See ei olnudki väga ammu, kui SIM kaart käis mobiiltelefoni sisse ja nii sai helistada ning SMS sõnumeid saata. Tänaseks päevaks aga on telefonidest saanud nutitelefonid ning peamiseks teenuseks mida tarbitakse hoopiski andmeside. Mobiililevi ulatub vähemalt meie riigis pea kõikjale ning see, koos olemasolevate kõneside ning sõnumiteenustega, on loonud soodsad tingimused erinevate seadmete tekkimiseks, mis vajavad oma töös SIM kaarti ehk GSM võrgu pakutavaid ühendusvõimalusi. Kuna mõnikord võib SIM-i vajadus tulla isegi mõneti ootamatult, siis mõnda sellist nüüd tutvustangi.

Ruuterid

Üheks seadmeks, mis võib SIM kaarti vajada, on pea igas majapidamises leiduv ja seega üsna tavaline ruuter. Teatavasti on ruuteri ülesandeks internetiühenduse jagamine. See võib toimuda nii juhtmega kui juhtmevabalt, kuid jagamise eelduseks on ikka ja alati kõigepealt ühenduse olemasolu. Nii kasutataksegi piirkondades kuhu „juhe“ ei ulatu hoopis 4G ruutereid. Tarbija jaoks on selles suhtes kõik tavapärase olukorraga sarnane, ehk kusagil paikneb karbike, mis ühendab kodused seadmed internetti ja üle jääb vaid pakutavat ühendust oma äranägemise järgi kasutada. Kuid reaalsuses tagab ruuteri enda ühenduse selles paiknev SIM kaart ja seega ühendus GSM võrguga.

Valveseadmed ja nutikodu

Kõiksugu valveseadmed aga ka mitmed nutikodulahendused kasutavad samuti sidepidamiseks SIM kaarte. See võimaldab häire korral operatiivselt teavituse turvafirmasse saata ning seega loodetavasti suurema kahju ära hoidmist. Samuti saab sõltuvalt konkreetsest lahendusest ja kasutatavatest seadmetest distantsilt jälgida näiteks koduste valvekaamerate pilti, andurite olekut aga ka ruumide temperatuuri ja muid näitajaid. Kõik see eeldab aga süsteemi võrgus olemist ja siin tuleb taaskord appi mobiiliside ning kontrollerisse sisestatud SIM kaart.

Väravad

Sarnaselt valveseadmetega, kasutavad ka kõiksugu väravad, tõkkepuud ja muud läbipääsusüteemid üsna laialdaselt käskluste saamiseks GSM võrku. See tähendab, et värava või tõkkepuu kontrollerisse on sisestatud SIM kaart ja vastavale numbrile helistades viimane avatakse. Levinum on selline lahendus juhtudel, kus värava kasutajaid on väga palju, näiteks ettevõttete puhul ja kõikidele pultide jagamine seega tülikas ja ka kallis. Nii ongi lihtsam läbipääsu vajavatele isikutele anda kindel number, kuhu helistades värav avatakse.

Lauatelefonid

Nii imelik kui see ka ei tundu, leidub „lauatelefone“, mille sisse käib SIM kaart. Sarnaselt ruuteritega kasutatakse neid piirkondades, kuhu kaabel ei ulatu, kuid kus on olemas mobiililevi. Muidugi võiks ju küsida, et miks siis mitte kasutatagi mobiiltelefoni, kuid leidub kliente, kes hindavad lauatelefoni lihtsust. Aparaat on kindlas kohas, toru juhtmega selle küljes ja nupud numbri valimiseks suured ja füüsiliselt olemas. Seega ongi olemas telefonid, mis näevad välja nagu tavalised lauatelefonid, kuid kasutavad võrguna tegelikult mobiilsidevõrku ja SIM-kaarti.

Muruniidukid

Lisaks eelpool nimetatud ja võib-olla pisut traditsioonilisematele valdkondadele, muutub üha sagedasemaks ka muude seadmete ja masinate võrku ühendamine. Üheks selliseks näiteks on robotniidukid.

Need aparaadid on leidnud tee üha rohkematesse aedadesse ning muutuvad ka ise aina nutikamaks. Sageli saab paremaid mudeleid juba vastava telefonirakenduse abil juhtida, kuid selle jaoks peab ka niidumasin ise olema intrenetti ühendatud. Kuna aga suuremate aedade ja platside puhul ei pruugi WiFi igale poole ulatuda, ongi taaskord lahenduseks GSM moodul ja selle abil võrku ühendumine. Nii saab vastavat äppi avades lihtsa vaevaga ülevaate seadme aku olukorrast, niidutsüklist jms.

Kerised

Asjade internetti lisandub seadmeid üha kiiremini ja kuigi enamik selle kategooria alla käivatest vidinatest kasutab küll WiFi võrku, siis leidub ka selliseid mis toimetavad jällegi 4G-d ja SIM kaarti kasutades. Näiteks pakutakse nutikaid saunakeriseid, mille pulti käib SIM kaart ja mida saab lisaks tavapärastele nuppudele ka distantsilt juhtida.

On ju mugav saunale ette teada anda, et aeg on kütma hakata ning koju jõudes kohe kuuma leili võtta.

Autod

Ka meie autod muutuvad üha targemaks ning uuemad ja uhkemad mudelid on samuti otsapidi internetis.

Võrguühendus aitab kaasa erinevate internetipõhiste teenuste tomimisele aga ka navigeerimisele ja tootjatehase sõidukiga kontaktis olemisele. Nii saab üle õhu saata masinale uut tarkvara, diagnoosida probleeme jms. Samuti leidub juba ka mitmeid telefonirakendusi, mille kaudu auto omanik selle seisukorrast ülevaate saab ning vajadusel ka käsklusi annab. Lisaks pakuvad paljud sõidukid pardal olijatele WiFi ühendust, kuid see sama WiFi tagatakse tegelikkuses jällegi 4G abil.

Kokkuvõtteks

Kokkuvõtvalt võib öelda, et nutiajastul ühendub internetti aina rohkem seadmeid ja lisaks tavapärastele 4G võrgu ja SIM kaarti kasutavatele seadmetele, lisandub neid muudkui juurde ja seda valdkondadest, kus seda esimese hooga oodatagi ei oska. Eelpool on toodud vaid mõned sellised näited ja valdkonnad. Seega ei maksagi imestada, kui uut niidukit soetades on vaja ühendust võtta ka oma mobiilside operaatoriga ning sõlmida ka vastav mobiilse andmeside leping. Sellele aitab kindlasti kaasa ka 4G üha laiem levik ning mahtude hinnalangus ja SIM kaartide enda areng näiteks e-SIMi tuleku näol. Loomulikult ei kao kusagile ka traditsioonilised võrgu tarbijad nagu nutitelefonid ja tahvel- ning sülearvutid.

The post Kohad, kus kasutatakse SIM kaarti appeared first on Digitark.

Telia Eesti andmekeskuste ja turvalahenduste grupi juht Margus Danil kirjutab, et kuna pidevalt lisandub turule erinevaid võimalusi oma ettevõtte IT- ja salvestuslahenduste kasutuselevõtuks, nõuab sobivaima koosluse leidmine üha hoolikamat eeltööd ning professionaalset nõustamist.

Erinevate IT-lahenduste tootjate suunalt on viimasel ajal kaunis tihti kuulda retoorikat, nagu suunduks klassikaline jagatud salvestusvõrk koos andmesalvestiga ajaloo prügikasti. Samas soetavad ettevõtted endiselt sellist tehnoloogiat, kuna see on väga töökindel. Tõsi, selle lahenduse kuluefektiivne ülalpidamine nõuab üksjagu kompetentset tiimi.

Kõik ettevõtted, kes haldavad ise oma IT-masinat ega osta seda teenusena sisse, on varem või hiljem dilemma ees, et kui päevakorda kerkib tehnoloogia elukaare seisukohast uuenduskuuri tegemine, siis mille kasuks otsustada: kas jätkata vanaviisi või vaadata moodsamate tehnoloogiate poole.

Iga uue tehnoloogia tulekuga kaasnevad oma head ja vead

Uue tehnoloogia positiivseks omaduseks on kahtlemata selle võime skaleeruda. Paraku skaleeruvad koos sellega riskid – igasugune laiendamine kasvatab riske, sest üldjuhul on kõik andmed hajutatud laiali üle terve keskkonna. Seetõttu tekib küsimus, kas alati võib olla kindel, et kõik algoritmid töötavad nii nagu tootja poolt ette nähtud?

Täna on turul saada korralik hulk tarkvarapõhiseid IT-taristu lahendusi, kuhu võib liigitada terve rea erinevaid võimalusi. On selleks siis hyperconverged infrastructure (HCI) ehk ülilõimitud taristu või softaware defined storage (SDS) ehk tarkvarapõhine andmesalvestus. Või siis sootuks midagi muud. Need lahendused on saadaval juba mõnda aega ning selle valdkonna tegijaid lisandub pidevalt.

Näiteks Telia on siiani katsetanud väga erinevaid lahendusi ning teeb seda ka edaspidi. Sellel on kaks peamist eesmärki – moderniseerida ja lihtsustada oma enda andmekeskuste taristut ning töötada välja kliendispetsiifilisi lahendusi.

Selle töö käigus oleme jõudnud arusaamiseni, et paljude tootjate esialgu õilsana tundunud plaan pakkuda tarkvarapõhiste lahenduste loomisel tõeline vabadust riistvara kihist on osutunud hiljem erinevatel põhjustel tupikteeks.

Välja on löönud erinevad põhjused, olgu selleks siis soov hammustada pirukast suurem tükk või siis soov siduda klient enda lahenduste külge. Samuti võimetus või soovi puudumine pakkuda tuge oma lahendustele erinevate riistvaraplatvormide korral.

Sellistel puhkudel on tulemused väga erinevad ning klient võib leida end ootamatult valiku ees, kas maksta tootja poolt küsitavat hinda või hoopis visata kõik senine üle parda ja minna üle mõnele järgmisele tehnoloogiale.

Alati leidub lahendus

Oluline on siiski teada, et igaks olukorraks on olemas sobiv lahendus ning alati ei saa väita, nagu oleks vana ja töökindel lahendus halb ning uus ja moodne hea. Küll saab valikutel määravaks, mis on ettevõttel täna olemas ja mida on võimalik edasi kasutada. Eriti kehtib see olemasolevate tarkvaralitsentside kohta: olgu selleks siis hüperviisor või haldusvahendid, küsimus on selles, kas seda saab edasi kasutada ning kuidas tootja litsentsipoliitika toetab uut tüüpi lahendust. Siin võib tekkida olukord, kus riistvara hinnas saavutatud sääst võib kaasa tuua täiendava vajaduse tarkvaralitsentside järgi, mis kogu planeeritud kasu elimineerib.

Lisaks võib oluliselt erineda riistvara hind. Näitena võib siin tuua tarkvaralise andmesalvestuse ehk SDS-i, kus täiendava salvestusmahu lisamine toob kaasa täiendava ehitusploki uue serveri näol, mis sisaldab lisaks täiendavatele kõvaketastele ka mälu, protsessorit ja muud sarnast. Võiks ju eeldada, et kõvaketas – sõltumata sellest, kas ta on serveris või andmesalvestis – on suurusjärgult samas hinnaklassis. Tegelikkuses on serverisse paigaldatav ketas märgatavalt soodsam, samuti on võimalus kasutada nn kodukasutaja kettaid, mis muudab lahenduse hinna veelgi soodsamaks. Nüüd muutubki oluliseks, kuidas on lahenduse tööks vajalik tarkvara litsentseeritud ehk vaadata tuleb tervikpilti.

Üldiselt tundub, et tarkvarapõhised lahendused sobivad rohkem sellistele ettevõtetele, kelle äriprotsessid vajavad IT poolset pidevat ümberkorraldamist.

Selline kooslus võib anda olulist säästu ehk kehtib põhimõte: moodne aeg, moodsad ettevõtted, agiilne äri. Siia alla võib liigitada näiteks teistele ettevõtetele IT teenuseid osutavad teenusepakkujad – kliente võib summaarselt olla palju ja pidevalt vajatakse ümberkorraldusi.

Traditsioonilisemalt tegutsev äri – näiteks tootmisettevõte – ei pruugi aga esmajärjekorras vajada kõike uue tehnoloogia poolt võimaldatavat ning sellisel juhul ei ole kasutamata jäävate võimaluste eest maksmine ka otstarbekas.

Telial on hulgaliselt kogemusi tarkvarapõhiste infralahendustega ning meil on olemas ka uus, moodne ja võimas laborikeskkond, kus erinevad lahendused on töös ja katsetamisel. See võimaldab koos kliendiga läbi mängida erinevaid kliendispetsiifilisi kasutusjuhtumeid – ikka selleks, et tegu oleks rätsepaülikonna, mitte tavalise poetootega. Seepärast oleme alati valmis oma kogemusi jagama ja klientidega kaasa mõtlema.

The post Milliseid IT- ja salvestuslahendusi oma ettevõttes kasutada? appeared first on Digitark.

Eestlased on suured telerivaatajad ning suur spordipidu ehk eelmisel nädalal alanud jalgpalli MM võimendab seda trendi veelgi. Paljud meist jälgiks kvaliteetset telepilti hea meelega pidevalt, sõltumata asukohast ja kellaajast. Seoses suvega aga viibitakse tavapärasest rohkem kodust eemal ning suvilas või maakodus pole paraku alati samasuguseid võimalusi nagu päriskodus. Õnneks on siiski mitmeid võimalusi kuidas jalgpalli MM-i kõik mängud ja ka muud lemmiksaated uudistest kuni filmideni ikkagi ära vaadata. Millised need täpsemalt on, sellest nüüd juttu teemegi.

Nutiseade

Telepilti saab väga edukalt vaadata näiteks nutiseadme abil. Internetiühenduse ja vastava äpi olemasolul ükski saade nägemata ei jää ja pole vahet, kas tegemist on nutitelefoni või tahvelarvutiga, Androidi või iOS-i tarkvaraga. Selleks vajalik MINU.TV rakendus võimaldab näha üle 25 telekanali ja seda nii otse kui järelvaadates. Olemas on ka populaarne Lastenurk ning sadu filme ja mitmeid teleseriaale. Ainsaks eelduseks on internetiühenduse olemasolu, kusjuures pole vahet kes on teenusepakkuja. Mõistlik oleks 4G ühenduse puhul muidugi veenduda piisava mahuga paketi olemasolus. Saadete vaatamine saab alata kohe kui rakendus on alla laetud ja aktiveeritud ehk sinna on sisse logitud. Telia TV teenuse olemasolevad kliendid saavad seda kohe teha ning neile kellel on tellitud Salvestusteenus, on MINU.TV tasuta. Juhul kui klient veel ei olda või salvestust ei kasutata, maksab see 6€ kuus ning esimene kuu on tasuta. Mainimist väärib veel, et teenus toimib ehk telepilti saab jälgida terves Euroopa Liidus.

Arvuti

Arvuti olemasolul on lemmiksaateid väga lihtne vaadata ka selle abil. Reeglina on iga arvuti ka internetti ühendatud ning nii ei olegi muud kui tuleb minna lehele minutv.ee. Edasi saab sama raha eest, nagu nutiseadmes, juba olemasolev Telia TV klient sisse logida ning programmi jälgima asuda või siis uus huviline kiirelt teenusega liituda. Ka arvutiekraanil pakutav sisu ja võimalused on sarnased kodusele telerile või tahvelarvutile. Näha saab mitmeid telekanaleid, filme, sarju ning minna ajas tagasi. Ei puudu ka Lastenurk.

Teler

Jalgpalli aga on kindlasti mugavam vaadata suurelt ekraanilt ning ka see on „metsas“ olles võimalik. Loomulikult peab selleks kõigepealt olemas olema teler. Kui ekraan leitud, on üheks viisiks sellele tavalise antenni külge ühendamine ning kanalite otsimine. Digiajastul on signaali olemasolul pilt korralik ja vabalevi kanalid koheselt nähtavad. Juhul aga kui signaal kipub nõrgaks jääma, siis pilti pole ning samuti on pigem kesine pakutav kanalite valik ja ka lisateenuste hulk.

Kuid ka siin on võimalik oma elu mugavamaks teha ja harjumuspäraseid lisateenuseid suurel ekraanil kasutada. Selleks tuleb küll esimese hooga ehk pisut rohkem vaeva näha, kuid tulemus on seda väärt.  MINU.TV Kodus toimib ükskõik millise ühenduse ja ruuteriga. Kui ruuter, digiboks ja teler on omavahel ühendatud, tuleb jälgida ekraanile kuvatavaid juhiseid. Juhul kui MINU.TV toode ja digiboksi poolt kasutatav Telia mobiilne koduinternet on sama isiku nimel, toimub edasine seadistamine automaatselt.

Kui sul on juba kodus Telia TV lahendus, siis võta see endaga suvekoju kaasa!

Kui digiboksi kasutatav interneti teenus ei ole Telia mobiilne koduinternet või kui automaatne käivitamine ebaõnnestus, tuleb valida Sisene MINU.TV kontoga. Seejärel on vajalik digiboksi sidumine MINU.TV kontoga, milleks vajaliku koodi saab veebiaadressilt digiboks.minutv.ee. Peale sisselogimist tuleb valida Lisa uus seade ja digiboksile nimi panna. Seejärel kuvatakse MINU.TV sidumise kood, mille saab telerisse sisestada. Ja ongi kõik telekavaatamiseks valmis.

The post Vaata jalkat, kus iganes appeared first on Digitark.

Aktiivsusmonitor pole enam ammu mingi uudisasi. Seda kasutavad sajad tuhanded inimesed, kes loodavad nutika seadme abil oma füüsilisel arengul silma peal hoida. Neid kannavad pea kõik terviseteadlikud kodanikud alates kooliõpilastest ja lõpetades pensionäridega.

Kas tõesti on maailmas veel liiga vähe aktiivsusmonitore, käis mu peast läbi mõte, kui sain testimiseks Garmin Vivosport aktiivsusmonitori. Juba Garminil endal on neid valminud omajagu. Järgnevatel päevadel aga tekkis mul juba sportlik huvi, et välja selgitada, mille poolest Vivosport erineb sadadest teistest randmel kantavatest ekraaniga kummirõngastest.

Välimus

Välimus pole kindlasti Vivosporti tugevaim külg ning aktiivsusmonitoride laia valikut arvestades on turul kindlasti märksa atraktiivsemaid võimalusi, kui järjekordne tumedas silikoonkestas ekraan. Kusjuures monitori ennast käevõrust eraldada ei saa, mis tähendab et monitori rihma vahetada ei saa – ei suurust, värvi ega faktuuri. Õnneks ei torka Vivosport käepeal eriti silma ning võib vabalt märkamatuks jääda.

Küll aga on sellel monitoril väärikas ja garminlikult kvaliteetne karp, mis muudab selle kenaks kingituseks füüsiliselt aktiivsele (või selleks saada soovivale) inimesele.

GPS

Garmin rõhutab antud toote kommunikatsioonis igal sammul GPS-i olemasolu, mis tähendab, et vähemalt firmale on see oluline. Eeskätt tähendab see seda, et seade sobib nendele inimestele, kes tahavad, peavad või armastavad liikuda õues. Vivospordi GPS on täpne, võib-olla isegi pisut täpsem, kui mõned konkurendid, aga siin on üks väike aga. Kui seadmel GPS sisse lülitada, siis võtab see veidi aega. Võib-olla isegi kuni 2-3 minutit. Seega ei maksa kohe kannatust kaotada, kui ühendus momentaalselt ei toimu.

Ekraan

Puutetundlik ekraan on ilus ja värviline. Suuruse poolest on tegu ilmselt aktiivsusmonitoride standardiga ning kogu vajalik info mahub sinna kenasti ära. Õigemini siis mahub ekraanile infot piisavalt. Päevasel ajal on ekraan kergesti loetav ka ilma taustavalguseta. Värvid on meeldivalt erksad.

Puutetundlikusega on ka kõik korras st ekraanil on seda just piisavalt mugavaks kasutamiseks. Kui mõned ekraanid on liiga puutetundlikud ja teised jälle liiga tundetud, siis Vivospordi juures on Garmin leidnud meeldiva tasakaalu.

Kasutajaliides

Minu jaoks on kasutajaliides selle aktiivsusmonitori tugevamaid külgi. Lihtne, loogiline, sisukas ja intuitiivne. Garmini pikaajalised kogemused annavad siin meeldivalt tunda. Seade on sedavõrd intuitiivne, et selle kasutamiseks pole vaja oluliselt isegi inglise keelt tunda, piisab vaid üksikutest sõnadest. Menüüd on nii mõnusad ja lihtsad, et nendes liikumisest võib sõltuvusse sattuda. Lisaks saab aktiivsusmonitori kasutajaliidest endale sobivamaks kohandada nutiseadme rakenduse abil, kuid see eeldab juba laiemaid teadmisi inglise keelest.

Rakendus

Kasutajaliidese juurest on loogiline liikuda edasi telefonirakenduse juurde. Ka siin on mul raske millegi kallal norida – kogemused on kaasa toonud kvaliteedi. Nii infot kui ka võimalusi on piisavalt, aga mitte ülearu nagu näiteks lennuki armatuurlaual. Vajalik info on esile toodud selgelt, värvikalt ja atraktiivselt, Ilus vaadata ja lihtne aru saada. Kindlasti on neid, kellele meeldib rohkem nt Fitbiti graafiline stiil ja rakenduse ülesehitus, kuid siin on tegu personaalse maitsega.

Südamemonitor

Iga endast lugupidav aktiivsusmonitor on varustatud pulsianduriga, mis vajadusel kontrollib kasutaja „mootori“ löögisagedust. Vivospordi südameandurit võib sisse lülitada 24/7 režiimile, mis tagab ööpäevaringse kontrolli südame töö üle. Pisut taustauuringuid tehes selgus, et ka pulsianduril on väikene aga. Nimelt eelistab ta neid, kes jooksevad või kõnnivad, aga näiteks jalgratturite puhul pidi täpsusega kehvemad lood olema. Ise ma jalgratta puudusel seda kontrollida ei saanud, kuid kui plaanite Vivosporti kasutada eeskätt jalgrattaga, siis soovitame eelnevalt mõne Vivospordi omanikuga konsulteerida, millised on tema kogemused.

Aku

Garmin ise pakub ühe laadimisega tööajaks terve nädala. Reaalses elus jääb aktiivne kasutusperiood kuskile 3-5 ööpäeva juurde, sõltuvalt kasutusintensiivsusest. See võimaldab Vivosporti kasutada muuhulgas oma unerežiimi jälgimiseks, mida näiteks enamuse nutikelladega teha ei saa. Samas kulub aku laadimiseks vaid 1,5 tundi. Siin tahaks ka pisut viriseda, et siiani pole veel leiutatud ühte universaalset laadija, mis sobiks kõigile aktiivsusmonitoridele, aga see pole kindlasti Garmini süü, vaid see tahaks laiapinnalisemat koostööd kõigi aktiivsusmonitoride tootjate vahel.

Märguanded

Lisaks liikumisinfole võib Vivospordi ekraanile saada ka teateid telefonile saabuvatest kõnedest ja sõnumitest. Positiivse külje pealt on isegi hea, et Garmin pole siin läinud kaasa trendidega ja võimaldanud monitorile ligipääsu ka sotsiaalmeediale. Märksa puhtam ja kuivem tunne on joosta või kõndida ilma, et iga natukese aja tagant segaks sind teated sellest, mida sõbrad parasjagu näoraamatus ette on võtnud.

Kokkuvõtteks

Garmen Vivosport on kvaliteetne aktiivsusmonitor, mis pakub tavalisele tervisesportlasele piisava koguse infot mugaval ja arusaadaval kujul. Lisaks korralikule kvaliteedile on selle suurteks eelisteks väga mugav ja intuitiivne kasutajaliides, GPS ja värviline ekraan. Kui nüüd küsida, mis tõstab Garmin Vivospordi esile teiste aktiivsusmonitoride seas, siis minu jaoks on selleks väga hea kasutuskogemus, kus korralik koostekvaliteet harmoneerub hästi läbimõeldud kasutajaliidesega. Ehkki sama võib ilmselt öelda veel nii mõnegi teise aktiivsusmonitori kohta, siis julgen arvata, et suurem osa selle tooteklassi esindajatest peavad siin Garmin Vivospordile paraku alla vanduma.

The post Väike aga tubli Garmin Vivosport appeared first on Digitark.

Kogu maailmas ülipopulaarne Youtube veebikeskkond ei ole enam ammu pelgalt videote jagamise koht. Seal kuvatakse reklaame, sinna riputatakse erinevaid õppevideosid, entusiastid on sinna loonud oma fännidele kanaleid ning väga palju kasutatakse YouTube`i ka muusika kuulamiseks.

Youtube nutitelefonis

Lisaks eelolevale tarbitakse üha enam YouTube`s olevat sisu ka mobiiltelefoni vahendusel. Näiteks jooksma minnes või muud trenni tehes on ju mõnus klapid kõrva pista ja seal leiduvat muusikat kuulata. Paraku aga kimbutab telefonides olevat YouTube äppi üks häda. Nimelt peatab see oma töö samal hetkel kui ekraan välja lülitada. See tähendab, et telefoni taskusse pannes lõppeb ka muusika mängimine, sest ekraani ju taskus avatuks jätta ei saa. Vastasel juhul toimetaks see seal omatahtsi edasi ja muusikapala lõppeks varem või hiljem seetõttu niikuinii. Mõneti on see ka loogiline, sest rakendus on ju mõeldud videote esitamiseks ja väljalülitatud ekraaniga pole mõtet video taasesitamist jätkata. Õnneks aga on olemas lahendusi, kuidas sellest omapärast mööda saada ning muusika kuulamist jätkata.

Kasuta veebilehitsejat

Kuigi enamik meist kasutab Youtube telefonis vastava rakenduse abil, tasub meelde tuletada, et seda saab teha ka interentibrauseriga. Selleks tuleb mõni veebilehitseja, näiteks Chrome või Firefox oma telefoni alla laadida ja installeerida või üles leida ning käivitada.

Seejärel peaks aadressiribale sisestama aadressi youtube.com. Vahel sellest piisabki, kuid enamasti tuleb siiski teha veel üks liigutus. Nimelt peab rakendusele ütlema, et näidataks lehekülje nii-nimetatud töölaua ehk arvutiversiooni. Selleks peab avama ülal valikute osa ning tegema linnukese vastavasse kasti.

Kui see tehtud, võib video käivitada ning ekraani sulgeda. Video jääb tööle. Firefoxi puhul kuvatakse isegi lukustusekraanile mõningaid valikuid, nagu näiteks pausi nupp. Ja kõik, nii lihtne see ongi.

The post Kuidas välja lülitatud ekraaniga YouTube`i kasutada? appeared first on Digitark.

Telia SAFE teenus aitab kaitsta kõiki pere nutiseadmeid. Õpetame saates, kuidas SAFE aitab lapse telefoni kasutamise piiranguid kokku leppida.

The post Digitarga SAADE: Telia SAFE aitab kaitsta pere nutiseadmeid appeared first on Digitark.

Kas olete soovinud ennast väljendada, kuid pole leidnud veel sobivat emojit. Pole muret, sest nüüd on esimestes telefonides pisipildi näod, kelle juuksed on värvitud punaseks.

Uued emojid lisanduvad Unicode Emoji 11.0 uuendusega. Uuteks pisipiltideks on mufi, superkangelased, bagelid, vetsupaberid, kängurud ja laamad. Kokku lisati juurde 157 emojit ja rohkem saate selle kohta vaadata videot SIIT.

Pärast uuendust on meil maailmas olemas tervelt 2823 pisipilti, millele kasutajad ligi saavad. Tuleb meeles pidada, et emojid ei jõua kõikide telefonidesse koheselt, vaid see võib võtta aeg. Uuendusega läheb kõige kiiremini kaasa Twitter, kuid Androidi ja iOSi seadmetele võtab see pisut kauem aega.

Praegustel andmete järgi saabuvad uued Emojid:

• Juuni-August 2018: Twitter, Facebook, Microsoft
• September-Detsember 2018: Google, Apple
• Jaanuar-Veebruar 2019: Samsung

Allikas

The post Punapeadel nüüd omad emojid appeared first on Digitark.

Appi! Sääsed on väljas ja ründavad. Mida teha? Üks kindel sääsetõrjevahend on võrk, kuid see pole pooltki nii lahe, kui äpp, mis sääski peletab. Äpipoes on kümneid sääskede peletamiseks mõeldud rakendusi nii Androidile kui ka iOS-le. Tegin enda peal inimkatse, et nende tõhusus järele proovida.

Peaaegu kõik need äpid on sarnase logoga ,kujutades sääske, keelumärki ja kandes nime “Anti Mosquito”. Kirjelduse järgi tunduvad need igati mõistlikud – äpp hakkab tegema häält, mida ainult sääsed kuulevad. Mitte ainult ei kuule, vaid ka vihkavad, nii et otsustavad pigem eemal püsida ja lähedale mitte tulla.

Idee pole iseenesest midagi uut. Enne nutitelefone oli võimalik osta kas patareidega või vooluvõrku ühendatavaid väikseid karpe, mis pidid sama töö ära tegema. Neid võib siiani leida ja endale osta. On isegi tehtud eraldi raadiojaam, mis mängib sääsetõrje sagedust. Ma ei tea, mis selle nimi oli, kuid väga tõenäoliselt “Sääse FM”.

Probleem on aga selles, et neid seadmeid ja äppe on testitud, kuid siiani pole need positiivseid tulemusi andnud.

Mõnel juhul on mängitud sagedused vastupidiselt soovitule hoopis sääski ligi tõmmanud!

Seejuures on neid katseid päris raske teha, sest nende sööma tulemist mõjutab ilm, temperatuur, kuid ka katseisiku parfüüm. Lisaks on sääseliike erinevaid, nii et raske on öelda, mis kokkuvõttes tulemust rohkem mõjutab. Täitsa võimalik, et muidugi ka õige pinisev sagedus, mida äpp mängis. Kommentaare lugedes leidub kasutajaid, kes on ülirahul ja ka pettunuid, nii et tuleb ikka ise järele proovida.

Olen testi alustades skeptiline, kuid samas ka lootusrikas, sest äkki on juba digitehnoloogia edasi arenenud ja nüüd, aastal 2018, kui isesõitvad elektriautod valmistuvad autojuhtide tööd ära võtma, on jõutud sinnamaale, et osatakse sääsed inimesest eemal hoida.

Tõmban kolm äppi

• Anti Mosquitos
• Anti Mosquito
• AntiMosquito

Nagu nimed, on ka väljanägemised väga sarnased. Kõik pakuvad võimalust valida hertsides sagedus ning suurt nuppu, mis heli käima tõmbab. Enamik sagedusi, mis putukaid peletama peaks on inimkõrvale kuuldamatud, kuid mõned ka selgelt valjud ja häirivad pininad.

Linnaäärses metsatukas, kus vereimejad mind leiavad ja üha kasvava uljusega katmata nahale maanduvad, nendest äppidest kahjuks abi pole.

Luban endalt verd võtta, ise samal ajal närviliselt äppe ja sagedusi vahetades. Kes teab, võib-olla mõni sääsk tõesti pööras otsa ringi, kuid juba maandunutest ükski oma “söögilauast” minu kõrgtehnoloogilise kihutustöö peale ei lahku. Neid on nii käsivartel kui ka jalgadel ning tuleb aina juurde. Mõne minuti jooksul saan aru, et äpid mind ei aita, vaid pigem kiired jalad, sest muid tõrjevahendeid peale nutitelefoni laetud kolme äpi mul kaasas pole. Torman läbi võsa tagasi tsivilisatsiooni poole. Inimkatse on lõppenud. Tulemusega kolm-null sääskede kasuks.

Kõik need äpid on täidetud tüütute reklaamvideodega, mis äpi töötamise vähemalt viieks sekundiks halvavad, et seejärel peale pisikesele x-märgile vajutamist saaks jätkata. Kokkuvõttes jääb mulje, et need üksteisest eristamatud rakendused on loodud lootuses, et keegi neid ikka katsetab ja ehk jääb ka kasutama ning see on juba piisav reklaamipinna müümiseks.

The post Sääski peletavad äpid appeared first on Digitark.

Üks ebameeldivamaid sõnumeid, mida kuu viimastel päevadel oma telefonist leida, annab teada internetipaketi mahu täitumisest ja sellega seonduvatest “tagajärgedest,” mis lisamahu ostmisega kaasnevad. Sellistel hetkedel olen alati mõelnud, et sõprade Snapchati, Instagrami ja Facebooki postituste reaalajas tarbimise jätkamiseks peab ju olema mõni parem viis kui lisamaht või wifivõrgud. Kui samad mõtted on läbi käinud ka sinu peast, siis pane ennast nüüd valmis – oma netimahtu saad kasvatada pelgalt kõndimisega ja takkatippu saad veel suveks (järgmiseks) saledakski.

Selline uudis ületas koheselt minu huvikünnise (uudised, mille vastu ma huvi tunnen) ning pani kõrvad peas kerkima. Aja jooksul olen oma netipaketi optimeerinud nii efektiivsele tasemele, et enamasti kasutan kuu lõpuks ära 99% endale eraldatud internetist (netikasutust sealjuures piiramata) ning see 1% mis vahel kaotsi läheb ei ole väga suur kaotus. Sellest olenemata tuleb aeg-ajalt ette, et olen mingitel põhjustel internetti kasutanud veidi rohkem ja oma paketi mahu paar päeva enne uue kuu algust täis kasutanud. Lisamahu tellimine ei ole tänapäeval enam absoluutselt kallis lõbu ja 1 GB saad juurde ca 2-3 € eest, aga kuna ma olen põhimõtteliselt raiskamise vastu ja ma tean, et seda gigabaiti ma kahe päevaga läbi ei kuluta, olen need päevad üle elanud koduses wifis. Aga mitte enam!

Kuidas nüüd ikkagi jalutamisega internetti teenida?

See on väga lihtne. Võta oma olemasolev Fitbiti, Garmini või Polari nutikell, millega nii ehk naa oma 10 000 sammu igapäevaselt täis üritad tammuda, ühenda see Telia Active lehel oma mobiilinumbriga (selleks pead olema Telia või Diili klient) ja hakka astuma. Iga läbitud tuhande sammu eest teenid 5 MB andmemahtu oma olemasolevale netipaketile lisaks.

5 MB ei tundu esimese hooga olevat küll ülemäära suur mahuboonus, kuid kui numbrid kokku lüüa  saame kuu lõpuks tervelt 1.5 GB lisamahtu, mida siis enda parima äranägemise järgi kulutada.

1000 sammu = 5 MB; 10 000 sammu = 50 MB; 50 MB x 31 päeva = 1550 MB ehk 1,5 GB

Suurele enamusele piisab sellest ilmselt terveks nädalaks, et lugeda uudiseid, saata meile, kuulata muusikat jne ning kõigele lisaks tuleb ka tervis mühinal, sest just 10 000 sammu päevas on see maagiline piir, mida kõik sportlased, teadlased ja blogijad igal pool pühatekstina kuulutavad.

Minu senised päevased tulemused on jäänud ca 5000 sammu juurde ehk keskmiselt 25 MB päevas (tulevik on käes kui saame oma samme arvutada internetiks), mis on tulnud sisuliselt ilma igasuguse lisapingutuseta kontorilaua juurest kohvimasina juurde ja tagasi tammumisega. Kui siia nüüd mõned õhtused jalutuskäigud juurde teha või poodi minnes auto koju jätta, tuleb 10 000 täis nagu naksti. Ehk siis minu eesmärk järgmiseks kuuks on jalutada vähemalt 50 MB päevas.

Iga inimene võiks kõndida vähemalt 50 MB päevas.

Ja kui salenev keha ja silmapiiril terendav rannavorm motivatsiooni piisavalt kõrgel ei hoia, siis siin on 4 asja, mida teha lisandunud 1.5 GB internetiga:

1. Kuulata Spotify’st 10h Tommy Cashi;
2. Vaadata Youtube’st 5h Taukari videoid;
3. Saata sõpradele 10 000 e-kirja;
4. Külastada 3000 vabalt valitud veebilehte.

Kui sammud on internetti teenima pandud, siis soovitan kindlasti üle vaadata ka Telia Active kodulehe, kust leiab palju põnevat lugemist treeningute, tervisliku toitumise ja sportimiseks vajalike seadmete kohta.

The post Kuidas kuu ajaga endale gigabait internetti juurde kõndida appeared first on Digitark.

Kasulike harjumuste tekitamise äppe on palju. Kuidas suurendada produktiivsust, juua rohkem vett, piiluda vähem telefoni – kõik need heale tervisele ja tõhususele kutsuvad äpid on olemas, kuid enamusel neist on üks suur puudus. Alguses on põnev, kuid igapäevaselt joodud veeklaase äppi sisse kanda on tüütu.

Nendel puudub enamasti üks atraktiivseks tegev omadus, nimelt mängulisus.

Forest on keskendumise hõlbustamiseks tehtud äpp, millel loodusega polegi nii palju ühist, kui võiks arvata. Äpi taga on aga vägagi tuttav probleem. Pidevalt telefoni ekraani kiigates lülitub aju ühelt tegevuselt teisele. Niimoodi fookust lakkamatult vahetades väsime kiiremini ja võib juhtuda, et tunnid mööduvad, aga ei saa algselt ettevõetud ülesannet tehtud. Siinkohal tulebki appi Forest.

Forest on sisuliselt taimer, mille saab panna soovitud ajaks aega võtma.

Kui minutid jooksma hakkavad, ärgitab äpp telefoni käest panema ja enam mitte sellepoole vaatamagi. Ühtlasi hakkab kasvama väike puu. Iga puu saab osaks metsast, mida saab vaatamas käia.

Kui enne taimeri lõppu tekib kiusatus telefoni, siis võib seda teha, kuid tagajärjeks on puu närbumine.

Kokkuvõttes on isegi raske öelda, kas tegu on rohkem telefonimängu või produktiivsuse kasvatamise rakendusega. Siin on mõlemad koos ja väga õnnestunud kombinatsioonis. Huvitaval kombel saadab selles mängus edu telefonist eemal olles. Ühtlasi saab sellega testida oma võimet sõltuvusttekitavat ekraani mitte vaadata. Hea uudisena on Forest äpp, millest võib sõltuvusse sattuda.

The post Vabane telefonisõltuvusest puid istutades appeared first on Digitark.

Aktiivsusmonitorid on popid ning leidnud tee päris paljude inimeste randmele. Need võimaldavad, olenevalt mudelist, kas lihtsalt mõõta päeva jooksul astutud samme ja läbitud teepikkust või asendada juba poolenisti spordikella ning olla samal ajal ühenduses ka kasutaja telefoniga.

Seega pole nende seadmete populaarsuses midagi imeks pandavat. Tulenevalt aga suurest menust on ka aktiivsusmonitoride valik väga lai ja pilt selles osas päris kirju. Seega vaatamegi mida ühe või teise hinnaklassi seadmed üldises plaanis teha oskavad ning teeme ka lühiülevaate mõnest konkreetsest seadmest. Loodetavasti aitab see neil, kel aktiivsusmonitori veel ei ole, kuid selle soetamine meeles mõlgub, pilti klaarimaks saada ning valikut lihtsamaks teha.

Hinnaklass kuni 100 eurot

Lihtsamad, kuni 100 eurot maksvad, aktiivsusmonitorid teevad täpselt seda, mida nende nimigi ütleb ehk mõõdavad kasutaja aktiivsust. See tähendab, et seadet kandes loeb see kokku päeva jooksul tehtud sammud, läbitud teepikkuse ning kulutatud kalorid. Tavaliselt on olemas ka kellaaja näit. Enamikke neist saab ka ööseks käele jätta ning lasta magamise ajal une kvaliteeti mõõta. Mõned mudelid saavad ise aru kui kasutaja magama läheb, teistel tuleb aga eraldi unerežiim aktiveerida. Reeglina selle hinnaklassi seadmed ise veel pulssi mõõta ei oska ning telefoniga ühenduses samuti ei ole. Osadel juhtudel on küll toetatud eraldi pulsivööd ja märguanded kui telefoni peaks sõnum vms. saabuma.

Ostmisel tasuks mõelda mis olukordades aktiivsusmonitori peamiselt kandma hakatakse ning kas see peaks sellest tulenevalt kindlasti ka kellaaega kuvama ning näiteks veekindel olema. Üldiselt võib öelda, et selle grupi seadmed on soodsad ning neid on lihtne kasutada. Konkreetsetest tootjatest ja mudelitest, võiks esile tuua Garmin Vivofiti ning Polar Loopi.

Vivofit 3 eelisteks on väikesed mõõtmed ja äärmiselt pikk, kuni ühe aasta pikkune, patareide kestvus. Kasutamisel kuvab Garmin oma must-valgel ekraanil kellaaega, samme, kaloreid ja läbitud teepikkust ning huvitava lisana ka „aktiivsusriba“. See on ekraani ülaosas asuv punane kriips, mis pikeneb kui kasutaja liiga kauaks istuma jääb. Juhul kui kriips on teatud pikkuseni veninud, annab Vivofit sellest teada ja ärgitab oma peremeest liikuma. Magama minnes aga on võimalik aktiveerida öörežiim ning lasta oma und mõõta. Vivofit on ka veekindel ning toetab lisana Ant+ standardi pulsivööd. Seadistamine ja kõikide mõõdetud tulemuste põhjalikum jälgimine toimub Garmin Connect rakenduse abil. Aktiivsusmonitori enda kasutamine aga ainult ühe nupu abil. Garmini puhul tuleks välja tuua veel ka lastele mõeldud Vivofit jr. seeria. See on Vivofiti spetsiaalselt lastele mõeldud versioon, mis on lõbusa välimuse ja väikestele kandjatele mõeldud suurusega.

Polar Loop 2 aga on Garminist pisut suurem ning välimuselt silmapaistvam. Sõltuvalt seadme värvusest (must või valge) on Polari Led-idest koosnev ekraan, kas punast või valget tooni ning näeb lahe välja. Ka Loop oskab lugeda samme, kaloreid ja näidata kellaaega ning on veekindel. Lisaks suhtleb Polar ka kandja telefoniga ning annab märku sinna saabuvatest kõnedest ning sõnumitest. Aku kestab sel umbes nädal ja laadimine käib läbi kaasasoleva USB kaabli. Selle kaabli abil saab Polari ka arvutiga ühendada, et läbi Flow rakenduse aktiivsusmonitor töövalmis seada ja mõõdetud infot täpsemalt uurida. Mis puudutab Loopi kasutuselevõttu, siis tasub veel teada, et selle rihm tuleb kasutaja käe järgi parajaks lõigata. See tagab küll kena disaini, kuid liiga julgelt naksates tagasiteed enam pole ning rihm võib liialt lühike jääda. Konkureerivate tootjate rihma suuruse ütleb tavaliselt seadme nimes olev täht S, L jne.

Hinnaklass 100 kuni 200 eurot

Selles hinnavahemikus pakutavad seadmed teevad kõike, mida nende odavamad suguvennadki, kuid reeglina on neil suurem ja informatiivsem ekraan ja lisatud on ka optiline pulsimõõtja (aktiivsusmonitor oskab kasutaja randmelt jooksvalt pulssi lugeda), pluss veel erinevaid oskusi, mis küll suuresti sõltuvad konkreetsest seadmest. Näiteks võib siin tuua treeningute mõõtmise või päeva jooksul läbitud korruste arvu lugemise. Seega rohkem makstes saab rohekem funktsioone ning enamikel juhtudel ka ühenduse nutiseadmega sinna saabuvate teavituste randmel kuvamiseks. Tootjatest võiks siin Garmini kõrval välja tuua Fitbiti ja ka näiteks Samsungi.

Garmin Vivosmart 3 on suhteliselt õhuke „peidetud“ ekraaniga aktiivsusmonitor. Ehk ekraan on peidetud rihma alla ning on tavaolekus diskreetselt kustunud. Teavituste saabumisel või treeningul aga seevastu väga selge ning hästi loetav. Funktsionaalsuse poole pealt on võrreldes Vivofitiga lisandunud veel mitmeid omadusi. Üheks näiteks on sportimise mõõtmine, mis koostöös pulsilugejaga võimaldab saada ülevaate erinevate treeningute kestvusest ja efektiivsusest. Jooksvalt kuvatakse sportimise ajal ekraanile pulss ning tehtavate korduste (näiteks tõstmine vms.) arv. Hiljem saab aga Connect rakendusest juba täpsemalt läbitud treeningu kulgu ning efektiivsust vaadata – analüüsida. Lisaks päeva jooksul mõõdetavale üldisele aktiivsusele, näitab Vivosmart ka kasutaja stressitaset ja heaolu. Kui asi on halb, saab seadme abil teha hingamis-ja lõõgastumispause. Veel oskab Garmin kuvada näiteks ilmateadet ning telefonile saabunud sõnumeid ja muid teavitusi.

Fitbit Alta on rõhutatult minimalistliku disainiga ning sobib seega väga hästi neile, kes soovivad, et aktiivsusmonitor oleks pigem tagasihoidlik. Hoolimata tagasihoidlkust suurusest aga mahutab Alta ekraan küllalt palju infot ning on hea loetavusega. Olles aktiivsusmonitor, ärgitab Fitbit oma kandjat päeva jooksul pidevalt liikuma ning loeb kokku kõik sammud ja muud liigutused. Ka see seade oskab randmelt pulssi lugeda ning seda jooksvalt ekraanil kuvada. Lisatud on veel automaatne treeningute tuvastamise ja mõõtmise funktsioon, et võimalikult lihtsa vaevaga saaks kõik tegevused salvestatud. Hiljem saab loomulikult talletatud infot vastavas rakenduses vaadata, analüüsida ning eelnevate perioodidega võrrelda. Veel võimaldab Alta mõõta une pikkust, selle kvaliteeti ning olemas on ka äratusfunktsioon. Ühendust peetakse ka kasutaja telefoniga ning saabunud sõnumite sisu ja muud teavitused kuvatakse otse randmele.  Fitbiti rihm on vahetatav ja aku kestvuseks umbes nädal.

Fitbit Charge 2. See Fitbiti mudel on suure ja selge ekraaniga ning mõõdetud saab sellega muidugi kogu päeva aktiivsus, koos astutud sammude ja läbitud vahemaa ning kulutatud kaloritega. Nagu eeldada võib saab jälgida ka une kvaliteeti ning pulssi. Mis väärib aga esile tõstmist, on spordikelladele omaste funktsionide lisamine. Nii oskab Charge automaatselt tuvastada, mis sporti parajasti tehakse ning selle käigu koos pulsi ja muude oluliste andmetega salvestada. Muidugi saab seadmele ka ise öelda, et nüüd on näiteks jooksma minek ja aeg treeningu käiku jälgima asuda. Veel juhendab Fitbit Charge 2 kasutajat ka vajadusel rahustavate hingamisharjutuste tegemisel ning nagu eeldada võib, on ühenduses ka omaniku nutitelefoniga. Rihmad on taaskord vahetatavad ning peamine abimees seadistamisel ning mõõdetud andmete analüüsimisel on vastav rakendus.

Samsung Gear Fit 2 Pro on välimuselt mõneti nutikella meenutava suure pikliku AMOLED ekraaniga seade. See veekindel aktiivsusmonitor on eriline selle poolest, et sellesse saab muusikat salvestada ja seda siis näiteks sportimise ajal mugavalt kõrvaklappidest kuulata. Veel on Samsungi ekraan puutetundlik ning seega on selle kasutamiskogemus kõige lähemal nutikella omale. Kõikide omaduste kasutamiseks ongi tegelikult vajalik ka telefoni vastava rakenduse paigaldamine. See tagab kella ja telefoni veatu suhtlemise ning võimaldab ka randmelt sõnumeid saata ning näha sissetulevate kõnede infot. Aku kestab Samsungil mõne päeva ja selle laadimine käib üsna mugava juhtmevaba laadija abil. See aktiivsusmonitor mõõdab kasutaja sammud, kalorid ja märgib sisseehitatud GPS-i abil läbitud teepikkuse ka kaardile. Loomulikult saab kasutada erinevaid treenigrežiime ning hiljem mõõdetud andmeid vaadata. Seega on Samungi puhul tegu seadmega, mis paigutub kusagile aktiivsusmonitori ja nutikella vahepeale.

Hinnakalss üle 200 euro

Aktiivsusmonitorid hinnaga 200 eurot ja rohkem, ei olegi tegelikult vast enam lihtsalt aktiivsusmonitorid. Pigem on tegemist lihtsamat sorti spordikelladega. Siin on oluline suur ekraan, liikumise ja treeningu täpsem jälgimine ning hilisem analüüs. Enamasti omavad selle klassi seadmed sisseehitud GPS-i, mille abil märgitakse läbitud teekond kaardile. Veekindlus ja pulsimõõtmine on samuti elementaarsed. Seega, kuna pakutavaid võimlausi on rohkem, siis tasuks enne selle hinnaklassi seadme ostmist ka konkreetse mudeli omadustesse rohkem süveneda, et aru saada, kas pakutav on piisav või on seda liigagi palju.

Kokkuvõtteks

Kokkuvõtvalt võikski öelda, et kuigi aktiivsusmonitore on müügil palju ning hinnadki varieeruvad suures osas, kehtib ikkagi vana tõde. Mida rohkem maksad, seda parema ja võimalusterohkema seadme saad. Kes soovib lihtsalt oma sammud ja kalorid kokku lugeda, võib piirduda odavama-lihtsama aparaadiga, ehk jääda hinnaklassi kuni 100 eurot. Kes aga tahab pisut targemat ja rohkemat pakkuvat, see võiks arvestada hinnaga üle saja ja tõsisemad huvilised võiks kiigata sinna 200 ja rohkem eurot maksvate aktiivsusmonitoride poole.

The post Milline aktiivsusmonitor valida? appeared first on Digitark.

Räägime Digitarga saates sellest, kuidas jalutades tasuta interneti andmemahtu juurde teenida. Vaata täispikka saadet ja saad teada ka kampaaniast, kus on lisaks tasuta andmemahule võimalik võita väärt auhindu.

The post Digitarga SAADE: liigu ja teeni tasuta interneti mahtu appeared first on Digitark.

Ekspress Meedia, Õhtulehe Kirjastuse ja Telia poolt eelmise aasta lõpus turule jõudnud Leheriiuli teenus võimaldab suvel lugeda erinevaid kohalikke digiajalehti ja -ajakirju täiesti tasuta.

Leheriiul võimaldab tellida endale üheks kuuks kolm väljaannet kõigest 4,99 euro eest, mis annab kliendile arvestatava hinnakokkuhoiu. Samas saavad kõik huvilised teenust proovida esimese kuu aja jooksul tasuta ning Leheriiuli tellimine on avatud kõigi kohalike mobiilioperaatorite klientidele.

Eraldi soodustus kehtib Telia uute Mobiilse Elu pakettidega liitujaile, kas saavad Leheriiuli teenuse kingitusena kaasa tervelt 3 kuuks tasuta. Pakkumine kehtib kõigile uutele Mobiilse Elu pakettidele alates 5 GB internetimahust.

Telia Eesti finantseerimise ja lisaväärtusteenuste valdkonna juhi Maksim Melamedi sõnul tarbib üha enam inimesi tänu nutiseadmete võidukäigule uudiseid ja infot digiväljaannete ning uudisteportaalide vahendusel.

“Kuigi Leheriiuli lahendus on turul olnud vaid mõned kuud, saab kasutajate eelistuse põhjal juba öelda, milliseid ajalehti-ajakirju eelistavad eestlased teenuse vahendusel kõige enam tarbida. Ajalehtede arvestuses oli lugejate esimene valik Eesti Ekspress, millele järgnevad Eesti Päevaleht ja Õhtuleht. Ajakirjade puhul on liidripositsioonil Kroonika ning talle järgnevad Tervis Pluss ja Eesti Naine,” märkis Melamed.

Täiendava boonusena saab Leheriiuli tellija enda poolt valitud väljaannete lugemisõigust jagada veel kuni viie pereliikme või sõbraga ning tellitud väljaandeid saab soovi korral kasvõi iga kuu uute lemmikute vastu välja vahetada.

Teenuse teeb paindlikuks ka see, et seda saab tarbida kõikidest seadmetest (tahvlist, mobiilist, arvutist), mistõttu on seda mugav endaga kaasa võtta näiteks maale või suvilasse suvepuhkusele minnes.

The post Soodne võimalus: loe suvel kohalikke ajalehti ja ajakirju tasuta appeared first on Digitark.

Eesti Vabariigi juubeliaasta puhul käivitus täna üleskutse, mille eesmärk on mõõta, kui kiiresti suudavad ettevõtmises osalejad saavutada üheskoos 100 miljonit sammu.

Sammude lugemine sai alguse täna hommikul ning kella 11-ks oli osalejate poolt tehtud juba 700 000 sammu. Osalejate hulk ulatus hommikul üle tuhande ning sammude kogunemise tempot saab jälgida portaalis active.telia.ee, kus selle tarbeks on loodud spetsiaalne sammulugemise kalkulaator.

Telia Eesti asjade interneti valdkonna juhi Toomas Kärneri kinnitusel on uus ja põnev väljakutse hea võimalus panustada oma liikumisega sümboolsesse 100 miljoni sammu täitumisse ning teenida samal ajal oma sammude eest täiendavat mobiilse interneti mahtu. Kõigele lisaks saavad osalejad hea enesetunde tervislikust eluviisist.

„100 miljoni sammu väljakutse on jätk juuni alguses käivitunud kampaaniale Sammud internetiks, mis võimaldab muuta oma igapäevased sammud täiendavaks mobiilse interneti mahuks. Lühikese ajaga on uue lahenduse kasutusele võtnud terve hulk aktiivseid inimesi, kellele oleme tänaseks jaganud 411 gigabaidi (GB) ulatuses tasuta mobiilse interneti mahtu,“ märkis Kärner.

Selleks, et osaleda 100 miljoni sammu soorituses ja oma igapäevased sammud täiendavaks internetimahuks muuta, peab olema Telia või Diili lepinguline klient. Samuti peab inimene kasutama Fitbiti, Garmini või Polari aktiivsusmonitori või spordikella. Kui need eeldused on täidetud, tuleb end sisse logida Telia Active portaali https://active.telia.ee/, siduda oma sammulugeja ja telefoni number ning sammude arvestamine ja internetimahu kogumine võibki alata.

Sammud internetiks lahenduse loogika on lihtne: mobiilse interneti mahtu saab juurde teenida iga päeva jooksul tehtud sammude eest, kusjuures iga 1000 sammu tähendab 5 megabaidi (MB) ulatuses täiendavat internetimahtu. Maksimaalselt saab päevas juurde teenida 50MB ulatuses internetimahtu, mille nimel on vaja teha 10 000 või enam sammu. Ühes kuus teenitav maksimaalne andmemahu kogus on 1,5GB.

„Soovime Telias parandada eestimaalaste elujärge ning tehnoloogia on meile selles täna suureks abiks. Usume, et uued ja põnevad võimalused pakuvad motivatsiooni ja avastamisrõõmu eri vanuses inimestele,“ lisas Kärner.

100 miljoni sammu kogumise tempo ja Sammud internetiks lahendusega saab tutvuda ning selle kasutamist alustada SIIN.

The post Suvine väljakutse: kui kiiresti täitub 100 miljonit sammu? appeared first on Digitark.

Elu on muutuste keerises ja tänu tehnoloogiale on saanud populaarseks rakendused, milleks on Facebook, Instagram ja Snapchat.

Mitmeid aastaid on Facebook olnud kõige populaarsem sotsiaalmeedia platvorm, kuid Ameerika teismelised kasutavad nüüd enam Instagrami ja Snapchatti, kirjeldab Pew Research Center enda uuringus.

Pew Research Center leidis, et ainult 51% noortest (13-17. aastased) kasutab Facebooki ja 2015. Aastal oli see number tervel 71%, mis on muutunud suuresti. Uuringust tuli veel üks huvitav asi välja, milleks on, et ainult 32% noortest kasutab Twitterit. Kõige külastatumad veebilehed olid YouTube ja SnapChat. Kui soovid lugeda antud uuringut, siis saad seda teha SIIT.

The post Noored ei ole enam Facebookis, vaid kuskil mujal! appeared first on Digitark.

Juhtmega või juhtmevabad

Kõrvaklappe valides tuleb ühena esimestest asjadest välja mõelda see, kas need peaksid olema traditsiooniliselt juhtmega või siis hoopiski juhtmevabad. Juhtmega klappide puhul on asi selge, kuid juhtmevabad variandid võivad kasutada erinevaid tehnoloogiaid ning seega peaks neid soetades veenduma, et neid saab ikka kindlasti plaanitud seadmetega kasutada. Kantavate seadmete, näitkes telefonide, jaoks mõeldud klappidel kasutatakse peamiselt bluetooth ühendust. Samas aga toimub sellisel juhul alati heli mõningane pakkimine ning seetõttu esineb ka teatud kadu kvaliteedis. Lisaks on bluetooth ühenduse puhul tegevusraadius üsna piiratud.

Seetõttu kasutatakse koduste seadmetega ühendamiseks mõeldud klappidel ka muid ühendusviise (2,4GHz, WiFi). Nii on võimalik saavutada suurem tegevusraadius ning parem helikvaliteet, kuid raskendatud on kasutamine näiteks telefoniga, kuna signaali edastav osa vajab elektri näol toidet.

Kõrvasisesed

Lihtsustatult võib kõrvaklapid jagada suurteks ja väikesteks. Väikesed klapid jagunevad veel omakorda nööpideks ja kõrvasisesteks. Nööbid, nagu nimigi ütleb, on nööbikujulised pisikesed klapid, mis käivad kõrvade peale. Neid on küll odav valmistada, kuid sellise disainiga on head heli tagada keeruline. Seega on väikestest kõrvaklappidest levinum kõrvasisene tüüp. Sellisel juhul käivad klapid nii-öelda kõrva sisse, ehk nende ots asetatakse kuulmekanalisse. See tagab paigalpüsimise ja heli, eriti bassi, otse kõrva suunamise. Kuna aga inimeste kõrvad on kõigil pisut erinevad, siis on mugavamaks kandmiseks nendega tavaliselt kaasas mitu paari eri suurusega otsikuid. Kõrvasisesed klapid on väga pisikesed ja sobivad inimestele, kes soovivad tagasihoidlikke ja võimlaikult vähe segavaid klappe. Neid saab kanda ka mütsi all ning kerge vaevaga kasvõi taskus kaasas kanda.

Kõrvapealsed

Kõrvapealsed klapid aga asetatakse, erinevalt kõrvasisestest, kandja kõrvade peale ning neid võib pidada suurteks kõrvaklappideks. Hoolimata sellest aga on kõrvapealsed kõrvaklapid ikkagi suhteliselt mõistliku suurusega, ning pigem kerged ja sageli mugavama kaasaskandmise huvides ka kokkukäivad. Samas suudavad need edastada küllaltki kvaliteetset heli, kuna tänu suurematele mõõtmetele on neisse võimalik paigutada ka suurem heli edastav element.

Ümber kõrva

Kõrvaklapid mis asetuvad ümber kõrva nii, et kõrv jääb täielikult ja vabalt klapi sisse, on suured ja seetõttu ka kõige kohmakamad. Samas aga on selliste klappidega võimalik saavutada suurepärane helikvaliteet ja Hi-Fi suunitlusega klappide puhul sinna poole ka püüeldakse. Nagu eeldada võib, saab tulenevalt suurusest kasutada ka korralike mõõtmetega elementi ning kuna kõrv on klappide all vabalt, siis on ka nende pikemaajalisem kandmine mugav. Tavaliselt ongi seda tüüpi kõrvaklapid mõeldud kasutamiseks koduste seadmetega nagu võimendi või ressiiver, ehk muusika kuulamiseks võetakse eraldi aeg ning palad. Tähele tasub veel panna seda, et nii mõnedki ümber kõrva klapid vajavad piisava võimsusega sisendsignaali, mida näiteks telefonid alati pakkuda ei suuda (sellisel juhul võib helitugevus vaikseks jääda ning elamus pole see mis ta olla võiks).

Hi-Fi, Mängu, Spordi jms

Lisaks eeltoodudule võib kõrvaklappe jagada veel ka kasutusvaldkondade järgi. Nii pakutakse spetsiaalselt melomaanidele mõeldud ja eriti kõrget helikvaliteeti, aga ka hinnataset, pakkuvaid Hi-Fi klappe, aga ka mänguritele suunatud mikrofonidega seadmeid, millel on lisaks veel mitme helikanali tugi ja teinekord ka erinevad valgusefektid. Mikrofon on ka kontoritööks ja telefonikõnede jaoks mõeldud klappidel. Veel leidub aga eraldi sportimiseks mõeldud kõrvaklappe, milledel on erilist rõhku pööratud korralikule kõrvas püsimisele ning mis taluvad ka niiskust.

Tinglikult võib siin eraldi välja tuua veel ka mobiiltelefonidega kaasas olevad kõrvaklapid, kuna nendega saab nii muusikat kuulata, kui ka kõnesid teha, ehk need on kasutatavad hands-free seadmena. See tähendab, et neile on lisatud mikrofon ning tavaliselt ka mõned nupud kõnedele vastamiseks või helitugevuse reguleerimiseks.

Aktiivne mürasummutus

Lisaks aga erinevale disainile, leidub kõrvaklappides veel ka mitmeid omadusi ning tehnoloogiaid, milledest üks olulisemaid on aktiivne mürasummutus.

Sellisel juhul „kuulavad“ kõrvaklapid ümbritsevat keskonda ja tekitavad tuvastatud mürale vastupidiseid helilaineid. Seega muutub ümbrus kuulaja jaoks klappe kandes justkui vaikseks ning kosta on vaid parajasti kuulatav muusika või siis lihtsalt alguses veidi kummaline tunduv vaikus. Eriti mugavad on sellised kõrvaklapid näiteks lennukites või muudes mürarikastes keskkondades, kus pidev välismüra muidu väsitaks. Teadma peaks aga, et aktiivse mürasummutusega kõrvaklapid vajavad selle funktsiooni toimimiseks alati eraldi toidet, mis tähendab, et neis on kas patarei või siis laetav aku.

The post Milliseid kõrvaklappe pakutakse? appeared first on Digitark.

Animatsiooni- ja filmistuudio Smoked Sparrow tegevjuht Jakob Kangur avaldab, kuidas kontoritarkvara Office 365 ettevõtte töö targemaks ja kergemaks muudab.

„Kui inimesed loevad meie kohta, et oleme animatsiooni- ja filmistuudio, siis tekib neil paratamatult ettekujutus, et meie päevad mööduvad ainult stuudios värvilisi asju joonistades või võtteplatsil kaamerat kiigutades. Tegelikult moodustab see osa tööst heal juhul veerandi. Ülejäänud kulub kõige selle ettevalmistamiseks,“ sõnab Kangur.

Tema sõnul on Smoked Sparrow ülesanne luua eelkõige tehnoloogia suhtes selgust ja mõistmist ning produktsioon on selle saavutamiseks lihtsalt üks vahend.

„Üsna harilik stseen meie kontoris on hoopis selline, kus vaieldakse toodete ja teenuste üle ning soditakse vildikatega akende peale, et sõnumit visandada. Aga kui õhtul akna taga pimedaks läheb või kui on vaja oma arvutiekraani taha eemalduda, on OneNote see koht, kus omavahel mõtteid, moodboarde, skeemikesi ja kavakesi edasi vahetada,“ märgib Kangur.

Nii saab iga video enne tootmisse suunamist alati kõigepealt paberi peal valmis – tekst koos sõnumiga, mis pilti saadab, ja tabel koos kirjeldusega, mis iga lause juures pildis toimub.

See dokument saab omakorda kõikide edasiste tegevuste aluseks. Kõigepealt läheb dokument kliendile kinnitamiseks või muudatusettepanekute tegemiseks, seejärel hüppab välja helistuudios häälnäitleja noodipuldist ning lõpuks on see klammerdatud iga asjaliku inimese külge, kes hiljem võttel toimetab.

„Et kõigil oleks aga alati värskeimad stsenaariumid, eelarved ja kõik muud projektiga seotud dokumendid silme ees, hoiame neid keskselt OneDrive’i pilves. Nii on meie kontor asukohast, seadmest ja olukorrast sõltumatu, mis on meie jaoks väga oluline,“ nendib Kangur.

Kuna Smoked Sparrow iga projekt on erinev, on projektidel alati ka pisut erinev meeskond. Sellele vaatamata peab informatsioon liikuma kõigi osaliste vahel operatiivselt.

„Rakendus Teams võimaldab tuua kogu meie projektisuhtluse ja -failinduse ühte kohta. Vajadusel saame moodustada tiimi sees ka väiksemaid gruppe, kes saavad kiirelt oma vastutusala probleemid iseseisvalt lahendada. Nii on müra oluliselt vähem,“ lisab Kangur.

Tema kinnitusel hindab ettevõtte meeskond Office 365 juures kõige enam seda, et tarkvara pakub taustal olulist tuge, kuid ei tõmba endale samas kunagi liiga palju tähelepanu. „Selles mõttes on see kui hea produktsioon – õmbluskohti näha ei ole.“

Ettevõtetele loodud uus ja soodne IT valdkonna mugavusteenus Arvuti Stardipakett pakub alates 5,1-eurose kuutasu eest moodsat Microsoft Office 365 tarkavara, tippklassi viirusetõrjet ESET ning kõigele lisaks nimetatud programmide tasuta paigaldamist ja seadistamist.

 Telia Arvuti Stardipaketi tingimuste ja hindadega saab lähemalt tutvuda veebilehel.

Vaata ka Digitarga saadet, mis Arvuti Stardipaketi teenust lähemalt tutvustab.

The post Kuidas Office 365 filmistuudio töö kergemaks teeb? appeared first on Digitark.

Esimese asjana seostub minu jaoks Garmin Forerunner 735-ga disain – kella kergus ning loomulik tunne, kui kell käe peal on. Omapärase aspektina mõjub konkreetse kella mudeli puhul kindlasti tema türkiissinine värv. See on hea vaheldus tavaliselt musta värvi spordikelladele. Kella suureks plussiks on veekindlus, tänu millele kasutasin kella nii basseinis kui ka meres. Eraldi küsimus on muidugi see, kas meres ujudes kella kogu selle infoga vaja on, aga näiteks triatloni käigus mõtleksin ilmselt teistmoodi.

Kasutusele võtmine

Kasutusele võtmine on lihtne ja intuitiivne. Kasutan igapäevaselt iPhone’i ning ühendamine käis hõlpsalt: laadisin App Store’ist Garmini rakenduse ning ühendasin vastavalt ekraanil kuvatud juhistele. Sellega saab hakkama igaüks. Kella nutitelefoniga ühendades on võimalik valida, kas jätta telefoni teavituste märguanded sisse või välja. Tänu sellele ei pea iga teate peale telefoni avama, vaid saab need kiiresti kellalt vaadates ära lugeda. Kui selleks vajadust ei ole, saab teavitused lihtsalt välja lülitada ning rahus trenni edasi teha. Üks minu lemmikfunktsioone on see, et kellalt saab reguleerida muusikat, mida kasutasin väga palju just joostes.

Trennis

Kuna minu sport on poksimine, siis pean tunnistama, et sellel alal minu jaoks kellast otseselt kasu ei ole. Praktiline rakendus võiks olla näiteks löögi jõu, kiiruse ja kordade mõõtja. Kuid ma tegelen lisaks ka jooksmise, ujumise ja jõutrenniga ning kiiruse arendamiseks sulgpalliga. Kõikide nende spordialade puhul töötab kell laitmatult ning teeb täpselt seda, mida vaja. Mulle väga meeldib, et kell näitab pulssi ka ilma pulsivööta, mis muudab igapäevase mõõtmise oluliselt lihtsamaks.

Vabal ajal

Kuna kellaga on võimalik telefonile tulevaid ekraaniteavitusi lugeda, on ta heaks abiliseks ka vabal ajal. Kuigi puudub kõnede tegemise ja vastuvõtmise funktsionaalsus, välistab ta olukorra, kus on pidevalt vaja suurt telefoni enda küljes kanda. Kogu telefonis oleva info saad kätte ning juhul, kui seal midagi olulist on, saab alati vaadata, et kus see telefon siis on. Üks tore funktsionaalsus on ka see, et kell näitab pärast treeningut soovitatavat puhkeaega, mis on kasulik selleks, et mitte keha üle koormata ning ühtlasi on kellal une kvaliteedi jälgimise funktsioon.

Minu hinnang

+

• Hea ja suur ekraan
• Kerge kasutada
• Hea värvivalik

 –

• Poksimise jaoks vajalik info puudub
• Limiteeritud rakenduste arv
• Puuteekraani puudumine

Kokkuvõtteks

Üldiselt jäin kellaga väga rahule. Tal on palju erinevaid funktsioone ja võimalusi, mis teeb kella sobilikuks ka kõige nõudlikumale kasutajale.

Loo autor: Rain Karlson, profipoksija

The post Poksija testis Garmin Forerunneri spordikella appeared first on Digitark.

Muidugi on parima suve koostisosadeks meeldejäävad sündmused, puhkus ja head sõbrad kellega meeleolukaid hetki jagada. Lisaks sellele on oluline tehnoloogia, tänu millele saab seda aasta kõige elavamat aega saata lemmikmuusikaga, leida kaardi abil õige teeots ning hoida kodused seadmed kaitstud. Mis on need vidinad, millele võiks mõelda?

Kaasaskantav kõlar

Inimeste südamed võitnud JBL-i juhtmevabad Bluetooth kõlarid on endiselt oma nime väärt ja seda põhjusega. Selge ja vajadusel vali heli, töö- ning veekindlus. Valjuhääldi ja võimalus kasutada akupangana teeb sellest lausa hädavajaliku ja mõnusa seadme nii aiapidudel kui rannapäevadel, kuid miks mitte ka sõpradega jalgrattaga sõites või spontaansel piknikul. Soovitada võib näiteks JBL 3-e. Piisavalt suur, et oleks kosta ka tuulise ilmaga ning samas kerge ja väike, et pista seljakotti. Seisma ei jää see kõlar kindlasti ning on ka aastate pärast omal kohal. Ja kui ununeb vihma kätte, siis erinevalt kartulisalatist on endiselt hea.

Kõrvaklapid

Aktiivne inimene oskab hinnata häid klappe. Need JBLi juhtmevabad klapid on kasutatavad ka hands-free’na ning tänu higikindlusele sobivad kõrva ka sportima minnes. Lisaks muusikale on klapid head veel podcastide kuulamiseks pikkadel sõitudel.

Kaamera

Go Pro Fusion teeb kõike seda, millega nutitelefon jääb hätta – filmib ja pildistab parimal võimalikul moel ja seda imeväikses ja kerges kestas. Seiklushimuliste videohullude lahutamatu tööriist ja kaaslane salvestab nüüd 360° videosid ja fotosid, et jäädvustada kõik ümbritsev. Enneolematult stabiilne, loomulikult veekindel ja sobilik ka ekstreemspordialadel kasutamiseks. Olgu selleks sukeldumine, rattaralli või miks mitte ka lihtsalt külastatavas linnas ringi jalutamine. Kohta, kuhu Go Prod kaasa võtta ei saa, pole mina veel avastanud.

Oma kohta seikluskaamerate reas hoiab ka veidi vanem Go Pro Hero Black. Mõlemad kaamerad on loodud ühenduma nutitelefoniga, mille ekraanilt saab filmitud materjali vaadata ja monteerida juba kohapeal.

Tahvelarvuti

Tahvelarvuti siia nimekirja lisamise peale poleks osanudki tulla enne, kui lugesin ülevaadet seikluskindlast Samsungi Galaxy Tab Active 2 nimelisest tahvlist.

See 8 tolline põrutus- ja veekindel seade on lisaks 4G ja WiFile varustatud ka telefoniga. Nii et kui telefoni aku on näiteks otsa lõppenud, aitab tahvel välja. Suuremalt ekraanilt on ka väga hea reisil olles meilivahetust pidada, kaarte uurida ja majutust broneerida.

GPS-seade

Kes rohkem sõidab ja hindab võimalust, et navigeerimiseks on eraldi seade, kus muud segavat ei toimu, leiab spetsiaalselt navigeerimiseks mõeldud GPS-seadme siit. Kuigi Waze ja Google Maps on tänaseks päevaks üsna täpsed ja töökindlad, siis on jätkuvalt oma võlu seadmes, mis on mõeldud üheks asjaks. GPS-seadme plussid on juba eelinstallitud kaardid enamiku Euroopa riikide kohta, eestikeelne menüü ja andmemahuvaba kasutus.

Ülepingekaitse

Tavaliselt tõmbavad äikese eel juhtmeid seinast need liikmed, kes on juba korra pidanud tehnika muutumist töökõlbmatuks üle elama. Suvel ollakse tihti kodust eemal ja alati ei saa juhtmeid välja tõmmata. Ülepingekaitsete eeliseks on võimalus sinna ühendada pikendusjuhe, kus omakorda võivad olla mitmed hargnemised. Nii on kõik vooluvõrgu ühendused kaitstud.

Nuputelefon

Kes on nagu mina ja soovib ennast nutisõltuvusest vähemalt mingiks ajaks võõrutada võib kaaluda nuputelefoni kasutuselevõttu. Õigupoolest pole paremat nippi aja “leidmiseks”, kui mõneks ajaks nutiseadmest loobumine. Viimasel aastal laia kõlapinda leidnud retrotelefon Nokia 3310 on saadaval.

Kes nostalgitseda ei soovi võib võtta mõne muu nuputelefoni. Nende kõigi eelis on nii nädalapäevad vastupidav aku ning 2G või 3G ühendus, mis võimaldab mitte küll netis surfata, kuid Messengeri vestlusi siiski pidada.

Väline kõvaketas

Vajalik, et salvestada kõik fotod ja videod, filmid ja muusika. Just suvel tekib rohkelt pildikraami ja tuleb ette vajadus võtta faile kaasa. Silicon Poweri kukkumiskindel 1TB kõvaketas mahutab turvaliselt kõik vajaliku ning teeb ka varukoopiaid.

The post 8 vajalikku vidinat suveks appeared first on Digitark.

Lähtudes Alexast, mis on veebilehtede analüüsimis platvorm tuleb välja, et Facebook on kaotamas enda populaarsust ja Reddit on möödunud sinisest tehnoloogia ettevõttest.

Antud andmete kogumist tuleb välja, et kõige külastatum koduleht on Google, kelle järel on Youtube, Reddit ja Facebook. Keskmiselt veedavad inimesed Reditis 15 minutit ja 10 sekundit iga päev, mis on peaaegu sama palju kui Google ja YouTube külastus aeg kokku.

Praeguste andmete kohaselt võime näha, et inimesed hakkavad hülgama Facebooki ja liiguvad teistele platvormidele. Kas selle taga oli hiljutine andmete skandaal või inimesed on väsinud ja soovivad edasi liikuda. Sellele ei oska veel keegi vastust öelda.

Kõige põnevam oli jälgida, milliseid veebilehekülgi Eestis külastatakse. Eestlastele meeldib enda aega kõige enam veeta Youtube’i, Google, Vk, Postimehe, Facebooki veebilehekülgedel.

Huvitav on jälgida, et seoses Cambridge Analyticaga toimunud andmevarguste skandaal oli üks suurimaid kriise Facebooki ajaloos, kuid tänavune statistika näitab, et Facebooki see negatiivselt üldse ei mõjutanud, kirjutab Business Insider. Facebooki kasutajate hulk on üllataval kombel tõusnud pärast suurimat kriisi. Kõige üllatavam uuringu tulem on see, et inimeste usaldus on Facebooki osas langenud ja investorid on pigem skeptilised sotsiaalmeedia platvormi tuleviku üle.

The post USA külastatvuselt TOP3 veebileht on Reddit, möödudes Facebookist appeared first on Digitark.