Arvutid on muutunud meie igapäevaelu lahutamatuks osaks ning varsti ei ole enam kedagi, kellel puuduks mingisugune kokkupuude süle- või lauaarvutiga tööl või kodus. Seetõttu teevad aktiivselt tööd ka erinevad pahavara ja viiruste loojad, et leida tee meie seadmetesse, varastamaks sealt kasutajatunnuseid, paroole, pangaandmeid ja muud. Vaatame üle viis märki, mis viitavad, et sinu arvuti võib olla nakatunud viirusega ning mida selle vastu ette võtta.

POP-UP EHK HÜPIKAKNAD

Ootamatult avanevad hüpikaknad ei ole internetikasutajale iseenesest midagi uut ning näiteks inglisekeelsetelt veebilehtedelt filme või seriaale vaadates on üsna tavaline, et mõni selline lahti hüppab. Üsna kindel märk, et arvuti on viirusega nakatunud on see kui sellised hüpikaknad hakkavad avanema ka näiteks Solitaire’i mängides või Office’iga tööd tehes.

Kõige tavapärasem viis selliste viirustega nakatumiseks on internetis avanenud hüpikakendel klikkides. Tihti on sellised “reklaamid” üles ehitatud selliselt, et kasutajale kuvatakse valeinfona pilti, mis näitab, et arvutist on leitud viirus ning soovitatakse kiiresti allalaadida rakendus, mis need eemaldab. Korralikud viirusetõrjet pakkuvad ettevõtted sellist taktikat ei kasuta ning enamasti on tegemist programmidega, mis kasu asemel teevad rohkem kahju.

Arvuti on aeglane ning internetikasutus suur

Kui sinu arvuti ei ole aastaid vana ning sa ei kasuta väga töömahukaid programme (näiteks video- või fototöötlusprogrammid), siis ei tohiks see tavapärasel kasutusel ka eriliselt aeglane olla. Tekstifailide kirjutamine, esitluste tegemine ning internetis uudiste lugemine või filmide vaatamine ei nõua arvutilt suurt mõttetööd. Kui arvuti on sellegipoolest muutunud ebainimlikult aeglaseks, on tõenäoline, et osa jõudlusest kasutab ära mõni pahatahtlik programm, mis salaja andmeid kogub ja neid välja saadab. Tavaliselt läheb sellistel puhkudel arvuti ka kiiresti kuumaks, ventilaator hakkab kõvemini tööle, et seda jahutada ning internetiliiklus kasvab.

Internetiliiklust ja millised rakendused seda kõige rohkem kasutavad, saab jälgida vajutades klaviatuuril nuppe Ctrl, Alt ja Del, valides ettetulnud ekraanilt “Task Manager” ning seejärel Tab’ nimega App history.

Vähene salvestusruum ja võõrad programmid

Suurte fotode või videotega töötavad inimesed ning arvutimängurid võivad aeg-ajalt seista probleemi ees, mil neil ei ole arvutis enam piisavalt salvesturuumi, et uut programmi, mängu või fotosid allalaadida. Sellist probleemi ei tohiks aga üldiselt ette tulla kasutajal, kes tegeleb peamiselt dokumentidega ning internetis uudiste lugemisega.

Kui arvuti hakkab märku andma vähesest salvestusruumist, tuleks kriitilise pilguga üle käia kõik programmid ja failid, mis arvutisse on salvestatud ning vaadata, kas nende seas ei ole selliseid, mille salvestamist sa ei mäleta. Vahel on erinevate rakenduste (enamasti tasuta allalaetavate) külge end pookinud programmid, mida kasutaja ei märka ning koos otsitud rakendusega oma arvutisse laeb, misjärel need juba oma elu elama hakkavad. Seetõttu tasub uue rakenduse allalaadimisel alati läbi lugeda kogu info, mida kuvatakse (mitte vajutada aina “edasi”), sest sellise programmi allalaadimist saab enamjaolt vältida lihtsa linnukese eemaldamisega allalaadimise protsessis.

Kokku jooksev arvuti ja veateated

Järgmine tunnus, mis võib viidata arvutis olevale pahalasele, on arvuti iseeneslik kokkujooksmine ja sundtaaskäivitus. Sellisel juhul võib arvuti täiesti tavapärase tegevuse ajal selliselt kokku joosta, et ei reageeri ühelegi klaviatuuri- ega hiirevajutusele, ette visata sinise ekraani (kurjakuulutava inglisekeelse väljendiga Blue Screen of Death ehk “Sinine Surmaekraan”) ning olenemata pooleliolevatest tegevustest teostada taaskäivituse. Sellele võib eelneda (kuid ei pea) ka teises punktis kirjeldatud kuumenemine ning aeglasemaks muutumine.

Sinu nime alt välja saadetavad sõnumid ja kirjad sotsiaalmeedias ja e-posti teel

Kui sinu sõbrad ja tuttavad hakkavad ühel hetkel kurtma, et sinult tuleb neile e-postile, Facebook-i sõnumirakendusse või seinale veidraid inglisekeelseid sõnumeid ja postitusi, millega sa ise kursis ei ole, siis võid olla kindel, et pead kiiremas korras enda arvutit kontrollima. Varem vaid e-kirja teel levinud, kuid nüüd koos sotsiaalmeediavõrgustikega arenenud viirustega nakatutakse tavaliselt provokatiivse sõnumi või fotoga linkide avamisega. Facebook-is ilmuvad sellised lingid tihti kas seinale või postkasti ning on kirjutatud stiilis “Oled see tõesti siin sina?” jne. Nendele klikkides suunatakse kasutaja lehele, mis salaja arvutisse pahalase paigaldab, mis täpselt samamoodi edasi levima hakkab. Lihtne nõuanne siinkohal on, et kui keegi saadab sulle kahtlase sõnumi, siis küsi enne avamist, kas ta saatis selle teadlikult või mitte.

Mida teha, et olla kaitstud või kui arvuti on juba pahavaraga nakatunud

Selleks, et arvutis olevatest viirustest ja muust pahavarast lahti saada ning seda tulevikus üldse vältida, lae alati arvutisse viirusetõrjeprogramm Telia SAFE. Lisaks arvuti regulaarsele kontrollimisele ning viiruste eemaldamisele jälgib see taustal märkamatult kogu võrguliiklust ka reaalajas ning kui satud kogemata veebilehele, mis on potentsiaalselt kahjulik, blokeerib selle automaatselt ning annab sellest sulle teada. Programm uuendab end automaatselt ja järjepidevalt, et mitte jääda maha nutikamaks muutuvast pahavarast. Telia SAFE-i litsents on kolm esimest kuud kõikidele tasuta ning edasi vaid alates 1.85 € kuus. Teenuse proovimiseks ning kasutamiseks ei pea olema Telia klient ning teenusest saab igal ajahetkel loobuda.

Telia SAFE on koostöös F-Secure’iga valminud viirusetõrjeprogramm, mis ei kaitse ainult arvuteid, vaid ka mobiiltelefone ning tahvelarvuteid. Lisaks kaitsele viiruste eest, võimaldab Telia SAFE piirata ka laste internetikasutust, positsioneerida seadmeid ja palju muud. Vaata lähemalt siit. 

Andmekaitseinspektsiooni peadirektor Viljar Peep ja Telia isikuandmete kaitse ekspert Andres Ojaver räägivad, mis õigused ning võimalused regulatsioon kaasa toob ja kuidas kaitsta internetiajastul oma privaatsust.

Nutiseadmed on tänapäeval suure osa inimeste elu lahutamatuks osaks ning nutiseadmetes omakorda on suur osa kasutajate elust. Kontaktid, suhtlus, pildid jne. Kõik see on aga tegelikkuses paljuski delikaatne ning ei tohiks võõra inimese jaoks nähtav olla. Seega kasutatakse nutiseadmete lukustamiseks erinevaid viise.

Missugused need on, kui turvalised ning milliste plusside- ja miinustega, seda järgnevalt vaatamegi.

• Libistamine – turvalisus puudub. Ekraani avamiseks sellel libistamine ei ole tegelikkuses turvameede. Tegemist on lihtsalt ekraani lukuga vältimaks juhuslikke toiminguid ning seda varianti ei soovitaks küll kellelgi kasutada. Tolereeritav on see ainult juhtudel, kus seade ei sisalda tõepoolest mingisugust tundlikku infot ja sellele peaks igal ajal erinevad isikud ligi pääsema.
• Muster – turvalisuse nõrk kuni keskmine tase. Muster on soodsama hinnaklassi android seadmetel küllaltki levinud lukustusviis. Tegemist on tegelikult kiire ja mugava viisiga ekraan lukust lahti saada. Kuid meeles tasuks pidada, et seda on küllaltki kerge kõrvalt vaadates meelde jätta. Samuti on mõnikord määrdunud ekraani pealt võimalik aimata, mis liigutusi selle avamiseks tehtud on. Seega on „muster“ küll parem kui mitte midagi, kuid sellest leidub siiski turvalisemaid viise.
• PIN kood – keskmine kuni kõrge turvalisuse tase. PIN koodi on ekraani lukust lahti saamiseks tegelikult väga mugav kasutada ning, sõltuvalt küll PIN-i pikkusest, käib selle sisestamine küllalt kiiresti. Turvalisus sõltubki siin muidugi koodi pikkusest ja keerukusest. Näiteks 0000 pole kuigi keeruline ära arvata.  Samuti määrab turvalisuse see, kui kõrvalseisjatele nähtavalt ja kiirelt või aeglaselt kasutaja seda sisestab. Siiski peetakse PIN-i üldiselt turvalisemaks kui „Mustrit“.
• Parool – turvalisuse kõrge tase. Parool on juba arvestav nutiseadme turvameede ning kui see on piisavalt tugev (pikk, sisaldab erisümboleid, numbreid), siis on selle äraarvamine ikka tõeliselt keeruline. Miinuseks on siin küll see, et pikka parooli on äärmiselt tülikas sisestada ning kuna enamik kasutajaid näpib oma nutiseadet pidevalt, siis ei viitsi keegi iga väikse aja tagant telefoni avamiseks seda jälle sisse toksida. Seetõttu ongi parool tavaliselt järgnevate turvameetmete nii-öelda tagavaravariant, mille sisestamist nõutakse peale seadme taaskäivitamist või muu turvameetme mitmekordsel sisestamise ebaõnnestumisel.
• Sõrmejälg – väga turvaline. Sõrmejälg on keskmise ja kallima hinnaklassi nutiseadmetel hetkel väga levinud ja suurt kasutust leidev turvameede. Uuematel telefonidel käib selle sisestamine kiirelt ja mugavalt. Piisab vaid hetkeks sõrme õigele kohale asetamisest ja ongi telefon kasutusvalmis. Selle meetodi miinuseks võib aga lugeda olukordi kus sõrmejälje lugemine ei toimi. Näiteks juhul kui käed on märjad või niisked. Samuti ei loe lugeja näpujälge määrdunud või vigastada saanud sõrmelt. Teinekord piisab ka sellest kui käed lihtsalt külmast karedaks muutuvad. Samuti tasuks meeles pidada, et sõrmejäljelugeja ise on palju õrnem ja vigastustele ning kriimudele vastuvõtlikum kui telefoni klaas või korpus. Kriimud lugejal aga pärsivad taaskord selle tööd.
• Näotuvastus – selle meetodi turvalisuse kohta tahaks öelda nii ja naa. Tootjad ise ütlevad, et see on väga turvaline, kuid erinevad testijad on siiski välja toonud, et mõnikord tehnoloogia eksib ning avab seadme kasutaja fotot või lähisugulase nägu nähes. Samuti tuleks siin miinusena välja tuua see, et tehnoloogia ei toimi väga hästi hämaras. Iseenesest on tegemist siiski mugava ja küllaltki kiire viisiga telefoni lahti lukustamiseks. Seega saab näotuvastus tõenäoliselt lähitulevikus küllaltki populaarseks, piisab ju vaid telefoni vaatamisest, et lukk deaktiveeruks.
• Silmaiiris – väga turvaline. Silmaiiris olemuselt sarnane sõrmejäljele, olles igal inimesel erineva mustriga ja seega põhimõtteliselt jäljendamatu. Kuid erinevalt sõrmejäljest ei nõua see tehnoloogia füüsilist kontakti. Küll aga tahaks öelda, et hetkel see funktsionaalsus seadmete avamiseks küll toimib, kuid on siiski pigem aeglane ja nõuab mõningast pühendumust. Nimelt peab telefoni selle avamiseks silmadele külalt lähedale viima ning iga kord ei toimi avamine siis ka. Samuti on probleeme näiteks hämaras, prille kandes ja läätsedega. Lisaks kurdavad mõned selle tehnoloogia kasutajad, et skanneerimine paneb neil silmad valutama.
• Smart Lock – keskmise turvalisusega. Android pakub oma seadmetele lisaks tavalistele ekraani avamise viisidele ka pigem mugavusfunktsiooni alla kuuluvaid variante telefoni kiireks kasutamiseks. See tähendab, et kord juba mingil muul viisil avatud telefon ei lukustu, kui arvab, et on turvalises olekus või keskkonnas. Selleks on mitmeid  variante. Näiteks liikumise tuvastamine, mis tähendab, et olukorras kus tuvastatakse aparaadi kehal kandmine, on seade peale esimest avamist kasutatav. Seda siis niikaua kuni püsib liikumises, ehk eeldatavalt kasutaja käes. Lisaks saab veel android seadmetele määrata usaldusväärsed asukohad, ehk paigad, kus seade on lihtsalt avatav ja kasutatav. Veel pakutakse smart lock funktsionaalsuse all usaldusväärsete lisaseadmete tuvastamist. See tähendab, et telefon on ilma täiendava paroolita avatav seni, kuni seotud lisaseade (näit. nutikell) on läheduses.

Seega kokkuvõttes on erinevaid viise oma nutiseadme turvamiseks tegelikult üllatavalt palju. Oluline on neist endale sobiv leida ja ilmtingimata vähemalt mingit varianti kasutada.

Eestis saab esmakordselt eesseisvate olümpiamängude programmi jälgida Eurosport Playeri mobiiliäpi ja veebilahenduse kaudu, mida saavad tasuta kasutada kõik Telia TV Lisakanalite paketi tellijad.

Alates 1. veebruarist 2018 on Telia TV Lisakanalite paketi tellinud erakliendile Eurosport Playeri äpi ja veebilahenduse kasutamine tasuta. Pakkumine kehtib nii eesti kui vene lisakanalite paketi klientidele, kelle e-posti aadressile on saadetud unikaalne sooduskood, mis võimaldab teenust kasutama hakata. Sooduskood edastatakse ka kõigile uutele klientidele, kes tellivad Telia Lisakanalite paketi.

Telia Eesti televisiooni ja multimeedia valdkonna sisujuht Birjo Kiik märkis, et kuna Pyeongchangi taliolümpia teleõigused omandas Eurosport, on Eurosport Player ideaalne võimalus, jälgimaks olümpiamängude programmi.

“Eurosport Player on kasutatav nii mobiiliäpi kui ka veebilehe rakendusena, mille abil saab jälgida Eurosport 1 ja Eurosport 2 kanaleid, uudiseid, otseülekandeid ja palju muud. Spordisõpradele on see kindlasti hea uudis, kuna Eestis pole varem sarnast võimalust pakutud,” sõnas Kiik, kelle sõnul saab lisaks eesseisvale taliolümpiale Eurosport Playeri vahendusel jälgida ka kõiki teisi Eurospordi kanalite ülekandeid.

Eurosport Player on kasutatav veebis ning iOSi, Androidi, tvOSi (Apple TV) ja Chromecasti rakendusena. Lisaks võimaldab Eurosport Player 7 päeva ulatuses järelevaatamist.

Eurosport Playeri kavaga saab tutvuda siin. 

Eurosport Playeri kasutamiseks tuleb läbida järgmised sammud:

• Mine Eurosport Playeri veebilehele
• Sisesta oma sooduskood, mis on saadetud sinu e-postile
• Registreeri end kasutajaks, sisestades oma e-posti aadress ja parool
• Laadi alla Eurosport Playeri äpp või mine Eurosport Playeri veebilehele 
• Logi sisse (punktis 3 sisestatud registreerimisdetailidega)
• Pärast neid samme saabki kasutama hakata Eurosport Playerit!

Tänavuse turvalise interneti päeva teemaks on “Loo, suhtle ja jaga lugupidavalt: parem internet saab alguse sinust”. Päeva tähistamiseks toimub Lastekaitse Liidu, Telia ja Informaatikaõpetajate Seltsi koostöös konverents, kus põhitähelepanu all on internetis käitumise kultuur.

6. veebruaril tähistatakse 156 riigis rahvusvahelist turvalise interneti päeva

Sel aastal on tähelepanu all turvalise internetikultuuri loomine ning igaühe panus selles. Eesmärk on julgustada inimesi kasutama tehnoloogiaid vastutustundlikumalt, suhtuma veebimaailma näilisse anonüümsusse kriitiliselt ning suhtlema üksteisega lugupidavalt.

“Internetil on tänapäeval väga suur võim, kuid parem internet saab alguse igaühest meist,” ütles Lastekaitse Liidu juhataja Tõnu Poopuu, kelle sõnul on interneti suhtluskultuuris mitmeid valukohti. “Kui kõik internetikasutajad tunneksid enda tegemiste ees isiklikku vastutust, võiks internet olla eelkõige koht üksteise toetamiseks ning küberavarustes oleks vähem kurjust ja kiusamist.”

Eelmise aasta sügisel tuli Telia koostöös mitme partneriga välja algatusega Suurim Julgus, mille eesmärk on netikiusu probleemi teadvustamine ja vähendamine. “Uuringute järgi on iga neljas Eesti õpilane puutunud kokku küberkiusamisega ning iga kuues ise kedagi kiusanud. Veebikiusamisega võitlemiseks peame arendama noorte sotsiaalseid oskusi, et nad oskaksid veebis käituda, aga ka ohtusid ära tunda ja neist hoiduda. Endiselt leidub liiga palju noori, kes pahaaimamatult veebisõpru usaldavad, enda kohta delikaatset infot jagavad ning nii kiusamise või suisa väljapressimise ohvriks langevad,” ütles Politsei- ja Piirivalveameti veebikonstaabel Maarja Punak. Tema sõnul on 40% õpilastest veebis näinud nende jaoks sobimatu sisuga materjale. “Üha enam satutakse veebis kiusamise või seksuaalkuriteo ohvriks endast alasti piltide või videote jagamise tõttu,” lisas veebikonstaabel.

Turvalise interneti päeva tähistamiseks toimub Telia peamajas konverents “Parem internet algab sinust”, mis saab teoks Lastekaitse Liidu, Telia ja Eesti Informaatikaõpetajate Seltsi koostöös. Konverentsi fookuses on internetis käitumise kultuur, vastutus ja hoolimine. Konverentsi saab otseülekande vahendusel jälgida Postimees Online‘ist ja osaliselt Telia Facebooki lehelt.

Lisaks külastavad Telia vabatahtlikud turvalise interneti päeval mitmeid Eesti koole, et rääkida lastele turvalisest ja targast internetikasutusest ning viia läbi interaktiivseid töötubasid.

Eesti suurim mobiilsideoperaator Telia teostas 2017. aastal oma mobiilivõrgus 868 arendustööd, mille tulemusena paranes mobiilsideteenuste kvaliteet sadades piirkondades üle Eesti.

“Kokku uuendasime läinud aastal 308 tugijaama ning lisasime 4G mahte 323 olemasolevasse tugijaama. Lisaks sellele toimus terve rida sisevõrgu arendusi erinevate ettevõtete ja partnerite juures,” märkis Telia Eesti raadiovõrgu osakonna juhataja Oliver Lekk.

Tema sõnul näitasid Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA) läbi viidud mõõtmised 2017. aasta alguses, et Telia 4G mobiilivõrgus saavutati suurimad keskmised alla- ja üleslaadimise kiirused.

“Eelmisel aastal kasvas Telia mobiililiitumiste arv 924 000-ni, mida on aasta varasemaga 24 000 võrra enam. Aktiivseid mobiilse interneti kasutajaid lisandus aastaga samuti 24 000 võrra ning kasutajate arv ulatus aasta lõpuks 360 000-ni. Oleme kõigile oma klientidele selle usalduse eest tänulikud ning jätkame ka sel aastal aktiivselt oma võrguarenduste teostamist,” lisas Lekk.

Maakonniti jagunesid Telia arendustööd järgnevalt:

• Harjumaa ja Tallinn – 270 arendustööd, mis sisaldasid nii uusi tugijaamu, olemasolevate tugijaamade uuendamist kui ka mahtude laiendamist eri piirkondades. 6 uut tugijaama kohta loodi Harjumaale (Hirvli, Kangru, Järveküla, Nelijärve, Kurtna ja Sakus Üksnurme teel) ja 3 uut tugijaama kohta Tallinna (Tiskre, Mustamäe tee algus ja Tähesaju tänav)
• Pärnumaa – 122 arendustööd, sh 6 uut tugijaamakohta Rannakülas, Lius, Nurme külas, Paikusel, Surjus ja Pärnus Laane tänaval
• Tartumaa – 77 arendustööd, sh uus tugijaama koht Tartus Riia ja Pepleri tänava piirkonnas
• Läänemaa – 32 arendustööd, sh 4 uut tugijaama kohta Nõval, Taeblas, Karusel ja Haapsalus Karja tänaval
• Ida-Virumaa – 37 arendustööd, sh 2 uut tugijaama kohta kaevanduste territooriumil ning üks Sillamäel Viru puiesteel
• Järvamaa – 34 arendustööd
• Jõgevamaa – 27 arendustööd, sh uus tugijaama koht Pikkjärve ääres
• Lääne-Virumaa – 47 arendustööd, sh uus tugijaama koht Mõndavere külas
• Põlvamaa – 28 arendustööd
• Raplamaa – 48 arendustööd, sh 4 uut tugijaama kohta Sipas, Vana-Vigalas, Urges ja Aespal
• Saaremaa – 21 arendustööd, sh uus tugijaama koht Tagamõisas
• Hiiumaa – 10 arendustööd
• Valgamaa – 10 arendustööd, sh uus tugijaama koht Riidajal
• Viljandimaa – 37 arendustööd
• Võrumaa – 26 arendustööd, sh uus tugijaama koht Kündjal

23. taliolümpiamängud lähenevad pikkade sammudega. Patoloogilised spordientusiastid loevad erutunult järelejäänud päevi või nüüd juba tunde ning nuputavad viise, kuidas öösiti kauem üleval olla – ajavahe Eesti ja Pyeongchangi vahel on 7 tundi. Seega, kuidas olümpiamängud üle elada nii, et spordisõbra unevõlg liialt suureks ei kasvaks ja tähtsad ülekanded samas nägemata ei jääks?

Lõuna-Koreas Pyeongchangis toimuvad olümpiamängud kestavad 9. veebruarist kuni 25. veebruarini. Kuigi olümpiateemalised saated ja mõned treeningsõidud algavad juba varem, saavad ametlikud medalisõidud alguse naiste 2 x 7,5 km suusavahetusega sõiduga laupäeval, 10. veebruaril kell 09.05 kanalil Eurosport 1. Esimene medalivõistlus algab ka meie ajavööndis mõistlikul ajal, siis enamik otseülekandeid toimub siinse kella järgi 23.00–04.00. Selleks et ükski huvipakkuv ala vaatamata ei jääks, soovitan juba praegu oma telefonidesse/tahvelarvutitesse laadida rakendus nimega MINU.TV. Põhjuseid selleks pole vaja pikalt kaaluda ning järgnevalt toon välja kõige olulisemad.

Mugav telekava

Selleks et olla kursis kõigi 15 spordiala kõikide päevade treeningute, kvalifikatsioonide ja medalisõitudega, saad kasutada MINU.TV mugavat telekava. Olümpiamänge kannavad üle nii ametlik ülekandepartner Kanal 12 kui ka Eurosport 1 ja Eurosport 2. Kuigi Kanal 12 on ametlik ülekandepartner, ei näe sealt siiski päris kõiki ülekandeid ning puuduolevatele võistlustele saab kaasa elada Eurospordi kanalite kaudu.

Salvestamine

MINU.TV allalaadimisel ja sisselogimisel annab rakendus valiku, milliseid kanaleid salvestada. Sealt on mõistlik valida kõik etteantud kanalid ning seejärel salvestab rakendus automaatselt kogu neis näidatava sisu. Nii salvestuvad ka kõik olümpiaülekanded ning neid on hiljem võimalik telekavas ajas tagasi liikudes mugavalt järele vaadata.

Kui tead juba ette, milliseid spordialasid või konkreetseid ülekandeid vaadata tahad (näiteks tahad vahele jätta kõik eelsõidud ning vaadata ainult finaali), võid saatekavas ajas edasi liikuda ning iga konkreetse ülekande juures teha valiku “Salvesta.” Nii saad luua oma personaalse olümpiakava, mis koondatakse kokku “Minu kava” menüüpunkti alla, kus ülekandeid on võimalik 14 päeva jooksul järele vaadata.

Meelespead

Meelespead töötavad kõige paremini, kui oled ühtlasi ka Telia TV klient, sest siis annab televiisor näiteks poolelioleva “Seksi ja linna” episoodi ajal teada, et kohe on algamas kahevõistluse finaal, kus Kristjan Ilves kuldmedali eest heitleb. MINU.TV rakenduses kahjuks push notification’eid ehk tõuketeateid ei ole, kuid sellegipoolest salvestuvad kõik meeldetuletused menüüpunkti “Minu kava” alla, kus on neid hea jälgida.

Kuna ka ametlikud olümpiamängude rakendused ei ole meeldetuletuse funktsiooni oma rakendustesse lisanud, on andunud spordisõbrad ohjad enda kätte haaranud, ülekanded käsitsi kalendrisse kandnud ning seda teistega jaganud. Üks sellistest variantidest asub siin. Tegemist on Google’i kalendriga ehk telefoniga sünkroniseerimiseks peab olemas olema ka Gmaili konto. Kõige paremini töötab see Google’i enda kalendrirakendusega, mille leiad Play poest (Android) ning App Store’ist (iOS). Tasub meeles pidada, et kuna tegemist on spordisõbra kokkupandud kalendri, mitte ametliku kavaga, ei saa välistada, et selles on vigu. Esmapilgul tundub kava siiski õige ja Google paneb automaatselt kõik ülekanded kohalikku ajatsooni.

Seega, olümpiamängude mugavaimaks jälgimiseks tee nii:

• Laadi telefoni/tahvlisse MINU.TV rakendus
• Lisa nutitelefoni olümpiamängude kalender
• Vaata üle, millistel kanalitel ülekanded toimuvad (Kanal 12, Eurosport 1 ja Eurosport 2)
• Lisa huvipakkuvatele ülekannetele meeldetuletus ning salvestus
• Maga öösel rahulikult ning vaata salvestusi menüüst “Minu kava”
• Olümpiamänge kannavad üle nii ametlik ülekandepartner Kanal 12 kui ka Eurosport 1 ja Eurosport 2. MINU.TV-d saab kasutada nii rakenduse kaudu telefonis ja tahvelarvutis kui ka laua- või sülearvutis veebilehel. MINU.TV on esmakordsel proovimisel 1 kuu tasuta ning teenuse hinna sees kõikidele Telia TV klientidele, kes kasutavad salvestamise teenust. Vaata olümpiamänge endale meelepärases seadmes ja kasvõi poejärjekorras või autopesulas. Ära maga mänge maha!
  

Oma ettevõtet alustades võib tekkida palju küsimusi. Digitarga saates jagab oma kogemusi ettevõtja Marko Saue, kes on loonud sotsiaalmeedia agentuuri Goal. Vaata saadet, kus Marko jagab nippe, kuidas edukalt oma ettevõtet alustada ning millele tähelepanu pöörata.

Sinu värskele ärile pakutakse teenuseid ja nutiseadmeid soodsatel tingimustel, vaata lisaks.

Reisime rohkem kui kunagi varem, see on odavam, kättesaadav ja kuulub elu juurde. Pigem on keeruline leida inimest, kellele ei meeldiks reisida. Lennupiletid on enamasti reisi kõige suurem kulu, eriti, kui sõita jaanuaris kuhugi kaugele, kus on soe. Kui õnnestub lendude pealt kokku hoida, saab jääda kauemaks või minna kauaoodatud järgmisele avastusretkele juba varem.  Reisiportaal Stag Kiss Budapest räägib Digitarga vahendusel välja kõik parimad nipid odavate lendude jahtimiseks, mis tänu internetile on tihti väga lihtne.

Kust otsida?

Kõigepealt läheb vaja otsingumootorit. Kuigi neid on palju, siis mina olen viimasel ajal parimad diilid leidnud Momondost ja Skyscannerist.

Uuri neilt lehtedelt: Skyscanner, Farecompare, Cheapflights, Google Flights, AirFare Watchdog, Momondo, Cheapoair.

Kuidas otsida?

Kes on lende otsinud on kindlasti märganud, kuidas 10 minutit hiljem uuesti hinda kontrollides, on see juba tõusnud. Otsingumootorite avalik saladus on, et tänu küpsistele tõstavad lennulehed hindu, et jätta mulje kiiresti tõusvatest hindadest ja seega survestada klienti juba kiiremini lendu broneerima.

Selle vältimiseks tuleb otsida läbi Incognito akna.

• Kui kasutad Internet Explorerit või Mozilla Firefoxi, siis ava uus aken (Command/Control + Shift + “P”)
• Safari ja Google Chrome’i puhul (Command/Control + “N”)

Incognito on salajane aken, kus netilehed ei saa salvestada jälgi kasutaja külastustest. Jälgede kustutamiseks veendu, et enne järgmise otsingu tegemist, sulged eelmised aknad.

Millal lennata?

Teatud ajad aastas on odavate lendude jaoks paremad, kui teised. Üldiselt on kõige soodsam lennata jaanuarist maini ja septembrist kuni detsembri alguseni, sest siis on lapsed koolis ja reisiselle seega vähem. Kõige kallim on lennata suvel juuni keskpaigast kuni augusti keskpaigani, samuti jõulud ja aastavahetus.

Veel tasub silma peal hoida kohalikel pühadel ja festivalidel. Kui soovida kulusid kokku hoida, on mõistlik vältida näiteks Hiina lendamist Hiina uue-aasta, Riosse karnevali ja Dublinisse St. Patricku päeva ajal.

Paindlikkus tuleb kasuks

Teadupärast teisipäev on parim nädalapäev odavalt lendamiseks, sest lennufirmad tavatsesid lisada uusi pakkumisi just sel päeval. Nüüd on tänu internetile võimalik häid hindu leida ka muul ajal, nii et tasub läbi vaadata ka teisi päevi.

Kui kuupäevadega on võimalik mängida rohkem, tasub kõigepealt välja otsida üheotsa pileti pakkumised terve kuu ulatuses ja seejärel tagasilennu omad, sõeludes nii välja parima kogusumma.

Võta varakult plaani

Spontaanne nädalavahetus Pariisis? Äge! Aga mitte rahakotile. Soovides odavalt lennata, plaani pikemalt ette. Kaks kuni kaheksa kuud ette on see vahemik, kui leiab parimaid hindu.

Viimase hetke pakkumised…

…mida enam ei ole. Varasemalt andsid lennufirmad kohtade täitmiseks tühje istmeid odavamalt. Nüüd tavatsevad ärireisijad teha plaane viimasel minutil, makstes rohkem ja seega enam ulmehäid viimase hetke pakkumisi naljalt ei leia.

Mine väikse ringiga

Teinekord on odavam maanduda lennujaamas, mis on natuke eemal sihtkohast, kuid pakub paremat diili. See toimib just suuremate linnade puhul, kus on üsna lähestikku mitmeid lennujaamu. Eestlased on harjunud alustama reisi ka Tallinna asemel Riiast või Helsingist just samal põhjusel.

Võta odav lennufirma

RyanAir on reeglina odavam, kui Finnair. Säästulennufirmaga kaasnevad ka omad miinused, kas vähese jalaruumi, kõrgete pagasi lisatasude jms osas, kuid võit tuleb mugavusi piirates välja just hinnas.

Oota lennujaamas

Kui raha on vähe, siis aega see-eest rohkem? Valides otselennu asemel lennu vahepeatusega, on võimalik korralikult säästa. Kahe lennu vahele tasub varuda vähemalt kolm tundi, juhuks, kui esimene lend peaks hilinema.

Proovi reisibürood

Kuigi reisibürood on justkui midagi, mis peaks olema juba eelmise sajandi lõpu seisuga välja surnud, siis agendi elukutse endiselt eksisteerib ja just sealt võib saada infot väga heade hindade ja marsruutide kohta. Nii säästab hulga aega ja stressirohket kaevamist internetis. Samuti oskavad nad tutvustada eri sihtkohti ja aidata kombineerida lend nii, et näiteks 8 tunnise ootamise asemel lennujaamas, on võimalik jääda ööpäevaks, jättes võimaluse ootamise asemel külastada sama reisi jooksul lisaks veel ühte linna.

Liitu lennufirmadega

Kõigi lennufirmade saitidel on võimalik teha paari minutiga endale kasutaja. Liitumine on tasuta, kuid võita on palju, eriti, kui reisimist tuleb ette mitu korda aastas. Lennufirmad teevad pidevalt kampaaniaid, pakkudes soodsamalt kindlaid sihtkohti, pileteid, kuupäevi, võimaldades võtta ette reise, mis ei mõju rahakotile hävitavalt.

Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA) poolt läbi viidud mõõtmised näitasid, et kõrgeima keskmise kiirusega mobiilset internetti pakub Eestis Telia.

Mõõtmised näitasid, et fikseeritud mõõtekohtades ulatus Telia Eesti 4G mobiilsidevõrgus keskmine allalaadimiskiirus 75,3 Mbit/s ja üleslaadimiskiirus 28,6 Mbit/s, mis mõlemad tähistavad Eestis parimat tulemust. Ka sõidu ajal tehtud mõõtmiste puhul olid kõrgeimad keskmised kiirused Telial, vastavalt 48,1 ja 17,3 Mbit/s.

66 protsendil mõõtmistest ulatus Telia võrgus allalaadimiskiirus üle 50 Mbit/s (fikseeritud kohtades), sõidu ajal saavutati enam kui 50 Mbit/s kiirus 38 protsendil juhtudest.

Telia Eesti raadiovõrgu osakonna juhataja Oliver Lekk märkis, et läinud aastal teostas ettevõte oma mobiilivõrgus 868 arendustööd, mille tulemusena paranes mobiilsideteenuste kvaliteet sadades piirkondades üle Eesti. Kokku uuendas Telia eelmisel aastal 308 tugijaama ning lisas 4G mahte 323 olemasolevasse tugijaama. Lisaks sellele toimus terve rida sisevõrgu arendusi erinevate ettevõtete ja partnerite juures.

„Pakume oma 4G võrgus lisaks tavalisele mobiilsele andmesidele veel piiramatu mahuga koduinterneti ja TV-teenust ning VoLTE kõnesid, mida on lühikese ajaga kasutama hakanud kümned tuhanded eestimaalased. Lisaks saab ainsana Telia võrgus kasutada osa teenuseid nagu MINU.TV ja Spotify nullmäära alusel ehk ilma oma paketis sisalduvat mobiilse andmeside mahtu kulutamata. Kõik see kokku näitab, et lisaks kiirele võrgule saavad Telia kliendid ka kõige laiema teenuste valiku,“ sõnas Lekk.

Tema kinnitusel jätkab Telia ka sel aastal aktiivselt oma mobiilsidevõrgu arendamist.

Üha suurenevad ekraanid on muutnud iPhone’id ja iPadid filmide või seriaalide vaatamiseks. Paraku on aga Apple’i seadmete suletud ja turvaline süsteem seotud sellise õnnetusega nagu iTunes. Ehkki kui voogesitusteenust pakkuvaid rakendusi on mitmeid, siis nutiseadmesse allalaadida ja vaadata saab filme jms ainult läbi iTunes’i. Lisaks ei saa iTunes’is kasutada mitmeid hetkel populaarseid videoformaate nagu .mkv või .mp4 ning sisu saab nutiseadmesse laadida vaid läbi usaldatud arvuti, mis on seotud kasutaja Apple ID-ga. Ehkki kõik need sammud on mõeldud kasutaja seadmete turvalisust silmas pidades, siis paljude arvates püüab Apple oma suletud süsteemiga saavutada monopoolset seisundit. Ning mingi nurga all on neil ka õigus.

Ometi on võimalus suhteliselt kerge vaevaga iTunes’i piirangutest mööda hiilida ning oma iSeadmes nautida Apple’i poolt heakskiitmata meelelahutust. Lahenduseks on rakendus VLC for Mobile. VLC meediapleier on ilmselt tuttav ka paljudele PC kasutajatele tänu oma funktsionaalsusele ning vähesele ressursinõudlikkusele.

Sissejuhatuseks sikuta oma telefoni või tahvlisse VLC for Mobile. Seejärel veendu, et nutiseade ning arvuti, milles asuvad soovitud failid, asuks ühes ja samas WiFi-võrgus.

Esimese sammuna lülita telefoni rakenduses sisse WiFi jagamine. Pane tähele punases ruudus olevat IP-aadressi ja .local aadressi.

Ava oma veebibrauser ning sisesta sinna kas IP-aadress või .local aadress (alumine). Nüüd võid tekkinud aknasse ’Download Files’ vedada arvutis olevaid faile ja oodata kuni need su nutiseadmesse laetakse. Umbes ühe gigabaidine fail maandus minu telefoni paari kolme minutiga. Nagu eelpool mainitud, saab selle rakenduse abil laadida telefoni video- või helifaile mistahes arvutist, mis telefoniga samas WiFI-võrgus asub. Vähe sellest, telefoni saab selle rakenduse abil tõmmata faile ka oma erinevatest pilveteenustest. Kõik see kehtib ka muusikafailide kohta. Meeldiva boonusena mängib VLC for Mobile helifaile ka teiste rakenduste taustal.

2017. aasta viimastel päevadel tehti oluline samm 5G mobiilsidetehnoloogia kasutuselevõtu suunas. Nimelt kinnitati mobiilside standardeid vormistava ühenduse 3GPP poolt esimene globaalne 5G standard.

Telia Eesti 5G programmijuhi Mattias Männi sõnul väärib peamist tähelepanu 5G NR Non-Standalone kasutusstandardi määratlemine ja seda võib lugeda globaalse 5G standardi esimeseks etapiks. Non-Standalone konfiguratsioonis kasutab 5G tugijaam ankruna olemasolevat 4G võrku.

„Sisuliselt tähendab see, et on sõnastatud standard, mille alusel käib raadioeetris 5G sagedusalade kasutus aga 5G tugijaam saab esialgu toimida ainult koostöös 4G tugijaamaga“ selgitas Männi.

Tema kinnitusel on 3GPP-l käesolevasse aastasse planeeritud juba järgmised standardi versioonid, mis annavad juba täpsemalt aimu 5G tehnoloogia tervikust – hõlmates ka tuumikvõrgu funktsionaalsusi. Kõik see kokku aitab 5G tehnoloogia kommertskasutusse tuua.

Eestis testiti tuhandete inimeste osavõtul juba eelmisel aastal 5G tehnoloogia pakutavaid võimalusi Tallinki ja Telia koostöös, mil Tallinki reisilaevale Silja Europa loodi reaalne 5G raadioühendus.

5G lahendus asendas laeva kai äärde jõudes selle ühendamise fiiberoptilise kaabliga – nimelt kasvab laeva sadamasse saabudes ja sealt lahkudest oluliselt reisijate andmeside kasutus.

Läbi viidud testid näitasid, et 5G tehnoloogia sobib ideaalselt sellises olukorras suurte andmemahtude teenindamiseks ning vajadus kaabelühenduse järele puudub. Lisaks selgus katsete käigus, et kogu laev saab 5G abil väga hea andmesideühenduse juba märksa varem kui kai ääres ehk sadama akvatooriumis.

Kuna reaalsed 5G terminalid täna veel puuduvad, kasutati Silja Europa puhul klientide juurdepääsu tagamiseks laeva Wifi võrku. Kuigi algne eesmärk oli tagada laeval vähemalt 500 Mbit/s alla- ja 100 Mbit/s üleslaadimise kiirused, saavutati 5G toel märksa paremad tulemused.

Inimesed muutuvad veganiteks erinevatel põhjustel. Kellele meeldivad loomad, kes ei salli taimi, kes püüab hoolitseda oma tervise eest või kes tahab enda keha lihtsalt võimalikult heas vormis hoida. Igatahes on veganite kriitiline mass saavutanud ammu sellise mahu, et ka nende jaoks on eraldi rakenduste loomine piisavalt põhjendatud. Ehkki rakendusi on tänaseks päevaks saadaval enam kui rohkesti, siis meie keskendume hetkel just parimatele iPhone’i ja iPadi jaoks valmistatud rakendustele. Siinkohal tasub meelde tuletada, et rannahooaeg pole enam kaugeltki mägede taga ning hea enesetunne on moes aastaringselt.

21 Day Vegan Kickstart

Meedikutega koostöös väljaarendatud rakendus pakub kasutajatele teadmisi, teadlikkust ning ekspertide nõuandeid teel tervise juurde. Põhilise osa rakendusest moodustavad 21 hoolikalt valitud retsepti spetsiaalselt sissejuhatuseks vegani raskele kuid tänamatule teele. Algajale sobiva rakenduse leiab SIIT.

Oh She Glows

Nagu inglise keelt valdav vegan võib juba pealkirjast välja lugeda, on see rakendus sihitud naistele. Aitamaks panna vastu ahvatlevatele burgeritele ja muudele antiveganlikele ahvatlustele pakub see üle saja New York Times’i kaasautori Angela Liddoni inspireeriva veganiretsepti. Rakenduses on põhjalikult selgitatud iga toidu valmimisprotsess, mis aitab valmistada igale veganile sobivaid maiuspalu rekordiliselt lühikese ajaga. Nii iPhone’ile kui iPad’ile sobiva rakenduse saab vähem kui kolme euro eest alla laadida SIIT.

Happy Cow

Üks asi on koduköögis endale maitsvaid palukesi valmistada, kuid mida peab tegema vegan, kes karmi maailmaga silmitsi on sunnitud seisma? Mõistagi otsib ta lähima veganitele mõeldud toitlustusettevõtte. Ning Happy Cow (õnnelik lehm ing.k) peaks talle siinjuures abiks olema. Happy Cow peaks pakkuma ühte suuremat globaalset andmebaasi veganitele sobivatest söögikohtadest. Valikus on nii vegan kui lihtsalt taimetoitu pakkuvad söögikohad ja poed, kokku üle 180 riigist üle kogu maailma, nii et nälga ei pea ilmselt tundma ühelgi mandril. Veidi vähem kui 5 eurot maksev rakendus pakub lisaks toidukohtadele ka sööjate arvustusi nende kohta. Happy Cow saab alla sikutada SIIT.

Vegan Amino

Ühenduses peitub jõud, teati juba ammu enne meid. Üksinda on erinevatele lihalikele ahvatlustele väga raske vastu panna. Vegan Amino pakub algajale ja edasijõudnud veganile ilmselt suurimat mõttekaaslaste võrgustikku üle kogu maailma. Selles rakenduses jagavad veganid oma kogemusi, erinevaid nippe ja retsepte, ideid ning toetust neile, kes on teinud valiku veganismi kasuks. Liituge ja suhelge oma mõttekaaslastega täiesti tasuta, rakenduse enda leiate allalaadimiseks SIIT.

Garden Plate

Rakendus pakub kuhjaga retsepte taimetoitlasele, veganile, gluteenitalumatuse all kannatajale või siis lihtsalt neile, kes on maitsva taimetoidu otsingul. Rohkete piltidega varustatud rakenduses on retseptid loogiliselt jaotatud erinevatesse kategooriatesse: vegan, gluteenivaba, toortoit, salatid, snäkid, hommikusöögid, lõunad, õhtusöögid ja muidugi magustoidud. Selline mugav jaotus muudab igaks söögikorraks sobiva rohelise eine leidmise lihtsaks ja mugavaks. Rakenduse võib alla laadida SIIT.

Food Monster

See rakendus pakub piisavalt avastamisrõõmu nii täisverelisele veganile, kui ka päris algajale, kes veganismi alles nö nuusutab. Food Monsteri enam kui põhjalikus andmebaasis on üle 8000 maitseka taimetoidretsepti, millele saab ligipääsu makstes rakenduse eest vaid veidi alla 2 euro. Liitudes aga Food Monsteri võrgustikuga saate igakuise maksu eest ligipääsu veel palju rohkematele retseptidele, mille arv kasvab jõudsalt iga päevaga. Rakenduse leiab allalaadimiseks SIIT.

Gonutss

Ehkki veganitel veel päris oma keelt ei ole, kasutavad nende rahvusvaheline seltskond piisavalt erialast sõnavara, millest algajal ja võhikul raske aru on saada. Neile, kes on valinud taimse eluviisi, tuleb appi rakendus gonutts – veganite sõnaraamat, kust algajad leiavad tähenduse kõikvõimalikele terminitele, millega nad taimetoideldes kokku võivad puutuda. Nii, nagu enamus sõnaraamatuid, on ka gonutts saadaval täiesti tasuta SIIN.

Eelmisel aastal muutis Apple endakehtestatud reegleid, tuues tavalise ja pluss-versioonis iPhone’ide kõrval välja veel eraldi juubeliversiooni iPhone X-i. Kui  eelnenud aastatel on just pluss-suuruses iPhone olnud Apple’i telefonide liidriks, siis sel aastal kuulus tippmudeli tiitel pigem iPhone X-ile, millest paraku pluss-mudelit välja ei lastud. Kuigi mina isiklikult oleks sellest vägagi huvitatud olnud ning kuuldavasti olevatki juba sel aastal oodata iPhone X-ist ka üle 6-tollise ekraaniga versiooni. Olgu tulevikuga kuidas on, aga vähemalt olevikus on iPhone X ära võtnud teenimatult palju iPhone 8 Plus’ile õigusega kuuluvast tähelepanust. Juubelimudeli edev välimus, OLED-ekraan ning Face ID näotuvastus on suutnud täielikult varjutada Apple’i iga-aastase meistritöö ehk siis tänavu iPhone 8 Plus’i.

Välimus

Siiani olen ma meheliku põlgusega suhtunud telefonivärvidesse, mis pole mustad või vähemalt kosmosehallid (space gray). Kuldne iPhone 8 Plus suutis mind veenda minu seisukoha lühinägelikuses. Ehkki telefoni alumiiniumservad olid tõepoolest meeldivalt mattkuldsed, siis telefoni klaasist tagakülg oli rohkem väärika elevandiluu tooni. Puhas silmailu ütlen ma teile. Stiilne, väljapeetud ja maitsekas nagu Apple’ile kombeks. Mitte mingi bling, vaid pigem ajatu klassika.

Nn kuldne tagakülg on minu silmis ka ainus, mis õigustab klaasi kasutamist alumiiniumi asemel. Kahtlustan, et üleni kuldne metallist tagakülg oleks isegi Apple’i puhul mõjunud kerge maitsevääratusena, mida oleks ehk suudetud hinnata vaid Araabiamaades või endise Bütsantsi mõjusfääris. Ilu aga nõuab teatavasti ohvreid ning kui põrandale pillamise tuleb metallist tagaküljele vaid mõlk või kriips, siis klaasi kohtumisel kiviga võivad olla vägagi kurvad tagajärjed. Ma küll ei tea, palju maksab iPhone 8 Plus’i tagakülje väljavahetamine, kuid iPhone X-i samasugune klaasist tagakülg maksab üle 500 euro, mis muudab selle pea topelt kallimaks kui ekraani. Ma ei tea ka, mis kosmosematerjale Apple kasutab, kuid kui ma peaksin endale soetama iPhone 8 Plus’i, siis varustaksin selle päris kindlasti mingit sorti ümbrisega, et suuremat kukkumiskahju ära hoida. Igasugune ümbris aga nullib st varjab täiega ära Apple’i tootedisaini. Nokk kinni, saba lahti situatsioon. Kui aga on tegu kasutajaga, kes telefoni kunagi maha ei pilla, siis on kuldne iPhone 8 Plus vaieldamatult edvistamisobjekt. Isegi meesterahvale. Hea võimalus on muidugi ka oma hinnaline seade kindlustada.

Kasutamine

iPhone 8 Plus on seitsmes iPhone, mida ma kasutanud olen ning oma kogemusele toetudes võin väita, et kui oled kasutanud ühte iPhone’i, siis oled kasutanud neid kõiki. See tähendab, et kasutuskogemus püsib ajas suhteliselt sarnasena. It just works, nagu ütles kadunud Steve Jobs. Ning nagu tippmudelile kohane, töötab iPhone 8 Plus kiiresti ja sujuvalt. Täpselt nagu ette nähtud. Eriti väike on vahe iPhone 7 Plus’iga, mis oli veel hiljuti minu põhitelefon. Vahe viimasega oli peaaegu märkamatu, varasemate mudelitega aga on kiirusevahe juba märgatav. Eriti hästi tuleb see esile näiteks Touch ID sõrmejäljetuvastust kasutades. Vahe võib olla küll sekundi murdosa, kuid ometi on see tunnetatav.

iPhone’ide disaini puhul olen täheldanud ühte kummalist asja. Ehkki trend, et telefonid muutuvad ühe õhemaks (ja suuremaks) pole omane vaid Apple’i toodangule, siis on iPhone siiski kuidagi kindlam käes hoida, kui nii mõnegi teise tootja tippmudeleid. Ehkki see tunne võib olla muidugi täiesti subjektiivne, kuid minu kasutuskogemusele avaldas see vaieldamatult mõju.

Kaamera

Helistamine on tänapäeva nutitelefonide juures juba sekundaarne tegevus. Enamus kasutajatest eelistab saata tekstisõnumeid, lisaks on nutitelefon meile väravaks internetti ja sotsiaalvõrgustikesse. Samas on ka kaamera kaasaegse nutitelefoni üks olulisemaid funktsioone. Aastas tehakse üle maailma sadu miljardeid (!) pilte ning nende arv kasvab suisa geomeetrilises progressioonis. Kaamera tähtsust on suurepäraselt mõistnud ka tootjad ning nendevahelisest võistlusest võidavad tegelikult hoopis tarbijad.

iPhone’ide kaamerad on juba aastaid asunud mobiilimaailmas esikohal. Nii kvaliteedilt kui populaarsuselt. Näiteks maailma suurimasse fotoportaali Flickri üleslaetud fotode tegemiseks on ülekaalukalt kasutatud just iPhone’e. iPhone’i kaamerat hindavad vääriliselt nii profid kui amatöörid.

Erandiks pole ka iPhone 8 Plus telefon. Intuitiivne kasutajaliides, kiire fookus ja hea valgustundlikkus viivad selle telefonikaamera vaieldamatult kaameramaailma tippu. Kaamera on olnud evolutsiooniline, suuri hüppeid võrreldes iPhone 7 Plusiga tavakasutaja ei märka, peale ühe. Juba iPhone 7 Plusi juures alguse saanud portreerežiim on saanud märkimisväärse täienduse erinevate valgusrežiimide näol. Eriti põnev on nö lavavalgustus, mis eemaldab portreelt täielikult tausta st muudab selle täiesti mustaks. Igale portreele see paraku ei rakendu st iga kord see ei aktiveeru ning nõuab hetke pikemat fokusseerimisaega. Samuti ei õnnestunud mul seda kasutada oma musta värvi prantsuse buldogi pildistamisel. Koer on paraku pildistamise suhtes üpris pirtsakas ning eriti palju mul teda poseerima panna ei õnnestunud.

Allikas: Erki Oras, pildistatud iPhone 8 Plus`ga

Mõistagi allub ka kõige parem kaamera füüsikaseadustele ja imesid pole isegi iPhone’i kaamerast mõtet oodata. Vastu valgust pildistatud objektid eriti hästi välja ei kukkunud ning eks valgustugevus võiks ju alati parem olla.

Kokkuvõtteks

Olles juba mitu nädalat iPhone X-i omanik, on mul raske öelda, et kõige parem telefon on iPhone 8 Plus. Või isegi, et kõige parem iPhone on 8 Plus nagu seda veel üleeelmisel aastal iPhone 7 Plusi kohta kindlalt öelda võis. Ehk oleks siin sobivaim öelda, et tegu on parima hinna ja kvaliteedi suhtega. Vähemalt nende jaoks, kes hindavad iPhone’ide intuitiivsust, kasutusmugavust ja -turvalisust ning Apple’i tunnustatud disaini ja koostekvaliteeti. iPhone 8 Plus oleks kindlasti minu esimene valik, kui mul poleks juba taskus iPhone’i erilist juubeliversiooni. Fotohuvilisi rõõmustavad kindlasti rohkelt telefoni topeltkaameraga tehtavad portreed, ekraan tundub isegi suurem kui iPhone X-il ning hind on kohe palju-palju rõõmustavam, kui juubeliversioonil

mTasku on mobiilne rahakott, mis hoiab mugavalt ühes kohas kõik sinu panga- ja kliendikaardid. Vaata Digitarga saadet, mis tutvustab uut makselahendust lähemalt.

Lisainfot leiad ka www.mtasku.ee

Spotify muutis muusikakuulamise viisi ja kui mitte otseselt, siis kaudselt kuulame oma lemmiklugusid ikka ja jälle läbi mõne striiminguteenuse. Neile, kes kasutavad Spotifyd tihedamini on terve rida nippe, mis teevad selle kasutamise ägedamaks ja paremaks.

Jookse muusikasse

Kindlasti on sul tuttavaid, kellel on oma playlist just jooksmise jaoks. Vähem on neid, kes teavad, et Spotify`l on oma spetsiaalne jooksmiseks mõeldud playlist, mis valib sinna lugusid vastavalt telefonist tulevale infole jooksusammude kohta ühes minutis. Piisav motivatsioon, või mis?

Koosta sõbraga ühine playlist

See on eriti äge siis, kui lähed näiteks sõpradega reisile ja tahad võtta valitud lood kaasa. Nii et vältimaks vaidlusi teemal, mis lugu järgmiseks kuulata, saate playlisti läbi töötada juba enne. Selleks loo uus playlist, vajuta kolmele punktile paremal üleval ekraani servas ja “make collaborative”. Sealt edasi saab juba playlisti jagada niipaljude inimestega, kui süda ihkab.

Ühenda Shazamiga

Staažikad shazammijad teavad, et kui äpp tuvastab loo, siis ühendades Shazami Spotifyga ilmub otsitud lugu Spotify playlisti. Selleks mine Shazamis “My Shazam” menüüsse, vajuta sealt hammasratta märgile ja “Connect”. Nüüdsest leiad kõik “shazammitud” lood Spotify playlistist nimega “My Shazam Tracks”.

Miksi nagu DJ

Kellele ei meeldiks, kui lood lähevad omavahel kokku! Spotify on võimalik seadistada omavahel lugusid miksima. Seadete (Preferences) lõpus on “Show advanced settings”, kus libistades slaideri “Crossfade’i” peale ongi see aktiveeritud. Peale seda ei pea enam kunagi taluma vaikust lugude vahel.

Kui sul veel ei ole Spotify`d, siis hangi see siit.

Kahe nädala pärast algava maailma kõige suurema mobiilimessi MWC (Mobile World Congress) tuules avalikustatakse Samsungi kõige uuem lipulaev ning juba on sellest internetiavarustesse lekkinud mitmeid fotosid ja infokilde. Kui oled otsimas uut telefoni, siis enne valiku langetamist vaata üle ka 5 põnevaimat kuuldust uuest Samsung Galaxy S9-st.

Veelgi suurem ekraan ja väiksemad servad

Kuigi uute S-seeria lipulaevade (ilmselt on ka sel korral oodata kaht versiooni ehk S9 ja S9+) esitluseni on veel aega, ei ole ilmselt tarvis kahelda, et 2018. aasta lipulaevad oma üldises disainis väga palju ei muutu. Samsung on oma uuemate telefonide kõige prominentsemalt esiletulevat disainielementi, kaarduvate servadega ekraani, kasutanud alates 2014. aastast, mil esimest korda jõudis müügile Samsung Galaxy Note edge. On vähetõenäoline, et seda kõige eristuvamat tehnoloogilist saavutust uute telefonide juures ei näe. Kaarduv ekraan on just see, mille tõttu Samsung saab hoobelda nii suurte ekraanidega nii kompaktses kestas.

Kuigi nii S8 kui S8+ on juba praegu ekraane ümbritsevate servade paksust võrreldes konkurentidest pikalt ees, liiguvad jutud, et mõlemad S9 versioonid saavad senisest veelgi õhemad servad. Kuuldavasti suurendatakse S9 screen-to-body ratio’d praeguselt 84%-ilt 90%-ni, mis tähendab, et kogu telefonist 90% moodustab ekraan. Lisame siia juurde suurepärase Super AMOLED ekraani resolutsiooniga 1440×2960 ning saame seadme, mille ülikvaliteetne pilt justkui hõljuks õhus. Täpset ekraanisuurust tollides veel teada ei ole, kuid eeldatavasti jääb see samaks praegustele mudelitele ehk 5.8’’ ja 6.2’’.

Kõrgem turvalisus

Selleks, et parandada seadmete turvalisust, võib Samsung kombineerida kaks varasemates telefonides kasutatud tehnoloogiat – näo- ja silmaiirisetuvastuse. Veebiavarustes liigelnud info kohaselt saab funktsiooni nimeks Intelligent Scan. Näotuvastusest olen põgusalt rääkinud uuest Samsung Galaxy A8-st kirjutades, mis Samsungi enda sõnul ei ole nii turvaline kui pin-kood või näpujälg ning mida on võimalik sarnaste näojoontega inimesel petta. Silmaiiris on seevastu aga täiesti unikaalne, kuid mis alati ei tööta kõige kindlamalt. Seetõttu on üsna selge, miks Samsung need kaks ühendada soovib ning kui sellest tuleb midagi, mis on ühtaegu nii turvaline kui ka mugav kasutada, siis võidavad sellest kõik. Selleks, et seda ka päriselt kasutama hakataks, peab Intelligent Scan töötama kiiremini kui näpujäljelugeja.

Tasub veel mainida, et internetti lekkinud piltide ja veidi aega tagasi välja tulnud Samsung Galaxy A8 põhjal võib järeldada, et ettevõte on kasutajate ja tehnoloogiaajakirjanike tagasisidet arvesse võtnud, ning näpujäljelugeja lõpuks oma “õigele kohale” paigutanud. Õigeks kohaks pean nii mina kui paljud teised, telefoni tagumise külje keskmist ala enam-vähem täpselt kaamera all. See on ala, millele näpp telefoni käes hoides loomulikult langeb. Nii S8, S8+ kui Note 8 puhul oli sõrmejäljelugeja paigutatud telefoni ülaosas oleva kaamera paremale küljele, milleni oli raske ulatuda ning mis ühtlasi tähendas sõrmejälgi täis pläkerdatud kaamerat.

Võimas sisu ja suurepärane kaamera

Kumbki praegustest S8 telefonidest ei ole mingilgi moel aeglased või oma sisu poolest ajale jalgu jäänud. Sellegipoolest ei saa endast lugu pidav ettevõte uut lipulaeva turule tuua sama või siis lahjema mootoriga kui selle eelkäija. Seetõttu on tõenäoline, et uued telefonid saavad järgmise seeria kaheksatuumalise Exynos protsessori Exynos 9180, mis on veelgi võimsam, kuid peaks olema senisest ka energiasäästlikum.

Erinevate lekete kohaselt võib uute telefonide sisemälu küündida tervelt 512 GB, mis liigitub juba ulmeliste numbrite valdkonda, sest näiteks minu igapäevaseks kasutamiseks oleval Macbook Air’il on seda “kõigest” 128 GB. Seda toetab ka Samsungi teadaanne, kus öeldi, et just nii suurte mobiilsetele seadmetele mõeldud kõvaketaste tootmist on tõesti alustatud. Tõenäoline on siiski, et sel kuul avalikustatavatel telefonidel neid veel ei kasutata ning telefonid toodetakse vastavalt 64 GB ja 128 GB põhimälu ja 4 GB ja 6 GB muutmäluga.

The Camera. Reimagined

Funktsioon, milles allahindlust ei tee tootjad ja milles ebaõnnestumist ei andesta kasutajad, on kindlasti kaamera. Seda teab ka Samsung ning nii lansseerimiskutse kujundus kui tekst viitavad, et kaamera ongi uue telefoni põhifookuseks. Kui lekkinud fotod on tõesed, siis topeltkaamera saab ainult suurem ehk S9+ ning S9 peab hakkama saama ühe kaameraga. See ei pruugi veel aga tähendada, et telefon ei tee häid pilte, sest näiteks üheks parimaks kaameratelefoniks loetaval Google Pixel’il on samuti ainult üks kaamera.

Esialgsete andmete põhjal saavad mõlemad telefonid optilise pildistabilisaatori ja F1.5/F2.4’’ avaga 12 MP kaamera, mis ühe kaameraga S9 puhul tähendab, et see suudab vastavalt valgustingimustele ava ise reguleerida. S9+ teine kaamera saab olema fikseeritud avaga, kuid samuti 12 MP. Kehvemate näitajatega ei ole ka videovõimekus, sest telefon suudab filmida Full HD videoid tervelt 460 kaadrit sekundis, mida on ligi kaheksa korda rohkem kui suutis S8. Lisaks on räägitud super slow-mo ehk üliaegluubis filmimise funktsioonist kuni 1000 kaadrit sekundis, mida kõvasti rohkem kui enamustel telefonidel ning mõnevõrra rohkem kui näiteks Sony Xperia XZ Premium’il, mis tegi samuti suurepäraseid aegluubis videoid.

Aku ja stereokõlarid

Jõudluse ja ekraanipikslite järjest suurenevate numbritega koos peab ühtlasi arenema ka seadmeid energiaga varustavad akud. See on väga suur väljakutse kõikidele tootjatele, sest kuigi ekraanitehnoloogiad ja protsessorid on ajas kõvasti edasi arenenud, on akutehnoloogia jäänud laias laastus samaks. Leida akude jaoks ruumi järjest õhenevate telefonide sees, nõuab teadlastelt ja tootearendajatelt järjest maagilisemaid võimeid. Sellegipoolest on Samsungi usinad töömesilased väidetavalt vähemalt S9 korpuses leidnud kasutamata ruumi ning uus telefon võib tulla senistest ligi 200 mAh võrra suurema ehk 3200 mAh akuga.

Ja viimaks kõlarid. Samsungi kasutajaid on juba aastaid kiusatud ühe kõlariga telefoni allservas, mis teeb pigem lahjat heli ja mida mänge mängides või videoid vaadates on ülilihtne näpu või peopesaga kinni katta. Kui jutud on tõesed, siis on appikarjed pärale jõudnud ja uued telefonid saavad suurepärasele ekraanile kiituseks Samsungi telefonidest esimestena 2 kõlarit. See tähendab, et filmide vaatamine ja mängude mängimine muutus just veelgi põnevamaks.

Uued Samsung Galaxy S9 ja S9+ mudelid avalikustatakse 25. veebruaril kell 19.00.

Huawei telefonid ei ole siinmail enam eriliseks uudiseks ning oma hea hinna ja omaduste suhtega on see Hiina tootja võitnud paljude tarbijate poolehoiu. Nüüd aga on lisaks soodsama hinnaklassi aparaatidele, hakatud üha enam pürgima ka teiste tootjate lipulaevade mängumaale. Nii teemegi tutvust Huawei mudeliga Mate 10 Pro.

Välimus

Esimese asjana jääb iga telefoni puhul silma ikka selle välimus. Ja see aparaat on kena. Pea äärteni ulatuv ekraan ning selle ümber sulanduv korpus ning tagumine paneel loovad kalli, mida see telefon tegelikult ka on, ja kvaliteetse mulje. Loodetavasti ei ole esmamulje petlik ning kasutatud materjalid on tõesti head ning osutavad kulumisele ja kriimudele piisavat vastupanu. Paraku aga on see ilu üpriski libe ning seega on telefoni tegelikult päris keeruline kindlalt käes hoida. Seda olukorda parandab muidugi vastav ümbris, aga nagu ikka, kaob viimase kasutamisel peitu enamik disaini pandud ponnistustest. Õnneks on Mate 10 Pro korpus lisaks heale väljanägemisele ka veekindel.

Ekraan

Lisaks üldisele välimusele, tuleb eraldi ära mainida ka ekraan. See on suur, lausa 6 tolli. Kuid tänu sellele, et ulatub pea servadeni, on kogu telefon ise ikkagi veel normaalsete mõõtudega ning ei meenuta tahvelarvutit. Ekraani servadeni viimisega on saavutatud see, et konkurentide 5,5″ ekraaniga telefonid on enam-vähem sama suured kui Mate 10 Pro. Rahule võib jääda ka ekraani eraldusvõimega, milleks on 2160 x1080 ja piksli tihedusega 402 ppi. Muidugi leidub seadmeid, mis pakuvad paremat eraldusvõimet, kuid need tarbivad ka rohkem energiat ning seni kui kahte telefoni kõrvuti ei pane, on ka Mate 10 Pro ekraan väga hea. Miinusena tahaks küll öelda, et puudu on “alati sees” funktsionaalsus. Olles, kord harjunud, on selle puudumine tegelikult päris häiriv. Mate puhul tuleb seega kella ja teavituste vaatamiseks ekraan iga kord eraldi sisse lülitada.

Kiirus

Nagu lipulavale kohane, toimetab see telefon kiiresti. Tänu Huawei enda loodud Kirin 970 protsessorile ja 6GB põhimälule, avanevad rakendused kähku ning ka muude toimingute juures ei teki kordagi jõudlusega probleeme. Võib-olla mängib selles rolli ka Huawei poolt reklaamitav protsessori tehisintellekt ning tema oskuslik rakenduste optimeerimine ja kasutaja soovidega klapitamine, aga võib-olla ka lihtsalt piisav hulk arvutusvõimsust. Igal juhul seda väidetavat tehisintellekti, kui kaamera automaatika välja jätta, ma sellest telefonist ei leidnud. See tähendab, et Siri või Bixbi sarnast virtuaalset kaaslast Huawei ei paku. Küll aga on Mate 10 Pro-l, sarnaselt teistele Android tarkvara kasutavatele tippseadmetele, võimalik ühel ekraanil kasutada samaaegselt mitut rakendust. Huvitav on siinjuures Huawei viis selle funktsionaalsuse aktiveerimiseks. Selleks tuleb lihtsalt sõrmenukiga libistades ekraan keskelt poolitada. Kahjuks aga  iga kord nii nagu mõeldud see funktsioon ei toimi ja päris tihti tuleb ikka mitu korda proovida, enne kui telefon sinu soovist aru saab. Sama asi kordus ka muude nii – nimetatud sõrmenuki kiirkäsklustega. Kord ei tahtnud joonistamise peale avaneda internetiaken, siis jälle kaamera jne. Õnneks aga on tootja, mõningate selliste ebamugavuste kompenseerimiseks ja korraliku jõudluse täienduseks lisanud seadmele 128GB salvestusruumi. Eraldi mälukaarti küll kasutada ei saa, kuid 128GB on siiski väga hea näitaja ja sellest peaks enamikele kasutajaile piisama.

Kaamera

Leica on see kaubamärk, mida telefoni kaamerast rääkides reklaamitakse. Tuntud nimi, mis peaks viitama kvaliteetsele tulemusele ja siin kahe objektiiviga kaamera alt ei vea. Laisem tavakasutaja saab kasutada automaatrežiimi ja lasta telefonil enda eest otsustada milliseid sätteid kasutada. Talvistes oludes proovides võis automaatika tulemusega täitsa rahule jääda. Pildid tulid ilusad, teravad ja piisavalt kenad vaadata. Küll mitte nii head kui enam-vähem samast kohast iPhone X-i poolt tehtud, kuid siiski paremad kui enamike telefonide kaamerad suudavad. Usinamad pildistajad saavad muidugi kahe objektiiviga kaamera sätteid käsitsi muuta ja eriti usinad kasutada ka RAW funktsionaalsust, et tehtud pilte hiljem töödelda ja ehk nii pakutavat tulemust omale meelepärasemaks sättida.

Sõrmejäljelugeja

Mate 10 Pro ei oma näotuvastustehnoloogiat või silmaiirise skännerit nagu konkurentide lipulaevad. Kuid tal on sõrmejäljelugeja ja see viimane on oma ülesannete kõrgusel. Lugeja asukohaks on valitud korpuse tagumine külg otse kaamera all. Kuigi esialgu on see veidikene võõras, siis tegelikult harjub säärase paigutusega ruttu. On ju tegelikult sõrm aparaati kätte võttes nii kohe enam-vähem õige koha peal ja telefon saab seega kiirelt avatud. Mitmel puhul leidsin ennast isegi mõtlemas, et kodunupp võiks ka sama koha peal olla.

Aku ja laadimine

Selle telefoni aku kestab kaua. Kaks päeva ei ole isegi suhteliselt aktiivse kasutamise juures mingi küsimus. Seega on tootja poolt välja öeldud 4000mAh igati aus ja tunnustust väärt.

Mitte, et ma seda soovitaks, aga kasutasin aparaati ka -15 kraadises külmas ja ei saaks öelda, et see akule mahutavuse osas suurt mõju oleks avaldanud. Lisaks peab mainima, et kui aku kord tühjaks saab, käib selle uuesti laadimine kaasa pandud kiirlaadija abil väga kiiresti. Miinuseks on aga see, et juhtmevabalt telefoni laadida ei saa. Jällegi üks mugavusfunktsioon, mille puudumine sellega kord harjunutele päris häiriv on, eriti kui majapidamises või töölaual juhtmevaba laadija juba ees on ootamas.

USB-C ja Dual Sim

Huawei on Mate 10 Pro varustanud ainult ühe ühenduspesaga ja selleks on USB-C. See tähendab, et kasutusel on kõige uuem USB standard, kuid kõrvaklappide jaoks ei ole eraldi 3,5 mm pesa. Kaasas on küll USB-C kõrvaklapid ja eraldi USB-C-> 3,5mm üleminek, kuid see tähendab, et laadida ja muusikat kuulata samal ajal ei saa. Kui paljusid kasutajaid see häirib, on muidugi iseasi kuid nii on. Lisaks on telefonil veel kahe sim kaardi lisamise võimalus, mis on seda funktsionaalsust vajavatele kasutajatele kindlasti igati tervitatav lisa.

EMUI ehk kasutajaliides

Huawei on telefonis kasutatavat Android tarkvara enda äranägemise järgi kohandanud ning nimetanud selle EMUI-ks. Lisaks on omalt poolt veel ka üht-teist juurde pandud. Paraku aga ei ole see tulemus eriti muljetavaldav ja nii rikub tarkvara paljuski hea riistvara poolt loodud eeldusi. Androidi vaatest on näiteks harjumatu see, et rakendused ei ole eraldi nupu all, vaid asuvad sarnaselt iPhonele ühel või mitmel nii-öelda avaekraanidest. Tõe huvides tuleb öelda, et tegelikult on olemas võimalus rakendusete jaoks justkui eraldi menüü tekitada, kuid sellisel juhul on nende järjestus fikseeritud ja nende asukohta ei saa muuta. Samuti ei avalda erilist muljet Huawei enda poolt telefoni lisatud rakendused. Mina ei saanud näiteks läbi kuidagi vaikimisi pakutava klaviatuuriga ning ka telefoni haldus- ja optimeerimisrakendus oli pisut segane. Ja kuigi see on subjektiivne, ei ole ka rakenduste ja nende ikoonide disain tavalise androidiga võrreldes minu meelest kuigi kena. Positiivse poole pealt aga pakub Huawei enda telefoni ostjatele “Gold Member VIP” teenust, millega kaasneb 3 aastat garantiid, 3 kuud ekraani garantiid ning 3 kuud toote vahetus garantiid. Selle võimalusega saab lähemalt tutvuda siin.

Kokkuvõtteks

Huawei mate 10 Pro on iseenesest hea telefon. See näeb ilus välja, on piisavalt võimas ja teeb häid pilte. Paraku aga on puudu mõned lipulaevadele omased tehnoloogiad ja võimalused. Samuti võiks parem olla kasutajaliides. Seega on see aparaat kokkuvõttes tippude lähedal, kuid mitte veel päris kohal.

Kui teadmistele, kogemusele ja kirele lisada kõvasti tööd ja natuke õnne, siis on see päris hea valem selleks, et uut edukat ettevõtmist alustada. Ometi on esimestel kuudel kümneid pisiasju, mida ette ei oska näha ja millele tuleb kiired ja efektiivsed lahendused leida.

Originaallugu ilmus Postimehe Majandus24 väljaandes.

Ele Mölder on üks neid inspireerivaid inimesi, kelle armastus ehete vastu on aastaga kasvanud hästi toimivaks äriks ja kes jagab oma ettevõtte alustamise kogemust.

KUIDAS SÜNDIS IDEE LUUA VEEBIPOOD FABELES?

Olin ehetega viis aastat ühes firmas tegelenud. Kuna valdkond on mulle väga südamelähedane, siis idee oma asja ajada ehk ehete veebipood luua tekkis pisut enam kui aasta tagasi. Olude sunnil läks kõik väga kiiresti, 2016. aasta detsembris asutasin oma ettevõtte, siis võtsin veel enne uut töist starti pikema puhkuse, veebruaris alustasin veebipoe loomisega ning aprillis olin toodetega aktiivselt turul.

MILLEST SA ALUSTASID, MILLISED OLID ESIMESED SAMMUD?

Olin juba varem leidnud Instagramis toreda Saksa ehtebrändi Qudo. Esimese hooga ja alles alustava ettevõtjana oli keeruline neile läheneda, aga tegin seda ja kõik sujus ideaalselt. Julgustan ka väikseid ettevõtteid suuri samme tegema!

Kui esimese kauba lõpuks kätte sain, olin üliõnnelik, see oli täpselt nii ilus nagu lootsin ja kuna olen ehtemaailmaga hästi kursis, siis veendusin et need ehted on tõepoolest ka väga kvaliteetsed. Tegemist on ka täiesti uudse ehete süsteemiga Eesti turul.

Esimesed paar kuud tegelesin veebipoe rajamisega, aga ma ei jäänud ootama, millal see päris valmis saab, loomulikult panin kohe ehted müüki et saaksin juba oma valikule tagasisidet ning ruttu vigadest õppida ja nii sortimendi täiendamise kui ka e-poe arendamisega paralleelselt tegeleda.

MIDA SUL ESIMESES ETAPIS EHK EHETE VEEBIPOE REAALSEKS KÄIMALÜKKAMISEKS VAJA OLI?

Pean tunnistama, et alustasin väga sinisilmselt. Ma ei pannud spetsiaalset äriplaanigi paika. Juhtus nii, et mitmed head ideed tulid mu juurde jooksvalt ja lihtsam oli kogu aeg pööraselt tegutseda. Ja mul polnud alustades isklikku arvutitki, aga õnneks selle tõi jõuluvana! Ma polnud üldse kursis, mida kõike alustaval ettevõttel vaja on, seda avastasin ja otsustasin käigu pealt – kodulehe majutus, ettevõtte nimega e-posti aadress, maksevõimalused ja pangapakkumised, seadmed, loomulikult internet, telefon ja muu selline.

MIS ALGUSES OLI KÕIGE KEERULISEM?

Tagantjärele mõtlen, et väga hea oleks olnud ühest kohast kõigile oma küsimustele vastused saada ja lahendused leida. Alles praegu hakkan oma teenuseid ümber vaatama ja saan aru, et erakliendina alustanuna on aeg siiski pigem ärikliendina otsuseid tegema hakata. Alguses on raske hoomata, millised vajadused ja mahud on ning seetõttu on keeruline kohe õiged teenusepakkujad leida ja  lepingud teha. Tahaks keskenduda oma äri arendamisele, aga olmelisi küsimusi ja pisiasju, mis ootavad lahendusi, on väga palju. Palju lihtsam oleks, kui teenused on ühest kohast, seda nii konsultatsiooni, haldamise kui ka tasumise mõttes. Nii on selge ülevaade kuludest, ilmselt tekib võimalusi optimeerida ja efektiivsemalt tegutseda ning kogu suhtlus oleks palju lihtsam!

KES ON SINU TIIM JA PEAMISED TOETAJAD?

Olen seni peamiselt üksi tegutsenud. Aga elukaaslane on mulle suureks toeks, seda enam, et ta on kursis veebipoe loomisega, sotsiaalturundusega ja ise ettevõtja. Mu parim sõbranna elab Austraalias ja meie telefonisõprus on kestnud juba kaheksa aastat. Temaga oleme mu äris pea kõiki tahke brainstorminud ja võin teda lausa mentoriks pidada.

MILLINE SINU TAVALINE TÖÖPÄEV VÄLJA NÄEB JA MILLINE VÕIKS SEE IDEAALIS MÕNE AJA PÄRAST OLLA?

Elukaaslasega arutan kõik tähtsad otsused läbi jooksvalt telefoni teel ja üle interneti. Täna ei pea enam ühes kontoris istuma, et koos tööd teha. Juba mainitud Austraalia mentoriga suhtlen peaaegu iga päev ja nii on välja kujunenud, et räägime temaga üle neti telefonis siis, kui koeraga jalutamas käin.

Praegu tegelen sellega, et naaberriikidesse laieneda ja nende riikidega on suhtlus tihe. Üksjagu tuleb ette ka reisimist ja näiteks messidel käimist, siis võtan töö nö endaga kaasa, sest tänu mobiilsele internetile, mis mu Telia Mobiilse Äri paketis on, kasutan internetti Euroopa Liidus nagu Eestiski! See on nii lihtne ja mugav, sest ma ei pea otsima Wi-Fi võrku, saan olla ühenduses just seal ja siis, kui vaja! Ja lisaks laienemise projektiga tegelen ka kõige muu igapäevasega – kaupade tellimine ja saatmine, veebipoega ja klientidega tegelemine ning sotsiaalmeedias turundamine.

Seega on minu töö eelis see, et võin seda teha kus iganes. Ma usun, et mõne aasta pärast võikski olla nii, et lähen kuhugi mitmeks kuuks „talvituma“ ja saan kõik oma töö ainult arvuti ja mobiili abil ükskõik millisest maailma nurgast tehtud.

MILLISED ON SU EDASISED PLAANID JA MILLISENA NÄED OMA ETTEVÕTTE TULEVIKKU?

Ma tahan üles ehitada veebis suure ehtekaubamaja, mis pakub erinevaid brände rahvusvahelisel turul. See võiks olla heaks hüppelauaks ka Eesti ehtebrändidele, kes saavad nii pääsu laiemale turule. Minu üllatuseks rahvusvahelised ehtekaubamajad ja veebipoed pole üldse nii tugevad kui näiteks need, mis moekaupu müüvad. Näen juba palju põnevaid ja inspireerivaid uusi asju, mida võiksin müüa. Ja tundub, et mu senised valikud kollektsioonide ja toodete osas on õnnestunud ning mu veebipoe tehnilised lahendused hästi toimivad, vahendan ise juba ehteid Soome, Inglismaale, Iirimaale, Poola, Saksamaale, Ungarisse, Kanadasse ja Ameerika Ühendriikidesse.

Aga pean veel kasvama, et lumepall saaks veerema ja võiksin tulevikus suuri asju korda saata.

Alustavale ettevõttele soodsatel tingimustel teenused ja nutiseadmed leiad siit.

Eelmise aasta lõpus jõudis Eestis turule uudne digilahendus Leheriiul, mille kasutusstatistika näitab, et lehtedest eelistavad inimesed lugeda kõige enam Eesti Ekspressi, ajakirjadest aga Kroonikat.

Leheriiuli lahendus pakub mugavat ligipääsu tuntud ajalehtedele ja ajakirjadele ning teenuse kasutajad saavad endale tellida üheks kuuks kolm meelepärast väljaannet vähem kui 5 euro eest.

Kuigi lahendus on turul olnud veidi enam kui paar kuud, saab kasutajate eelistuse põhjal juba öelda, milliseid ajalehti-ajakirju eelistavad eestimaalased teenuse vahendusel kõige enam tarbida.

Ajalehtede arvestuses oli lugejate esimene valik Eesti Ekspress, millele järgnevad Eesti Päevaleht ja Õhtuleht. Ajakirjade puhul on liidripositsioonil Kroonika ning talle järgnevad Tervis Pluss ja Eesti Naine.

Leheriiulit saad 1 kuu tasuta proovida

„Kõik huvilised saavad Leheriiulit esimese kuu aja jooksul proovida tasuta, mis on suurepärane võimalus tutvuda nii Leheriiuli enda kui selles sisalduvate väljaannetega. Kõigele lisaks saab kasutaja enda poolt valitud väljaannete lugemisõigust jagada kuni viie pereliikme või sõbraga. Näiteks hetkel on Leheriiul suurepärane võimalus püsimaks kursis olümpiamängudel toimuvaga,“ märkis Telia Eesti lisaväärtusteenuste valdkonna juht Maksim Melamed.

Kokku kuulub Leheriiuli valikusse 14 väljaannet ning näiteks ajalehtedest on esindatud Eesti Päevaleht, Eesti Ekspress, Maaleht ja Õhtuleht. Ajakirjade valikusse kuuluvad Anne ja Stiil, Eesti Naine, Kalale!, Kodukiri, Kroonika, Maakodu, Naisteleht, Oma Maitse, Pere ja Kodu ning Tervis Pluss. Nimetatud valikust saab kasutaja endale tellida 3 meelepärasemat väljaannet, mida on võimalik lugeda erinevatest nutiseadmetest (nutitelefon, tahvel- ja sülearvuti).

Leheriiuli lahendus jõudis turule  Ekspress Meedia, Ajakirjade Kirjastuse, SL Õhtulehe ja Telia koostöös. Teenust saavad ühesugustel tingimustel kasutada kõigi Eesti mobiilioperaatorite kliendid. Teenusega saab täpsemalt tutvuda siin.