kasuks.
Igale ühele oma muusika – on selge, et selliseid perekondi, kus kõik koos õhtu otsa ühte muusikakanalit nauditakse, leidub reaalsuses vähe, seetõttu on ka muusika striimimise teenused muutud aina personaalsemaks, arvestades igaühe erihuve. Hea netiühendusega võivad kõik nautida Spotify eri muusikakanaleid või nutiTV muusikaprogramme täpselt niipalju ja sellises nutiseadmes, kus parasjagu sobib, häirimata seejuures teise pereliikmete muusikakogemusi.
Perepidustuste fotoalbumite jagamine – meist kõigist on saanud vähemalt poolprofessionaalsed fotograafid ja loojad, keskmine perekond teeb päevas gigabaitide jagu pilte ja videoid ka oma argitoimetustest ja üllatusest või emotsioonidest, lisaks sellele pildistame ja filmime pere ja sõpruskondade suursündmusi, olgu nendeks siis koolilõpud, sünnipäevad ja muud tähtpäevad või ühiselt ette võetud metsamatk. Kiire netiühendust aitab kogu loometööd nii pilveteenustesse silmapilkselt varundada kui ka kõikide sõpradega üle neti jagada.
Kvaliteetse nutiTV vaatamine – tormilise kiirusega muutuvad digitaalsed telekanalid HD-kvaliteetseks, edastades suuremaid infomahte ja nauditavamat telepilti ja -heli. Et teleteenuste nautimine ei saaks kuangi häiritud ja see ressurssi muudelt kodustel digitoimetustel ära ei ampsaks, tundub stabiilselt ülikiire netiühendus näiteks suuremas perekonnas juba täiesti mõistliku otsusena. Ka tavakanalite vaatamisel tuleb kvaliteetne ja kiire netiühendust alati kasuks. Juba täna on HD-paketis 10 telekanalit, kuid nimekiri ülikvaliteetset telepilti edastavatest meelelahutuskanalitest täieneb pidevalt.
Mängugurmaanide hasardihetked – kaugsõpradega mängimine pikkade distantside tagant on ammu juba argipäev, seejuures tuleb aga mõista, kuivõrd kvaliteetseks on muutunud hasartsete ja põnevate netimängude graafika, reageerimis kiirus ja helikvaliteet. Sõbraga digimängus koos seigeldes ei saa oodata, kui üks või teine mängusituatsioon end üles laeb – kõik peab toimuma just nüüd, just praegu. Ülikiire netiühendus on mõnusa mängukogemuse ja võistlustunde saavutamiseks ääretult oluline.
Stabiilsus ja kiirus käsikäes
Inimesed, kelle igapäevased toimetused eeldavad suhtlemist ja failide vahetamist vahemaade tagant internetti kasutades, ei jaga enam ammu oma toimetusi üleslaadimisteks ja allalaadimisteks – pidev ja stabiilne infovoog on oluline mõlemis suunas ja püsivalt.
Samuti ei ole mõeldav, et netiühenduse kiirus võiks oluliselt langeda näiteks tipp-tundidel, kui paljud samas piirkonnas elavad või töötavad kaasmaalased samuti oma digielu aktiivselt elavad – faile varundavad, filme vaatavad või muudel digipõldudel põnevusega surfavad.
Stabiilselt kiire internetiühendus mõlemis suunas on hädavajalik näiteks kaugtööfännidele, kelle põhiline ühendust klientide, koostööpartnerite ja tiimidega toimub internetipõhiselt. Tihti peavad sellised oma ala asjatundjad ja eksperdid vahetama suuri faile ja seda silmapilkselt, sest ajafaktor võib saada parimate tulemuste püüdmisel määravaks.
Näiteks peavad arhitektid jagama neti vahendusel ja vahel sadade või lausa tuhandete kilomeetrite taha mahukaid joonestusi, fotograafid töödeldud galeriisid tellijatele levitama, disainerid oma töökavandeid kolleegidele kinnitamiseks lähetama, vähem mahukad pole ka illustraatorite, filmirežissööride või näiteks koolitajate töömaterjalid. Kaunilt tehtud kaasaegne presentatsioon koolituseks võib kaaluda kuni mitu gigabaiti, aga selle edastamine kolleegidele või koolituse tellijale ei saa kesta tunde.
Püsiinterneti leviala on kättesaadav kõikjal üle Eesti – kontrolli, kas ka sinu kodusel aadressil.
Ajast ja teistest ees juba täna
Kiire ja stabiilne internetiühendus kodukontoris muutub aina olulisemaks ka täiesti tavapärasena tunduvates elusituatsioonides – näiteks on paljudel käepärast droonikaamerad ja 4K-videosalvestid. Mahukast algmaterjalist tuleb ka siin pere keskis sotti saada ja omavahel näiteks filmitud peovideoid läbi vaadates kõiki rahuldava tulemuseni jõuda. Ka kodused salvestised on järjest kvaliteetsemad ja failid sõpradele saatmiseks või pilveteenusesse varundamiseks suured ja mahukad.
Ka targad ja digikavalad kodujuhtimise süsteemid arenevad nii jõudsalt, ja muutunud kodukasutajatele ning väikekontoritele taskukohaseks alternatiiviks oma vara kaitsmisel ja näiteks koduloomadel ja väikelastel silma peal hoidmisel. Kogu infovahetus juhtpulti, kaamerate, andurite ja muude kodusüsteemide vahel peab samuti toimuma silmapilkselt ja iga ilmaga.
Kuigi täna veel võime harjumuspäraselt kesise netiühendusega saada hakkama või sellega leppida, siis vaadates homsesse, muutub ülikiire ja püsivalt kvaliteetne netiühendust järjest olulisemaks.
Tulevikuvõrk sinu kodus juba täna!
Kui praegu on hea ja kiire internetiühendus kuni 500 Mbit/s, siis viie aasta pärast on koduinternet kümme korda kiirem. Elioni võrgule võid kindel olla – kui oled juba kord valguskaablivõrguga liitunud, saab sinu internet ainult kiiremaks muutuda.
Aina kasvavad kiirused võimaldavad meil internetti senisest veelgi mugavamalt ja kiiremini kasutada, parandades samal ajal meie elukvaliteeti ja rahulolu. Mis on need tegevused, mille jaoks kiire internet eriti vajalik on?
Filmid ja videod
Iga filmisõber teab, et HD-kvaliteedis filmi allalaadimiseks tuleb varuda aega ja kannatust. Aeglasema internetiühenduse korral tuleb oodata isegi tunde – kiire ühendus võib seda aega vähendada minutiteni. Lisaks filmide allalaadimise kiiruse parandamisele muudab ühenduskiiruse kasv mugavamaks ka filmide ja seriaalide vaatamise otse veebist.
YouTube, Netflix, minuTV jms teenused kohandavad vaadatava video kvaliteeti vastavalt kättesaadava interneti kiirusele. Kui internetikiirused on madalad, siis on ka vaadatava video kvaliteet kehvem ning selleks, et videoid vaadata HD-kvaliteedis, tuleb tihti oodata kuni laadimisriba video allosas on jõudnud piisavalt palju videot ette laadida.
Töötad kodus
Tehnoloogia areng võimaldab järjest rohkematel inimestel töötada oma kodumugavusest, kuid kodused internetikiirused ei ole tavaliselt võrreldavad kontoris olevaga. Kodus töötamine ei päästa koosolekutest, see tähendab vaid, et koosolekud tuleb teha üle videosilla – aeglane ühendus põhjustab katkestusi videos ja helis. Kiirem ühendus vähendab mahukate internetilehekülgede ning e-posti manuste allalaadimisele kuluvat aega.
Kodust wifit kasutab ühel ajal mitu inimest
Kiirema interneti vajadus tõuseb päevakorda eriti teravalt siis, kui kodust internetti kasutab terve perekond paljude erinevate seadmetega. Tavaliselt on samaaegselt kodusesse võrku ühendatud nii lauaarvuti, lapse sülearvuti, pere tahvelarvuti ja kõikide pereliikmete telefonid.
Kui keegi samal ajal ka mahukaid filme, mänge või faile arvutisse laeb või üle interneti mängib, muutub ühenduse kvaliteet ja kiirus halvemaks kõikide samas võrgus olevate seadmete jaoks. Mitmesaja Mbit/sek kiirused võimaldavad tervel perel kvaliteetsest ühendusest ja kiirustest osa saada olenemata sellest, milline pereliige parasjagu filmi vaatab, arvutile uuendusi teeb võib mänge mängib.
Skype
Pereliikmed ja lähedased sugulased elavad tihti Eesti erinevates paikades või erinevates lausa riikides ning telefoniga helistamine võib tiheda suhtluse korral osutuda üsna kulukaks. Selle mure lahendamiseks on paljud läinud üle suhtlusele läbi teenuste nagu Skype.
Kodusest wifi-võrgust üle Skype’i helistamine ei tekita lisakulu kummalegi osapoolele ning kõik tähtsad jutud saavad aetud olenemata vahemaast.
Kiire ühendus tagab, et jutt ei katke, pilt on kvaliteetne ja vajadusel saavad teised pereliikmed vestlusega oma isiklikest seadmetest liituda.
Andmete varundamine pilve
Selleks, et säästa oma arvuti mälumahtu ja kaitsta perekondlikke mälestusi ootamatuste eest, on mõistlik need varundada pilve. Pilveteenuse pakkujaid on mitmeid (Suhtlus Pilv, DropBox, Google Drive, OneDrive), kuid olenemata valitud teenusepakkujast vajab arvuti andmete kiireks ja turvaliseks üleslaadimiseks kvaliteetset ühendust.
Kaasaegsed telefonid ja fotokaamerad suudavad teha väga kvaliteetseid pilte ja videoid, kuid hea kvaliteet suurendab oluliselt pildi mahtu. Aeglasema kiiruse korral võib andmete varundamine pilve olla tüütu ja aeganõudev tegevus, mis võib päädida sellega, et aja kokkuhoiu huvides seda tihti ei tehtagi. Aga piisab vaid arvutile aetud veeklaasist, mis aastaid varutud mälestused hetkega minema pühib…
Erinevad mängud
Väga suur osa inimesi kasutab arvutit mängimise jaoks ning kui tehtud on investeering võimsa mänguriarvuti ostuks, tasub uuendada ka oma internetikiirusi. Paljud väga populaarsed mängud on internetipõhised ehk neid mänge mängitakse reaalajas ja teiste reaalsete inimeste vastu, kuid kui kiiruse tõttu pilt hakib, jääb seisma või katkeb sootuks, ei tee tippskoori parandamist kellegi jaoks kuigi lihtsaks.
Internet areneb pidevalt ja kiiremad kiirused kasutatakse ära viisidel, mida me hetkel ei pruugi osata ettegi kujutada.
Kiire internetiühendus avab palju uusi võimalusi, parandab meie elukvaliteeti ning võimaldab meil teha asju kiiremini, tõhusamalt ja väiksema närvikuluga.
